Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Lõkkekoht on mõeldud eelkõige peatuskohaks RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel liikujale.
Parkimisvõimalused
Parkla mahutab 3 autot.
Varustus
Lahtine lõkkease grillrestiga, laud-pingid
Vesi
Tarbevett saab Vaidva jõest.
Vaatamisväärsused
Vaidva jõgi, Metsavenna talu, Vastse-Roosa mõisa vesiveski
Lõkkekoht asub eramaal, seega palume üles näidata austust maaomanike vastu. Metsavenna talust on võimalik ette broneerides tellida erinevaid teenuseid ja tutvuda metsavendluse ajalooga. Lõkkekoha lähedale jääb ka Metsavenna kauplus.
Matkavõimalus
Matkata saab RMK Peraküla-Aegviidu- Ähijärve matkateel.
Telkimisvõimalus
Lubatud paigaldada kuni 5 (4-kohalist) telki.
Hooldus
Aastaringne hooldus:
aastaringne Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Suvine hooldus:
1 kord nädalas
Kontakt
Telefon: +372 501 9564
E-post: info.pahni@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Võrumaa, Haanja-Karula puhkeala
Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Valga mnt (tee nr 67) 37. kilomeetril keera Mõniste teeristist vasakule (Valga poolt 44 km ja paremale, suunaviit „Ape, Mõniste“). Sõida 6,5 km ja pärast Vaidva jõe silda ja Mehka teeristi keera vasakule. Lõkkekoht asub paremat kätt vahetult enne veskitammi.
Võru-Valga mnt (tee nr 67) 37. kilomeetril keera Mõniste teeristist vasakule (Valga poolt 44 km ja paremale, suunaviit „Ape, Mõniste“). Sõida 6,5 km ja pärast Vaidva jõe silda ja Mehka teeristi keera vasakule. Lõkkekoht asub paremat kätt vahetult enne veskitammi.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Suure tuulega olge pargis liikudes ettevaatlik, võivad murduda oksad ja ka puud. Talvisel ajal ja vihmaga võivad teerajad ja trepid olla libedad.
Maastikuliselt paikneb Oru park klindilahe suudmes Pühajõe orus liivakivipangal. Vahelduv reljeef mereäärse tasandiku, Neide panga ja Pühajõe oru kallastega muudab pargi maastiku väga vaheldusrikkaks ja kauniks. Siin võib näha kõrget paekallast, jõelammi, terrassidena tõusvat oruperve pangajärsaku serval, loopealset ja sügava liivase põhjaga kaldanõva. Tänu looduslikult mitmekesisele maastikule avanevad pargist ümbruskonna maastikule, merele ja samuti parki endasse ilusad ja huvitavad vaated.
Parkimisvõimalused
Toila alevis Mere puiestee ja Rannatee ristumiskohas vasakut kätt jääb bussijaam ja parkla.
Invavõimalus
Ratastoolis on võimalik parki siseneda Karu väravate parklast mööda pärna alleed ja Toila aleviku poolt Oru parklast, mööda kergliiklusteed. Pargis on tagatud ligipääs kogu lossiplatsi ulatuses samuti. Tiikide juurde ja Hõbeallika koopasse ratastoolis ligipääs puudub, samuti pole ka invatualetti.
Matkavõimalus
Oru pargi rohelise energia rada, algusega Hõbeallika kohal. Rajamist kaasrahastas Eesti Euroopa Liidu välispiiri programm.
Vaatamisväärsused
Oru park on Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. 75 ha suurusel alal paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, teisendit või vormi, neist enamus kodumaaga väljaspool Eestit. Mõned näited: siberi seedermänd, suurelehine tobiväät, euro-ameerika pappel, suhkrukask, jaapani juudapuulehik, ebatsuuga, mandzuuria pähklipuu jpt haruldused.
Asub Oru pargi maastikukaitsealal. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 5681 5722
E-post: info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Toila vald, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4 km kuni jõuate Toila alevisse. Sõita otse mööda Merepuiesteed Oru pargi sissepääsuni, vasakule jääb bussijaam ja parkla.
Teine sissepääs (koordinaadid BL: 59.418692, 27.531043).
Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4 km kuni jõuate Toila alevisse. Sõita otse mööda Merepuiesteed Oru pargi sissepääsuni, vasakule jääb bussijaam ja parkla.
Teine sissepääs (koordinaadid BL: 59.418692, 27.531043).
