Rada viib Käsmu lahe lõunakaldalt, Võsult, läbi Lahemaa metsade ja Võhma ning Uusküla ümbruse pärandmaastike Põhja-Eesti kärestikuliste jõgedeni. Raja äärde jäävad Loobu ja Valgejõgi, mille paeastangutelt langevad Joaveski ja Nõmmeveski joad. Võsu-Nõmmeveski rada on RMK Oandu-Ikla matkatee II lõik, kuid läbitav ka iseseisva rajana. Jalgsi- ja jalgrattamarsruut kulgevad mitmes kohas eraldi, jälgige kaarti ja märgistust!
Rada algab Võsu telkimisalalt ja läheb läbi Võsu aleviku. Kes läbi Võsu ei soovi minna, saab kasutada ka matkatee jalgrattamarsruuti ja matkata piki Haljala-Võsu maanteed Käsmu ringteeni ning seda mööda kuni radade ristumiskohani, kus viit näitab vasakule, põhimarsruudile.
Enne Korjuse küla tõuseb rada viimasel jääajal tekkinud astangule ja kulgeb läbi varjuliste metsade kuni Kuueristi puhkekohani. Kuueristi on põline teede ristumispaik keset liivaseid männimetsi. Võhma poole suunduvat teeharu mööda jõuab matkaja Põhja-Eesti paekalda setete alla mattunud nõlvast üles Palmse-Vihasoo teele. Raja äärde jääb Venetoa ehk Paskari talu vare ajaloolise mantelkorstnaga. See on üks Palmse paruni Pahleni 19. saj keskel ehitada lastud elamutest, mis olid esimesed korstnaga talupojaelamud siinkandis. Võhma külas on mõni neist ka paremini säilinud. Võhma küla vahelt pöörab matkarada vasakule, Uusküla poole. Kahele poole teed jääb üks vanemaid pärandmaastikke Eestis, kus on leitud muistsete põldude jälgi ja hulgaliselt kalmeid. Põldu on siin haritud varasest rauaajast saadik, üle kahe tuhande aasta. Rajaga risti jääval seljandikul – Võhma Tandemäel – saab näha välja kaevatud kivikirst- ja tarandkalmeid I aastatuhande II poolest e.Kr.
Pärast Uusküla teeristi läheb tee algul läbi metsade Joaveskile. Joaveskil laskub Loobu jõgi mõnesaja meetri jooksul kuuelt paeastangult kokku üle viie meetri. Joaveski on Lahemaa ainuke ajalooline tööstusküla, kus 1899. aastal ehitatud ja jõelt energiat saanud puupapivabrik töötas vaheaegadega kuni 1960. aastateni. Praegu on vabrikuhooned ja elektrijaam eravalduses. Joaastanguid saab vaadelda jõe paremal, elektrijaama kanali poolsel kaldal. Külas on ka rahvamaja, kus sageli korraldatakse üritusi ja näitusi.
Joaveskilt Nõmmeveskile võib jalgrattaga sõita mööda teed, kuid huvitavam rada läheb männikute ja soosiilude vahelt Pikakose kaudu. Sellele pääsemiseks tuleb pärast silda pöörduda vasakule, Loobu poole minevale teele ja siis mõnesaja meetri pärast paremale, metsarajale. Pikakose juures jõuab rada Lahemaa suurima ja pikima jõeni. Valgejõgi meenutab siin kohati kärestikulist mägijõge, mille kõrgelt kaldalt avaneb hingematvalt kauneid vaateid. Kaldal kulgev rada on läbitav ainult jalgsi rändajale, jalgrattur pääseb Nõmmeveskile mööda teed.
Nõmmeveskil saab puhata RMK lõkkeplatsil, siin saab vaatamas käia ka Nõmmeveski kanjonit ja juga. Selleks tuleb minna üle silla ja pöörata piki jõekallast paremale. Jõgi on murdnud klindiastangusse sügava kanjonoru, mille põhjas paelahmakate vahel vesi vahutades voolab, langedes alla 1,2 m kõrgusest astangust.
Vaatamisväärsus
Võsu alevik ja rand, rannast leiab mälestuspingi Võsul suvitanud Georg Otsale ja Mikk Mikiverile. Venetoa ehk Paskari talu vare ajaloolise mantelkorstnaga. Võhma ja Uusküla pärandmaastikud, Tandemäe kalmed. Joaveski joastik, papivabriku varemed, küla ja rahvamaja. Pikakose Majamuuseum – 1920. aastatel rajatud suvitusvilla, kus pieteeditundega säilitatud mälestusi paljudest eesti kultuuritegelastest, külastamine kokkuleppel. Nõmmeveski kanjon, juga ja elektrijaama varemed.
