Rada viib Käsmu lahe lõunakaldalt, Võsult, läbi Lahemaa metsade ja Võhma ning Uusküla ümbruse pärandmaastike Põhja-Eesti kärestikuliste jõgedeni. Raja äärde jäävad Loobu ja Valgejõgi, mille paeastangutelt langevad Joaveski ja Nõmmeveski joad. Võsu-Nõmmeveski rada on RMK Oandu-Ikla matkatee II lõik, kuid läbitav ka iseseisva rajana. Jalgsi- ja jalgrattamarsruut kulgevad mitmes kohas eraldi, jälgige kaarti ja märgistust!

Rada algab Võsu telkimisalalt ja läheb läbi Võsu aleviku. Kes läbi Võsu ei soovi minna, saab kasutada ka matkatee jalgrattamarsruuti ja matkata piki Haljala-Võsu maanteed Käsmu ringteeni ning seda mööda kuni radade ristumiskohani, kus viit näitab vasakule, põhimarsruudile.

Enne Korjuse küla tõuseb rada viimasel jääajal tekkinud astangule ja kulgeb läbi varjuliste metsade kuni Kuueristi puhkekohani. Kuueristi on põline teede ristumispaik keset liivaseid männimetsi. Võhma poole suunduvat teeharu mööda jõuab matkaja Põhja-Eesti paekalda setete alla mattunud nõlvast üles Palmse-Vihasoo teele. Raja äärde jääb Venetoa ehk Paskari talu vare ajaloolise mantelkorstnaga. See on üks Palmse paruni Pahleni 19. saj keskel ehitada lastud elamutest, mis olid esimesed korstnaga talupojaelamud siinkandis. Võhma külas on mõni neist ka paremini säilinud. Võhma küla vahelt pöörab matkarada vasakule, Uusküla poole. Kahele poole teed jääb üks vanemaid pärandmaastikke Eestis, kus on leitud muistsete põldude jälgi ja hulgaliselt kalmeid. Põldu on siin haritud varasest rauaajast saadik, üle kahe tuhande aasta. Rajaga risti jääval seljandikul – Võhma Tandemäel – saab näha välja kaevatud kivikirst- ja tarandkalmeid I aastatuhande II poolest e.Kr.

Pärast Uusküla teeristi läheb tee algul läbi metsade Joaveskile. Joaveskil laskub Loobu jõgi mõnesaja meetri jooksul kuuelt paeastangult kokku üle viie meetri. Joaveski on Lahemaa ainuke ajalooline tööstusküla, kus 1899. aastal ehitatud ja jõelt energiat saanud puupapivabrik töötas vaheaegadega kuni 1960. aastateni. Praegu on vabrikuhooned ja elektrijaam eravalduses. Joaastanguid saab vaadelda jõe paremal, elektrijaama kanali poolsel kaldal. Külas on ka rahvamaja, kus sageli korraldatakse üritusi ja näitusi.

Joaveskilt Nõmmeveskile võib jalgrattaga sõita mööda teed, kuid huvitavam rada läheb männikute ja soosiilude vahelt Pikakose kaudu. Sellele pääsemiseks tuleb pärast silda pöörduda vasakule, Loobu poole minevale teele ja siis mõnesaja meetri pärast paremale, metsarajale. Pikakose juures jõuab rada Lahemaa suurima ja pikima jõeni. Valgejõgi meenutab siin kohati kärestikulist mägijõge, mille kõrgelt kaldalt avaneb hingematvalt kauneid vaateid. Kaldal kulgev rada on läbitav ainult jalgsi rändajale, jalgrattur pääseb Nõmmeveskile mööda teed.

Nõmmeveskil saab puhata RMK lõkkeplatsil, siin saab vaatamas käia ka Nõmmeveski kanjonit ja juga. Selleks tuleb minna üle silla ja pöörata piki jõekallast paremale. Jõgi on murdnud klindiastangusse sügava kanjonoru, mille põhjas paelahmakate vahel vesi vahutades voolab, langedes alla 1,2 m kõrgusest astangust.

Rada kulgeb kunagist rannajoont tähistava luiteaheliku nõlvadel läbi vanade elurikaste metsade, kus näeb paljude siinsete metsaelanike tegevusjälgi. Ligi 60 aastat inimkäest puutumata metsad on täis mahalangenud jämedaid kuuski ja ümber paiskunud puude juuremättaid. Samas leiab matkaja ka allikad ja metsaojad, põlispuud ja saja-aastased valged männid, tõrvaahju vare, piirikivid, vana veskitammi ja teised pärandkultuuri objektid. Huviväärset kohtab peaaegu igal sammul, metsi, metsaelanikke ja pärandkultuuri tutvustavad 15 infotahvlit. Rada sobib hästi ka talviseks suusaretkeks.

