Kabli looduse õpperaja vaatetorn (algusega külastuskeskuse juurest 650m)
VõimalusedVaatetornInvavõimalusParkimine
Pärnumaa, Pärnumaa puhkeala
Kabli linnujaama vaatetorn on paik, kus ränne muutub nähtavaks ja aeg võtab rahulikuma rütmi. Vaatetorn asub Pärnumaal, Kabli külas, Kabli looduskaitseala südames. Luitele rajatud vaatetorn on olnud lindude visuaalvaatlusete toetamiseks kasutusel juba alates aastast 1997. Tornist avaneb suurepärane vaade ranniku -ja luitemaastikule ning kevad- ja sügisrände ajal pakub torn võimalust jälgida Liivi lahe rändekoridori mööda liikuvate lindude teekonda. Vaatetorn jääb Kabli looduse õpperaja äärde, kutsudes rajal liikujat peatuma, vaatama ja kuulama kõike seda kaunist, mida ümbritsev loodus endas kannab. Torn on avatud ööpäevaringselt ja sobib nii lühikeseks peatuspaigaks kui pikemaks looduse nautimiseks.
Vaatamisväärsus
Mitmekesised maastikud ja vääriselupaigad, Kabli linnujaam, kaunis rannikumeri.
Varustus
Rajal infoalused, Kabli linnujaama juures on infotahvel ja vaatetorn. Rajale jääb pesakastimaailm.
Parkimisvõimalus
Külastuskeskuse ees kohti 10 autole või 2 bussile.
Rajal kaks invakäimlat. Liikumispuudega inimestel soovituslik kasutada saatjat, sest killustikkattega rajaosal on ebatasasusi. Talvel ei ole ratastooliga läbitav.
Kontakt
Telefon: +372 505 8242
E-post: info.kabli@rmk.ee
Objekti tüüp: vaatetorn
Asukoha info
Asukoht : Pärnumaa, Pärnumaa puhkeala
Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda vana Pärnu-Riia mnt Kabli suunas. Pärast Priivitsa oja, Orajõe metskonna bussipeatusest keerata paremale (viit "Kabli külastuskeskus"). Sõita viida järgi Kabli külastuskeskusesse, kust saab alguse õpperada.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 505 8242
E-post:
info.kabli@rmk.ee
Objekti tüüp:
vaatetorn
Asukoha info
Asukoht:
Pärnumaa, Pärnumaa puhkeala
Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa
Kohalesõitmise õpetus:
Sõita mööda vana Pärnu-Riia mnt Kabli suunas. Pärast Priivitsa oja, Orajõe metskonna bussipeatusest keerata paremale (viit "Kabli külastuskeskus"). Sõita viida järgi Kabli külastuskeskusesse, kust saab alguse õpperada.
Loodusõpperada asub Valgjärve maastikukaitsealal, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, info@keskonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 676 7842
E-post: info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp: vaatetorn
Asukoha info
Asukoht : Läänemaa, Tallinna ümbruse puhkeala
Piirsalu küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Ääsmäe-Haapsalu maanteel Haapsalu suunas ning pöörata 29. kilomeetril viida järgi paremale. Edasi sõita viitade järgi 5 km Järveotsa järveni, kus asub Valgejärve loodusõpperaja parkla. Parklast suunavad viidad loodusrajale ning mööda loodusrada kõndides on vaatetorn parklast umbes 2,3 km kaugusel.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 676 7842
E-post:
info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp:
vaatetorn
Asukoha info
Asukoht:
Läänemaa, Tallinna ümbruse puhkeala
Piirsalu küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kohalesõitmise õpetus:
Sõita Ääsmäe-Haapsalu maanteel Haapsalu suunas ning pöörata 29. kilomeetril viida järgi paremale. Edasi sõita viitade järgi 5 km Järveotsa järveni, kus asub Valgejärve loodusõpperaja parkla. Parklast suunavad viidad loodusrajale ning mööda loodusrada kõndides on vaatetorn parklast umbes 2,3 km kaugusel.
