Lõkkekoht asub eramaal, seega palume üles näidata austust maaomanike vastu. Metsavenna talust on võimalik ette broneerides tellida erinevaid teenuseid ja tutvuda metsavendluse ajalooga. Lõkkekoha lähedale jääb ka Metsavenna kauplus.
Matkavõimalus
Matkata saab RMK Peraküla-Aegviidu- Ähijärve matkateel.
Telkimisvõimalus
Lubatud paigaldada kuni 5 (4-kohalist) telki.
Hooldus
Aastaringne hooldus:
aastaringne Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Suvine hooldus:
1 kord nädalas
Kontakt
Telefon: +372 501 9564
E-post: info.pahni@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Võrumaa, Haanja-Karula puhkeala
Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Valga mnt (tee nr 67) 37. kilomeetril keera Mõniste teeristist vasakule (Valga poolt 44 km ja paremale, suunaviit „Ape, Mõniste“). Sõida 6,5 km ja pärast Vaidva jõe silda ja Mehka teeristi keera vasakule. Lõkkekoht asub paremat kätt vahetult enne veskitammi.
Võru-Valga mnt (tee nr 67) 37. kilomeetril keera Mõniste teeristist vasakule (Valga poolt 44 km ja paremale, suunaviit „Ape, Mõniste“). Sõida 6,5 km ja pärast Vaidva jõe silda ja Mehka teeristi keera vasakule. Lõkkekoht asub paremat kätt vahetult enne veskitammi.
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Tartu mnt Mäeküla ristist keerata Koeru peale (viit "Koeru 34 km"). Vahetult enne Koeru alevikku keerab tee paremale (viit "Norra-Oostriku allikad 7 km"). Sõita 11,8 km ning pöörata vasakule (viit "Kirikumäe lõkkekoht") ja sõita seejärel 2,6 km Põltsamaa jõeni.
Tallinn-Tartu mnt Mäeküla ristist keerata Koeru peale (viit "Koeru 34 km"). Vahetult enne Koeru alevikku keerab tee paremale (viit "Norra-Oostriku allikad 7 km"). Sõita 11,8 km ning pöörata vasakule (viit "Kirikumäe lõkkekoht") ja sõita seejärel 2,6 km Põltsamaa jõeni.
Suure tuulega olge pargis liikudes ettevaatlik, võivad murduda oksad ja ka puud. Talvisel ajal ja vihmaga võivad teerajad ja trepid olla libedad.
Maastikuliselt paikneb Oru park klindilahe suudmes Pühajõe orus liivakivipangal. Vahelduv reljeef mereäärse tasandiku, Neide panga ja Pühajõe oru kallastega muudab pargi maastiku väga vaheldusrikkaks ja kauniks. Siin võib näha kõrget paekallast, jõelammi, terrassidena tõusvat oruperve pangajärsaku serval, loopealset ja sügava liivase põhjaga kaldanõva. Tänu looduslikult mitmekesisele maastikule avanevad pargist ümbruskonna maastikule, merele ja samuti parki endasse ilusad ja huvitavad vaated.
Parkimisvõimalused
Toila alevis Mere puiestee ja Rannatee ristumiskohas vasakut kätt jääb bussijaam ja parkla.
Invavõimalus
Ratastoolis on võimalik parki siseneda Karu väravate parklast mööda pärna alleed ja Toila aleviku poolt Oru parklast, mööda kergliiklusteed. Pargis on tagatud ligipääs kogu lossiplatsi ulatuses samuti. Tiikide juurde ja Hõbeallika koopasse ratastoolis ligipääs puudub, samuti pole ka invatualetti.
Matkavõimalus
Oru pargi rohelise energia rada, algusega Hõbeallika kohal. Rajamist kaasrahastas Eesti Euroopa Liidu välispiiri programm.
Vaatamisväärsused
Oru park on Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. 75 ha suurusel alal paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, teisendit või vormi, neist enamus kodumaaga väljaspool Eestit. Mõned näited: siberi seedermänd, suurelehine tobiväät, euro-ameerika pappel, suhkrukask, jaapani juudapuulehik, ebatsuuga, mandzuuria pähklipuu jpt haruldused.
Asub Oru pargi maastikukaitsealal. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 5681 5722
E-post: info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Toila vald, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4 km kuni jõuate Toila alevisse. Sõita otse mööda Merepuiesteed Oru pargi sissepääsuni, vasakule jääb bussijaam ja parkla.
Teine sissepääs (koordinaadid BL: 59.418692, 27.531043).
Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4 km kuni jõuate Toila alevisse. Sõita otse mööda Merepuiesteed Oru pargi sissepääsuni, vasakule jääb bussijaam ja parkla.
Teine sissepääs (koordinaadid BL: 59.418692, 27.531043).
Aidu matkaraja läbimisel palume tähelepanu! Liikumine on mööda vana karjääri ala, tähelepanu tõusudel ja laskumistel, eriti lume ja vihmaga. Parvega ületus on teie enda vastutusel. Võimalusel planeerige ületust valgel ajal. Ohutuse tagamiseks, ei tohi olla parvel rohkem kui 4 inimest, suurte inimeste puhul isegi vähem. Parve paneb liikuma teie käte jõud, kaldasse kinnitatud trossi tõmmates. Parvel olijatel palume hoida tasakaalu, soovituslik kükitada. Keelatud on kõigutamine ja piirete küljes rippumine. Lastega kanali ületusel peab parvel olema kindlasti ka täiskasvanu. Karjääri veekogud on salakavalad, jääle minek teie oma vastutusel, eeldusel et olete veendunud ohutuses.
Aidu matkarada kulgeb mööda suletud karjääri kaeveala, tõustes kohati kõrgetele tranšeede nõlvadele ja siis laskudes taas orgu, kus saab ülevaate karjäärialade metsastamisest. Teele jääb ka veega täitunud kaevealasid millest ühte tuleb ületada parvega. Rada teeb ringi ümber Aidu - Nõmme lõkkekoha.
Varustus
Parkla, Aidu- Nõmme lõkkekohas kaetud lõkkease, katusega laud pingid, laavu, kuivkäimla, prügikast, puukuur. Infotahvleid 3 suurt ja 9 väikest, 1 parv
Matkavõimalus
Matkarada on ringikujuline algab ja lõpeb Aidu-Nõmme lõkkekohas, tähistus sinine puudel.
Hooldus
Suvine hooldus:
2 korda nädalas
Vaatamisväärsused
Aidu karjäär on üks omanäolisemaid tehismaastikke, mis leiab aina rohkem taaskasutust, nii turismi kui sporditegevuste näol. Lahtine kaevandus lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Nii tekkis keset kivikõrbe Eesti oma helesiniste laguunide riik, kus karbonaatsed kivimid ja lubjakivi lahustuvad osaliselt vees ning hakkab moodustuma kips. Kipsikristallidelt peegelduv vesi põhjustabki kauni helesinise värvuse.
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Aidu-Nõmme küla, Lüganuse vald
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht ja selle kõrval üle maantee kraavi ka Aidu matkaraja viit. Umbes 200 m pärast on paremal pool parkla, kuhu palume jätta auto, kuna järgnev on raskesti läbitav karjääri tee. Umbes 600 m jalutust ja peale järsku laskumist, jõuategi Aidu-Nõmme lõkkekohta, kust algab ka matkarada.
Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht ja selle kõrval üle maantee kraavi ka Aidu matkaraja viit. Umbes 200 m pärast on paremal pool parkla, kuhu palume jätta auto, kuna järgnev on raskesti läbitav karjääri tee. Umbes 600 m jalutust ja peale järsku laskumist, jõuategi Aidu-Nõmme lõkkekohta, kust algab ka matkarada.
Hinni kanjon on 15-20 meetri sügavune sälkorg. See suursugune Devoni liivakivi loodusmälestis on oma sügavuse tõttu Eestis ainulaadne. Pole teada teisi sügavaid liivakivikanjoneid. Kanjoni pikkus on u 200 meetrit, laius ülesvoolu minnes 6-10 meetrit, mis kitseneb kiiresti 3 m laiuseks. Kanjonile lisavad erilisust risti-rästi mahalangenud puud ning väike allikakoobas. Allikaveel on rahvajuttude põhjal raviv ning noorendav mõju. Kitsasse ning järsuveerulisse kanjonisse pääsemiseks on sinna rajatud laudtee ja trepid.
Kohalesõitmise õpetus : 1. Sõita Võrust Valga suunas (tee nr 67) 8 km kuni paremat kätt on suunaviit "Rõuge 8 km". Keerata vasakule Rõuge suunas ja sõita otse 6,5 km kuni vasakut kätt on suunaviidad "Hinni kanjon 3 km", "Nursi 4,5 km". Keerata paremale ja sõita otse edasi 3 km kuni paremat kätt näitab suunaviit "Hinni kanjon 400 m". Keerata vasakule ja sõita otse edasi kuni jõuate parkimistaskusse. Sealt suunavad külastusobjekti juurde suunaviidad. 2. Sõita Võrust Valga suunas (tee nr 67) 13 km kuni jõuate Nursini. Peale seda paremat kätt näitab suunaviit vasakule "Rõuge 5 km". Keerata vasakule ja sõita 1,5 km otse edasi kuni vasakut kätt on suunaviit "Hinni kanjon 400 m". Keerata paremale ja sõita otse edasi parkimistaskusse.
