Vaatetorn asub Mukri loodusrajal ning pakub ilusaid vaateid Mukri rabale, laugastele ning metsadele. Rajal on kolm haru ning vaatetornini on lühim tee mööda keskmist haru, millel eraldi parklat pole. Kagupoolse haru parklast vaatetornini on 670 meetrit.
Parkimisvõimalused
Kuni 10 autot või 2 bussi
Varustus
Pealt kaetud 18 meetri kõrgune vaatetorn, infotahvel
Korraga tohib tornis viibida maksimaalselt 8 inimest. Vaatetorn asub Mukri looduskaitsealal, tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Infot kaitseala kohta leiad siit. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 526 1924
E-post: info.soomaa@rmk.ee
Objekti tüüp: vaatetorn
Hooldus tüüp : aastaringne Talvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Asukoha info
Asukoht : Raplamaa, Mukri looduskaitseala
Mukri küla, Kehtna vald, Raplamaa
Kohalesõitmise õpetus :Vaatetorni asukohatähis kaardil näitab õpperaja parkla asukohta. Rapla-Türi maanteel Lelle ristis keerata Eidapere peale, sõita 15 km. Eidaperes pöörata kohe peale raudtee ülesõitu vasakule, sõita sirgelt 3 km, raja algus paremal pool tee ääres.
aastaringne Talvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Asukoha info
Asukoht:
Raplamaa, Mukri looduskaitseala
Mukri küla, Kehtna vald, Raplamaa
Kohalesõitmise õpetus:
Vaatetorni asukohatähis kaardil näitab õpperaja parkla asukohta. Rapla-Türi maanteel Lelle ristis keerata Eidapere peale, sõita 15 km. Eidaperes pöörata kohe peale raudtee ülesõitu vasakule, sõita sirgelt 3 km, raja algus paremal pool tee ääres.
Hooldus tüüp : aastaringne Talvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Asukoha info
Asukoht : Raplamaa, Mukri maastikukaitseala
Mukri küla, Kehtna vald, Raplamaa
Kohalesõitmise õpetus : Rapla-Türi maanteel Lelle ristis keerata Eidapere peale, sõita 15 km. Eidaperes pöörata kohe peale raudtee ülesõitu vasakule, sõita sirgelt 1,3 km, raja algus paremal pool tee ääres.
aastaringne Talvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Asukoha info
Asukoht:
Raplamaa, Mukri maastikukaitseala
Mukri küla, Kehtna vald, Raplamaa
Kohalesõitmise õpetus:
Rapla-Türi maanteel Lelle ristis keerata Eidapere peale, sõita 15 km. Eidaperes pöörata kohe peale raudtee ülesõitu vasakule, sõita sirgelt 1,3 km, raja algus paremal pool tee ääres.
Loodusrada asub Mukri looduskaitsealal, tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Infot kaitseala kohta leiad siit. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 526 1924
E-post: info.soomaa@rmk.ee
Objekti tüüp: matkarada
Hooldus tüüp : aastaringne Talvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Asukoha info
Asukoht : Raplamaa, Mukri looduskaitseala
Mukri küla, Kehtna vald, Raplamaa
Kohalesõitmise õpetus : Rapla-Türi maanteel Lelle ristis keerata Eidapere peale, sõita 15 km. Eidaperes pöörata kohe peale raudtee ülesõitu vasakule, sõita sirgelt 1,3 km, raja algus paremal pool tee ääres.
aastaringne Talvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Asukoha info
Asukoht:
Raplamaa, Mukri looduskaitseala
Mukri küla, Kehtna vald, Raplamaa
Kohalesõitmise õpetus:
Rapla-Türi maanteel Lelle ristis keerata Eidapere peale, sõita 15 km. Eidaperes pöörata kohe peale raudtee ülesõitu vasakule, sõita sirgelt 1,3 km, raja algus paremal pool tee ääres.
Raja mobiiligiidi töös esineb tehnilisi tõrkeid. Tegeleme probleemi lahendamisega. Vabandame!
Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Läti Henriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Põhja-Sakala vanem Lembitu, langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. sajandil ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Linnamägi kujutab endast neemikut, mida on kunstlikult kõrgendatud. Selle harjal asus nii seest kui väljast rõhtpalkidega toestatud liivavall. Muistse linnamäe avarus pakub võimalusi seltskondlike mängude ja võistluste korraldamiseks.
