Enamasti teatakse, et lambal sünnib tall ja lehmal vasikas. Nii on koduloomadel. Kes ja millal sünnib metsloomadel see saabki programmi käigus selgeks. Räägime ka sellest, kes kuhu ja millest pesa ehitab, palju nad sündides kaaluvad, millised välja näevad- kas karvased või karvutud, millest loomalapsed toituvad ja millal iseseisvuvad. Programm koosneb ringkäigust loomapargis ja tegevustest külastuskeskuses.
Toimumiskoht: RMK Elistvere külastuskeskus ja loomapark

Päevakava

Elistvere loomapark on loodud 1997 a. Aastast 2008 on loomapark Riigimetsa Majandamise Keskuse koosseisus. 2010 valmis uus nn. väravahoone, mille teisel korrusel asub Elistvere külastuskeskus. Loomapargis liikudes on kindlad reeglid, mis me koos läbi arutame (5-10 min).

Iga loomaliigi juures räägitakse veidi sellest liigist, nende poegadest ja pesadest (arutelu selle üle, mida pesaehituseks kasutatakse- taimi, sammalt, sulgi, karvu jne). Näidatakse pilte poegadest (mõnikord on ka päris poegi näidata). Küülikute puuride juures arutleme põgusalt ka metsloomade ja koduloomade erinevuste üle. Räägime sellest, et pesitsus- ja poegimisaeg on selline, kuhu inimene ei tohiks sekkuda. Kui loomapargile tiir peale tehtud ja kõik loomad vaadatud (tutvume 13 liigiga), tõmbab iga osaleja endale ühe pildi (piltidel loomad ja nende pojad), osalejad peavad moodustama niinimetatud loomaperekonnad – ema, isa ja laps. Kui pere koos, nimetavad kes on ema, kes isa ja kes neil sünnib. Loomapargis asuva õppevahendi „Kes on pikem?“ juures mõõdame ka laste pikkust, võrdlus loomadega. Kestus kokku 1,5-2 tundi. Ringkäigu lõpus on söögipaus, kas toas või õues oleneb grupi soovist – 20 min.

Külastuskeskuses moodustame loosiga puude viljade järgi rühmad, kõigepealt nimetab rühm millisele loomale on toiduks nende valitud vili (tammetõru, kastanimuna, männikäbi jne). Toimub rühmatöö, iga rühm valib valmispandud nahkade hulgast endale ühe. Rühmad rivistuvad loomade suuruste järgi, esimene on kõige suurema looma naha rühm jne. Ühiselt arutelu selle üle, mis kellele kuulub, kas on täiskasvanud loom, kus ta elab jne. Et tajuda loomalaste raskust sündides on loomalaste sünnikaalus liivakotid, mida osalejad järjestavad raskuse järgi. Arutleme, kas suur loom tähendab ka suurt poega.

Seos õppekavaga

I kooliaste
Loodusõpetus
: Inimese meeled ja avastamine: Elus ja eluta.
Aastaajad: Taimed ja loomad erinevatel aastaaegadel (seos sündimisega).
Organismid ja elupaigad: Loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine.
Organismide rühmad ja kooselu: Loomade mitmekesisus. Liik, kooslus, toiduahel. Väärtustab oma kodukoha elurikkust.
Üldpädevused: Sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus (see on kõik üks pädevus).
Seos läbivate teemadega: Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Ainetevaheline lõiming: Emakeel, matemaatika, tööõpetus.

Õpiväljundid/õpitulemused
I kooliaste/õpilane:

Meetodid: Vaatlemine, rühmitamine, võrdlemine, jutustamine, rühmatöö, arutelu, töölehtede täitmine, käeline tegevus.
Vahendid: Lamineeritud loomalaste ja täiskasvanud loomade fotod (30 tükki), õppevahendid „Kes on pikem“ ja „Hundi elu läbi nelja aastaaja“, erinevad puude viljad (tammetõrud, kastanimunad, männikäbid ja sarapuu pähklid-vilju on vastavalt õpilaste arvule, nende abil jagatakse õpilased rühmadesse), loomanahad ja koljud (kokku 15-õpilased vaatlevad, võrdlevad), eriraskuses liivakotid (4 liigi kohta, kokku 12, iga rühm saab komplekti, mis koosneb kottidest, nimesiltidest ja kaalusiltidest, rühm rühmitab õige nime, liivakoti ja kaalusildi), töölehed- igale õpilasele, täidavad individuaalselt, kirjutus- ja joonistusvahendid.
Teemad/märksõnad: Eesti imetajad, elupaigad, toitumine, paljunemine, elu jätkusuutlikkus.