Võsu telkimisalal tarbevesi jões ja puurkaevuvesi üle tee kraanist, Nõmmeveski lõkkekohas tarbevesi jões ja kanjonis üle jõe riputatud torust jookseb puhas joogivesi teisel kaldal voolavast allikast.
Varustus
Infotahvlid, märgistus
Parkimisvõimalus
Võsu telkimisala parklas 5 autole, Nõmmeveski lõkkekoht – parkimistasku 3 autole. Nõmmeveskil saab parkida ka küla suures parklas, jõe läänepoolsel kaldal. Sinna mahub 4-5 bussi ja hulk sõiduautosid.
Asub Lahemaa rahvuspargis, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee +372 662 5999.
Kontakt
Telefon: +372 676 7010 +372 329 5555
E-post: info.oandu@rmk.ee; info.lahemaa@rmk.ee
Objekti tüüp: matkarada
Asukoha info
Asukoht : Lääne-Virumaa, Lahemaa rahvuspark
Haljala vald, Lääne-Virumaa - Kuusalu vald, Harjumaa
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva mnt (E20) 73. km pöörata Võsu, Palmse suunas Viitna- Koljaku mnt-le ja sõita 15 km Koljakule, pöörata vasakule Rakvere-Haljala mnt. Sõita 2,5 km ja pöörata paremale. Sealt suunab viit telkimisalale.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 676 7010 +372 329 5555
E-post:
info.oandu@rmk.ee; info.lahemaa@rmk.ee
Objekti tüüp:
matkarada
Asukoha info
Asukoht:
Lääne-Virumaa, Lahemaa rahvuspark
Haljala vald, Lääne-Virumaa - Kuusalu vald, Harjumaa
Kohalesõitmise õpetus:
Tallinn-Narva mnt (E20) 73. km pöörata Võsu, Palmse suunas Viitna- Koljaku mnt-le ja sõita 15 km Koljakule, pöörata vasakule Rakvere-Haljala mnt. Sõita 2,5 km ja pöörata paremale. Sealt suunab viit telkimisalale.
Rada kulgeb kunagist rannajoont tähistava luiteaheliku nõlvadel läbi vanade elurikaste metsade, kus näeb paljude siinsete metsaelanike tegevusjälgi. Ligi 60 aastat inimkäest puutumata metsad on täis mahalangenud jämedaid kuuski ja ümber paiskunud puude juuremättaid. Samas leiab matkaja ka allikad ja metsaojad, põlispuud ja saja-aastased valged männid, tõrvaahju vare, piirikivid, vana veskitammi ja teised pärandkultuuri objektid. Huviväärset kohtab peaaegu igal sammul, metsi, metsaelanikke ja pärandkultuuri tutvustavad 15 infotahvlit. Rada sobib hästi ka talviseks suusaretkeks.
Enne rajale minekut tasub külastada RMK Oandu külastuskeskuse näitusi ja püsiekspositsiooni, teabepunktist saab kaarte ja infot raja kohta.
Oandu - Võsu matkarada on RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee esimene lõik, see on läbitav nii jalgsi kui jalgrattal. Jalgsimatkarada on tähistatud punase triibuga märkidega puudel ja viitadega hargnemiskohtades. Jalgrattarada on tähistatud märkide ja viitadega. Rada ei ole ringikujuline, see viib ainult Võsule. Kui tulete autoga, saab selle jätta RMK Oandu külastuskeskuse parklasse, kuid tuleb arvestada ka tagasitee pikkusega – edasi-tagasi on rada 19 km. Tagasiteeks Võsult Oandule võib valida ka maantee – algul Haljala-Võsu, siis Koljaku-Oandu mustkattega metsatee. Sel juhul saab näha ka Esku kalmistut ja kabelit.
Vaatamisväärsus
Rada kulgeb suuremalt osalt mööda iidset Seljaku teed, läbi Koljaku - Oandu astangu aluste põliste metsade. Mitmekesised pinnavormid ja metsakooslused, allikad, vana tõrvaahju ja veskitammi varemed, piirikivid jt pärandkultuuri objektid. Oandu külastuskeskus, näitused, teabepunkt. Võsu alevik ja liivarand.
