Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Suure tuulega olge pargis liikudes ettevaatlik, võivad murduda oksad ja ka puud. Talvisel ajal ja vihmaga võivad teerajad ja trepid olla libedad.
Maastikuliselt paikneb Oru park klindilahe suudmes Pühajõe orus liivakivipangal. Vahelduv reljeef mereäärse tasandiku, Neide panga ja Pühajõe oru kallastega muudab pargi maastiku väga vaheldusrikkaks ja kauniks. Siin võib näha kõrget paekallast, jõelammi, terrassidena tõusvat oruperve pangajärsaku serval, loopealset ja sügava liivase põhjaga kaldanõva. Tänu looduslikult mitmekesisele maastikule avanevad pargist ümbruskonna maastikule, merele ja samuti parki endasse ilusad ja huvitavad vaated.
Parkimisvõimalused
Toila alevis Mere puiestee ja Rannatee ristumiskohas vasakut kätt jääb bussijaam ja parkla.
Invavõimalus
Ratastoolis on võimalik parki siseneda Karu väravate parklast mööda pärna alleed ja Toila aleviku poolt Oru parklast, mööda kergliiklusteed. Pargis on tagatud ligipääs kogu lossiplatsi ulatuses samuti. Tiikide juurde ja Hõbeallika koopasse ratastoolis ligipääs puudub, samuti pole ka invatualetti.
Matkavõimalus
Oru pargi rohelise energia rada, algusega Hõbeallika kohal. Rajamist kaasrahastas Eesti Euroopa Liidu välispiiri programm.
Vaatamisväärsused
Oru park on Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. 75 ha suurusel alal paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, teisendit või vormi, neist enamus kodumaaga väljaspool Eestit. Mõned näited: siberi seedermänd, suurelehine tobiväät, euro-ameerika pappel, suhkrukask, jaapani juudapuulehik, ebatsuuga, mandzuuria pähklipuu jpt haruldused.
Asub Oru pargi maastikukaitsealal. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 5681 5722
E-post: info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Toila vald, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4 km kuni jõuate Toila alevisse. Sõita otse mööda Merepuiesteed Oru pargi sissepääsuni, vasakule jääb bussijaam ja parkla.
Teine sissepääs (koordinaadid BL: 59.418692, 27.531043).
Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4 km kuni jõuate Toila alevisse. Sõita otse mööda Merepuiesteed Oru pargi sissepääsuni, vasakule jääb bussijaam ja parkla.
Teine sissepääs (koordinaadid BL: 59.418692, 27.531043).
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Aidu matkaraja läbimisel palume tähelepanu! Liikumine on mööda vana karjääri ala, tähelepanu tõusudel ja laskumistel, eriti lume ja vihmaga. Parvega ületus on teie enda vastutusel. Võimalusel planeerige ületust valgel ajal. Ohutuse tagamiseks, ei tohi olla parvel rohkem kui 4 inimest, suurte inimeste puhul isegi vähem. Parve paneb liikuma teie käte jõud, kaldasse kinnitatud trossi tõmmates. Parvel olijatel palume hoida tasakaalu, soovituslik kükitada. Keelatud on kõigutamine ja piirete küljes rippumine. Lastega kanali ületusel peab parvel olema kindlasti ka täiskasvanu. Karjääri veekogud on salakavalad, jääle minek teie oma vastutusel, eeldusel et olete veendunud ohutuses.
Aidu matkarada kulgeb mööda suletud karjääri kaeveala, tõustes kohati kõrgetele tranšeede nõlvadele ja siis laskudes taas orgu, kus saab ülevaate karjäärialade metsastamisest. Teele jääb ka veega täitunud kaevealasid millest ühte tuleb ületada parvega. Rada teeb ringi ümber Aidu - Nõmme lõkkekoha.
Varustus
Parkla, Aidu- Nõmme lõkkekohas kaetud lõkkease, katusega laud pingid, laavu, kuivkäimla, prügikast, puukuur. Infotahvleid 3 suurt ja 9 väikest, 1 parv
Matkavõimalus
Matkarada on ringikujuline algab ja lõpeb Aidu-Nõmme lõkkekohas, tähistus sinine puudel.