Enne rajale minekut tasub külastada RMK Oandu külastuskeskuse näitusi ja püsiekspositsiooni, teabepunktist saab kaarte ja infot raja kohta.

Oandu - Võsu matkarada on RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee esimene lõik, see on läbitav nii jalgsi kui jalgrattal. Jalgsimatkarada on tähistatud punase triibuga märkidega puudel ja viitadega hargnemiskohtades. Jalgrattarada on tähistatud märkide ja viitadega. Rada ei ole ringikujuline, see viib ainult Võsule. Kui tulete autoga, saab selle jätta RMK Oandu külastuskeskuse parklasse, kuid tuleb arvestada ka tagasitee pikkusega – edasi-tagasi on rada 19 km. Tagasiteeks Võsult Oandule võib valida ka maantee – algul Haljala-Võsu, siis Koljaku-Oandu mustkattega metsatee. Sel juhul saab näha ka Esku kalmistut ja kabelit.

Matkarada on vaimustavalt mitmekesine teekond Nõmmeveski joa ja kanjonis vahutava Valgejõe äärest läbi männimetsa lõikuvate sügavate orgude Vasaristi oja ja joastikuni, sealt mööda kadakate ja kiviaedadega palistatud külateid Pärlijõe hämarasse, samblasesse orgu ning läbi Kalmeoja männimetsade Viru rabasse. Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada on RMK Oandu-Ikla matkatee III lõik, kuid seda saab läbida ka iseseisva matkarajana.

Rada algab Nõmmeveski lõkkeplatsi juurest, alustada võib ka Kuusalu valla Nõmmeveski parkla vastas teisel pool teed oleva värava juurest, millel kiri KÕRVE RADA.

Kindlasti tasub käia vaatamas Nõmmeveski kanjonit – küla parklast mööda teed alla orgu ja enne silda vasakule, kus jõgi on murdnud klindiastangusse sügava kanjonoru, mille nõlvadel kasvab haruldane pangamets. Oru põhjas paelahmakate vahel vahutades voolav vesi langeb alla 1,2 m kõrgusest astangust.

Raja väravast läbi valgusküllase männimetsa teekonda alustades laskub rada Okka oja orgu. Kitsas ja järskude nõlvadega orus on alati hämar, maha langenud kõdunevatel puudel kasvab haruldasi seene-, sambla- ja samblikuliike. Rada põikab korraks Valgejõe kõrgele kaldale, kus jõgi liivapaljandite kohal kallast õõnestab ning jõuab siis taas Okka oja orgu, seekord vastaskaldale. Trepp aitab ronida üle 30 meetri kõrgusele liivasele orunõlvale. Põlismännid kannavad siin ammuse metsatulekahju jälgi – osalt kinni kasvanud tulehaavu tüvedel.

Ülal liivatasandikul kasvav männik on külvatud pärast metsapõlengut. Läbi kuivade samblikumännikute viib rada Vasaristi oru järsule servale ning lookleb piki orgu, pakkudes kauneid vaateid. Jõuame Vasaristi joastikuni, mis langeb siin alla kolmest astmest, kokku 3,2 meetrit. Vasaristi on sala- ehk karstijõgi. Teisel pool teed poeb ta maa alla paepragudesse uuristatud sängi, voolab märkamatult tee alt läbi ja ilmub sadakond meetrit enne juga uuesti päevavalgele.

Vasaristil jätkub matk risti üle vana Loksa-Valgejõe tee Parksi külateed mööda. Läbi Parksi ja Murksi põliskülade Nuka teeristile jõudes keerab rada paremale, Kolgaküla-Kõnnu teele ja umbes kilomeetri pärast vasakule, Pärlijõe poole. Pärlijõe kitsas sügavas orus kasvab ürgseilmeline mets põliste puude, samblamätaste ja sõnajalgadega. Ületanud kivide vahel tõtleva jõe, tõuseb rada kõrgele vastaskaldale ning pöördub varsti läbi metsade Kalmeoja telkimisplatsi poole. Siit jääb matkaraja lõpuni läbi Viru raba veel vaid neli kilomeetrit.

Taimestiku ja pinnase hoidmiseks palume Viru rabas matkajatel liikuda vaid laudteel! Neil, kes läbivad matkarada jalgrattal, tuleb Nõmmeveski - Liiapeksi lõigul sõita tähistatud metsateed pidi ümber Viru raba. Laudteel on jalgrattaga sõitmine keelatud!

Raba teisel serval valge-rohelise-valge märgistusega Viru raba õpperada mööda jätkates lõpeb matk õpperaja alguse parklas, Loksa teeristi lähedal.

Vasak teeharu valgete, punase triibuga märkidega viib Põhja-Kõrvemaad läbivale Oandu-Ikla matkatee Liiapeksi-Aegviidu lõigule (80 km).

