Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Sünteetilisest materjalist nööre okste külge mitte siduda! Elava looduse rikkumine hiies on keelatud!
700 meetri pikkune loodusrada viib külastajad iidse pühapaiga - siniallikate juurde. Suurim ja tuntuim allikatest ongi Siniallikana tuntud türkiisikarva liivapõhjaline tõusuallikas, millele sekundeerivad tumedaveelisem Mustallikas ja heledam Valgeallikas.
Parkimisvõimalused
Parkla kuni 30-le autole.
Varustus
Pingid, suur infotahvel raja alguses, infoalus hiies käitumise tavadega hiie väravas.
Vaatamisväärsused
Viikingite küla, Saula siniallikad, hiiepaik
Lisainfo
Läheduses, teisel pool jõge, asub vaatamisväärsusena Viikingite küla, kus on võimalik einet võtta ning soovi korral saada ka sauna ning öömaja. Telkida ja lõket saab teha Saula lõkkekohas.
Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt
looduses.
Kontakt
Telefon: +372 676 7842
E-post: info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp: loodusrada
Asukoha info
Asukoht : Harjumaa, Tallinna ümbruse puhkeala
Kose vald, Harju maakond
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles pööra maantee 28. kilomeetril teeviida "Viikingite küla" juurest paremale Saula teele ning sõida Viikingite külast mööda, üle Pirita jõe ning keera vasakule Saula-Kurena teele. Sõida silla alt läbi, parkla jääb vasakule.
Tallinna poolt tulles pööra maantee 28. kilomeetril teeviida "Viikingite küla" juurest paremale Saula teele ning sõida Viikingite külast mööda, üle Pirita jõe ning keera vasakule Saula-Kurena teele. Sõida silla alt läbi, parkla jääb vasakule.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Varbola linnuse kõrval asuv mitmete lõkkekohtadega kuid siiski üsna kompaktne telkimisala. Telkimisala sobib imeliselt perepuhkuseks, sest kõrval asuv Varbola linnus pakub lõputut uudistamist ja avastusrõõmu igas vanuses külastajale.
Parkimisvõimalused
Parkimistaskud 6 autole.
Varustus
2 lahtist lõkkekohta grillrestiga, 2 kaetud lõkkekohta, veevõtu võimalus (puurkaev), 4 katusega laud-pinki, pingid, prügikastid, laavu, kuivkäimla, infotahvel
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Tallinn-Pärnu mnt (tee nr 4) ning pöörata 50. kilomeetril vasakule Varbola poole. Sõita läbi Varbola asula 4 km kuni teeäärsete viitadeni. Telkimisala jääb vasakule poole teed.
Sõita mööda Tallinn-Pärnu mnt (tee nr 4) ning pöörata 50. kilomeetril vasakule Varbola poole. Sõita läbi Varbola asula 4 km kuni teeäärsete viitadeni. Telkimisala jääb vasakule poole teed.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Varbola Jaanilinn on Eesti suurimaid muinaslinnuseid. Ligi 2 ha suurust õue ümbritseb kõigist külgedest kuivmüürseinte ja palkidega toestatud peamiselt paest vall, mille külgi katab ülaosa varisemisest tekkinud rusukalle. Valli kogupikkus on 580 m. Valli kõrgus välisküljelt on 7 - 10 m, siseküljelt 2 - 7 m. Linnust kasutati 12.-14. sajandil; 15.-17. sajandil kasutati linnuse õue kalmistuna. Sellest ajast pärineb arvukalt leitud münte, millest enamik on olnud ohvriandideks.
Parkimisvõimalused
2 parklat, kohti kokku 120 autole
Varustus
2 katusega puhkekohta, katusega lava Parklas 2 kahekohalist käimlat, 2 infotahvlit linnuse skeemi ja üldinfoga
Marjad-seened
Riisikad
Vaatamisväärsused
Linnusevall, taastatud läänevärav, rammimismasin, vana kaev, tammik, kiviheitemasin
Linnus on arheoloogiamälestis. Linnuse ümbruses liikumiseks kasutada ainult selleks ettenähtud teid.
Kontakt
Telefon: +372 676 7842
E-post: info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp: muu
Asukoha info
Asukoht : Raplamaa, Tallinna ümbruse puhkeala
Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Tallinn-Pärnu mnt (tee nr 4) ning pöörata 50. kilomeetril vasakule Varbola poole. Sõita läbi Varbola asula 4 km kuni teeäärsete viitadeni. Linnus jääb paremale poole teed.
Sõita mööda Tallinn-Pärnu mnt (tee nr 4) ning pöörata 50. kilomeetril vasakule Varbola poole. Sõita läbi Varbola asula 4 km kuni teeäärsete viitadeni. Linnus jääb paremale poole teed.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Raplamaal viib matkatee läbi Hageri ja Hagudi vahel laiuvate laukaliste Rabivere ja Kõnnu raba. Mõlemat nõos paiknevat raba ääristavad lubjakiviplatood. Edasi liigub rada läbi Kohila valla ja Mahtra looduskaitsealale jääva Naisteraba Harjumaale Paunküla mägedesse, kus saab matkaja vahelduseks laugele maastikule veidi rohkem üles-alla kõndida mööda jääajajärgsel ajal moodustunud liigendatud oosistikku. Peale Paunkülat viib tee matkaja Aegviitu, kus kõik kolm matkatee haru kokku saavad.