Asub Lahemaa rahvuspargis, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 676 7010 +372 329 5555
E-post: info.oandu@rmk.ee; info.lahemaa@rmk.ee
Objekti tüüp: matkarada
Asukoha info
Asukoht : Lääne-Virumaa, Lahemaa rahvuspark
Haljala vald
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva mnt ( E20) 73. km pöörata Võsu, Palmse suunal Viitna- Koljaku mnt. Sõita 6,5 km Palmse külani, kust pöörata paremale (viit "Sagadi 6 km"). Sõita mööda Palmse-Sagadi teed, ületada Rakvere-Haljala mnt (viit "Sagadi mõis 2,5 km") ja sõita kuni Sagadi mõisani, kust pöörata vasakule (viit "Altja kaluriküla 5 km"). Edasi söita mööda Sagadi-Altja teed 3 km ja mööduda RMK Oandu telkimisalast. 150 m pärast on tee ääres Oandu looduskeskuse tahvel, mille juurest keerab tee paremale ja viib parklani. Raja algus on parklas, kus infotahvel kaardiga.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 676 7010 +372 329 5555
E-post:
info.oandu@rmk.ee; info.lahemaa@rmk.ee
Objekti tüüp:
matkarada
Asukoha info
Asukoht:
Lääne-Virumaa, Lahemaa rahvuspark
Haljala vald
Kohalesõitmise õpetus:
Tallinn-Narva mnt ( E20) 73. km pöörata Võsu, Palmse suunal Viitna- Koljaku mnt. Sõita 6,5 km Palmse külani, kust pöörata paremale (viit "Sagadi 6 km"). Sõita mööda Palmse-Sagadi teed, ületada Rakvere-Haljala mnt (viit "Sagadi mõis 2,5 km") ja sõita kuni Sagadi mõisani, kust pöörata vasakule (viit "Altja kaluriküla 5 km"). Edasi söita mööda Sagadi-Altja teed 3 km ja mööduda RMK Oandu telkimisalast. 150 m pärast on tee ääres Oandu looduskeskuse tahvel, mille juurest keerab tee paremale ja viib parklani. Raja algus on parklas, kus infotahvel kaardiga.
Simisalu väljamäel asuv lõkkekoht on mõeldud eelkõige matkateel liikujatele. Suurepärased vaated vaatetornist ning hea ligipääs ja parkimisvõimalused muudavad selle lihtsa lõkkekoha atraktiivseks ka paljudele teistele külastajatele.
Vaatamisväärsused
Kõrvemaa maastikud ja loodus.
Matkavõimalus
Lõkkekoha juurest saab minna Simisalu-Matsimäe loodusrajale ning lõkkekoht on ka Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee haru peatuspaik.
Telkimisvõimalus
Lubatud paigaldada kuni 6 (4-kohalist) telki.
Varustus
Lahtine lõkkease, puude varjualune, pingid, 2 kohaline kuivkäimla, vaatetorn
Lõkkekoht asub Kõrvemaa maastikukaitsealal, tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 604 7212
E-post: info.aegviidu@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Järvamaa, Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Järva vald, Järvamaa
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt mööda Piibe mnt tulles sõita läbi Aegviidu, jõudes Jänedale keerata Jäneda-Perila mnt (nr 11125), sõita 7. km ja Lehtmetsa ristis pöörata vasakule (suunaviit „Albu“). Sõita mööda Lehtmetsa-Kaalepi teed (nr 15141) ja 10. km, Albus, keerata paremale (suunaviit „Simisalu“). Sõita 2,2 km ja seejärel keerata paremale (suunaviit „Simisalu“). Sõita mööda kruusakattega teed 5,8 km, kuni jõuategi Simisalu loodusmajani. Paide poolt tulles sõita mööda Pärnu-Rakvere mnt (nr 5) ja 116. km keerata vasakule (suunaviit „Järva-Madise“). Sõita 5 km, seejärel keerata vasakule (suunaviit „Simisalu“) ja sõita veel 7,5 km, kuni jõuategi Simisalu loodusmajani.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 604 7212
E-post:
info.aegviidu@rmk.ee
Objekti tüüp:
lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht:
Järvamaa, Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Järva vald, Järvamaa
Kohalesõitmise õpetus:
Tallinna poolt mööda Piibe mnt tulles sõita läbi Aegviidu, jõudes Jänedale keerata Jäneda-Perila mnt (nr 11125), sõita 7. km ja Lehtmetsa ristis pöörata vasakule (suunaviit „Albu“). Sõita mööda Lehtmetsa-Kaalepi teed (nr 15141) ja 10. km, Albus, keerata paremale (suunaviit „Simisalu“). Sõita 2,2 km ja seejärel keerata paremale (suunaviit „Simisalu“). Sõita mööda kruusakattega teed 5,8 km, kuni jõuategi Simisalu loodusmajani. Paide poolt tulles sõita mööda Pärnu-Rakvere mnt (nr 5) ja 116. km keerata vasakule (suunaviit „Järva-Madise“). Sõita 5 km, seejärel keerata vasakule (suunaviit „Simisalu“) ja sõita veel 7,5 km, kuni jõuategi Simisalu loodusmajani.