Oled Saaremaal, aga kas oleksid osanud arvata, et võid sattuda Ameerika metsa! Kuusnõmme poolsaarel asunud Tartu Ülikooli bioloogiajaama katsemetsa kvartal ehk rahvasuus tuntud kui Ameerika mets pakub selleks põgusa võimaluse. Siin on võimalik vaadelda mitmeid aklimatiseerimise läbi teinud Ameerikast ja mujalt maailmast pärit võõrpuuliike, mis võivad üllatada. Kuusnõmme Ameerika metsas kasvavad näiteks lehised, ebatsuugad, tsuuga, nulud, hiigel-elupuud, harilikud elupuud, keerdmännid, läätspuud, alpi kuldvihm, robiiniad, suurelehised pärnad, valgepöögid. Võõramaiste puude kõrval kasvavad alal ka Eesti oma liigid – tammed, männid, arukased, kuslapuud, saared, remmelgad, lodjapuud ja õunapuudki.
Vaatamisväärsus
Vilsandi rahvuspargi maastik, pärandkultuur, floora, fauna. 70 aasta jooksul kinni kasvanud, hiljuti taastatud rannakarjamaa. Rannikulähedased merelaiud.
Varustus
Infotahvel, parkimistasku
Parkimisvõimalus
Parkimistaskusse mahub max 5 sõiduautot või üks buss.
Lisainfo
Siit edasi liikudes jõuad Käkisilma telkimisalale, kust kaugemale ei saa. Siin avaneb vaade Vilsandi saarele ja laidudele. Siit veeti üle laidude ja läbi mere saareelanikele vajalikku kaupa.
Eesti looduses on siiani sõjast jäänud vanu lõhkekehasid. Kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiukoht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112. Täpsemat lisainfot leiab Päästeameti kodulehelt.
Piirangud
Ameerika mets asub Vilsandi rahvuspargis, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 454 6880 +372 527 7421
E-post: info.vilsandi@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Saaremaa, Vilsandi rahvuspark
Kuusnõmme küla, Saaremaa vald
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Kuressaare-Kihelkonna maanteed pidi Kihelkonna teeristi ja pöörata vasakule Lümanda poole viivale maanteele. Sõita 5 km Karala teeristini ja keerata paremale. Sõita u 2,5 km ja keerata Kuusnõmme poolsaare teele. Sõita u 6,5 km, kuni vasakule tee äärde jääb parkimistasku infotahvliga.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 454 6880 +372 527 7421
E-post:
info.vilsandi@rmk.ee
Objekti tüüp:
muu
Asukoha info
Asukoht:
Saaremaa, Vilsandi rahvuspark
Kuusnõmme küla, Saaremaa vald
Kohalesõitmise õpetus:
Sõita Kuressaare-Kihelkonna maanteed pidi Kihelkonna teeristi ja pöörata vasakule Lümanda poole viivale maanteele. Sõita 5 km Karala teeristini ja keerata paremale. Sõita u 2,5 km ja keerata Kuusnõmme poolsaare teele. Sõita u 6,5 km, kuni vasakule tee äärde jääb parkimistasku infotahvliga.
Oled käinud Viidumäel? Siin asuvad Saaremaa vanimad ja kõrgeimad osad. Põhja-lõuna suunalise kõrge rannaastangu ja sellest tingitud liigendatud maastiku tõttu on siinne loodus rikkalik ja peidab endas ainult Saaremaale omaseid, siin avastatud liike. Tule vaata oma silmaga suure looduse väikest imet Saaremaa metsade rüpes! Siinne väliekspositsioon annab ülevaate Viidumäe looduskaitseala väärtustest, kujunemisloost ja pärandkultuurist. Ala võtmesõnaks on suur looduslik mitmekesisus, mida tuuakse esile nii väliekspositsioonis kui ka siinsetel õpperadadel. Ekspositsioon paikneb kolme õpperaja – Allikasoo ja Audaku elupaigatüüpide ning Viidumäe pärandkultuuri raja – alguspunktis, mis suunab külastajaid õpperadadele lisateadmisi saama.
Ekspositsioonis asuva väikese helikasti vahendusel on võimalik kuulata mõningaid lindude ja konnade hääli, mida Viidumäe kandis kostuda võib. Näituse osaks on ka kaart, millele on kantud kogu Saaremaa loodusväärtused.
