Loodusõpperada asub Valgjärve maastikukaitsealal, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, info@keskonnaamet.ee, +372 662 5999
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Ääsmäe-Haapsalu maanteel Haapsalu suunas ning pöörata 29. kilomeetril viida järgi paremale. Edasi sõita viitade järgi 5 km Järveotsa järveni, kus asub Valgejärve loodusõpperaja parkla. Parklast suunavad viidad loodusrajale ning mööda loodusrada kõndides on vaatetorn parklast umbes 2,3 km kaugusel.
Sõita Ääsmäe-Haapsalu maanteel Haapsalu suunas ning pöörata 29. kilomeetril viida järgi paremale. Edasi sõita viitade järgi 5 km Järveotsa järveni, kus asub Valgejärve loodusõpperaja parkla. Parklast suunavad viidad loodusrajale ning mööda loodusrada kõndides on vaatetorn parklast umbes 2,3 km kaugusel.
Sünteetilisest materjalist nööre okste külge mitte siduda! Elava looduse rikkumine hiies on keelatud!
700 meetri pikkune loodusrada viib külastajad iidse pühapaiga - siniallikate juurde. Suurim ja tuntuim allikatest ongi Siniallikana tuntud türkiisikarva liivapõhjaline tõusuallikas, millele sekundeerivad tumedaveelisem Mustallikas ja heledam Valgeallikas.
Vaatamisväärsus
Viikingite küla, Saula siniallikad, hiiepaik
Varustus
Pingid, suur infotahvel raja alguses, infoalus hiies käitumise tavadega hiie väravas.
Parkimisvõimalus
Parkla kuni 30-le autole.
Lisainfo
Läheduses, teisel pool jõge, asub vaatamisväärsusena Viikingite küla, kus on võimalik einet võtta ning soovi korral saada ka sauna ning öömaja. Telkida ja lõket saab teha Saula lõkkekohas.
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles pööra maantee 28. kilomeetril teeviida "Viikingite küla" juurest paremale Saula teele ning sõida Viikingite külast mööda, üle Pirita jõe ning keera vasakule Saula-Kurena teele. Sõida silla alt läbi, parkla jääb vasakule.
Tallinna poolt tulles pööra maantee 28. kilomeetril teeviida "Viikingite küla" juurest paremale Saula teele ning sõida Viikingite külast mööda, üle Pirita jõe ning keera vasakule Saula-Kurena teele. Sõida silla alt läbi, parkla jääb vasakule.
Väike lõkkekoht RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateel matkajatele. Lõkkekoht asub suurest asustusest eemal, mistõttu on tegemist võrdlemisi privaatse peatuspaigaga. Mööda matkateed Varbola poole liikudes, on matkajal võimalik näha metsa eluringi erinevaid etappe. Kõrvetaguse lõkkekoha ümbruses on head seenemetsad. Lõkkekohas asub ka laavu, kust matkaja kehvade ilmaolude eest varju ning ulualust leiab.
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles: Tallinn-Pärnu maantee 58. kilomeetril pööra vasakule ning sõida mööda Vaimõisa-Kõrvetaguse teed 3,2 km. Ristmikul pööra paremale Riidaku-Kõrvetaguse teele ning sõida 1,2 km. Lõkkekoht jääb paremale.
Tallinna poolt tulles: Tallinn-Pärnu maantee 58. kilomeetril pööra vasakule ning sõida mööda Vaimõisa-Kõrvetaguse teed 3,2 km. Ristmikul pööra paremale Riidaku-Kõrvetaguse teele ning sõida 1,2 km. Lõkkekoht jääb paremale.
Väike populaarne ning hea ligipääsetavusega lõkkekoht RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateel matkajatele. Lõkkekoht asub looduslikult kauni Rabivere raba maastikukaitseala läheduses. Külastaja viib seiklusele läbi ürgsete metsade kulgev matkatee ning samas saab maalilisi rabavaateid nautida ka sammudes mööda laudteed Kõnnu järve äärde. Lõkkekohas asub ka laavu, kust matkaja kehvade ilmaolude eest varju ning ulualust leiab. Rabivere rabas on turbakaevandus, kus 1936. aastal leiti mumifitseerunud naisterahva keha. Mitusada aastat tagasi surnud salapärase naisterahva hukkumise kohta on rahvasuus liikunud palju erinevaid jutte. Lähemalt saab lugeda lõkkekohas asuvalt infotahvlit. Rabivere lõkkekoha lähistel matkatee ääres on ka metsavendade hauad.