Matkarada on vaimustavalt mitmekesine teekond Nõmmeveski joa ja kanjonis vahutava Valgejõe äärest läbi männimetsa lõikuvate sügavate orgude Vasaristi oja ja joastikuni, sealt mööda kadakate ja kiviaedadega palistatud külateid Pärlijõe hämarasse, samblasesse orgu ning läbi Kalmeoja männimetsade Viru rabasse. Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada on RMK Oandu-Ikla matkatee III lõik, kuid seda saab läbida ka iseseisva matkarajana.
Rada algab Nõmmeveski lõkkeplatsi juurest, alustada võib ka Kuusalu valla Nõmmeveski parkla vastas teisel pool teed oleva värava juurest, millel kiri KÕRVE RADA.
Kindlasti tasub käia vaatamas Nõmmeveski kanjonit – küla parklast mööda teed alla orgu ja enne silda vasakule, kus jõgi on murdnud klindiastangusse sügava kanjonoru, mille nõlvadel kasvab haruldane pangamets. Oru põhjas paelahmakate vahel vahutades voolav vesi langeb alla 1,2 m kõrgusest astangust.
Raja väravast läbi valgusküllase männimetsa teekonda alustades laskub rada Okka oja orgu. Kitsas ja järskude nõlvadega orus on alati hämar, maha langenud kõdunevatel puudel kasvab haruldasi seene-, sambla- ja samblikuliike. Rada põikab korraks Valgejõe kõrgele kaldale, kus jõgi liivapaljandite kohal kallast õõnestab ning jõuab siis taas Okka oja orgu, seekord vastaskaldale. Trepp aitab ronida üle 30 meetri kõrgusele liivasele orunõlvale. Põlismännid kannavad siin ammuse metsatulekahju jälgi – osalt kinni kasvanud tulehaavu tüvedel.
Ülal liivatasandikul kasvav männik on külvatud pärast metsapõlengut. Läbi kuivade samblikumännikute viib rada Vasaristi oru järsule servale ning lookleb piki orgu, pakkudes kauneid vaateid. Jõuame Vasaristi joastikuni, mis langeb siin alla kolmest astmest, kokku 3,2 meetrit. Vasaristi on sala- ehk karstijõgi. Teisel pool teed poeb ta maa alla paepragudesse uuristatud sängi, voolab märkamatult tee alt läbi ja ilmub sadakond meetrit enne juga uuesti päevavalgele.
Vasaristil jätkub matk risti üle vana Loksa-Valgejõe tee Parksi külateed mööda. Läbi Parksi ja Murksi põliskülade Nuka teeristile jõudes keerab rada paremale, Kolgaküla-Kõnnu teele ja umbes kilomeetri pärast vasakule, Pärlijõe poole. Pärlijõe kitsas sügavas orus kasvab ürgseilmeline mets põliste puude, samblamätaste ja sõnajalgadega. Ületanud kivide vahel tõtleva jõe, tõuseb rada kõrgele vastaskaldale ning pöördub varsti läbi metsade Kalmeoja telkimisplatsi poole. Siit jääb matkaraja lõpuni läbi Viru raba veel vaid neli kilomeetrit.
Taimestiku ja pinnase hoidmiseks palume Viru rabas matkajatel liikuda vaid laudteel! Neil, kes läbivad matkarada jalgrattal, tuleb Nõmmeveski - Liiapeksi lõigul sõita tähistatud metsateed pidi ümber Viru raba. Laudteel on jalgrattaga sõitmine keelatud!
Raba teisel serval valge-rohelise-valge märgistusega Viru raba õpperada mööda jätkates lõpeb matk õpperaja alguse parklas, Loksa teeristi lähedal.
Vasak teeharu valgete, punase triibuga märkidega viib Põhja-Kõrvemaad läbivale Oandu-Ikla matkatee Liiapeksi-Aegviidu lõigule (80 km).
Vaatamisväärsus
Nõmmeveski kanjonorg, pangamets, juga, Vasaristi joastik, karstiala, salajõgi, Pärlijõe org, Viru raba, laudtee ja vaatetorn.
Nõmmeveskil: tarbevett saab võtta jõest. Joogivesi - allikas paarkümmend meetrit Nõmmeveski joast allavoolu, toru tuleb üle jõe läänekaldale.
Kalmeoja lõkkekohas: rabavesi Viru rabas
Varustus
Infotahvlid, kilomeetripostid, viidad, trepid, purded, platvorm, 5 m laudteed
Parkimisvõimalus
Nõmmeveskil Kuusalu valla parklas 25 autole või 5 bussile, lõkkekoha parklas 3 autole. NB! Lõkkekohta viib auklik ja puujuuri täis pinnasetee. Kalmeoja lõkkekoha parklas 10 autole.