Vaatamisväärsused
Viidumäe looduskaitseala maastik, pärandkultuur. Siinseks võtmesõnaks on suur looduslik mitmekesisus, mida tuuakse esile nii väliekspositsioonis kui õpperadadel. Audaku õpperajalt pääseb tutvuma Tallinna botaanikaaia Audaku arboreetumiga.
Varustus
Valgustatud ekspositsiooniga tutvudes on võimalik kuulata valikut kohalike lindude ja konnade häältest, tutvuda taimedega, puhata jalga ning vihma korral varjuda katusealusesse.
Parkimisvõimalus
Parklasse mahub max 6 sõiduautot või 3 väikebussi.
Lisainfo
Viidumäe looduskaitseala ekspositsioonis saad tutvuda järgmiste elupaigatüüpide ja liikidega:
Asute Viidumäe looduskaitsealal, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 454 6880 +372 527 7421
E-post: info.vilsandi@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Saaremaa, Viidumäe looduskaitseala
Viidu küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Kuressaare-Kihelkonna-Veere maanteed mööda 12,6 km ja pöörata vasakule Käesla-Karala-Loona maanteele. Sõita edasi 8,9 km kuni viidani, mis suunab paremale Viidule. Sõita mööda kruusateed 2,3 km ja seejärel keerata paremale ning sõita, kuni jõuate väiksesse parklasse. Parkla juurest saavad alguse kõik kolm Viidumäe looduskaitseala tutvustavat rada.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 454 6880 +372 527 7421
E-post:
info.vilsandi@rmk.ee
Objekti tüüp:
muu
Asukoha info
Asukoht:
Saaremaa, Viidumäe looduskaitseala
Viidu küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Kohalesõitmise õpetus:
Sõita Kuressaare-Kihelkonna-Veere maanteed mööda 12,6 km ja pöörata vasakule Käesla-Karala-Loona maanteele. Sõita edasi 8,9 km kuni viidani, mis suunab paremale Viidule. Sõita mööda kruusateed 2,3 km ja seejärel keerata paremale ning sõita, kuni jõuate väiksesse parklasse. Parkla juurest saavad alguse kõik kolm Viidumäe looduskaitseala tutvustavat rada.
Narva-Jõesuu lõkkekoht asub RMK matkatee võrgustiku, Mummassaare-Narva lisaharu 17 kilomeetril, mis ühendab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru Narva-Jõesuu ning Narvaga. Nii on ka Eesti idapoolseimad linnad ühendatud RMK matkateede võrku. Uue rajalõigu pikkus on 36 kilomeetrit. Siinset metsaala nimetatakse Auga parkmetsaks ja mille edelapoolne osa on Auga mets ning arvatavalt on oma nime saanud Auga paikkonna järgi. See on Narva -Jõesuus olnud tuntud supluspaik ja suvituskoht. Linna tagune mets sobib hästi puhkamiseks-jalutamiseks, on kergesti läbitav ja samas võimalikult mitmekesine ning elamusi pakkuv. Suurem osa alast on pohla kasvukohatüüp kus kasvavad männikud. Vaid ala loodeosas on mõned kuusikud. Männikute vanus ulatub 220 aastani. Alusmets enamasti puudub, kuid viljakamates osades esineb kuuske, kadakat ja pihlakat. Tegemist on kogukonnametsaga, kus metsa majandamine toimub kogukonna ja omavalitsusega kokku lepitud tingimustel. Ala keskel on kaitsealused vääriselupaigad.
Vaatamisväärsus
Auga mets, luited, Narva-Jõesuu kuurortlinn, mererand
Matkavõimalus
RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee Mummasaare- Narva haru
Lõkkekoht asub eramaal, seega palume üles näidata austust maaomanike vastu. Metsavenna talust on võimalik ette broneerides tellida erinevaid teenuseid ja tutvuda metsavendluse ajalooga. Lõkkekoha lähedale jääb ka Metsavenna kauplus.
Matkavõimalus
Matkata saab RMK Peraküla-Aegviidu- Ähijärve matkateel.
Telkimisvõimalus
Lubatud paigaldada kuni 5 (4-kohalist) telki.