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Aidu matkaraja läbimisel palume tähelepanu! Liikumine on mööda vana karjääri ala, tähelepanu tõusudel ja laskumistel, eriti lume ja vihmaga. Parvega ületus on teie enda vastutusel. Võimalusel planeerige ületust valgel ajal. Ohutuse tagamiseks, ei tohi olla parvel rohkem kui 4 inimest, suurte inimeste puhul isegi vähem. Parve paneb liikuma teie käte jõud, kaldasse kinnitatud trossi tõmmates. Parvel olijatel palume hoida tasakaalu, soovituslik kükitada. Keelatud on kõigutamine ja piirete küljes rippumine. Lastega kanali ületusel peab parvel olema kindlasti ka täiskasvanu. Karjääri veekogud on salakavalad, jääle minek teie oma vastutusel, eeldusel et olete veendunud ohutuses.
Aidu matkarada kulgeb mööda suletud karjääri kaeveala, tõustes kohati kõrgetele tranšeede nõlvadele ja siis laskudes taas orgu, kus saab ülevaate karjäärialade metsastamisest. Teele jääb ka veega täitunud kaevealasid millest ühte tuleb ületada parvega. Rada teeb ringi ümber Aidu - Nõmme lõkkekoha.
Varustus
Parkla, Aidu- Nõmme lõkkekohas kaetud lõkkease, katusega laud pingid, laavu, kuivkäimla, prügikast, puukuur. Infotahvleid 3 suurt ja 9 väikest, 1 parv
Matkavõimalus
Matkarada on ringikujuline algab ja lõpeb Aidu-Nõmme lõkkekohas, tähistus sinine puudel.
Hooldus
Suvine hooldus:
2 korda nädalas
Vaatamisväärsused
Aidu karjäär on üks omanäolisemaid tehismaastikke, mis leiab aina rohkem taaskasutust, nii turismi kui sporditegevuste näol. Lahtine kaevandus lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Nii tekkis keset kivikõrbe Eesti oma helesiniste laguunide riik, kus karbonaatsed kivimid ja lubjakivi lahustuvad osaliselt vees ning hakkab moodustuma kips. Kipsikristallidelt peegelduv vesi põhjustabki kauni helesinise värvuse.
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Aidu-Nõmme küla, Lüganuse vald
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht ja selle kõrval üle maantee kraavi ka Aidu matkaraja viit. Umbes 200 m pärast on paremal pool parkla, kuhu palume jätta auto, kuna järgnev on raskesti läbitav karjääri tee. Umbes 600 m jalutust ja peale järsku laskumist, jõuategi Aidu-Nõmme lõkkekohta, kust algab ka matkarada.
Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht ja selle kõrval üle maantee kraavi ka Aidu matkaraja viit. Umbes 200 m pärast on paremal pool parkla, kuhu palume jätta auto, kuna järgnev on raskesti läbitav karjääri tee. Umbes 600 m jalutust ja peale järsku laskumist, jõuategi Aidu-Nõmme lõkkekohta, kust algab ka matkarada.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Sünteetilisest materjalist nööre okste külge mitte siduda! Elava looduse rikkumine hiies on keelatud!
700 meetri pikkune loodusrada viib külastajad iidse pühapaiga - siniallikate juurde. Suurim ja tuntuim allikatest ongi Siniallikana tuntud türkiisikarva liivapõhjaline tõusuallikas, millele sekundeerivad tumedaveelisem Mustallikas ja heledam Valgeallikas.
Parkimisvõimalused
Parkla kuni 30-le autole.
Varustus
Pingid, suur infotahvel raja alguses, infoalus hiies käitumise tavadega hiie väravas.
Vaatamisväärsused
Viikingite küla, Saula siniallikad, hiiepaik
Lisainfo
Läheduses, teisel pool jõge, asub vaatamisväärsusena Viikingite küla, kus on võimalik einet võtta ning soovi korral saada ka sauna ning öömaja. Telkida ja lõket saab teha Saula lõkkekohas.
Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt
looduses.
Kontakt
Telefon: +372 676 7842
E-post: info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp: loodusrada
Asukoha info
Asukoht : Harjumaa, Tallinna ümbruse puhkeala
Kose vald, Harju maakond
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles pööra maantee 28. kilomeetril teeviida "Viikingite küla" juurest paremale Saula teele ning sõida Viikingite külast mööda, üle Pirita jõe ning keera vasakule Saula-Kurena teele. Sõida silla alt läbi, parkla jääb vasakule.