Asub Lahemaa rahvuspargis, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999.
Kohati läheb rada küla- ja metsateid pidi läbi talumaade – palume matkajail kohalikke elanikke mitte häirida.
Kontakt
Telefon: +372 676 7010 +372 329 5555
E-post: info.oandu@rmk.ee; info.lahemaa@rmk.ee
Objekti tüüp: matkarada
Asukoha info
Asukoht : Harjumaa, Lahemaa rahvuspark
Kuusalu vald
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva mnt (E20) 58. kilomeetril pöörata vasakule Valgejõe suunas (viit „Valgejõe keskus“). Sõita 2,6 km Valgejõe külani ja pöörata vasakule Kotka suunas. 4,2 km pärast pöörata paremale Nõmmeveski suunas, kus 700 m pärast on Kuusalu valla Nõmmeveski parkla. Parkla vastas on raja värav.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 676 7010 +372 329 5555
E-post:
info.oandu@rmk.ee; info.lahemaa@rmk.ee
Objekti tüüp:
matkarada
Asukoha info
Asukoht:
Harjumaa, Lahemaa rahvuspark
Kuusalu vald
Kohalesõitmise õpetus:
Tallinn-Narva mnt (E20) 58. kilomeetril pöörata vasakule Valgejõe suunas (viit „Valgejõe keskus“). Sõita 2,6 km Valgejõe külani ja pöörata vasakule Kotka suunas. 4,2 km pärast pöörata paremale Nõmmeveski suunas, kus 700 m pärast on Kuusalu valla Nõmmeveski parkla. Parkla vastas on raja värav.
Hiidlaste eestvedamisel tähistatakse täna, 29. jaanuaril Molutamise päeva. Haarasime mõttest kinni ja panime kirja mõnusad riigimetsa paigad üle Eesti, kus rahulikult mitte midagi teha. Kes täna tõesti molutada ei jõua, pole hullu, kohad on mõeldud külastamiseks ka muul ajal ning võid südamerahus ka näiteks kevadel ühe molutamise ette võtta.
Soontagana on mõnus molutamise paik neile, kes hindavad vaikust ja eraldatust. Soontagana maalinnas on metsaonn, lõkkekoht ja vaatetorn, kus saab rahulikult aega veeta ja ümbrust jälgida ning asuda muust maailmast eemal. Kunagi viis siia vaid salajane tee läbi soo ning ka praegu on Soontagana üsna kõrvaline paik.
Koht, kus rahulikult tundide kaupa kevadisel ja sügisesel lindude rände ajal linde vaadelda. Või lihtsalt lindude häälitsusi nautida. Kui kuuled, et keegi justkui pudelisse puhuks, ära ehmata – see on üsna haruldase linnu – hüübi häälitsus.
Metsaonni minek on tõsine ettevõtmine, aga kui oled kohale jõudnud, saad kindel olla vaikuses ja rahus. Kuna koht on tõesti eraldatud, siis on suur tõenäosus kohata metsloomi ja ilmselt kuuled ka hiirekesi krabistamas. Aga nemad molutamist ei sega! Toa saab soojaks pliidiga.
Lahemaa suurima jõe, Valgejõe pervel asuvast lõkkekohast avaneb ligemale 20 meetri kõrguselt kaldalt imeline vaade jõele. Kui molutamisest jääb veidi mahti, siis liigu jõest allavoolu, kus jõgi murrab end läbi klindi ja moodustab 1,2-meetrise Nõmmeveski joa. Juga pole küll kõrge, kuid võimsa mulje jätavad jõeoru järsud kanjonseinad. Oru kallastel ja jões on näha suuri lahtimurdunud paekivilahmakaid.
Öeldakse ju, et voolava vee ja põleva tule vaatamisest ei väsi iial ära. Purskava allika lõkkekoht on just selline paik, kus on võimalik tundide kaupa vaadelda maast välja purskuvat arteesiakaevu vett ning kui oled lõkke üles teinud, siis ka tuld.
Keset kõrget männimetsa vahelduva maastikuga alal asuv lõkkekoht sobib rahulikuks järveäärseks metsapuhkuseks ja suundumiseks ümber järve kulgevale õpperajale. Puurkuuris on võimalik lakas ka magada.
Kõverajärve metsamaja on ideaalne paik molutamiseks. Otse järve kaldal asuv maja pakub haruldast võimalust hüpata saunast otse värskendavasse järve ning nautida vaateid vastaskalda metsadele. Vähene telefonilevi aitab argimürast eemalduda ja päriselt kohal olla. Kõverajärve metsamaja kasutamine on tasuline ning vajab eelnevat broneerimist, kuid pakutav rahu ja mõnus olemine on seda igati väärt.