Hooldus
Aastaringne hooldus:
aastaringne Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Suvine hooldus:
1 kord nädalas
Kontakt
Telefon: +372 501 9564
E-post: info.pahni@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Võrumaa, Haanja-Karula puhkeala
Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Valga mnt (tee nr 67) 37. kilomeetril keera Mõniste teeristist vasakule (Valga poolt 44 km ja paremale, suunaviit „Ape, Mõniste“). Sõida 6,5 km ja pärast Vaidva jõe silda ja Mehka teeristi keera vasakule. Lõkkekoht asub paremat kätt vahetult enne veskitammi.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 501 9564
E-post:
info.pahni@rmk.ee
Objekti tüüp:
lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht:
Võrumaa, Haanja-Karula puhkeala
Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus:
Võru-Valga mnt (tee nr 67) 37. kilomeetril keera Mõniste teeristist vasakule (Valga poolt 44 km ja paremale, suunaviit „Ape, Mõniste“). Sõida 6,5 km ja pärast Vaidva jõe silda ja Mehka teeristi keera vasakule. Lõkkekoht asub paremat kätt vahetult enne veskitammi.
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Tartu mnt Mäeküla ristist keerata Koeru peale (viit "Koeru 34 km"). Vahetult enne Koeru alevikku keerab tee paremale (viit "Norra-Oostriku allikad 7 km"). Sõita 11,8 km ning pöörata vasakule (viit "Kirikumäe lõkkekoht") ja sõita seejärel 2,6 km Põltsamaa jõeni.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 676 7030
E-post:
info.elistvere@rmk.ee
Objekti tüüp:
lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht:
Järvamaa, Endla looduskaitseala
Järva vald, Järvamaa
Kohalesõitmise õpetus:
Tallinn-Tartu mnt Mäeküla ristist keerata Koeru peale (viit "Koeru 34 km"). Vahetult enne Koeru alevikku keerab tee paremale (viit "Norra-Oostriku allikad 7 km"). Sõita 11,8 km ning pöörata vasakule (viit "Kirikumäe lõkkekoht") ja sõita seejärel 2,6 km Põltsamaa jõeni.
Maastikuliselt paikneb Oru park klindilahe suudmes Pühajõe orus liivakivipangal. Vahelduv reljeef mereäärse tasandiku, Neide panga ja Pühajõe oru kallastega muudab pargi maastiku väga vaheldusrikkaks ja kauniks. Siin võib näha kõrget paekallast, jõelammi, terrassidena tõusvat oruperve pangajärsaku serval, loopealset ja sügava liivase põhjaga kaldanõva. Tänu looduslikult mitmekesisele maastikule avanevad pargist ümbruskonna maastikule, merele ja samuti parki endasse ilusad ja huvitavad vaated.
Suure tuulega olge pargis liikudes ettevaatlik, võivad murduda oksad ja ka puud. Talvisel ajal ja vihmaga võivad teerajad ja trepid olla libedad.
Vaatamisväärsus
Oru park on Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. 75 ha suurusel alal paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, teisendit või vormi, neist enamus kodumaaga väljaspool Eestit. Mõned näited: siberi seedermänd, suurelehine tobiväät, euro-ameerika pappel, suhkrukask, jaapani juudapuulehik, ebatsuuga, mandzuuria pähklipuu jpt haruldused.
Matkavõimalus
Oru pargi rohelise energia rada, algusega Hõbeallika kohal. Rajamist kaasrahastas Eesti Euroopa Liidu välispiiri programm.
Parkimisvõimalus
Toila alevis Mere puiestee ja Rannatee ristumiskohas vasakut kätt jääb bussijaam ja parkla.
Asub Oru pargi maastikukaitsealal. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Invavõimalus
Ratastoolis on võimalik parki siseneda Karu väravate parklast mööda pärna alleed ja Toila aleviku poolt Oru parklast, mööda kergliiklusteed. Pargis on tagatud ligipääs kogu lossiplatsi ulatuses samuti. Tiikide juurde ja Hõbeallika koopasse ratastoolis ligipääs puudub, samuti pole ka invatualetti.
Kontakt
Telefon: +372 5681 5722
E-post: info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Toila vald, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4 km kuni jõuate Toila alevisse. Sõita otse mööda Merepuiesteed Oru pargi sissepääsuni, vasakule jääb bussijaam ja parkla.
Teine sissepääs (koordinaadid BL: 59.418692, 27.531043).