1. Sõita Võrust Valga suunas (tee nr 67) 8 km kuni paremat kätt on suunaviit "Rõuge 8 km". Keerata vasakule Rõuge suunas ja sõita otse 6,5 km kuni vasakut kätt on suunaviidad "Hinni kanjon 3 km", "Nursi 4,5 km". Keerata paremale ja sõita otse edasi 3 km kuni paremat kätt näitab suunaviit "Hinni kanjon 400 m". Keerata vasakule ja sõita otse edasi kuni jõuate parkimistaskusse. Sealt suunavad külastusobjekti juurde suunaviidad. 2. Sõita Võrust Valga suunas (tee nr 67) 13 km kuni jõuate Nursini. Peale seda paremat kätt näitab suunaviit vasakule "Rõuge 5 km". Keerata vasakule ja sõita 1,5 km otse edasi kuni vasakut kätt on suunaviit "Hinni kanjon 400 m". Keerata paremale ja sõita otse edasi parkimistaskusse.
Asub Endla looduskaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999 Endla järvel ja Sinijärvel viibimiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.
Kontakt
Telefon: +372 676 7030
E-post: info.elistvere@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Jõgevamaa, Endla looduskaitseala
Kärde küla, Jõgeva vald, Jõgevamaa
Kohalesõitmise õpetus : Tartu-Piibe mnt 60. km Kärde mäel (viit "Kärde") keerata vasakule ja sõita 0,8 km Kärde rahumajast mööda. Seejärel keerata vasakule, sõita 0,7 km kuni tee läheb kaheks. Sealt hoida paremale ja sõita 2,4 km. Infotahvli juurest minna jalgsi mööda Endla järve matkarada 1,7 km.
Tartu-Piibe mnt 60. km Kärde mäel (viit "Kärde") keerata vasakule ja sõita 0,8 km Kärde rahumajast mööda. Seejärel keerata vasakule, sõita 0,7 km kuni tee läheb kaheks. Sealt hoida paremale ja sõita 2,4 km. Infotahvli juurest minna jalgsi mööda Endla järve matkarada 1,7 km.
Saare lõunasadamast algav ringikujuliselt läbitav matkarada suundub piki teed loodesse. Huviliste tähelepanu on pälvinud põhjarannikul asuv pank. See on osa ligi 1200 kilomeetri pikkusest Balti klindist. Pankrannik on kõige kõrgem (7 m) tuletorni lähedal ning madaldub kirde suunas, kus asuvad „krokodillid“. Osmussaarel on rannikulõukad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised metsad. Osmussaare ehteks on looniidud ehk alvarid.
Parkimisvõimalused
Dirhami sadamas.
Vesi
Saarele minnes võta kaasa vajaminev joogivesi.
Varustus
2 infotahvlit, 6 infoalust, 3 kuivkäimlat ja 2 kaetud lõkkeaset
Matkarada asub Osmussaare maastikukaitseala piirangu- ja sihtkaitsevööndis. Tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 506 2004
E-post: info.nova@rmk.ee
Objekti tüüp: matkarada
Asukoha info
Asukoht : Läänemaa, Osmussaare maastikukaitseala
Osmussaar, Lääne-Nigula vald, Läänemaa
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Tallinnast läbi Keila 47 km Haapsalu poole ja Määra teeristist keerata paremale (viit "Nõva 29 km"). Sõita läbi Nõva 15 km Haapsalu poole, keerata Riguldi teeristist paremale ja sõita Dirhami sadamasse, kust väljuvad paadid saarele. Pääs saarele tuleb eelnevalt ülevedajaga kokku leppida, kaptenite telefonid on 56 214 349, 56 655 777.
Sõita Tallinnast läbi Keila 47 km Haapsalu poole ja Määra teeristist keerata paremale (viit "Nõva 29 km"). Sõita läbi Nõva 15 km Haapsalu poole, keerata Riguldi teeristist paremale ja sõita Dirhami sadamasse, kust väljuvad paadid saarele. Pääs saarele tuleb eelnevalt ülevedajaga kokku leppida, kaptenite telefonid on 56 214 349, 56 655 777.