Kauni järve ääres asuv lõkkekoht mõnusaks molutamiseks. Siin saab nautida vaikust, rahu ja looduse ilu, suunata pilgu üle järve ning lihtsalt olla ilma kuhugi kiirustamata.
Matkarajal kõndimine nõuab küll veidi pingutust, ent molutamise vahepeale võibki veidi liigutada. Siis on pärast jälle hea rahulikult võtta. Kuna rada kulgeb Vidva oja kaldal, siis pakub kärestikuline oja silmailu ja rahustavat veevulinat igal aastaajal. Tähelepanelik vaatleja leiab ühelt paljandilt ka veekandja neitsi piirjooned. Õisu jõeorgu kutsutakse ka Mulgimaa Taevaskojaks.
1,8 km pikkusele ringikujulisele rajale jääb vahelduvaid maastikke ja erinevaid elupaiku, ka vääriselupaiku – paras koht aeglaselt ja rahulikult kulgemiseks. Raja lõpus saab Priivitsa lõkkekohas ka tuld teha. Rada toob sind Kabli linnujaama vaatetornini, mis on imeline paik lindude jälgimiseks.
Muinasküla lõkkekoht asub Meiekose õpperajal Tõramaa jõe suubumiskohas Raudna jõkke. See on mõnus võimalus ühendada kaks mõnusat tegevust, millest iial ei väsi – vaadelda põlevat tuld ja voolavat vett. Nii kaua kuni jaksu ja kannatust jagub.
Salapärane soo veerel ja allikate kohale vaateplatvormidele põikav rada annab hea võimaluse rahulikult aeg maha võtta ning kulgeda. Langeallikatele rajatud platvormil saab ülevaate haruldasest loodusnähtusest – allikalubja moodustumisest ja väljasettimisest.
Telkimisala Kõpu poolsaare lõunarannikul on üks mõnusama liivarannaga kohti poolsaarel. Mõnule suvel soojal liivarannal, uju meres ja tunne, et “elu on lill”.
Kabli looduse õpperaja vaatetorn (algusega külastuskeskuse juurest 650m)
VõimalusedVaatetornInvavõimalusParkimine
Pärnumaa, Pärnumaa puhkeala
Kabli linnujaama vaatetorn on paik, kus ränne muutub nähtavaks ja aeg võtab rahulikuma rütmi. Vaatetorn asub Pärnumaal, Kabli külas, Kabli looduskaitseala südames. Luitele rajatud vaatetorn on olnud lindude visuaalvaatlusete toetamiseks kasutusel juba alates aastast 1997. Tornist avaneb suurepärane vaade ranniku -ja luitemaastikule ning kevad- ja sügisrände ajal pakub torn võimalust jälgida Liivi lahe rändekoridori mööda liikuvate lindude teekonda. Vaatetorn jääb Kabli looduse õpperaja äärde, kutsudes rajal liikujat peatuma, vaatama ja kuulama kõike seda kaunist, mida ümbritsev loodus endas kannab. Torn on avatud ööpäevaringselt ja sobib nii lühikeseks peatuspaigaks kui pikemaks looduse nautimiseks.
Vaatamisväärsus
Mitmekesised maastikud ja vääriselupaigad, Kabli linnujaam, kaunis rannikumeri.
Varustus
Rajal infoalused, Kabli linnujaama juures on infotahvel ja vaatetorn. Rajale jääb pesakastimaailm.
Parkimisvõimalus
Külastuskeskuse ees kohti 10 autole või 2 bussile.
Rajal kaks invakäimlat. Liikumispuudega inimestel soovituslik kasutada saatjat, sest killustikkattega rajaosal on ebatasasusi. Talvel ei ole ratastooliga läbitav.
Kontakt
Telefon: +372 505 8242
E-post: info.kabli@rmk.ee
Objekti tüüp: vaatetorn
Asukoha info
Asukoht : Pärnumaa, Pärnumaa puhkeala
Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda vana Pärnu-Riia mnt Kabli suunas. Pärast Priivitsa oja, Orajõe metskonna bussipeatusest keerata paremale (viit "Kabli külastuskeskus"). Sõita viida järgi Kabli külastuskeskusesse, kust saab alguse õpperada.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 505 8242
E-post:
info.kabli@rmk.ee
Objekti tüüp:
vaatetorn
Asukoha info
Asukoht:
Pärnumaa, Pärnumaa puhkeala
Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa
Kohalesõitmise õpetus:
Sõita mööda vana Pärnu-Riia mnt Kabli suunas. Pärast Priivitsa oja, Orajõe metskonna bussipeatusest keerata paremale (viit "Kabli külastuskeskus"). Sõita viida järgi Kabli külastuskeskusesse, kust saab alguse õpperada.