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Hagerist 5,7 km mööda Hageri-Kodila-Kuusiku teed lõunasse ning pöörata vasakule Suurküla teele. Sõita 1,6 km ja pöörata vasakule Mutso teele. 1,5 km järel jääb lõkkekoht vasakule.
Sõita Hagerist 5,7 km mööda Hageri-Kodila-Kuusiku teed lõunasse ning pöörata vasakule Suurküla teele. Sõita 1,6 km ja pöörata vasakule Mutso teele. 1,5 km järel jääb lõkkekoht vasakule.
Väike lõkkekoht RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateel matkajatele ning on hea ligipääsetavusega ka teistele külastajatele, kuid kohapeal puuduvad parkimisvõimalused. Lõkkekoht on hea pikniku pidamiseks ning lühikeseks metsapuhkuseks. Läheduses asuva Järlepa järve ääres on ujumiskoht. Lõkkekoha ümbruses on näha metsa eluringi erinevaid etappe.
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles: Tallinn-Rapla-Türi maanteel pöörata Urge ristmikult vasakule Vaida-Urge teele. Sõita 3,9 km ja pöörata Seli-Angerja teele. Sõita edasi 3,9 km ja pöörata Juuru-Järlepa teele. Sõita 3,9 km ja pöörata Järlepa tee bussipeatuse juurest paremale. Lõkkekoht jääb 400 m järel paremale tee serva.
Tallinna poolt tulles: Tallinn-Rapla-Türi maanteel pöörata Urge ristmikult vasakule Vaida-Urge teele. Sõita 3,9 km ja pöörata Seli-Angerja teele. Sõita edasi 3,9 km ja pöörata Juuru-Järlepa teele. Sõita 3,9 km ja pöörata Järlepa tee bussipeatuse juurest paremale. Lõkkekoht jääb 400 m järel paremale tee serva.
RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee läbijale mõeldud lõkkekoht Harjumaa piiril rabaservas, mis on ümbritsetud metsadest. Ümberkaudsed metsad on head seene- ja marjametsad. Tähelepanelikul ja vaiksel külastajal on lootust näha metsloomi. Sõiduautoga ligipääs lõkkekohale ning parkimisvõimalused puuduvad.
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles: Tallinn-Tartu maanteel Kolu juurest pöörata paremale ning sõita mööda Kolu-Habaja teed Habaja suunas. 6. kilomeetri posti ja matkatee viida juures pöörata paremale. Edasi jalutada mööda tähistatud matkateed.
Tallinna poolt tulles: Tallinn-Tartu maanteel Kolu juurest pöörata paremale ning sõita mööda Kolu-Habaja teed Habaja suunas. 6. kilomeetri posti ja matkatee viida juures pöörata paremale. Edasi jalutada mööda tähistatud matkateed.
Ligipääs laudteele on ainult Jalase loodusraja alguse kaudu. Autoga laudtee alguskohta sõitmine on keelatud! Ettevaatust - märja ja niiske ilmaga on laudtee libe. Järve ääres ja loodusrajal ei ole lubatud telkimine ega lõkke tegemine.
Jalase maastikukaitsealal kaitstakse soo-, loo- ja metsakooslusi, kaitsealuseid liike, geoloogilisi üksikobjekte ja Jalase eriilmelist külamaastikku. Kaitsealale jääb kolm metsise mänguala. Jalase loodusrada algab Jalase-Ohukotsu teel asuvast puhkekohast. Esialgu kulgeb pinnasrada 1 km ulatuses läbi Arbumetsa sihtkaitsevööndi mitmekesise metsaosa, siis 300 meetrit mööda põlluäärt, kust algab 0,7 km pikkune laudtee. Laudrada kulgeb Sõbesoo sihtkaitsevööndis ja juhatab huvilise Sõbessoo ehk Jalase järve äärde. Loodusrada on edasi-tagasi suunaline ning tagasi alguspunkti jõudmiseks on vaja läbi käia juba tuttav rada.