Hooldus
Suvine hooldus:
2 korda nädalas
Vaatamisväärsused
Aidu karjäär on üks omanäolisemaid tehismaastikke, mis leiab aina rohkem taaskasutust, nii turismi kui sporditegevuste näol. Lahtine kaevandus lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Nii tekkis keset kivikõrbe Eesti oma helesiniste laguunide riik, kus karbonaatsed kivimid ja lubjakivi lahustuvad osaliselt vees ning hakkab moodustuma kips. Kipsikristallidelt peegelduv vesi põhjustabki kauni helesinise värvuse.
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Aidu-Nõmme küla, Lüganuse vald
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht ja selle kõrval üle maantee kraavi ka Aidu matkaraja viit. Umbes 200 m pärast on paremal pool parkla, kuhu palume jätta auto, kuna järgnev on raskesti läbitav karjääri tee. Umbes 600 m jalutust ja peale järsku laskumist, jõuategi Aidu-Nõmme lõkkekohta, kust algab ka matkarada.
Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht ja selle kõrval üle maantee kraavi ka Aidu matkaraja viit. Umbes 200 m pärast on paremal pool parkla, kuhu palume jätta auto, kuna järgnev on raskesti läbitav karjääri tee. Umbes 600 m jalutust ja peale järsku laskumist, jõuategi Aidu-Nõmme lõkkekohta, kust algab ka matkarada.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Uljaste lõkkekoht asub maalilise Uljaste allikajärve kaldal. Lõkkekoha juurest, kus on kunagise Sonda metskonna varemed, algab Uljaste matkarada.
Parkimisvõimalused
Parkla 20 autole.
Vesi
Tarbevesi Uljaste järvest
Varustus
Infotahvel, kaetud lõkkease grillrestiga, kuivkäimla, katusealusega laud-pingid
Võimalus tulla bussiga mööda Sämi-Sonda-Kiviõli maanteed 10,5 km kuni „Uljaste tee“ peatuseni ja sealt keerata vasakule. Liikuda veel 1,5 km, kuni vasakule jääb Uljaste järv ja paremat kätte parkla koos lõkkekohaga, rada algab lõkkekoha tagant.
Busside väljumisajad leiab www.peatus.ee keskkonnast. Tasub vaadata konkreetse päeva kellaaegu.
Lõkkekoht asub Uljaste maastikukaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee,
+372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 5681 5722
E-post: info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Lüganuse vald, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva mnt Sämilt keerata kohe pärast silda paremale. Sõita mööda Sämi-Sonda-Kiviõli mnt 10,5 km Uljaste küla sildini, sealt keerata vasakule. Sõita 1,5 km, kuni vasakule jääb Uljaste järv. Seal ongi paremal pool teed parkla koos lõkkekohaga.
Tallinn-Narva mnt Sämilt keerata kohe pärast silda paremale. Sõita mööda Sämi-Sonda-Kiviõli mnt 10,5 km Uljaste küla sildini, sealt keerata vasakule. Sõita 1,5 km, kuni vasakule jääb Uljaste järv. Seal ongi paremal pool teed parkla koos lõkkekohaga.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Tudu metsaonn asub sügaval Alutaguse metsades maalilise Tudu rabajärve kaldal. Kunagine jahionn pakub meelepärast puhkust Tudu rabajärve kaldal ja suurepärast supluskohta suvel. Ligipääsetavus vaegliikujatele: rada on ehitatud sobivaks ratastooliga liikujatele, samuti on paigaldatud vaegnägijatele käsipuu.
Parkimisvõimalused
Parkla 10 sõiduautole.
Varustus
Kaetud lõkkease grillrestiga, infotahvel, kuivkäimla, puukuur, majas pingid ja laud, magamine lavatsitel, toiduvalmistamiseks pliit, küttekoldeks kamin
Invavõimalus
Parklast (killustikkate) viib 1,5 m laiune laudtee Tudu järve äärde lõkkekohani, tagatud on ka sissepääs metsaonni ja kuivkäimlasse. Talvisel ajal ratastooliga liikumine raskendatud.