Tallinna poolt tulles pööra maantee 28. kilomeetril teeviida "Viikingite küla" juurest paremale Saula teele ning sõida Viikingite külast mööda, üle Pirita jõe ning keera vasakule Saula-Kurena teele. Sõida silla alt läbi, parkla jääb vasakule.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Looduskaunis lõkkekoht Valgejärve õpperaja alguspunktis. Lõkkekoht asub Järveotsa järve kaldal, kus on ka Päästeameti ohutustahvliga ujumiskoht. Ujumiskoht on populaarne ka talisuplejate hulgas. Ümberkaudsed eriilmelised metsad sobivad matkamiseks ning marjul ja seenel käimiseks. Lõkkekohast saab alguse 6,5 km pikkune Valgejärve loodusõpperada.
Parkimisvõimalused
10 autole parklas.
Vesi
Järveotsa järv
Varustus
Katusealusega laud-pink, kaetud lõkkease, kuivkäimla, prügikast, infotahvel
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Ääsmäe-Haapsalu maanteel Haapsalu suunas ning pöörata 29. kilomeetril viida järgi paremale. Edasi sõita viitade järgi 5 km Järveotsa järveni.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Seoses Aeli tee rekonstrueerimisega võib olla autoga ligipääs lõkkekohta piiratud!
Küllaltki rahulik ja varjatud lõkkekoht Raplamaa metsade rüpes. Lõkkekoht asub RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateel ning on mõnusaks peatuspaigaks matkajale, kuid ka privaatne koht metsade vahel puhkamiseks ja pikniku pidamiseks. Kogu elutegevuseks vajalik vesi tuleb matkajal endal kaasa võtta, kuna veevõtuvõimalus lõkkekoha läheduses puudub. Lõkkekohas asub ka laavu, kust matkaja kehvade ilmaolude eest varju ning ulualust leiab.
Parkimisvõimalused
2-3 autole parkimistaskus
Vesi
Joogivesi tuleb omal kaasa võtta.
Varustus
Laavu, 1 lahtine lõkkease, mille ümber pingid; katusealusega laud-pink, lõkkepuude varjualune, kuivkäimla, prügikast, infotahvel
Kohalesõitmise õpetus : Rapla poolt tulles: Sõida Raplast Kaiule. Kaiult võta suund paremale Põlliku-Suurekivi-Vahastu suunas. Peale Vahastu mõisa Suurekivi külas pööra ristmikult paremale Vahastu poole. Sõida 1 km Kubja taluni. Kubja talu juurest pööra vasakule ning sõida edasi veel 3,1 km. RMK sildi juurest pööra vasakule. 100 m kaugusel paremat kätt ongi lõkkekoht.
Paide poolt tulles: Sõida Paidest Väätsale. Väätsalt sõida edasi suunal Roovere-Piiumetsa-Vahastu. Vahastult sõida edasi 3,1 km Kubja taluni. Kubja talu juurest pööra vasakule ning sõida edasi veel 3,1 km. RMK sildi juurest pööra vasakule. 100 m kaugusel paremat kätt ongi lõkkekoht.
Rapla poolt tulles: Sõida Raplast Kaiule. Kaiult võta suund paremale Põlliku-Suurekivi-Vahastu suunas. Peale Vahastu mõisa Suurekivi külas pööra ristmikult paremale Vahastu poole. Sõida 1 km Kubja taluni. Kubja talu juurest pööra vasakule ning sõida edasi veel 3,1 km. RMK sildi juurest pööra vasakule. 100 m kaugusel paremat kätt ongi lõkkekoht.
Paide poolt tulles: Sõida Paidest Väätsale. Väätsalt sõida edasi suunal Roovere-Piiumetsa-Vahastu. Vahastult sõida edasi 3,1 km Kubja taluni. Kubja talu juurest pööra vasakule ning sõida edasi veel 3,1 km. RMK sildi juurest pööra vasakule. 100 m kaugusel paremat kätt ongi lõkkekoht.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Varbola linnuse kõrval asuv mitmete lõkkekohtadega kuid siiski üsna kompaktne telkimisala. Telkimisala sobib imeliselt perepuhkuseks, sest kõrval asuv Varbola linnus pakub lõputut uudistamist ja avastusrõõmu igas vanuses külastajale.
Parkimisvõimalused
Parkimistaskud 6 autole.
Varustus
2 lahtist lõkkekohta grillrestiga, 2 kaetud lõkkekohta, veevõtu võimalus (puurkaev), 4 katusega laud-pinki, pingid, prügikastid, laavu, kuivkäimla, infotahvel
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Tallinn-Pärnu mnt (tee nr 4) ning pöörata 50. kilomeetril vasakule Varbola poole. Sõita läbi Varbola asula 4 km kuni teeäärsete viitadeni. Telkimisala jääb vasakule poole teed.