Oled Saaremaal, aga kas oleksid osanud arvata, et võid sattuda Ameerika metsa! Kuusnõmme  poolsaarel asunud Tartu Ülikooli bioloogiajaama katsemetsa kvartal ehk rahvasuus tuntud kui Ameerika mets pakub selleks põgusa võimaluse. Siin on võimalik vaadelda mitmeid aklimatiseerimise läbi teinud Ameerikast ja mujalt maailmast pärit võõrpuuliike, mis võivad üllatada. Kuusnõmme Ameerika metsas kasvavad näiteks lehised, ebatsuugad, tsuuga, nulud, hiigel-elupuud, harilikud elupuud, keerdmännid, läätspuud, alpi kuldvihm, robiiniad, suurelehised pärnad, valgepöögid. Võõramaiste puude kõrval kasvavad alal ka Eesti oma liigid – tammed, männid, arukased, kuslapuud, saared, remmelgad, lodjapuud ja õunapuudki.

Käsmu kalmistu ja kabeli eest algav rada kulgeb mööda kivist metsaalust Matsikivini, sealt Vana-Jüri otsa ja seejärel külavaheteed pidi tagasi. Kalmistul leiab pea kõigi kapteniküla kuulsate kaptenite nimed, sealhulgas nende, kes surid kodust kaugel. Rada kulgeb üle Eesti suurima kivikülvi (400ha). Suurim kivi, Eremiit e Matsikivi, on 14,7 m ümbermõõduga ja 4,7 m kõrgune.  

Vana-Jüri otsas avaneb vaade idas Lobineemele – Vergi poolsaare loodetipule, põhjakaares Saartneemele ehk Kuradisaarele ning loodes Käsmu loodetipule Palganeemele.  Esimesed andmed Käsmu kui kalastuspaiga kohta pärinevad aastast 1453. Hiljem sai Käsmu tuntuks meresõitjate ja laevameistrite külana. Kohalike randlaste ja meremeeste algatusel asutatud merekool töötas 1884 –1931. Pea igas peres oli oma kapten või tüürimees. Külavaheteel hakkavadki silma heledad nn kaptenimajad. Küla ajaloost annab hea ülevaate Käsmu Meremuuseum. 

Hea matkaja! Voka pargi ja Sillamäe vahelisel lõigul, „Aiandusühistu Mere“ juures, on seoses pangaluse pinnase varinguga rajatrassi muudatus, palun jälgi looduses uut tähistust!

Matkatee jõuab läbi Tudu metsade Ida­-Virumaale. Uljaste kandis aga algab matkatee linnalise ilmega osa: läbitakse Sonda, Kiviõli ja edasi üle tuhamäe jõutakse Püssini. Edasi läheb matkatee läbi Aidu karjääri ja Kohtla-­Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde, kus muuhulgas saab nautida Ida­-Viru tööstusmaastiku hämmastavaid vaateid. Piki põhjarannikut kulgeb matkatee Toila pargini ja sealt läbi Voka pargi Sillamäele ning Udria maastikukaitsealal paikneva Mummassaare lõkkekohani.

Aidu karjääri läbimisel palume tähelepanu! Liikumine on mööda vana karjääri ala, tähelepanu tõusudel ja laskumistel. Kahes kohas tuleb ületada veega täitunud kaeveala parvega. Parvega ületus on teie enda vastutusel. Võimalusel planeerige ületust valgel ajal. Ohutuse tagamiseks, ei tohi olla parvel rohkem kui 4 inimest, suurte inimeste puhul isegi vähem. Parve paneb liikuma teie käte jõud, kaldasse kinnitatud trossi tõmmates. Parvel olijatel palume hoida tasakaalu, soovituslik kükitada. Keelatud on kõigutamine ja piirete küljes rippumine. Lastega kanali ületusel peab parvel olema kindlasti ka täiskasvanu.

Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru viimane lõik saab alguse Eesti põhjaranniku mererannalt, läheb läbi Kuremäe kloostri juurest, seejärel mööda metsateid Iisakule, põigates Kotka matkarajale ja kohe edasi Agusalu kriivade peale. Edasi viib tee mööda suurtest soodest Peipsi äärde kuni jõuab mööda Peipsi järve põhjarannikut Kauksisse välja.

Vana, 2-korruseline metsavahikordon, mis asub Eesti ühe suurima rabamassiivi - Muraka raba serval. Kuna asustus ümberringi peaaegu puudub on vaiksel ja rahulikul külastajal suur tõenäosus kohtuda metsloomadega. Ööbimiskohti on naridel 8 inimesele. Metsaonni juures puudub kaev ja joogivesi tuleb endal kaasa võtta!