Rändekaamera alustas — sügisene ränne on täies hoos
24. septembril sai Tuulingu rannaniidule Haeskas taas üles seatud rändekaamera. Matsalu lahe põhjakaldal käib sügisränne juba täie hooga ning kolm esimest kaamera testpäeva andsid alloleva video monteerimiseks päris hea materjali. Rannaniidul, õhus ja vetel toimub pidevalt midagi.
Möödunud nädalal hakkasid saabuma ka suured valgepõsk-laglede parved, viupartide salgad jõudsid kohale juba varem ning kiivitajate rohkusest saab aimdust, kui võimas parv õhku tõuseb. Täna varahommikul pidasid rannaniidul vahti neli merikotkast. Sookured satuvad siia rannaniidule üsna harva, kaamera vahendusel siiski kuuleme ja näeme taamal lendavaid ja maanduvaid parvi.
Tuulingu rannaniit on kindlasti valgepõsk-lagledele meelepärane päevane toitumispaik. Kaamera vaatluste põhjal saabuvad esimesed lagleparved siia tavaliselt keskpäeva paiku ja viibivad rannaniidul kuni päikeseloojanguni.
Arvata võib, et valgepõsk-lagled ei ööbi rannaniidust eriti kaugel. Madal Matsalu laht, üleujutatud laheäärsed rannaniidud ja lahe roostikud on neile ja teistele hanelistele väga sobilikud ööbimispaigad. Nii pendeldavad nad toitumis- ja ööbimispaikade vahel, kuni saabub sobiv hetk jätkata oma Arktikast alanud teekonda Hollandi, Saksamaa või Taani talvitusaladele.
Viupardid Eestis ei pesitse ja talvituma võib meie vetesse jääda vaid 30–50 lindu. Suurimaid viupardi rändekogumeid saab näha Haeska vaatlustornist. Sama piirkonda jälgib ka RMK rändekaamera, mis asub linnutorni lähistel. Oma rändeteel jõuavad viupardid Haeskasse Soomest, Rootsist ja Venemaalt, kaugemad neist Venemaa Lääne-Siberi aladelt. Rändepeatusel toituvad ja puhkavad viupardid võivad siin viibida mõnest päevast kuni mitme nädalani, enne kui võtavad suuna edelasse ning jõuavad välja Põhjamere äärde, eelkõige Hollandisse, Suurbritanniasse ja Prantsusmaale.
Merikotkad on olnud ka igapäevaselt kaamerapildis, muidugi on nad seal, kus ootab hämmastav toiduküllus. Aga kas kaamera ette jäävad merikotkad on kõik ka kohalikud, võib kahelda. Merikotkad pole küll mingid rändlinnud, kuid meie noored merikotkad liiguvad sügisel sellegipoolest märksa laiemalt ringi, näiteks kuni Saksamaani välja. Osa Eestis kasvanud noorlinde võib lennata ka Rootsi ja Soome suunas ja teha pikki rändetiire. Põhja poolt tuleb meile juurde vastu Soome ja Venemaa loodeosa merikotkaid. Vanad merikotkad on enamasti paiksed ja jäävad talveks kodupiirkonda, eriti kui toitu jätkub.
Olen märganud, et rändekaamera ees ei ole ka ööd iga kord igavad ja tühjad, kahel hilisõhtul on seni kährik rannaniidul ringi luusinud ja aeg-ajalt sibavad ööpimeduses kiivitajad.
Vaadakem siis rändekaamerat, sest suurem arktiliste lindude ränne alles algas ja kestab veel ka novembris.
