Ura jõgi vabanes lagunevast paisuregulaatorist
Pärnumaal Ura jõel said sel sügisel valmis looduskaitsetööd, mille käigus lammutati amortiseerunud paisuregulaator ning rajati selle asemele kaladele paremini läbitav tehiskärestik. Tööde eesmärk oli taastada jõe loomulikum toimimine ja parandada vee-elustiku liikumisvõimalusi.
Ura jõgi on eriline veekogu. See ligi 53 kilomeetri pikkune jõgi kuulub Pärnu alamvesikonda ning on oluline elupaik mitmele kalaliigile, sealhulgas forellile ja jõesilmule. Jõgi ning sellega seotud Timmkanal kuuluvad ka lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimekirja. Uuringud on näidanud, et Ura jões leidub vähemalt 13 kalaliiki.
Aastakümnete jooksul on inimene Ura jõe voolurežiimi ja jõesängi oma vajaduste järgi ümber kujundanud. „Jõe keskjooksule rajati kunagi paisuregulaator, mille ülesanne oli juhtida peamised vooluhulgad Timmkanalisse,“ selgitas RMK veeökoloog Anett Reilent.
Kanali ajalugu ulatub aastasse 1850, mil Häädemeeste kroonumõisa rentniku Woldemar Alexander Thimmi eestvedamisel alustati Ura jõge ja Rannametsa jõge ühendava kanali kaevamist. Töö tegid peamiselt kohalikud mehed ja talupojad ning umbes 9-kilomeetrine kanal rajati käsitsi. Eesmärk oli juhtida ära liigvett, peatada ümbritsevate metsamaade soostumine ning hõlbustada piirkonnas metsakasvatust ja puidu vedu mereni.
„Lõpuks jäi regulaator ajahambale alla. Betoonkonstruktsioonid olid lagunenud ning tugiseinad vajunud sellisel määral, et mõne aasta pärast oleks võinud siin olla kaladele ületamatu rändetõke. Lisaks oli regulaator rajatud ajal, mil vee-elustiku liikumisvajadustega veel ei arvestatud, see oli aastaid ka hooldamata ning seisis kasutuseta,“ lisas veeökoloog.
Kuigi regulaatori seisukord vajas tähelepanu eeskätt seetõttu, et selle kaudu juhitakse vett Timmkanalisse, otsustati rajatise uuendamisel valida lahendus, mis oleks ühtaegu vastupidav ja loodussõbralik. Nii otsustatigi senise paisuregulaatori asemel rajada tehiskärestik, mis parandab vee-elustiku liikumisvõimalusi ka Ura jõel.
Tööde käigus eemaldati endine paisuregulaator koos lagunenud betoonkonstruktsioonidega. Selle asemele rajati umbes 42 meetri pikkune tehiskärestik, mis võimaldab kaladel ja muul vee-elustikul jõel liikuda märksa vabamalt. Kärestiku rajamisel kasutati liiva, kruusa, veerist ja maakive, et kujundada võimalikult looduslähedane jõelõik. Samuti rekonstrueeriti jõge ületav sild, et säilitada pääs üle jõe.
Oluline on see, et uus lahendus säilitab senise veejagamise Ura jõe ja Timmkanali vahel. See tähendab, et Timmkanali veerežiim ei muutu ning seega on tagatud ka kanali seniste loodusväärtuste säilimine, samal ajal kui kalade rändetingimused Ural paranevad märgatavalt.
Projekti koostas AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi ning ehitustööd tegi Kingat OÜ.
Töid rahastati projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames. Projekti rahastavad Euroopa Liidu programm LIFE ja Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust. Sama projekti toel likvideeriti tänavu ka Ojaäärse II pais Võsu jõel.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. RMK loob tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoiab looduse mitmekesisust – selleks, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK-s töötab rohkem kui 500 spetsialisti üle Eesti, kes panustavad metsauuendusse, looduskaitsesse, puhkevõimaluste arendamisse ja tasakaalustatud metsamajandamisse.