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 5681 5722
E-post:
info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp:
muu
Asukoha info
Asukoht:
Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Toila vald, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus:
Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4 km kuni jõuate Toila alevisse. Sõita otse mööda Merepuiesteed Oru pargi sissepääsuni, vasakule jääb bussijaam ja parkla.
Teine sissepääs (koordinaadid BL: 59.418692, 27.531043).
Aidu matkaraja läbimisel palume tähelepanu! Liikumine on mööda vana karjääri ala, tähelepanu tõusudel ja laskumistel, eriti lume ja vihmaga. Parvega ületus on teie enda vastutusel. Võimalusel planeerige ületust valgel ajal. Ohutuse tagamiseks, ei tohi olla parvel rohkem kui 4 inimest, suurte inimeste puhul isegi vähem. Parve paneb liikuma teie käte jõud, kaldasse kinnitatud trossi tõmmates. Parvel olijatel palume hoida tasakaalu, soovituslik kükitada. Keelatud on kõigutamine ja piirete küljes rippumine. Lastega kanali ületusel peab parvel olema kindlasti ka täiskasvanu. Karjääri veekogud on salakavalad, jääle minek teie oma vastutusel, eeldusel et olete veendunud ohutuses.
Aidu matkarada kulgeb mööda suletud karjääri kaeveala, tõustes kohati kõrgetele tranšeede nõlvadele ja siis laskudes taas orgu, kus saab ülevaate karjäärialade metsastamisest. Teele jääb ka veega täitunud kaevealasid millest ühte tuleb ületada parvega. Rada teeb ringi ümber Aidu - Nõmme lõkkekoha.
Vaatamisväärsus
Aidu karjäär on üks omanäolisemaid tehismaastikke, mis leiab aina rohkem taaskasutust, nii turismi kui sporditegevuste näol. Lahtine kaevandus lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Nii tekkis keset kivikõrbe Eesti oma helesiniste laguunide riik, kus karbonaatsed kivimid ja lubjakivi lahustuvad osaliselt vees ning hakkab moodustuma kips. Kipsikristallidelt peegelduv vesi põhjustabki kauni helesinise värvuse.
Matkavõimalus
Matkarada on ringikujuline algab ja lõpeb Aidu-Nõmme lõkkekohas, tähistus sinine puudel.
Varustus
Parkla, Aidu- Nõmme lõkkekohas kaetud lõkkease, katusega laud pingid, laavu, kuivkäimla, prügikast, puukuur. Infotahvleid 3 suurt ja 9 väikest, 1 parv
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Aidu-Nõmme küla, Lüganuse vald
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht ja selle kõrval üle maantee kraavi ka Aidu matkaraja viit. Umbes 200 m pärast on paremal pool parkla, kuhu palume jätta auto, kuna järgnev on raskesti läbitav karjääri tee. Umbes 600 m jalutust ja peale järsku laskumist, jõuategi Aidu-Nõmme lõkkekohta, kust algab ka matkarada.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 5681 5722
E-post:
info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp:
matkarada
Asukoha info
Asukoht:
Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Aidu-Nõmme küla, Lüganuse vald
Kohalesõitmise õpetus:
Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht ja selle kõrval üle maantee kraavi ka Aidu matkaraja viit. Umbes 200 m pärast on paremal pool parkla, kuhu palume jätta auto, kuna järgnev on raskesti läbitav karjääri tee. Umbes 600 m jalutust ja peale järsku laskumist, jõuategi Aidu-Nõmme lõkkekohta, kust algab ka matkarada.
Aastal 2007 oli RMK inventeeritud metsamaa pindala 816 000 hektarit. Paari aasta pärast läks jätkuvalt riigi omandis olevate maade maakatastrisse kandmine liikvele ning sai korraliku hoo sisse 2011.aastal. Riigimaa pindala hakkas kasvama. 2014. aastal ületas RMK inventeeritud metsamaa pindala 900 000 ha piiri ning jätkas kasvamist sammudega 35 000 ha aastas. 30. septembril 2017 kanti RMK andmebaasi värskelt kirjeldatud 120-aastane kuuse-segamets Vergi lähistel. RMK-st oli saanud inventeeritud metsamaa pindala miljonär.