Loodusõpperada asub Valgjärve maastikukaitsealal, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, info@keskonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 676 7842
E-post: info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp: vaatetorn
Asukoha info
Asukoht : Läänemaa, Tallinna ümbruse puhkeala
Piirsalu küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Ääsmäe-Haapsalu maanteel Haapsalu suunas ning pöörata 29. kilomeetril viida järgi paremale. Edasi sõita viitade järgi 5 km Järveotsa järveni, kus asub Valgejärve loodusõpperaja parkla. Parklast suunavad viidad loodusrajale ning mööda loodusrada kõndides on vaatetorn parklast umbes 2,3 km kaugusel.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 676 7842
E-post:
info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp:
vaatetorn
Asukoha info
Asukoht:
Läänemaa, Tallinna ümbruse puhkeala
Piirsalu küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Kohalesõitmise õpetus:
Sõita Ääsmäe-Haapsalu maanteel Haapsalu suunas ning pöörata 29. kilomeetril viida järgi paremale. Edasi sõita viitade järgi 5 km Järveotsa järveni, kus asub Valgejärve loodusõpperaja parkla. Parklast suunavad viidad loodusrajale ning mööda loodusrada kõndides on vaatetorn parklast umbes 2,3 km kaugusel.
Oled Saaremaal, aga kas oleksid osanud arvata, et võid sattuda Ameerika metsa! Kuusnõmme poolsaarel asunud Tartu Ülikooli bioloogiajaama katsemetsa kvartal ehk rahvasuus tuntud kui Ameerika mets pakub selleks põgusa võimaluse. Siin on võimalik vaadelda mitmeid aklimatiseerimise läbi teinud Ameerikast ja mujalt maailmast pärit võõrpuuliike, mis võivad üllatada. Kuusnõmme Ameerika metsas kasvavad näiteks lehised, ebatsuugad, tsuuga, nulud, hiigel-elupuud, harilikud elupuud, keerdmännid, läätspuud, alpi kuldvihm, robiiniad, suurelehised pärnad, valgepöögid. Võõramaiste puude kõrval kasvavad alal ka Eesti oma liigid – tammed, männid, arukased, kuslapuud, saared, remmelgad, lodjapuud ja õunapuudki.
Vaatamisväärsus
Vilsandi rahvuspargi maastik, pärandkultuur, floora, fauna. 70 aasta jooksul kinni kasvanud, hiljuti taastatud rannakarjamaa. Rannikulähedased merelaiud.
Varustus
Infotahvel, parkimistasku
Parkimisvõimalus
Parkimistaskusse mahub max 5 sõiduautot või üks buss.
Lisainfo
Siit edasi liikudes jõuad Käkisilma telkimisalale, kust kaugemale ei saa. Siin avaneb vaade Vilsandi saarele ja laidudele. Siit veeti üle laidude ja läbi mere saareelanikele vajalikku kaupa.
Eesti looduses on siiani sõjast jäänud vanu lõhkekehasid. Kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiukoht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112. Täpsemat lisainfot leiab Päästeameti kodulehelt.
Piirangud
Ameerika mets asub Vilsandi rahvuspargis, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 454 6880 +372 527 7421
E-post: info.vilsandi@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Saaremaa, Vilsandi rahvuspark
Kuusnõmme küla, Saaremaa vald
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Kuressaare-Kihelkonna maanteed pidi Kihelkonna teeristi ja pöörata vasakule Lümanda poole viivale maanteele. Sõita 5 km Karala teeristini ja keerata paremale. Sõita u 2,5 km ja keerata Kuusnõmme poolsaare teele. Sõita u 6,5 km, kuni vasakule tee äärde jääb parkimistasku infotahvliga.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 454 6880 +372 527 7421
E-post:
info.vilsandi@rmk.ee
Objekti tüüp:
muu
Asukoha info
Asukoht:
Saaremaa, Vilsandi rahvuspark
Kuusnõmme küla, Saaremaa vald
Kohalesõitmise õpetus:
Sõita Kuressaare-Kihelkonna maanteed pidi Kihelkonna teeristi ja pöörata vasakule Lümanda poole viivale maanteele. Sõita 5 km Karala teeristini ja keerata paremale. Sõita u 2,5 km ja keerata Kuusnõmme poolsaare teele. Sõita u 6,5 km, kuni vasakule tee äärde jääb parkimistasku infotahvliga.