Lisainfo: Selga ja jalga ilmastikule vastavad riided ja jalanõud. Söögipausi soovikorral kaasa oma võileib ja jook.
Programmil osalejate ohutus ja turvalisus on tagatud. Erivajadustega õpilaste puhul vajalik eelnev kokkulepe programmi sisu lihtsustamise osas. Liikumispuudega õpilastel on loomapargi programmidel võimalik osaleda koos oma saatjaga.
Õppekeel- eesti keel
Lisainfo kontakt: info.elistvere@rmk.ee, 517 5160

Seljakotiprogrammid annavad külastuskeskuse näitusi külastades ja keskuse juhendajate abil õpetajale või grupijuhile võimaluse iseseisvalt programmi läbi viia, kasutades selleks külastuskeskuse poolt välja töötatud töölehti ja teisi õppevahendeid. Soovi korral saab vaadata ka konkreetse programmiga seotud loodusfilme ja näitust. Igal aastal valitakse loodusteadlaste ja keskkonnahuviliste poolt välja loom, keda aasta jooksul tutvustatakse. Meie Sööriksoo rajal on võimalus näha ja tutvuda neist mitmega.

Päevakava:

Lisainfo: Seljakotiprogramm võib olla abiks grupile, kes RMK poolt juhendatud soodusprogrammide hulka ei mahu või soovib minna iseseisvalt rajale. Samuti saab seda planeerida pikema ekskursiooni või looduslaagri osana. Programmile tuleb eelnevalt registreerida!
Lisainfo kontakt: info.aegviidu@rmk.ee, 604 7212, 5344 0549

Tutvustame sügiseses looduses toimuvaid protsesse. Selgitame, kuidas loodus valmistub talveks ja kuidas üldse tekib värviküllus. Räägime sellest, kuidas erinevad organismid kindlustavad enda püsimajäämise karmides talve tingimustes.

Päevakava:

Seos õppekavaga: Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel.
Lisainfo: Selga – jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Oma moonakott kaasa!
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722

Soo on looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub soomulla ehk turbana. Soode all on umbes viiendik Eesti pindalast. Iidseid, tuhandete aastate eest tekkinud soid 15-20 %. Eestis algas soode teke varsti pärast mandrijää taandumist 9 100 – 8 800 aastat tagasi.
Toimumiskoht: Kotka matkarada 1,5 km või 6 km, Selisoo loodusrada

Päevakava

Seos õppekavaga: Organismid, kooslused ja elupaigad. Soode areng ja kujunemine. Soo elukeskkonnana, raba ja siirdesoo kooslus. Laukad, älved, veekeskkond. Soode tähtsus ning nende kaitse.
Lisainfo: selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Oma moonakott kaasa!
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722

Programm tugineb traditsiooniks saanud seenenäitusele Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses. Seeni leidub kõikjal, kuid osa neist jääb oma väikeste mõõtmete ning varjatud eluviisi tõttu märkamatuks. Selleks, et tunda ja eristada mürgiseid seeni söögiseentest, peaks tundma seente olemust (liigitunnuseid, ökoloogiat, eluviise), seente kasvukeskkonda ja ehitust.
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus ja Kauksi oja loodusrada

Päevakava

Film räägib seente salajasest maailmast, nende kasvukohast ja olulisusest meie metsakooslustes ning inimeste igapäevaelus. (II ja III kooliaste).

Seenenäitus on üles ehitatud peamistele metsakasvukohatüüpidele. Lapsed jagatakse 3-4 liikmelistesse rühmadesse ja täidavad töölehe, selleks peavad nad leidma näituselt erinevaid seeni ja neid vaatlema. Täidetakse tööleht „Leia näituselt“ (II kooliaste) või „Igal seenel oma lugu“ (III kooliaste).