Parkimisvõimalused
Parklas kohti 13 autole, 3 bussile
Varustus
Kogunemisala istepinkide, infostendi ja ajalugu tutvustavate koomiksitega. Linnamäe ajaloolise värava juurde viib linnuse jalamilt nooltega suunatud teerada ning metalltrepp. Linnuse õuelt laskumiseks parkla suunas on linnuse nõlval kulgev kaldtrepp.
Hooldus
Suvine hooldus 2 korda nädalas Suvise hoolduse põhimõtteidvaata siit
Vaatamisväärsused
Linnamäe lähedal asub Madisepäeva lahingut tähistav muistse vabadusvõitluse monument -1969. aasta septembris avatud mälestusmärk “Sakalamaa kaitsjatele 1217-1223”. Autorid: skulptor Renaldo Veeber ja arhitekt Ülo Stöör.
Kohalesõitmise õpetus : Imavere-Viljandi mnt 31. kilomeetril keerata Vändra suunas. Sõita 6,8 km kuni Suure-Jaani ristmikuni, kus paremale näitab suunaviit „Lõhavere linnamägi 2 km“. Sõita umbes 2 km läbi Kõidama küla ja keerata vasakule, kuhu näitab suunaviit „Lõhavere linnamägi“. Sõita veel umbes 1,1 km, kuni jõuategi kohale.
Imavere-Viljandi mnt 31. kilomeetril keerata Vändra suunas. Sõita 6,8 km kuni Suure-Jaani ristmikuni, kus paremale näitab suunaviit „Lõhavere linnamägi 2 km“. Sõita umbes 2 km läbi Kõidama küla ja keerata vasakule, kuhu näitab suunaviit „Lõhavere linnamägi“. Sõita veel umbes 1,1 km, kuni jõuategi kohale.
Taagepera matkaraja üldpikkus on 5,4 km. Rada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on telkimise ja lõkke tegemise võimalus. Õhne jõe kaldaäärsel rajal on näha kobraste tegutsemisjälgi, metsakuklaseid ning liigirikast metsa - lehised, nulud, tammed jpt. Rada saab läbida ka väiksemate ringidena 1,6 km ja 4,0 km pikkusena. Täpsem rajainfo infotahvlil.
Parkimisvõimalused
Parkimisvõimalus Taagepera lõkkekohas 5 autole.
Varustus
Rajal on puidust suunavad viidad, infotahvel.
Matkavõimalus
jalgsi
Telkimisvõimalus
Taagepera lõkkekohas
Tule tegemise võimalus
Kattega lõkkekohad
Hooldus
Aastaringne hooldus
Suvine hooldus 2 korda kuus
Talvine hooldus 1 kord kuus
Vaatamisväärsused
Taagepera loss koos pargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, „Musukivi“, ohvrikivi, maaalune kalmistu, Õhne jõgi.
Tillniidu lõkkekoht asub endise Tillniidu metsavahitalu hoovil. Talu eluhoone varemed on siiamaani püsti. Hoovil asub ka veevõtutiik, kus ka matkaja enda jaoks tarbevett võtta saab.
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles: Sõida Raplasse. Võta Raplast suund Türi poole, sõida välja Lelle alevisse ning Lelle tee ristmikust pööra paremale Eidapere poole. Sõida välja Lokuta alevikuni ning pööra sealt vasakule Koogiste poole. Sõida 2,3 km ning pööra vasakule Vallastu poole. Sõida edasi veel 1,6 km ning paremale poole jääbki Tillniidu lõkkekoht.
Kirde, kagu või edela poolt tulles: Sõida Türile. Türilt võta suund Rapla poole. Sõida kuni Lelle alevini ning Lelle tee ristmikust pööra vasakule Eidapere poole. Sõida välja Lokuta alevikuni ning pööra sealt vasakule Koogiste poole.
Sõida 2,3 km ning pööra vasakule Vallastu poole. Sõida edasi veel 1,6 km
ning paremale poole jääbki Tillniidu lõkkekoht.