Marjad-seened
Jõhvikad
Vaatamisväärsused
Tudu järv (26,4 ha), sootüübid: siirdesoo, lageraba, rabamets; soode taastamine
Metsaonn asub Tudusoo looduskaitsealal, tutvu külastusele kehtivate piirangutega. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 5681 5722
E-post: info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp: metsaonn
Asukoha info
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Vinni vald, Lääne-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Rakvere-Rannapungerja mnt ja keerata 800 m enne Tudu alevit paremale (viit „Seljamäe matkarada“). Sõita 3,1 km, keerata vasakule ja minna veel 2 km edasi, kuni jõuate paremal pool tee ääres oleva parklani. Sinna tuleb jätta auto ja edasi metsaonnini minna 700 m mööda laudteed jalgsi.
Sõita mööda Rakvere-Rannapungerja mnt ja keerata 800 m enne Tudu alevit paremale (viit „Seljamäe matkarada“). Sõita 3,1 km, keerata vasakule ja minna veel 2 km edasi, kuni jõuate paremal pool tee ääres oleva parklani. Sinna tuleb jätta auto ja edasi metsaonnini minna 700 m mööda laudteed jalgsi.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Karstialal neeldub Erra jõgi, voolates salajõena Purtse jõe oru aladele, kus allikatena avaneb. Maa-aluse jõe vooluhulk on kuni 1300l/s, allikate koguvooluhulk 300 l/s. Erra jõe sängis on hulgaliselt karstilehtreid, neist suurim on Suurhaud. Suurvee korral, kui Suurhaud "ajab üle" moodustub 1,5-meetrine Uhaku juga, mis mööda Erra jõe sängi suubub Purtse jõkke
Parkimisvõimalused
Suurelt maanteelt keerates Uhaku puhkekoha poole teeäärde.
Varustus
Infostend, 1 pink
Hooldus
Suvine hooldus:
1 kord kuus Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Väljaspool teid ja radu mootrosõidukiga liiklemini keelatud! Lõkke tegemisel kasuta ainult spetsiaalselt ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal! Puhkekoht asub Uhaku karstialal
Kontakt
Telefon: +372 5681 5722
E-post: info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp: puhkekoht
Asukoha info
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Lüganuse vald, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Lüganuse alevist sõita Erra suunas. Lüganuse alevist keerab tee vasakule Maidla poole, Uhaku puhkekoht jääb ristist 100m paremale põllu peale.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Ligipääsutee kulgeb mööda vana karjääriala, sõiduautoga liikumine raskendatud. Piirkonnas käivad tuulikute ja teede ehitustööd, seoses sellega võib olla lõkkekohale autoga ligipääs raskendatud. Aidu karjääri läbimisel palume tähelepanu! Liikumine on mööda vana karjääri ala, tähelepanu tõusudel ja laskumistel. Kahes kohas tuleb ületada veega täitunud kaeveala parvega. Parvega ületus on teie enda vastutusel. Võimalusel planeerige ületust valgel ajal. Ohutuse tagamiseks, ei tohi olla parvel rohkem kui 4 inimest, suurte inimeste puhul isegi vähem. Parve paneb liikuma teie käte jõud, kaldasse kinnitatud trossi tõmmates. Parvel olijatel palume hoida tasakaalu, soovituslik kükitada. Keelatud on kõigutamine ja piirete küljes rippumine. Lastega kanali ületusel peab parvel olema kindlasti ka täiskasvanu. Talveperioodil, kui veetee on jäätunud ja parveületust ei saa teha, pakume ringiminekuks jalgratta alternatiivi. Karjääri veekogud on salakavalad, jääle minek teie oma vastutusel, eeldusel et olete veendunud ohutuses.
Asub suletud Aidu karjääri alal, Aidu-Nõmme külas. Umbes 800 m karjääri läbivast Kohtla-Nõmme Maidla teest, noores männimetsas, veega täitunud kaeveala kaldal, mis meenutab oma helesinise vee ja kõrgete kallaste tõttu fjordi. Lõkkekohast saab alguse ka Aidu matkarada.
Vesi
Tarbevett saab veega täitunud kaevanduskanalist
Varustus
Kaetud lõkkease grillrestiga, katusealune laua ja pinkidega, laavu, lõkkepuude varjualune, kuivkäimla, prügikast
Aidu karjäär on üks omanäolisemaid tehismaastikke, mis leiab aina rohkem taaskasutust, nii turismi kui sporditegevuste näol. Lahtine kaevandus lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Nii tekkis keset kivikõrbe Eesti oma helesinine laguun. Kattekivimid karbonaatsed kivimid ja lubjakivi lahustuvad osaliselt vees ning hakkab moodustuma kips. Kipsikristallidelt peegelduv vesi põhjustabki kauni helesinise värvuse.