Tegevused:

Loodusretk matkarajal (1,5 tundi).

Seos õppekavaga

II kooliaste
Loodusõpetus: Mets kui elukeskkond/kooslus. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nende vahelised seosed (seente näitel).
III kooliaste
Loodusõpetus: Elus- ja eluta looduse seosed. Inimtegevus ja looduslik tasakaal.
Bioloogia: Seente ehitus, tunnused ja eluprotsessid. Seenete paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses.
Seosed läbivate teemadega: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Tervis ja ohutus.
Üldpädevused:

Ainetevaheline lõiming: loodusained, (loodusõpetus, bioloogia), eesti keel.

Õpitulemused/Õpiväljundid
II kooliaste:

Lisaks sellele õpilane III kooliastmes:

Meetodid: õppefilm „Seened mitte ainult söögiks“ vaatamine, seenenäituse külastamine, seente mikromaailma õpituba, rühmatöö- mikroskoopidega seente erinevate osade uurimine, vaatluslehtede täitmine, retkel söögi- ja mürgiseente võrdlemine, luupidega lamapuu ja sellel kasvavate torikseente uurimine, mükoriisa vaatlemine puu juure ümber, välimääraja kasutamine.
Vahendid: 6 stereomikroskoopi, vaatluslehed, kirjutamisvahendid, luubid, määrajad, pildimaterjal, meditsiinikotike
Märksõna: seened

Juhis õpetajale: Enne programmile tulekut soovitav koolis või kodus tutvuda filmiga
Lisaaega saame kasutada praktiliste tööde tegemisel.

Lisainfo: selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Pikniku pidamise võimalus keskuse õuealal enda söögi ja joogiga. Suuremate gruppide jagunemisel vajalik igale grupile saatja.
Õppeprogrammi on võimalik kohaldada liikumis- ja kerge vaimupuudega õpilastele. Külastuskeskuse mõlemad hooned ja õueala on ettevalmistatud ratastooliga liikumiseks.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722

Vaatleme sügisloodust ning uurime, milliseid taimi ja seeni sel aastaajal leida on. Õpime koos looduse mitmekesisust tundma; õpime eristama söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning tutvustame mürgiste seentega seotud ohtusid. Analüüsime seente ja samblike mõju looduses.

Päevakava:

Seos õppekavaga:
I kooliaste: organismide rühmad ja kooselu. Organismide mitmekesisus ja elupaigad. Aastaajad. Väärtused ja hoiakud.
II kooliaste: elu mitmekesisus Maal. Mets elukeskkonnana. Elukeskkond Eestis.
III kooliaste: seente tunnused ja eluprotsessid.

Lisainfo: selga – jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Oma moonakott kaasa! Õppevahendid külastuskeskuse poolt: Stereomikroskoop, luubid, seenekaardid, film „Seened-mitte ainult söögiks“, töölehed, pliiatsid, näitus „Seened ja samblikud“.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722

Õpime tundma rannamännikut ja Peipsi järve elustikku. Arutleme, milline on palumetsa ja järve tervislik seisund, kuidas tekkisid luited ja sealne taimkate. Vaatleme omapäraseid rannamände, Kauksi oja ning selle kaunist orgu.
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus ja Kauksi oja loodusrada

Päevakava

Retkel:

Tegutseme rühmades:

Tegevused külastuskeskuses:

Seos õppekavaga

Loodusõpetus: elutingimused järves; järve tähtsus, kasutamine ja kaitse; vee puhastamine; elutingimused metsas, inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel, pinnavormide muutumine aja jooksul, mets elukeskkonnana, palumets.
Ajalugu: inimeste eluviis ja tegevusalad.
Üldpädevused:

Õpitulemused/õpiväljundid:

Ainetevaheline lõiming: loodusained, eesti keel, ajalugu.
Seos läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng. Väärtused ja kõlblus.
Meetodid: esitluste abil õppimine, vee filtreerimine, liiva uurimine, arutelu, analüüs, hinnang.
Vahendid: 5 vee filtreerimise õppekomplekti, juhendajal pildimaterjal,
4 stereomikroskoopi, meditsiinikotike, individuaalsed teemakaardid „Peipsi järve mäng“ ja „Pärandikütid“, töölehed rühmadele „Järve ranna otsimisleht“
Märksõnad: Peipsi järv, luited, palumets, kooslused, kultuuripärand.
Õpikeskkonna eripära: Peipsi äärne palumets, Kauksi oja looklev säng, liivaluited, külastuskeskuse ekspositsioon.