Loodusrada asub Jalase maastikukaitsealal, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kohalesõitmise õpetus : Rapla-Märjamaa tee 9. km-l keerata Jalase peale. Sõita 4,6 km läbi Jalase küla, keerata paremale ning sõita mööda Jalase - Ohukotsu teed 1,3 km kuni matkaraja viidani ning puhkekohani. Rabarajale jõudmiseks minna mööda tähistatud metsarada 1,1 km kuni põlluni. Rada kulgeb 300 meetrit mööda põlluäärt ning jõuab laudtee algusesse.
Rapla-Märjamaa tee 9. km-l keerata Jalase peale. Sõita 4,6 km läbi Jalase küla, keerata paremale ning sõita mööda Jalase - Ohukotsu teed 1,3 km kuni matkaraja viidani ning puhkekohani. Rabarajale jõudmiseks minna mööda tähistatud metsarada 1,1 km kuni põlluni. Rada kulgeb 300 meetrit mööda põlluäärt ning jõuab laudtee algusesse.
Loosalu lõkkekoht asub Loosalu raba kirdenurgas. Raba peale viib Loosalu-Paluküla loodusrada. Loosalu raba on kauniilmeline ning klassikaline Eesti rabamaastiku esindaja. Lõkkekoht jääb RMK Oandu-Ikla matkatee äärde. Jalgratturid peavad Loosalu - Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama (kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitame marsruuti mööda maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.
Kuna lõkkekoht asub eramaa ääres, siis parkimine on lubatud ainult selleks ette nähtud parkimistaskus! Lõkkekoht asub Kõnnumaa maastikukaitsealal, Loosalu piiranguvööndis. Tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kohalesõitmise õpetus : Sõida Raplasse. Raplast võta suund Kaiu poole. Kaiult pööra paremale Vana-Kaiu ja Põlliku poole. Sõida 2,8 km kuni jõuad Vana-Kaiule. Vana-Kaiult pööra paremale ning sõida edasi 3,5 km, ristmikult hoia vasakule. Sõida veel 1,7 km, paremale poole jääb väike parkimistasku, kuhu saad jätta auto. Lõkkekohani tuleb minna jalgsi 1,7 km.
Sõida Raplasse. Raplast võta suund Kaiu poole. Kaiult pööra paremale Vana-Kaiu ja Põlliku poole. Sõida 2,8 km kuni jõuad Vana-Kaiule. Vana-Kaiult pööra paremale ning sõida edasi 3,5 km, ristmikult hoia vasakule. Sõida veel 1,7 km, paremale poole jääb väike parkimistasku, kuhu saad jätta auto. Lõkkekohani tuleb minna jalgsi 1,7 km.
Loosalu-Paluküla loodusrada on kohati halvas seisukorras! Laudteel võib ette tulla katkiseid lõike, sellega seoses palume arvestada võimalike ebamugavustega!
Loodusrada on edasi-tagasi suunaline ning terve raja läbimiseks tuleb arvestada umbes 15,4 kilomeetriga. Loosalu poolt tulles algab laudrada rabaservast, möödub Loosalu järvest ning kulgeb raba ja metsa läbides kuni esimese talukohani. Sealt tõuseb pinnasrada mööda metsa- ja põlluvaheteid Paluküla Hiiemäe jalamile. Jalgratturid peavad Loosalu- Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama (kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitame marsruuti mööda maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.
Märja ja niiske ilmaga on laudtee libe! Jalgratastega sõitmine laudteel on keelatud!
Loodusrada asub Kõnnumaa maastikukaitsealal, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kohalesõitmise õpetus : Sõida Raplasse. Raplast võta suund Kaiu poole. Kaiult pööra paremale Vana-Kaiu ja Põlliku poole. Sõida 2,8 km kuni jõuad Vana-Kaiule. Vana-Kaiult pööra paremale ning sõida edasi 3,5 km, ristmikult hoia vasakule. Sõida veel 1,7 km ja jõuadki raja alguses olevasse parklasse. Parklast 1,5 km kaugusel asub Loosalu lõkkekoht. Paluküla poolsest otsast tulles: Paluküla bussipeatusest 2 km mööda kruusateed. Laudraja alguseni tuleb minna mööda metsa- ja põlluteed 1,6 km. Metsarada on tähistatud valge - punase - valge - triibulise värvimärgistusega puudel.