Tallinna poolt tulles: Sõida Raplasse. Võta Raplast suund Türi poole, sõida välja Lelle alevisse ning Lelle tee ristmikust pööra paremale Eidapere poole. Sõida välja Lokuta alevikuni ning pööra sealt vasakule Koogiste poole. Sõida 2,3 km ning pööra vasakule Vallastu poole. Sõida edasi veel 1,6 km ning paremale poole jääbki Tillniidu lõkkekoht.
Kirde, kagu või edela poolt tulles: Sõida Türile. Türilt võta suund Rapla poole. Sõida kuni Lelle alevini ning Lelle tee ristmikust pööra vasakule Eidapere poole. Sõida välja Lokuta alevikuni ning pööra sealt vasakule Koogiste poole.
Sõida 2,3 km ning pööra vasakule Vallastu poole. Sõida edasi veel 1,6 km
ning paremale poole jääbki Tillniidu lõkkekoht.
RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla / Hirvelaane – Kellissaare (70 km)
Raplamaa, Sakala puhkeala
Loosalu lõkkekoha ja Kaiu-Vahastu tee vahel on 2 km lõik raskesti läbitav maaparandussüsteemi rekonstrueerimistööde tõttu.
Raplamaad läbivat lõiku võiks iseloomustada ehk nii, et seal on kõik alles avastamist vajav, sest hetkel on seal vaid üksikud pidepunktid kuid loodus on põnev ning arenguruumi piisavalt. Jalgratturid peavad Loosalu- Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama (kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitame marsruuti mööda maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.
Parkimisvõimalused
Kui väheke pikemat retke alustada Raplamaalt, siis sobiks algupunktiks kõige paremini Lelle. Seal leiab kindlasti sobiva koha auto parkimiseks ja on olemas ka rongi ning bussi ühendus.
Varustus
Matkatee ametlikud laagripaigad ja nendevahelised vahemaad Raplamaal:
Matkatee satub Raplamaal ka mitmete kaitsealade territooriumitele ja laias laastus tasuks nende kaitse-eeskirjadega kursis olla. Kogu Matkatee ulatuses ei tohiks aga ära unustada seda, et telkida ja lõket teha tohib vaid selleks ettevalmistatud kohtades.
Kontakt
Telefon: +372 526 1924
E-post: info.soomaa@rmk.ee
Objekti tüüp: matkatee
Asukoha info
Asukoht : Raplamaa, Sakala puhkeala
70 kilomeetri ulatuses, kui Matkatee mööda Raplamaad lookleb, on valdavalt metsa-, külavahe- ja asfaltteed. Vaid juba olemasolevatel Loosalu-Paluküla ja Mukri loodusradadel ja paarikilomeetrisel lõigul Koogiste ja Mukri vahel saab rääkida maastikul matkamisest. Suurematest asumitest jäävad rajale või selle vahetusse lähedusse Vana-Kaiu, Paluküla ja Lelle.
Telefon:
+372 526 1924
E-post:
info.soomaa@rmk.ee
Objekti tüüp:
matkatee
Asukoha info
Asukoht:
Raplamaa, Sakala puhkeala
70 kilomeetri ulatuses, kui Matkatee mööda Raplamaad lookleb, on valdavalt metsa-, külavahe- ja asfaltteed. Vaid juba olemasolevatel Loosalu-Paluküla ja Mukri loodusradadel ja paarikilomeetrisel lõigul Koogiste ja Mukri vahel saab rääkida maastikul matkamisest. Suurematest asumitest jäävad rajale või selle vahetusse lähedusse Vana-Kaiu, Paluküla ja Lelle.
Lõkkekohtades on võimalik piknikku pidada või pikema-ajaliselt telkida. Telkimisala mahutab ka suuremat seltskonda. Matkaja saab teha rahustava metsaretke piki Õhne jõe kallast kulgevatel metsaradadel.
Parkimisvõimalused
Parkimisruum 5 sõiduautole.
Varustus
Katusealune, käimla, 2 kaetud lõkkeaset grillrestiga, katusealusega laud-pingid, infotahvel
RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla / Kellissaare – Hüpassaare (28 km)
Järvamaa, Sakala puhkeala
Vanaõue ja Hüpassaare vaheline lõik (metsatee osa Lepakose-Jüri talust lõunas) on tehnikast kannatada saanud ja raskesti läbitav.