Lisainfo: Programm toimub nii sise- kui välitingimustes. Selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Pikniku pidamise võimalus keskuse õuealal enda söögi ja joogiga. Programmi läbiviimisel suuremate gruppidele on vajalik igale grupile saatja. Võimalik on programmi tegevuste järjekorda muuta. Õppeprogrammi on võimalik kohaldada liikumis- ja kerge vaimupuudega õpilastele. Külastuskeskuse mõlemad hooned ja õueala on ettevalmistatud ratastooliga liikumiseks.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 568 15722

Järv ja teda ümbritsev loodus jääajast kuni tänapäevani. Uurime, milline on Peipsi järve elustik ja tema tervislik seisund. Kuidas tekkisid luited ja sealne taimkate? Vaatleme omapäraseid rannamännikuid, Kauksi oja ning selle kaunist orgu.

Päevakava

Seos õppekavaga: vesi elukeskkonnana, taimede ja loomade kohastumine eluks vees, toitainete sisaldus järvede vees. Järvede tähtsus, kasutamine ja kaitse. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid. Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse.
Lisainfo: kaasa võtta lõunaeine ja kruus tee joomiseks, selga- jalga ilmastikukindel ja metsaretkeks sobiv riietus ja jalanõud.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722

Ravimtaimedeks nimetatakse taimi, mis ravivad haigusi nii inimestel kui loomadel. Saame teada kust kohast ja kuidas ravimtaimi koguda, kuivatada ning kuidas keeta lihtsat taimeteed. Õppides tundma väikest osa Eesti metsade ravim- ja mürgitaimedest, saame aimu looduse apteegi suurusest ja vajalikkusest. Lisaks täidame töölehti, aktiivtegevused ja mängud on vastavalt vanusele. Tutvume metsaklassi näitusega „Loodus ravib“.
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus ja Kauksi oja loodusrada

Seos õppekavaga: taimede osad ja nende ülesanded, mitmekesisus; taimed inimese kasutuses ja nende vajalikkus; taimede vaatlemine, võrdlemine ja määramine.
Lisainfo: selga-jalga metsas kõndimiseks sobilikud jalanõud ja riided. Soovi korral piknik.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722

Linnud on väga olulised nii Eesti maastike kui kogu elukeskkonna mitmekesistajad. Linde kohtame kõikjal: nii asulates, inimtühjadel rabamaastikel, nii mererannikul kui tihedas metsas. Tutvume lindude eluga kevadises Alutaguse looduses.

Päevakava

Seos õppekavaga

Eelkool: kirjeldab tuntumaid linde ja nende elukeskkonda.
I kooliaste: kirjeldab ning rühmitab linde nende tunnuste, eluviiside ja elupaikade järgi.
II kooliaste: uurib lindude kohastumisi erinevates (veekogu, mets, asula) kooslustes.
III kooliaste: seostab lindude kohastumisi elukeskkonnas, ökosüsteemis, inimtegevuses.

Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalnepädevus, suhtluspädevus, õpipädevus.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, bioloogia.
Meetodid: PowerPoint esitluse vaatamine (vihmase ilma korral), rühmatööd-vaatluslehtede täitmine, luupidega lindude tegutsemisjälgede uurimine puudel (nt. rähni tegutsemisjäljed), õppemängud/mängulised tegevused.
Vahendid: vaatluslehed, kirjutamisvahendid, luubid, pildimaterjal, määrajad.
Märksõna: linnud

Lisainfo: selga-jalga ilmastikule vastav riietus.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722