Oled käinud Viidumäel? Siin asuvad Saaremaa vanimad ja kõrgeimad osad. Põhja-lõuna suunalise kõrge rannaastangu ja sellest tingitud liigendatud maastiku tõttu on siinne loodus rikkalik ja peidab endas ainult Saaremaale omaseid, siin avastatud liike. Tule vaata oma silmaga suure looduse väikest imet Saaremaa metsade rüpes! Siinne väliekspositsioon annab ülevaate Viidumäe looduskaitseala väärtustest, kujunemisloost ja pärandkultuurist. Ala võtmesõnaks on suur looduslik mitmekesisus, mida tuuakse esile nii väliekspositsioonis kui ka siinsetel õpperadadel. Ekspositsioon paikneb kolme õpperaja – Allikasoo ja Audaku elupaigatüüpide ning Viidumäe pärandkultuuri raja – alguspunktis, mis suunab külastajaid õpperadadele lisateadmisi saama.
Ekspositsioonis asuva väikese helikasti vahendusel on võimalik kuulata mõningaid lindude ja konnade hääli, mida Viidumäe kandis kostuda võib. Näituse osaks on ka kaart, millele on kantud kogu Saaremaa loodusväärtused.
Vaatamisväärsused
Viidumäe looduskaitseala maastik, pärandkultuur. Siinseks võtmesõnaks on suur looduslik mitmekesisus, mida tuuakse esile nii väliekspositsioonis kui õpperadadel. Audaku õpperajalt pääseb tutvuma Tallinna botaanikaaia Audaku arboreetumiga.
Varustus
Valgustatud ekspositsiooniga tutvudes on võimalik kuulata valikut kohalike lindude ja konnade häältest, tutvuda taimedega, puhata jalga ning vihma korral varjuda katusealusesse.
Parkimisvõimalus
Parklasse mahub max 6 sõiduautot või 3 väikebussi.
Lisainfo
Viidumäe looduskaitseala ekspositsioonis saad tutvuda järgmiste elupaigatüüpide ja liikidega:
Asute Viidumäe looduskaitsealal, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, tel +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 454 6880 +372 527 7421
E-post: info.vilsandi@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Saaremaa, Viidumäe looduskaitseala
Viidu küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Kuressaare-Kihelkonna-Veere maanteed mööda 12,6 km ja pöörata vasakule Käesla-Karala-Loona maanteele. Sõita edasi 8,9 km kuni viidani, mis suunab paremale Viidule. Sõita mööda kruusateed 2,3 km ja seejärel keerata paremale ning sõita, kuni jõuate väiksesse parklasse. Parkla juurest saavad alguse kõik kolm Viidumäe looduskaitseala tutvustavat rada.
Klikkides kaardil avaneb kaardirakendus suuremana uues aknas.
Telefon:
+372 454 6880 +372 527 7421
E-post:
info.vilsandi@rmk.ee
Objekti tüüp:
muu
Asukoha info
Asukoht:
Saaremaa, Viidumäe looduskaitseala
Viidu küla, Saaremaa vald, Saare maakond
Kohalesõitmise õpetus:
Sõita Kuressaare-Kihelkonna-Veere maanteed mööda 12,6 km ja pöörata vasakule Käesla-Karala-Loona maanteele. Sõita edasi 8,9 km kuni viidani, mis suunab paremale Viidule. Sõita mööda kruusateed 2,3 km ja seejärel keerata paremale ning sõita, kuni jõuate väiksesse parklasse. Parkla juurest saavad alguse kõik kolm Viidumäe looduskaitseala tutvustavat rada.
Narva-Jõesuu lõkkekoht asub RMK matkatee võrgustiku, Mummassaare-Narva lisaharu 17 kilomeetril, mis ühendab RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru Narva-Jõesuu ning Narvaga. Nii on ka Eesti idapoolseimad linnad ühendatud RMK matkateede võrku. Uue rajalõigu pikkus on 36 kilomeetrit. Siinset metsaala nimetatakse Auga parkmetsaks ja mille edelapoolne osa on Auga mets ning arvatavalt on oma nime saanud Auga paikkonna järgi. See on Narva -Jõesuus olnud tuntud supluspaik ja suvituskoht. Linna tagune mets sobib hästi puhkamiseks-jalutamiseks, on kergesti läbitav ja samas võimalikult mitmekesine ning elamusi pakkuv. Suurem osa alast on pohla kasvukohatüüp kus kasvavad männikud. Vaid ala loodeosas on mõned kuusikud. Männikute vanus ulatub 220 aastani. Alusmets enamasti puudub, kuid viljakamates osades esineb kuuske, kadakat ja pihlakat. Tegemist on kogukonnametsaga, kus metsa majandamine toimub kogukonna ja omavalitsusega kokku lepitud tingimustel. Ala keskel on kaitsealused vääriselupaigad.
Vaatamisväärsus
Auga mets, luited, Narva-Jõesuu kuurortlinn, mererand
Matkavõimalus
RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee Mummasaare- Narva haru