Matkatee, mis kulgeb Kellisaare lõkkekohast Hüpassaareni, pikkuseks on umbes 27 kilomeetrit. Kellisaare lõkkekohas saab matkaja pikema puhkepausi teha, telkida ja ujuda. Liikudes Kellissaare lõkkekohast C. R. Jakobsoni Talumuuseumi suunas kulgeb matkarada esmalt piki Mädara vallseljakut, mis on piirkonnas eriline väärtusliku maastikuilmega pinnavorm, mis on jääajatekkeline ja mitmekesistab piirkonnas muidu tavapärast lauskmaad. Esimeseks suuremaks vaatamisväärsuseks on kindlasti C.R. Jakobsoni perekalmistu (4,5 km kaugusel) ja talumuuseum Kurgjal (umbes 6 km kaugusel), kus võib ringi vaadata ja muuseumi rehetoas keha kinnitada. Kellisaarest Kurgjale mineku raja esimene 2-3 km kulgeb metsateel, kus on päris järsud tõusud ja langused, algajad võiks ratast käekõrval lükata. Peale künklikku metsavaheteed saab järgmised kolm kilomeetrit talumuuseumini mööda maanteed vurada. Peale muuseumikülastust ootab ees rahulik metsamatk mööda Sakala tee matkarada (12,2 km). Matkarada on läbitav nii jalgsi, kui jalgrattaga. Mootorsõidukitega rajale minna ei tohi. Esimeseks peatuspaigaks matkarajal on Saeveski metsaonn (4 km Kurgjalt), kus saab nii ööbida, kui pikniku pidada. Kui aega on rohkem ja käimisest isu täis ei ole, siis võib jalutada mööda loogelise Saarjõe kaldaid kulgevat 8,2 km pikkust õpperada. Ka järgnevad lõkkekohad Kabelimäel (Saeveskilt 0,5 km) ja Luites (Saeveskilt 7 km), pakuvad matkajale puhkamise ja telkimise võimalust. Peale Sakala tee matkaraja läbimist saab uudistada ka Vanaõue puhkekeskust, kust võib ettetellimisel maitsta mahedat lambapraadi. Nüüd kulgeb matkatee metsateedel, möödub Lepakose rändrahnust ning ületab Navesti jõe. Jällegi soovitame liikuda rajal jalgsi või jalgrattaga. Peagi jõuab matkaja Soomaa rahvuspargi väravateni – Hüpassaare lõkkekohta (Saeveskilt umbes 17 km, Sakala tee lõpust 9 km), matkaraja ühe tähtsama kultuuriobjektini – Mart Saare majamuuseumini. Lõkkekohas on võimalik telkida ja jalutada Hüpassaare rabas mööda 4,4 km pikkust õpperada. Muuseumi külastuseks soovitame eelnevalt tutvuda Viljandi Muuseumi kodulehelt Mart Saare majamuuseumi lahtiolekuaegadega.
Parkimisvõimalused
Transpordivahendi saab matkatee äärde jätta mitmesse parklasse. Väiksemad parkimiskohad on Kellisaares, Saeveskil, Luitel. Suurema seltskonnaga saab parkida Hüpassaares ja Kurgjal ning kokkuleppel omanikuga ka Vanaõue puhkekeskuse juures.
Matkatee ei ole ringikujuline, vaid kulgeb Kurgja tee ja Vanaõue bussipeatuste vahel sirgena. Suurem osa lõigust kulgeb Sakala tee matkarajal.
Rajale saab Pärnust bussiga 368 või 348 Kurgja tee peatusesse sõites. Bussipeatusest kõndida umbes 300 m mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed kirde suunas, siis keerata paremale Kurgja poole ja oletegi matkateel.
Matkateel saab külastada Kurgja talumuuseumit, ööbida Saeveski metsaonnis, puhata Luite ja Kabelimäe lõkkekohtades.
Raja jõudmisel Mudiste-Suure-Jaani-Vändra maanteele, pöörata paremale ja kõndida 260 meetrit Vanaõue bussipeatusesse. Tagasi Pärnusse saab Vanaõue peatusest liinibussiga nr 352.
Busside väljumisajad leiab www.tpilet.ee keskkonnast. Tasub vaadata konkreetse päeva kellaaegu.