Sõida Raplasse. Raplast võta suund Kaiu poole. Kaiult pööra paremale Vana-Kaiu ja Põlliku poole. Sõida 2,8 km kuni jõuad Vana-Kaiule. Vana-Kaiult pööra paremale ning sõida edasi 3,5 km, ristmikult hoia vasakule. Sõida veel 1,7 km ja jõuadki raja alguses olevasse parklasse. Parklast 1,5 km kaugusel asub Loosalu lõkkekoht. Paluküla poolsest otsast tulles: Paluküla bussipeatusest 2 km mööda kruusateed. Laudraja alguseni tuleb minna mööda metsa- ja põlluteed 1,6 km. Metsarada on tähistatud valge - punase - valge - triibulise värvimärgistusega puudel.
Raja mobiiligiidi töös esineb tehnilisi tõrkeid. Tegeleme probleemi lahendamisega. Vabandame! Suurema osa maalilise inglise stiilis pargi vaatamisväärsuste loojaks on loodus ise. Piirkonna reljeef on muutuv: kõrged vallid, mida katavad okas- ja lehtpuud, vahelduvad maaliliste orgude, niitude ja aasadega. Pargi telgjooneks on Keila jõgi ja pargi territooriumil asub ligi 200 oja. Kilomeeter enne Soome lahte suubumist katkestab jõevoolu hobuseraua kujuline paeastang, mille laius ulatub 70 meetrini ning mis moodustab Keila-Joa pargi kõige tuntuma loodusliku vaatamisväärsuse – joa kõrgusega 6,1 meetrit. Joa alamjooksul võtab jõeorg kanjoni kuju ning vaikne tasandikujõgi muudab iseloomu – olles surutud järskude kallaste vahele, püüdleb see kivilt kivile hüpeldes mere poole.
Paberkonfettide ja paberlitrikahurite kasutamine Keila-Joa pargis on keelatud!
Vaatamisväärus
Keila juga, Keila mõis, vana mõisapark, endine hüdroelektrijaam, park-mets
2015. aastal valmis Mati Karmini südamete skulptuur, mille külge nüüd ja edaspidi pulmalukke kinnitada saab. Osa skulptuurist moodustub varem sildade küljes rippunud lukkudest, millele keegi järele ei tulnud.
2018. aastal rekonstrueeriti „Lights on!“ projekti raames pargi vaatealad ja teed, valgustati juga ning rippsillad. Juga valgustatakse igal täis- ja pooltunnil alates päikeseloojangust kuni südaööni mõned minutid järjest. Pidupäevadel on joavalgus argipäevasest kirkam: kui igapäevaselt kasutatakse valget ja sinist valgust, siis riigipühadel ja muudel tähtpäevadel (näiteks pööripäevadel, adventidel, Eesti looduse päeval, muinastulede ööl) on valgusmängud inspireeritud erinevatest
värvilistest loodusnähtustest nagu näiteks virmalised, vikerkaar, halo, päikesetõus ja – loojang. Vaateid joale saab nautida nii värskelt uuendatud RMK vaateplatvormilt jõe vasakkaldal kui ka Eesti Energia vaateplatvormilt jõe paremkaldal.
NB! Perioodil 16. mai – 31. juuli joavalgust ei kasutata nahkhiirte pesitsusaja tõttu.
Invavõimalus
Ratastooliga on võimalik liikuda parklast kuni joa vaatealani. Vaatealale pääseb ratastooliga vaid koos abilisega. Inva wc puudub.
Ühistranspordi võimalused
Võimalus tulla bussidega 108, 108A, 110, 126, 127, 127A, 128, 128A, H6 ja P4, peatus Keila-Joa, õpperaja alguseni ca 650 m. Busside väljumisajad leiab transport.tallinn.ee Tasub vaadata konkreetse päeva kellaaegu.
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Tallinnast Lohusalu poole, kuni viit osutab Keila-Joale. Vahetult pärast Keila jõe ületamist tuleb keerata paremale Keila-Joa parki, kus asub parkla.
Sõita Tallinnast Lohusalu poole, kuni viit osutab Keila-Joale. Vahetult pärast Keila jõe ületamist tuleb keerata paremale Keila-Joa parki, kus asub parkla.