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Aidu küla, Lüganuse vald
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 7 km, kuni tee laienduseni, kust suunab vasakule viit Aidu- Liiva lõkkekoht. Sealt edasi järgida RMK viidastust kuni lõkkekohani.
Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 7 km, kuni tee laienduseni, kust suunab vasakule viit Aidu- Liiva lõkkekoht. Sealt edasi järgida RMK viidastust kuni lõkkekohani.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Asub suletud Aidu karjääri alal, Aidu külas, noores männimetsas, veega täitunud kaeveala kaldal. Veekogu meenutab oma helesinise vee ja kõrgete kallaste tõttu fjordi. Lõkkekoht jääb RMK matkatee peale ja linnulennul 1,5 km kaugusel asub Aidu Veeseikluskeskus.
Vesi
Tarbevett saab veega täitunud kaevanduskanalist
Varustus
Kaetud lõkkease, katusega laud pingid, laavu, kuivkäimla, prügikast, puukuur, infotahvel
Aidu karjäär on üks omanäolisemaid tehismaastikke, mis leiab aina rohkem taaskasutust, nii turismi kui sporditegevuste näol. Lahtine kaevandus lõpetas töö 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Nii tekkis keset kivikõrbe Eesti oma helesinine laguun. Kattekivimid karbonaatsed kivimid ja lubjakivi lahustuvad osaliselt vees ning hakkab moodustuma kips. Kipsikristallidelt peegelduv vesi põhjustabki kauni helesinise värvuse.
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Aidu-Nõmme küla, Lüganuse vald
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht. Kruusa teed mööda liikudes c 830 m, pärast järsku tõusu ja laskumist jõuategi lõkkekohani.
Tallinn-Narva maanteelt keerata Kohtla-Järvele ja liikuda edasi Kohtla Nõmmele, kust tuleb Eesti Kaevandusmuuseumi juurest sõita vasakule ümber muuseumi territooriumi mööda asfalteeritud karjääri teed Maidla suunas ca 2,5 km, kuni tee otsani, kust suunab vasakule viit Aidu- Nõmme lõkkekoht. Kruusa teed mööda liikudes c 830 m, pärast järsku tõusu ja laskumist jõuategi lõkkekohani.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Asub Lüganuse vallas, Aa külas, Tallinna-Narva maanteest mööda põlluvaheteid 1 km lõunas, vana Alulinna soolinnuse servas. Tegemist on Virumaa kõige idapoolsema teadaoleva muinaslinnusega. Alutaguse nimi arvatakse tulenevat Alulinna nimest. Vana pärimuse kohaselt olevat Alulinna ehitanud keegi nõid eluasemeks vanema tütrele, kelle ta oli röövinud.
Varustus
Kaetud lõkkease, katusega laud pink, laavu, kuivkäimla, puukuur, infotahvel
Alulinn on vana soolinnus, mis asub Aa mõisast 2 km kagu pool, asetseb madala pikliku soosaare kirde-poolses osas. Põhiplaanilt ovaaljas, edela-kirde suunas 130 m pikk, 35 - 40 m lai, pindala umbes 4500 ruutmeetrit. Linnust ümbritseb madal, tugevasti varisenud ringvall, mille kõrgus 1-1,2 m, laius jalamil 7 - 8 m. Valdavalt paekividest valli mõlemad küljed olid laotud kivimüürina.
Tegemist on muinsuskaitse aluse objektiga, kus on keelatud kaevamine ja vanade müüride lõhkumine.
Kontakt
Telefon: +372 5681 5722
E-post: info.alutaguse@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Lüganuse vald, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Tallinn-Narva maantee 147 km kohe peale AA bussijaama paviljoni keerata paremale kruusateele, 320 m järel keerata vasakule põlluvaheteele 740 m pärast näitab viit paremale kraavi kõrval kulgevale teele, mis viib otse Alulinna ja seal olevasse lõkkekohta.