Varustus
Rada on tähistatud viitade ja valge-kollane-valge värvimärgistusega puudel. Rajale jäävad peatuspaigad ja nende vahemaad:
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Väike lõkkekoht RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateel matkajatele. Lõkkekoht asub endise Tallinn-Virtsu kitsarööpmelise raudtee ääres. Sellest ka lõkkekoha nimi - "susla" on vana kitsarööpmeline auruveduriga rong. Lõkkekohas asub ka laavu, kust matkaja kehvade ilmaolude eest varju ning ulualust leiab. Sõiduautoga on vanale raudteele rajatud kruusatee kohati raskesti läbitav.
Parkimisvõimalused
Parkimistasku 2-3 autole.
Vesi
Joogivesi tuleb endal kaasa võtta
Varustus
Laavu, katusealusega laud-pink, kaetud lõkkease, lõkkepuude varjualune, kuivkäimla, prügikast, infotahvel
Kohalesõitmise õpetus : Märjamaa poolt tulles: Märjamaa keskusest sõida mööda Vana-Pärnu maanteed 8 km Paeküla poole, kuni maantee ristub vana raudteetammiga. Keera maanteelt vasakule ning sõida mööda raudteetammi edasi 750 m, kuni jõuad lõkkekohani.
Märjamaa poolt tulles: Märjamaa keskusest sõida mööda Vana-Pärnu maanteed 8 km Paeküla poole, kuni maantee ristub vana raudteetammiga. Keera maanteelt vasakule ning sõida mööda raudteetammi edasi 750 m, kuni jõuad lõkkekohani.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Väike lõkkekoht RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateel matkajatele. Lõkkekoht asub suurest asustusest eemal, mistõttu on tegemist võrdlemisi privaatse peatuspaigaga. Mööda matkateed Varbola poole liikudes, on matkajal võimalik näha metsa eluringi erinevaid etappe. Kõrvetaguse lõkkekoha ümbruses on head seenemetsad. Lõkkekohas asub ka laavu, kust matkaja kehvade ilmaolude eest varju ning ulualust leiab.
Vesi
Joogivesi tuleb endal kaasa võtta
Varustus
Laavu, katusealusega laud-pink, kaetud lõkkease koos grillrestiga, kuivkäimla, lõkkepuude varjualune, prügikast
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles: Tallinn-Pärnu maantee 58. kilomeetril pööra vasakule ning sõida mööda Vaimõisa-Kõrvetaguse teed 3,2 km. Ristmikul pööra paremale Riidaku-Kõrvetaguse teele ning sõida 1,2 km. Lõkkekoht jääb paremale.
Tallinna poolt tulles: Tallinn-Pärnu maantee 58. kilomeetril pööra vasakule ning sõida mööda Vaimõisa-Kõrvetaguse teed 3,2 km. Ristmikul pööra paremale Riidaku-Kõrvetaguse teele ning sõida 1,2 km. Lõkkekoht jääb paremale.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Väike populaarne ning hea ligipääsetavusega lõkkekoht RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateel matkajatele. Lõkkekoht asub looduslikult kauni Rabivere raba maastikukaitseala läheduses. Külastaja viib seiklusele läbi ürgsete metsade kulgev matkatee ning samas saab maalilisi rabavaateid nautida ka sammudes mööda laudteed Kõnnu järve äärde. Lõkkekohas asub ka laavu, kust matkaja kehvade ilmaolude eest varju ning ulualust leiab. Rabivere rabas on turbakaevandus, kus 1936. aastal leiti mumifitseerunud naisterahva keha. Mitusada aastat tagasi surnud salapärase naisterahva hukkumise kohta on rahvasuus liikunud palju erinevaid jutte. Lähemalt saab lugeda lõkkekohas asuvalt infotahvlit. Rabivere lõkkekoha lähistel matkatee ääres on ka metsavendade hauad.
Kohalesõitmise õpetus : Sõita Hagerist 5,7 km mööda Hageri-Kodila-Kuusiku teed lõunasse ning pöörata vasakule Suurküla teele. Sõita 1,6 km ja pöörata vasakule Mutso teele. 1,5 km järel jääb lõkkekoht vasakule.
Sõita Hagerist 5,7 km mööda Hageri-Kodila-Kuusiku teed lõunasse ning pöörata vasakule Suurküla teele. Sõita 1,6 km ja pöörata vasakule Mutso teele. 1,5 km järel jääb lõkkekoht vasakule.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Väike lõkkekoht RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateel matkajatele ning on hea ligipääsetavusega ka teistele külastajatele, kuid kohapeal puuduvad parkimisvõimalused. Lõkkekoht on hea pikniku pidamiseks ning lühikeseks metsapuhkuseks. Läheduses asuva Järlepa järve ääres on ujumiskoht. Lõkkekoha ümbruses on näha metsa eluringi erinevaid etappe.