Käsmu kalmistu ja kabeli eest algav rada kulgeb mööda kivist metsaalust Matsikivini, sealt Vana-Jüri otsa ja seejärel külavaheteed pidi tagasi. Kalmistul leiab pea kõigi kapteniküla kuulsate kaptenite nimed, sealhulgas nende, kes surid kodust kaugel. Rada kulgeb üle Eesti suurima kivikülvi (400ha). Suurim kivi, Eremiit e Matsikivi, on 14,7 m ümbermõõduga ja 4,7 m kõrgune.
Vana-Jüri otsas avaneb vaade idas Lobineemele – Vergi poolsaare loodetipule, põhjakaares Saartneemele ehk Kuradisaarele ning loodes Käsmu loodetipule Palganeemele. Esimesed andmed Käsmu kui kalastuspaiga kohta pärinevad aastast 1453. Hiljem sai Käsmu tuntuks meresõitjate ja laevameistrite külana. Kohalike randlaste ja meremeeste algatusel asutatud merekool töötas 1884 –1931. Pea igas peres oli oma kapten või tüürimees. Külavaheteel hakkavadki silma heledad nn kaptenimajad. Küla ajaloost annab hea ülevaate Käsmu Meremuuseum.
Parkimisvõimalused
Kabeli juures asuv parkla ja küla lõpus asuv parkla.
Asub Lahemaa rahvuspargis, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 676 7010 +372 329 5555
E-post: info.oandu@rmk.eeinfo.lahemaa@rmk.ee
Objekti tüüp: õpperada
Asukoha info
Asukoht : Lääne-Virumaa, Lahemaa rahvuspark
Käsmu, Haljala vald, Lääne-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus :Tallinn-Narva mnt (E20) 53. km pöörata vasakule Liiapeksi- Loksa mnt-le ja sõita 11 km, pöörata paremale Võsu-Kotka mnt-le ja sõita 12 km, pöörata vasakule Haljala –Käsmu mnt-le ja sõita 4 km, pöörata vasakule Neeme teele ja sõita 30 m – jõuad Käsmu kalmistu ja kabeli juurde, kust rada algab.
Tallinn-Narva mnt (E20) 53. km pöörata vasakule Liiapeksi- Loksa mnt-le ja sõita 11 km, pöörata paremale Võsu-Kotka mnt-le ja sõita 12 km, pöörata vasakule Haljala –Käsmu mnt-le ja sõita 4 km, pöörata vasakule Neeme teele ja sõita 30 m – jõuad Käsmu kalmistu ja kabeli juurde, kust rada algab.
Matkatee jõuab läbi Tudu metsade Ida-Virumaale. Uljaste kandis aga algab matkatee linnalise ilmega osa: läbitakse Sonda, Kiviõli ja edasi üle tuhamäe jõutakse Püssini. Edasi läheb matkatee läbi Aidu karjääri ja Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde, kus muuhulgas saab nautida Ida-Viru tööstusmaastiku hämmastavaid vaateid. Piki põhjarannikut kulgeb matkatee Toila pargini ja sealt läbi Voka pargi Sillamäele ning Udria maastikukaitsealal paikneva Mummassaare lõkkekohani.
Aidu karjääri läbimisel palume tähelepanu! Liikumine on mööda vana karjääri ala, tähelepanu tõusudel ja laskumistel. Kahes kohas tuleb ületada veega täitunud kaeveala parvega. Parvega ületus on teie enda vastutusel. Võimalusel planeerige ületust valgel ajal. Ohutuse tagamiseks, ei tohi olla parvel rohkem kui 4 inimest, suurte inimeste puhul isegi vähem. Parve paneb liikuma teie käte jõud, kaldasse kinnitatud trossi tõmmates. Parvel olijatel palume hoida tasakaalu, soovituslik kükitada. Keelatud on kõigutamine ja piirete küljes rippumine. Lastega kanali ületusel peab parvel olema kindlasti ka täiskasvanu.
Varustus
Rada on tähistatud viitade ja valge-kollane-valge värvimärgistusega puudel. Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:
Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru viimane lõik saab alguse Eesti põhjaranniku mererannalt, läheb läbi Kuremäe kloostri juurest, seejärel mööda metsateid Iisakule, põigates Kotka matkarajale ja kohe edasi Agusalu kriivade peale. Edasi viib tee mööda suurtest soodest Peipsi äärde kuni jõuab mööda Peipsi järve põhjarannikut Kauksisse välja.
Parkimisvõimalused
Pikaajaliseks parkimiseks parim variant on Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse juures. Paari auto parkimise võimalus olemas ka
kõigis matkatee laagripaikades.
Varustus
Rada on tähistatud viitade ja valge-kollane-valge värvimärgistusega puudel. Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:
