Tee on võtnud suuna Võrumaa poole. Seda lõiku saaks iseloomustada sõnadega „Eestimaa kõige, kõige…“. Rada kulgeb mööda kõige suurema langusega Piusa jõe kallast, möödub Eestimaa kõige kõrgemast liivakivipaljandist Härma müürist, kõrgemaist tipust Suur Munamäest ja kõige sügavamast järvest Rõuge Suurjärvest.
Kindlasti on see rajalõik matkatee kõige raskem, kuna rada kulgeb üles-alla loogeldes mööda Haanja kõrgustiku mägesid ja orge. Et küngastest üles-alla rühkides oleks mahti ka imelist maastikku enese ümber imetleda, soovitaks seda rajalõiku läbida jalgsi. Seda enam, et kõige põnevamates paikades suunatakse jalgratturid ja jalakäijad erinevatele teedele.

Seda rajalõiku iseloomustavad kurvilised külavahe- ja metsateed, künklikud ja avarad põllud, ohtralt järvi ja kupleid ning metsades sügiseti rikkalikult marju ja seeni.
Pähnilt kulgeb matkatee mööda metsa-, põllu- ja külavaheteid legendiderohkele Paganamaale, mille ehteks on Piiriojal asuv järvedeahelik. Siinseid järvi poolitab Eesti-Läti piir. Paganamaalt tuleb rattureil ja jalgsimatkajatel edasi liikuda erinevaid teid mööda. Matkajad suunatakse metsikusse metsa ja ratturid mööda metsa- ja külavaheteid Metsavenna lõkkekohta. Seal on olemas kauplus ja turismitalu, kus võimalus osa saada metsavendade elust. Edasi suundub rada läbi Naha küla Eestimaa lõunatippu. Peale tipuvallutamist tuleb liikuda mööda metsavaheteid Tellingumäele, kus on vaatetornist võimalik heita pilk imelisele käänakuterohkele Mustjõe luhale. Edasi kulgeb matkarada läbi kaunite ja valgusrohkete Koiva männikute ja metsase Karula rahvuspargi Ähijärvele.

Aegviidust kulgeb rada edasi Lääne-­Virumaal Tapa külje alt läbi, jõudes Ohepalu ja Neerutini, läbib Porkuni ja suundub nõukogudeaegsete raketibaaside territooriumi kaudu Roela käbikuivatini.

Vaatamisväärsus

Neeruti mäed ja oosid, Porkuni maastikukaitseala

Varustus

Rada on tähistatud viitade ja valge-kollane-valge värvimärgistusega puudel. Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:

Lisainfo

Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt looduses

Matkatee jõuab läbi Tudu metsade Ida­-Virumaale. Uljaste kandis aga algab matkatee linnalise ilmega osa: läbitakse Sonda, Kiviõli ja edasi üle tuhamäe jõutakse Püssini. Edasi läheb matkatee läbi Aidu karjääri ja Kohtla-­Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde, kus muuhulgas saab nautida Ida­-Viru tööstusmaastiku hämmastavaid vaateid. Piki põhjarannikut kulgeb matkatee Toila pargini ja sealt läbi Voka pargi Sillamäele ning Udria maastikukaitsealal paikneva Mummassaare lõkkekohani.

Aidu karjääri läbimisel palume tähelepanu! Liikumine on mööda vana karjääri ala, tähelepanu tõusudel ja laskumistel. Kahes kohas tuleb ületada veega täitunud kaeveala parvega. Parvega ületus on teie enda vastutusel. Võimalusel planeerige ületust valgel ajal. Ohutuse tagamiseks, ei tohi olla parvel rohkem kui 4 inimest, suurte inimeste puhul isegi vähem. Parve paneb liikuma teie käte jõud, kaldasse kinnitatud trossi tõmmates. Parvel olijatel palume hoida tasakaalu, soovituslik kükitada. Keelatud on kõigutamine ja piirete küljes rippumine. Lastega kanali ületusel peab parvel olema kindlasti ka täiskasvanu.

Telkimisvõimalus

Rajale jäävatel telkimisaladel ja lõkkekohtades

Varustus

Rada on tähistatud viitade ja valge-kollane-valge värvimärgistusega puudel. Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:

Hooldus

Suviti 1 kord kuus
Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit

Lisainfo

Lõkkekohtasid varustatakse lõkkepuudega.
Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt looduses

Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru viimane lõik saab alguse Eesti põhjaranniku mererannalt, läheb läbi Kuremäe kloostri juurest, seejärel mööda metsateid Iisakule, põigates Kotka matkarajale ja kohe edasi Agusalu kriivade peale. Edasi viib tee mööda suurtest soodest Peipsi äärde kuni jõuab mööda Peipsi järve põhjarannikut Kauksisse välja.

Vaatamisväärsus

Tannenbergi liin, Sinimägede muuseum, Kurtna järvistu, Pühtitsa Kuremäe klooster, Agusalu kriivad, Peipsi järv

Varustus

Rada on tähistatud viitade ja valge-kollane-valge värvimärgistusega puudel. Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:

Hooldus

Suviti 1 kord kuus
Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit

Parkimisvõimalus

Pikaajaliseks parkimiseks parim variant on Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse juures. Paari auto parkimise võimalus olemas ka kõigis matkatee laagripaikades.

Lisainfo

Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt looduses

Eesti looduses on siiani sõjast jäänud vanu lõhkekehasid. Kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiukoht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112.Täpsemat lisainfot leiab Päästeameti kodulehelt.

Eesti pikim matkatee haru saab alguse Nõva külastuskeskuse juurest Perakülas ja kulgeb esialgu mööda pea sajandivanust munakiviteed, jõudes hiljem inimtühjadesse metsadesse ning lõpuks suisa mere kaldale. Raja äärde jääb nii kauneid järvi, ilusaid liivarandu kui ka mõnusaid külakesi.

Vesi

Joogivesi Nõva külastuskeskusest; tarbevesi Allika järv, Toatse järv, Lepaauk, Vihterpalu jõgi

Varustus

Rada on tähistatud viitade ja valge-roheline-valge värvimärgistusega puudel.
Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:

Hooldus

Suvel 2 korda kuus
Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit

Parkimisvõimalus

Pikaajaliseks parkimiseks parim variant on Nõva külastuskeskuse juures. Paari auto parkimise võimalus olemas ka kõigis matkatee laagripaikades.

Lisainfo

Lõkkekohtasid varustatakse lõkkepuudega.
Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt looduses

Sellel lõigul kulgeb matkatee peamiselt mööda pinnas- ja kruusateid mõnusate männimetsade vahel. Teele jääb mitu huvitavat ja väga olulist vaatamisväärsust nagu Harju-Risti kirik, Padise klooster, Rummu karjäär ja Vasalemma loss.
Harju-Ristil, Padisel ning Vasalemmas on poed, kus matkaline saab täiendada enda toidumoonavarusid. Rada on tähistatud viitade ja valge-roheline-valge värvimärgistusega puudel.


Vesi

Tarbevett saab Vihterpalu ja Kloostri jõest ning Rummu karjäärist.

Varustus

Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:

Hooldus

Suviti 2 korda kuus
Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit

Parkimisvõimalus

2-3 autole igas lõkkekohas.

Lisainfo

Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt looduses

See matkateelõik on päris vaheldusrikas. Ehkki paljus kulgeb matkatee sellel lõigul mööda suuremaid ja väiksemaid kruusateid, jääb teele ka pikki, kitsaid ning võrdlemisi metsikuid radu, mille läbimine võib nii mõnelegi väljakutseks osutuda. Ka üks rabalapike jääb siin teele – nimelt Kiili vallas olev Saarte raba. Lisaks läbib matkatee Tuhala-Nabala looduskaitseala, mis loodud karstimoodustiste kaitseks. Tallinna läheduse tõttu tuleb sellel lõigul ületada ka mitu suuremat maanteed. Rada on tähistatud viitade ja valge-roheline-valge värvimärgistusega puudel.

 

Vesi

Tarbevett saab Keila, Tuhala ja Pirita jõest ning Angerja ojast.