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles: Tallinn-Rapla-Türi maanteel pöörata Urge ristmikult vasakule Vaida-Urge teele. Sõita 3,9 km ja pöörata Seli-Angerja teele. Sõita edasi 3,9 km ja pöörata Juuru-Järlepa teele. Sõita 3,9 km ja pöörata Järlepa tee bussipeatuse juurest paremale. Lõkkekoht jääb 400 m järel paremale tee serva.
Tallinna poolt tulles: Tallinn-Rapla-Türi maanteel pöörata Urge ristmikult vasakule Vaida-Urge teele. Sõita 3,9 km ja pöörata Seli-Angerja teele. Sõita edasi 3,9 km ja pöörata Juuru-Järlepa teele. Sõita 3,9 km ja pöörata Järlepa tee bussipeatuse juurest paremale. Lõkkekoht jääb 400 m järel paremale tee serva.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee läbijale mõeldud lõkkekoht Harjumaa piiril rabaservas, mis on ümbritsetud metsadest. Ümberkaudsed metsad on head seene- ja marjametsad. Tähelepanelikul ja vaiksel külastajal on lootust näha metsloomi. Sõiduautoga ligipääs lõkkekohale ning parkimisvõimalused puuduvad.
Naisteraba lõkkekoht asub Mahtrametsa looduskaitsealal, Mahtrametsa sihtkaitsevööndis. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist +372 662 5999, info@keskkonnaamet.ee
Kontakt
Telefon: +372 676 7842
E-post: info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Harjumaa, Tallinna ümbruse puhkeala
Kose vald, Nõrava küla, Harju maakond
Kohalesõitmise õpetus : Tallinna poolt tulles: Tallinn-Tartu maanteel Kolu juurest pöörata paremale ning sõita mööda Kolu-Habaja teed Habaja suunas. 6. kilomeetri posti ja matkatee viida juures pöörata paremale. Edasi jalutada mööda tähistatud matkateed.
Tallinna poolt tulles: Tallinn-Tartu maanteel Kolu juurest pöörata paremale ning sõita mööda Kolu-Habaja teed Habaja suunas. 6. kilomeetri posti ja matkatee viida juures pöörata paremale. Edasi jalutada mööda tähistatud matkateed.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Ligipääs laudteele on ainult Jalase loodusraja alguse kaudu. Autoga laudtee alguskohta sõitmine on keelatud! Ettevaatust - märja ja niiske ilmaga on laudtee libe Järve ääres ja loodusrajal ei ole lubatud telkimine ega lõkke tegemine.
Jalase maastikukaitsealal kaitstakse soo-, loo- ja metsakooslusi, kaitsealuseid liike, geoloogilisi üksikobjekte ja Jalase eriilmelist külamaastikku. Kaitsealale jääb kolm metsise mänguala. Jalase loodusrada algab Jalase-Ohukotsu teel asuvast puhkekohast. Esialgu kulgeb pinnasrada 1 km ulatuses läbi Arbumetsa sihtkaitsevööndi mitmekesise metsaosa, siis 300 meetrit mööda põlluäärt, kust algab 0,7 km pikkune laudtee. Laudrada kulgeb Sõbesoo sihtkaitsevööndis ja juhatab huvilise Sõbessoo ehk Jalase järve äärde. Loodusrada on edasi-tagasi suunaline ning tagasi alguspunkti jõudmiseks on vaja läbi käia juba tuttav rada.
Loodusrada asub Jalase maastikukaitsealal, tutvu ala kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist, info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kontakt
Telefon: +372 676 7842
E-post: info.viimsi@rmk.ee
Objekti tüüp: matkarada
Asukoha info
Asukoht : Raplamaa, Jalase maastikukaitseala
Jalase küla, Rapla vald, Raplamaa
Kohalesõitmise õpetus : Rapla-Märjamaa tee 9. km-l keerata Jalase peale. Sõita 4,6 km läbi Jalase küla, keerata paremale ning sõita mööda Jalase - Ohukotsu teed 1,3 km kuni matkaraja viidani ning puhkekohani. Rabarajale jõudmiseks minna mööda tähistatud metsarada 1,1 km kuni põlluni. Rada kulgeb 300 meetrit mööda põlluäärt ning jõuab laudtee algusesse.
Rapla-Märjamaa tee 9. km-l keerata Jalase peale. Sõita 4,6 km läbi Jalase küla, keerata paremale ning sõita mööda Jalase - Ohukotsu teed 1,3 km kuni matkaraja viidani ning puhkekohani. Rabarajale jõudmiseks minna mööda tähistatud metsarada 1,1 km kuni põlluni. Rada kulgeb 300 meetrit mööda põlluäärt ning jõuab laudtee algusesse.