Hooldus
Suvine hooldus 2 korda nädalas Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Vaatamisväärsused
Vaatamisväärsustest jääb rajale C. R. Jakobsoni talumuuseum ning Mart Saare majamuuseum.
Matkatee nimetatud osa asub kolmes maakonnas – Pärnu-, Järva- ja Viljandimaal. Kellisaare, Kurgja ja Sakala matkaraja algus asuvad Vändra vallas. Saeveski ja Kabelimäe Järvamaal Türi vallas. Luite ja Hüpassaare lõkkekohad jäävad aga juba Viljandimaale.
Kohalesõitmise õpetus : Matkateele tasub asuda C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juurest Kurgjalt, kuhu saab mööda Vändra-Paide mnt, keerates 13,5 kilomeetril paremale ja sõites 3,1 km või Sakala tee Viljandipoolsest otsast Vanaõue puhekeskuse juurest, mis asub Suure-Jaani – Vändra maantee 16,8-l kilomeetril.
Telefon:
+372 526 1924
E-post:
info.soomaa@rmk.ee
Objekti tüüp:
matkatee
Asukoha info
Asukoht:
Järvamaa, Sakala puhkeala
Matkatee nimetatud osa asub kolmes maakonnas – Pärnu-, Järva- ja Viljandimaal. Kellisaare, Kurgja ja Sakala matkaraja algus asuvad Vändra vallas. Saeveski ja Kabelimäe Järvamaal Türi vallas. Luite ja Hüpassaare lõkkekohad jäävad aga juba Viljandimaale.
Kohalesõitmise õpetus:
Matkateele tasub asuda C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juurest Kurgjalt, kuhu saab mööda Vändra-Paide mnt, keerates 13,5 kilomeetril paremale ja sõites 3,1 km või Sakala tee Viljandipoolsest otsast Vanaõue puhekeskuse juurest, mis asub Suure-Jaani – Vändra maantee 16,8-l kilomeetril.
Kellissaare lõkkekoht asub endisesse liivakarjääri tekkinud järve kaldal. Järv on ujumiseks igati sobilik. Koht on kena ja rahulik.
Parkimisvõimalused
Parkla kuni 5 autole
Vesi
Tarbevett saab karjäärist
Varustus
Kaks lõkkeaset - üks lahtine, teine kaetud, pingid mõlema lõkkekoha ümber, üks katusealusega laud-pink, puude varjualune, kuivkäimla, 2 prügikasti, infotahvel
Hooldus tüüp : aastaringne Talvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Asukoha info
Asukoht : Pärnumaa, Sakala puhkeala
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald
Kohalesõitmise õpetus : Pärnu poolt tulles: sõida mööda Vändra alevist ning 9,5 km pärast, vahetult enne Mädara jõge pööra vasakule. 900 m pärast pööra paremale ning ületa Mädara jõgi. Sõida edasi 3 km mööda liivaluidetest ja motokrossi radadest. Paremale poole teed jääb parkla ning Kellissaare lõkkekoht.
Põhja poolt tulles (Tallinna ja Rakvere): Sõidma mööda Rakvere-Pärnu maanteed Vändra poole ning enne Vändra alevit, vahetult peale Mädara jõge pööra paremale. Sõida edasi 3 km mööda liivaluidetest ja motokrossi radadest. Paremale poole teed jääb parkla ning Kellissaare lõkkekoht.
aastaringne Talvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Asukoha info
Asukoht:
Pärnumaa, Sakala puhkeala
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald
Kohalesõitmise õpetus:
Pärnu poolt tulles: sõida mööda Vändra alevist ning 9,5 km pärast, vahetult enne Mädara jõge pööra vasakule. 900 m pärast pööra paremale ning ületa Mädara jõgi. Sõida edasi 3 km mööda liivaluidetest ja motokrossi radadest. Paremale poole teed jääb parkla ning Kellissaare lõkkekoht.
Põhja poolt tulles (Tallinna ja Rakvere): Sõidma mööda Rakvere-Pärnu maanteed Vändra poole ning enne Vändra alevit, vahetult peale Mädara jõge pööra paremale. Sõida edasi 3 km mööda liivaluidetest ja motokrossi radadest. Paremale poole teed jääb parkla ning Kellissaare lõkkekoht.