Tallinn-Narva maantee 147 km kohe peale AA bussijaama paviljoni keerata paremale kruusateele, 320 m järel keerata vasakule põlluvaheteele 740 m pärast näitab viit paremale kraavi kõrval kulgevale teele, mis viib otse Alulinna ja seal olevasse lõkkekohta.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Asub Toila alevis, Ranna tänava juures paekalda all, vana kalasadama alal. Lõkkekoht on kohe Narva lahe kaldal ja vana sadama kunagisest olemasolust annavad tunnistust vaid merre ulatuva säilinud sadama muuli jäänused. Siit 1,7 km kaugusel, mööda randa, asub praegune Toila sadam ja mööda RMK matkateed 1,5 km asub Oru park.
Parkimisvõimalused
Toila alevis Ranna tn ääres kuni 6 autole.
Vesi
Joogivee võtmise võimalust läheduses pole
Varustus
Kaetud lõkkease, katusega laud-pingid, laavu, kuivkäimla, puukuur, infotahvel
Vana kalasadam, kuhu viis munakivisillutisega tee. Lisaks kaldale veetud paatidele seisid rannas kõrge kalda all võrgukuurid, vaheldumisi kala suitsutamise ahjudega. Kaugeid aegu meenutavad vaid osaliselt säilinud tee ja merreulatuvad muuli jäänused.
Lisainfo
Vana rannatee on vete poolt osaliselt ära uhutud, märjal ajal kohati väga libe.
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Toila alev, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole, peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4km, kuni jõuate Toila alevisse, sõita Toila bussijaama juurest vasakule, Pikale tänavale, 1,3 km pärast keerata vasakule Ranna teele, 80 m. pärast jätta auto tänava vasakusse serva kivimüüri äärde, siit 700m alla, mööda vana kalasadama teed, jõuategi Toila lõkkekohta.
Sõita mööda Tallinn-Narva maanteed. Jõhvist Narva poole, peale Pühajõe silla ületamist näitab suunaviit Toila. Sõita 5,4km, kuni jõuate Toila alevisse, sõita Toila bussijaama juurest vasakule, Pikale tänavale, 1,3 km pärast keerata vasakule Ranna teele, 80 m. pärast jätta auto tänava vasakusse serva kivimüüri äärde, siit 700m alla, mööda vana kalasadama teed, jõuategi Toila lõkkekohta.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Lõkkekoht asub vaid mõnekümne meetri kaugusel mererannast. Nimetust Mummassaare usutakse tulenevat prantsuse keelest (Mon Blansiere – minu nauding). Siine mererand oli 19 sajandil Peterburi ja Narva aadlike ning kaupmeeste suvituskohaks. Eelkõige köidab Mummassaare oma loodusega ja siin-seal suubuvad merre allikalised ojakesed, mis annavad taimestikule lopsakuse. 1936. aastal leiti Mummassaare lähistelt haruldane pronksiaegne kirves. Siit sai alguse ka Teise Maailmasõja aegne niinimetatud Tannenbergi liin, mis on üle Sinimägede ja Sirgala kuni Narva jõe keskjooksuni kulgenud kindlusrajatiste kompleks.
Parkimisvõimalused
Üleval mäe peal umbes 150 m lõkkekohast.
Varustus
Kaetud lõkkease, katusega laud pink, kuivkäimla, infotahvel
Suvine hooldus:
2 korda nädalas Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Vaatamisväärsused
Teise maailmasõja ajal läbis Mummassaart Tannenbergi liin ning seal toimusid 1944. aasta kolme kuu jooksul ägedad Sinimägede kaitselahingud. Mummassaares asus lahingute ajal langenud Eesti üksuste kalmistu, kuhu maeti ca 2000 langenud Eesti sõjaväelast.
Asukoht : Ida-Virumaa, Peipsi põhjaranniku puhkeala
Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa
Kohalesõitmise õpetus : Tallin-Narva mnt.191km. Vaivara alevi juurest pöörata vasakule Udria ja Pimestiku poole (viit tee ääres).Edasi sõita mööda asfalteeritud teed, kuni tuleb viit paremale Mummassaare 1km, jõuate parklasse, mille servas suunab viit Mummassaare lõkkekohta mis jääb 250 m kaugusele, mere ääres.
Tallin-Narva mnt.191km. Vaivara alevi juurest pöörata vasakule Udria ja Pimestiku poole (viit tee ääres).Edasi sõita mööda asfalteeritud teed, kuni tuleb viit paremale Mummassaare 1km, jõuate parklasse, mille servas suunab viit Mummassaare lõkkekohta mis jääb 250 m kaugusele, mere ääres.