Sõita mööda Tallinn-Pärnu mnt (tee nr 4) ning pöörata 50. kilomeetril vasakule Varbola poole. Sõita läbi Varbola asula 4 km kuni teeäärsete viitadeni. Telkimisala jääb vasakule poole teed.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Varbola Jaanilinn on Eesti suurimaid muinaslinnuseid. Ligi 2 ha suurust õue ümbritseb kõigist külgedest kuivmüürseinte ja palkidega toestatud peamiselt paest vall, mille külgi katab ülaosa varisemisest tekkinud rusukalle. Valli kogupikkus on 580 m. Valli kõrgus välisküljelt on 7 - 10 m, siseküljelt 2 - 7 m. Linnust kasutati 12.-14. sajandil; 15.-17. sajandil kasutati linnuse õue kalmistuna. Sellest ajast pärineb arvukalt leitud münte, millest enamik on olnud ohvriandideks.
Parkimisvõimalused
2 parklat, kohti kokku 120 autole
Varustus
2 katusega puhkekohta, katusega lava Parklas 2 kahekohalist käimlat, 2 infotahvlit linnuse skeemi ja üldinfoga
Marjad-seened
Riisikad
Vaatamisväärsused
Linnusevall, taastatud läänevärav, rammimismasin, vana kaev, tammik, kiviheitemasin
Linnus on arheoloogiamälestis. Linnuse ümbruses liikumiseks kasutada ainult selleks ettenähtud teid.
Kontakt
Telefon: +372 676 7842
E-post: info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Raplamaa, Tallinna ümbruse puhkeala
Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Tallinn-Pärnu mnt (tee nr 4) ning pöörata 50. kilomeetril vasakule Varbola poole. Sõita läbi Varbola asula 4 km kuni teeäärsete viitadeni. Linnus jääb paremale poole teed.
Sõita mööda Tallinn-Pärnu mnt (tee nr 4) ning pöörata 50. kilomeetril vasakule Varbola poole. Sõita läbi Varbola asula 4 km kuni teeäärsete viitadeni. Linnus jääb paremale poole teed.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Raplamaal viib matkatee läbi Hageri ja Hagudi vahel laiuvate laukaliste Rabivere ja Kõnnu raba. Mõlemat nõos paiknevat raba ääristavad lubjakiviplatood. Edasi liigub rada läbi Kohila valla ja Mahtra looduskaitsealale jääva Naisteraba Harjumaale Paunküla mägedesse, kus saab matkaja vahelduseks laugele maastikule veidi rohkem üles-alla kõndida mööda jääajajärgsel ajal moodustunud liigendatud oosistikku. Peale Paunkülat viib tee matkaja Aegviitu, kus kõik kolm matkatee haru kokku saavad.
Varustus
Rada on tähistatud viitade ja valge-kollane-valge värvimärgistusega puudel. Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Väike lõkkekoht RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateel matkajatele. Lõkkekoht asub endise Tallinn-Virtsu kitsarööpmelise raudtee ääres. Sellest ka lõkkekoha nimi - "susla" on vana kitsarööpmeline auruveduriga rong. Lõkkekohas asub ka laavu, kust matkaja kehvade ilmaolude eest varju ning ulualust leiab. Sõiduautoga on vanale raudteele rajatud kruusatee kohati raskesti läbitav.
Parkimisvõimalused
Parkimistasku 2-3 autole.
Vesi
Joogivesi tuleb endal kaasa võtta
Varustus
Laavu, katusealusega laud-pink, kaetud lõkkease, lõkkepuude varjualune, kuivkäimla, prügikast, infotahvel
Kohalesõitmise õpetus : Märjamaa poolt tulles: Märjamaa keskusest sõida mööda Vana-Pärnu maanteed 8 km Paeküla poole, kuni maantee ristub vana raudteetammiga. Keera maanteelt vasakule ning sõida mööda raudteetammi edasi 750 m, kuni jõuad lõkkekohani.
Märjamaa poolt tulles: Märjamaa keskusest sõida mööda Vana-Pärnu maanteed 8 km Paeküla poole, kuni maantee ristub vana raudteetammiga. Keera maanteelt vasakule ning sõida mööda raudteetammi edasi 750 m, kuni jõuad lõkkekohani.