Varustus

Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:

Hooldus

Suviti 2 korda kuus
Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit

Parkimisvõimalus

2-3 autole kõigi teele jäävate peatuskohtade juures

Lisainfo

Lõkkekohtasid varustatakse lõkkepuudega.
Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt looduses

Sellel õige lühikesel lõigul jõuab matkatee Kõrvemaa metsade vahele. Alaveres jääb teele pood, kus võimalik moonavarusid täiendada. Teele jäävad ka Jägala jõgi ning Jänijõgi. Lõigu lõpp-punktiks on Aegviidu külastuskeskus.

Varustus

Rada on tähistatud viitade, valge-roheline-valge värvimärgistusega puudel ja kilomeetripostidega.
Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:
Alavere lõkkekoht Krani lõkkekoht 21,5 km
Krani lõkkekohtAegviidu külastuskeskus 10,5 km

Vesi

Tarbevett saab Liivojast, kraanivett Aegviidu külastuskeskusest selle lahtioleku aegadel.

Parkimisvõimalus

Pikemaajaliseks parkimiseks on sobiv Aegviidu külastuskeskuse parkla 15 autole. 2-3 auto parkimiseks on ruumi iga peatuskoha juures.

Lisainfo

Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt looduses

Piirangud

Rada kulgeb suuremas osas Kõrvemaa maastikukaitsealal, tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999

Hooldus

2 korda kuus Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit

Aegviidu külastuskeskuse õuelt algav matkatee lõik lookleb esimesed 30 kilomeetrit samas jäljes Oandu-Aegviidu-Ikla matkateega. Matsimäe oosile tõustes toimub lahknemine matkakodu “Rabav” juures, kus Ähijärve suund keerab otse lõunasse. Üle Seli raba jõuab rada Simisallu ja sealt edasi Vargamäele ning sealt edasi üle Kodru raba Järva-Madisele. Siin saab mõneks ajaks otsa nö. klassikalises mõistes looduses matkamine, sest rada lookleb risti läbi Järvamaa suures osas mööda teid, mis valdavalt ääristatud põllu- ja heinamaadega. Suurematest kohtadest jäävad rajale Järva-Madise, Aravete, Järva-Jaani ja Koeru, kus kõikjal võimalik varusid täiendada, tsivilisatsiooni nautida või siis lausa oma retke alustada-lõpetada. Koeru läbitakse mööda peatänavat ning asulast välja jõudes võetakse suund Norra allikatele. Liigutakse edasi mööda kruusateed Endla looduskaitseala lääneossa.

Varustus

Rada on tähistatud viitade, valge-roheline-valge värvimärgistusega puudel ja kilomeetripostidega.
Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:
Aegviidu külastuskeskusNikerjärve telkimisala 2 km
Nikerjärve telkimisalaMägede lõkkekoht 7km
Mägede lõkkekohtNoku lõkkekoht 10 km
Noku lõkkekohtNapu lõkkekoht 8 km
Napu lõkkekohtMatsimäe karjääri lõkkekoht 12 km
Matsimäe karjääri lõkkekoht – Simisalu loodusmaja lõkkekoht 8 km
Simisalu loodusmaja lõkkekoht – Kurisoo lõkkekoht 15 km
Kurisoo lõkkekohtRava lõkkekoht 5 km
Rava lõkkekohtTamme lõkkekoht 17 km
Tamme lõkkekohtOostriku lõkkekoht 23 km
Lisaks jääb teele veel Kalajärve lõkkekoht

Vesi

Kraanivesi Aegviidu külastuskeskusest selle lahtiolekuaegadel, Simisalu loodusmaja juures olevast kaevust. Tarbevesi Matsimäe karjäärist, Jägala jõest, Rava järvest.

Parkimisvõimalus

Pikaajaliseks parkimiseks parim variant on Aegviidu külastuskeskus ja Simisalu loodusmaja parkla. Paari auto parkimise võimalus olemas ka kõigis matkatee laagripaikades.

Lisainfo

Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt looduses

Piirangud

Rada kulgeb suuremas osas Kõrvemaa maastikukaitsealal, tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999

Hooldus

2 korda kuus Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit