• sissejuhatus (10 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevuste käik (150 või 180 min).
• sissejuhatus teemasse, loeng ja suunatud diskussioon (20 min):
• kaitseala lühitutvustus (kaitse-eesmärk, kaitsekord, loodus- ja kultuuripärandi väärtused).
• elurikkus kui ökosüsteemide toimimise alus (elurikkuse olulisusest, erinevad tasandid, kaitsealade roll elurikkuse hoidmisel, igaühe loodushoid).
• õpperetk erinevatele kooslustele iseloomulike taimeliikide tundmaõppimiseks ca 3 km (130 min).
• rühmade moodustamine taimedega seotud õppemänguga. Õppevahendite jagamine rühmadele (määrajad, luubid, vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, seljakotid).
• vaatleme ja õpime tundma erinevaid taimeliike ja nende tunnuseid niidu- ja metsakoosluses ja nende kasutust meie igapäevaelus (nt söödavad ja mürgised, ravim- ja värvitaimed jne).
• rühmatööna õpime ühe taimeliigi näitel kasutama määrajaid (“Eesti taimede määraja” ning telefoniga taimede määramisrakendus).
• kahe koosluse taimede liigirikkuse võrdlus vaatluslehtede abil rühmatööna.
• praktiline taimede kasutamine – taimetrükk (30 min). Huvi korral on lisaülesandena võimalik õppida taimetrüki tehnikat, talletades taimedes peituvad värvid kaardile.
• kokkuvõte (20 min)
• tagasisidestamine paaridena: ootused, saadud kogemused ja teadmised ning muutused mõtetes, arusaamades, hoiakutes.
• kokkuvõttev arutelu, kuidas igaüks saab edaspidi panustada elurikkuse hoidmisse.

Gümnaasiumi bioloogia – 2.1.4.4. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“. Ökoloogia. Keskkonnakaitse.
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Kultuuriline identiteet. Tervis ja ohutus. Väärtused ja kõlblus. Lõimitud on bioloogia.
Meetodid ja vahendid:

• sissejuhatav loeng ja suunatud diskussioon kaitseala lühitutvustus ja elurikkus kui ökosüsteemide toimimise alus. Vahendid: dataprojektor, ekraan.
• õpperetk erinevatele kooslustele iseloomulike taimeliikide tundmaõppimiseks:
• õppemäng rühmade moodustamiseks.
• taimeliikide ja koosluste vaatlus.
• rühmatööna taimeliikide määramine. Vahendid: määrajad “Eesti taimede määraja”, digitaalsed määramisrakendused, luubid, vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, seljakotid.
• rühmatööna võrdlus – kahe koosluse taimede liigirikkuse võrdlus. Vahendid: vaatluslehed, pliiatsid, kirjutusalused.
• praktiline individuaalne töö, kaardi tegemine taimetrüki tehnikas (soovi korral).
• tagasisidestamine paaridena.
• kokkuvõttev arutelu, kuidas igaüks saab edaspidi panustada elurikkuse hoidmisse.

Üldpädevused: digipädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus; suhtluspädevus
Õpitulemused
Õpilane teab:

• kaitseala kaitse-eesmärki ja olulisemaid loodusväärtusi.
• taimemääraja kasutamise põhimõtet ning erinevaid võimalusi digitaalseks taimede määramiseks.

Õpilane oskab:

• selgitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust.
• tuua näiteid kaitstavate loodusobjektide kohta.
• tuua näiteid erinevate niidu- ja metsakooslustele omaste taimeliikide kohta ja nende kasutamisest igapäevaelus.
• õpilane väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses.
• õpilane teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

• sissejuhatus (5 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, jagatakse töövahendeid.
• esimene osa õppeprogrammist toimub välitingimustes ning teine osa siseruumis (koolis/keskuses).
• tegevuste käik (70 min).
• arutelu käigus aktiveeritakse osalejate eelteadmised puu- ja põõsaliikidest ja tehakse selgeks puittaimede rühmitamise alused.
• kooli või looduskeskuse ümbruses:
• õpitakse tundma Eesti metsade tavalisemaid puu- ja põõsaliike võrsete ja pungade järgi.
• vaadeldakse puude võra kuju ja puu koort.
• siseruumis toimuvad tegevused:
• pungade võrdlemine ja punga ehituse uurimine.
• erinevate viljatüüpide ja levimisviiside võrdlemine (III kooliaste).
• rühmatööna võrsete määramine ja liigi kirjeldamine töölehel.
• rühmatöö tulemuste esitlemine: puu- või põõsaliigi tutvustus.
• arutelu looduse hüvedest ja kuidas kuidas erinevad puuliigid on seotud meie igapäevaeluga.
• kokkuvõte (15 min).
• programmi lõpuringis väljendab õpilane oma kogemusi või uusi teadmisi puude ja põõsaste tundmise osas.

4-6 kl II kooliaste – Ainevaldkond „Loodusained”. Mets elukeskkonnana. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed.
7-9 kl III kooliaste – Ainevaldkond „Loodusained”. Taimede tunnused ja eluprotsessid. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus; õpipädevus; suhtluspädevus.
Meetodid: vaatlemine ja määramine; vaatlustulemuste esitlemine; iseseisev töö ja rühmatöö; arutelu.
Vahendid: tööleht, kirjutusvahend, kirjutusalus, luup ja määramisleht paari peale.
Õpitulemused
Õpilane oskab:

• vaadelda ja määrata levinumaid puu- ja põõsaliike vegetatsioonivälisel perioodil.
• kasutada lihtsamaid määrajaid.
• võrrelda erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid (III kooliaste).
• vormistada vaatlustulemusi ja esitleda neid teistele.

Õpilane teab:

• Eesti tavalisemaid puittaimi.
• mõistet looduse hüved ning kuidas on seotud puuliigid inimese igapäevaeluga.
• õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

Programmi üks osa toimub välitingimustes kooli lähedal asuvas pargis või metsas ning teine osa koolis või keskuses siseruumis.
Programmile tulles panna selga ilmastikule sobiv riietus, jalga niiskuskindlad jalanõud. Sobib sügavama loodushuviga õpilastele. Programm ei sobi erivajadustega õpilastele.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus (5 min).
• töökorralduse, eesmärkide ja ajakava tutvustamine. Kokkulepped turvaliseks koostööks ümbritsevat elurikkust arvestades.
• tegevuste käik (kokku 70 min).
• osalejate eelteadmised elurikkuse kohta, sõnakett. Töö väikses rühmas, kuni 4 liiget.
• välitunnis elurikkuse märkamine, kogumine ja rühmitamine, paaristöö. Mõisted isend, liik ja riik. Siseprogrammis rühmitatakse juhendaja kaasavõetud näidiseid. Vegetatsiooniperioodil otsivad õpilased ise lisaks liike kooliümbrusest.
• ökoloogiline püramiid, organismide rollid (tootja, tarbija, lagundaja) ja seosed toitumise kaudu. Juhendaja tutvustab ökoloogilise püramiidi mudelit kogu klassile (20 min).
• peamised protsessid aineringluses ja elurikkuse roll selles. Klass jagatakse kaheks suureks rühmaks, edasine töö toimub paralleelselt kirjaliku juhendi järgi. Väiksemas klassis tegutsetakse ühe rühmana. Rühmasisene arutelu, lihtsustatud aineringluse mudeli koostamine ökoloogilise püramiidi alusel abivahenditega (sildid, nooled), tulemuse esitlemine. Käsitletakse mõisteid fotosüntees, toitumine, sh lagunemine, toiduahelad, toiduvõrgustik.
• suures rühmas koostatakse paaristööna toiduahelaid, mis kokku moodustavad toiduvõrgustiku. Iga paar tutvustab oma koostatud toiduahelat.
• III kooliaste mõtestab loodud skeemi biomassi püramiidina, lisades juurde arvulised väärtused. Toiduvõrgustiku mudelile lisatakse inimmõju näitlikustamiseks pestitsiidikanister. Arutletakse pestitsiidide ja üleväetamise mõju üksikutele liikidele ja koosmõju tulemust kogu toiduvõrgustikule (25 min).

II kooliastme õppekava teemad
Loodusõpetus:

• mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid kodukohas ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut.
• koostab koosluste kohta (asula näitel) toiduahelaid ja toiduvõrku; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis (tootjad, tarbijad ja lagundajad).
• hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.

III kooliastme õppekava teemad
Bioloogia:

• selgitab ja põhjendab loodusnähtusi; kasutab õpitud loodusteaduslikke mõisteid, selgitades nähtusi ja protsesse; kasutab või koostab mudelit, et näidata protsesside ja süsteemide mõistmist.
• selgitab eluslooduse tähtsamaid protsesse, organismide omavahelisi suhteid ja seoseid eluta keskkonnaga.
• suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid.
• analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus; suhtluspädevus.
Meetodid: rühma- ja paaristöö; võrdlemine ja rühmitamine; arutelu, suuline eneseväljendus; koostöö kirjaliku juhendi järgi ja mudeli koostamine.
Vahendid on kõik juhendaja poolt:
Igale väikesele rühmale (kuni 4 liiget) tahvel/paber sõnaketiga, kirjutusvahend, kirjutusalus;
Välitunni paaristööks alused/topsid elustiku näidete kogumiseks ja rühmitamiseks, nooled toiduahela koostamiseks.
Kahele/ühele suurele rühmale: kirjalik juhend mudeli loomiseks, sh info liikide toitumise kohta, ökoloogilise püramiidi alus, nooled, sildid (protsessid,), liikide näidised, kanister (pestitsiid liikide mudelite näidised: mõni tootja näidis (nt mõni rohttaim, põõsa- ja puu oks), mõned laguahela liigid (nt sadajalgne, vihmauss), kuni 6 taimtoidulist selgrootut (nt kimalased, rohutirts, teod), 4 loom- ja segatoidulist selgrootut (nt ämblikud, lepatriinu), selgroogsetest: 1 taimtoiduline (uruhiir), kuni 5 loom- ja segatoidulist (orav, siil, hallrästas), kuni 3 tippkiskjat (nt nugis, kodukakk).
III kooliastmele on rohkem liike, lisaks ökoloogilise püramiidi tasemete biomasside arvulised väärtused.
Õpitulemised
II kooliaste 6. klass
Õpilane teab, et:

• elurikkus on organismide mitmekesisus.
• elurikkuse toitumissuhetes toimub aineringlus, mille tulemusena luuakse inimestele elutingimused ja tagatakse elu jätkusuutlikkus Maal.
• elurikkus on majanduse ja kultuuri toimimise aluseks, oskab tuua näiteid.

Õpilane oskab:

• elustiku mitmekesisust looduses märgata ja seda rühmitada riigi tasandil.
• koostada liikidest toiduahelat ja toiduahelatest toiduvõrgustikku.
• koostada juhendi järgi mudelit.

Õpilane mõistab, et:

• looduslik aineringe teostub tootjate, tarbijate ja lagundajate koostöös ning põhineb ainete taaskasutusel. See on inimestele eeskujuks ringmajanduse arendamisel.
• on ise samuti looduse osa ja saab oma läbimõeldud tegevusega loodushoiule ja kestvale arengule iga päev kaasa aidata nt mõistliku tarbimise ja jäätmetekke vältimisega.

Lisaks eelnevale III kooliastme õpilane:

• saab aru eluslooduse tähtsamatest protsessidest ja organismidevahelistest seostest.
• teab biomassi püramiidi põhimõtet toiduvõrgustikus.
• oskab selgitada inimmõju toiduvõrgustikule pestitsiidide kasutamisel.
• väärtustab elurikkust ning säästva arengu põhimõtteid.

Programmi on võimalik läbi viia nii sisetingimustes kui väliprogrammina. Väliprogrammile minnes panna selga ilmastikule sobiv riietus, jalga niiskuskindlad jalanõud. Õppekeskkonnaks võib olla nii klassiruum kui ka kooli lähedane turvaliselt ligipääsetav mets või niitmata taimestikuga pargiosa.
Programm sobib liikumispuudega osalejale, kui õppepaik on välitingimustes ligipääsetav. Programm ei sobi nägemis-, kuulmis-või vaimupuudega osalejatele.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus(20 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid ja ajakava.
• kaitseala tutvustus, asukoha määramine kaardil, tutvumine raja skeemiga.
• õppekäik (145 min).
• raba vee värvuse visuaalne hindamine, soovi korral rabavee maitsmine.
• laukavee ja mätta temperatuuri mõõtmine kasutades termomeetreid.
• turbasambla ja teiste rabataimede luubiga uurimine ning kohastumuste äratundmine.
• raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlemine männi näitel.
• mäng rabas elavate loomadega tutvumiseks kasutades liigipiltidega kaelakaarte ja liikidega toiduahelate koostamine.
• elustiku vaatlus.
• arutelu looduse hüvedest, mida sood loovad ning soode seos kliimamuutuse leevendamisega.
• õppekäigu vältel võimalik täita tööleht.
• kokkuvõte (15 min).
• programmi lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi.
• aktiivtegevused kohandatakse vastavalt õpilaste vanusele, grupi suurusele ja ilmale.

4-6 kl II kooliaste – Ainevaldkond “Loodusained“

• 2.1.6.9. Soo elukeskkonnana
• 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis
• 2.1.6.16. Eesti loodusvarad
• 7-9 kl III kooliaste – Ainevaldkond “Loodusained”
• 2.1.9.1. Inimene uurib loodust
• 2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed
• 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Meetodid ja vahendid: aktiivtegevused: matkamine; mäng rabas elavatest liikidest ja toiduahelate koostamine (imetajate ja selgrootute kaelakaardid igaühele või paari peale); turbasambla ning teiste rabataimede kohastumuste vaatlemine; elustiku vaatlemine; võrdlemine: raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlemine männi näitel; raba vee omaduste uurimine (temperatuur, värvus) ja võrdlemine kraanivee omadustega; rabajärve vee ja mätta temperatuuride mõõtmine ning võrdlus (termomeetrid 2-3 peale).

Arutelud soode tekkest ning soode loodavatest looduse hüvedest ning seosest kliimamuutustega (tükkturba ja turbabriketi näidis).

Õpitulemused/õpilane

• teab mõisted soo, raba, siirdesoo ja madalsoo;
• teab soode kujunemise lugu;
• tunneb ära ja oskab kirjeldada tüüpilisemaid rabades elavaid liike;
• mõistab raba kui ökosüsteemi olemust, olulisust ja kaitsmise vajadust;
• oskab kasutada mõningaid mõõte- ja uurimisvahendeid;
• teab rabade kasutamise võimalusi ja kasutamise mõju keskkonnaale;
• oskab nimetada, milliseid looduse hüvesid sood loovad.
• mõistab inimese ja keskkonna seoseid ning suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse elukeskkonda.

Vajalik on ilmastikule vastav mugav riietus ja looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Soovitame kaasa võtta söögi–joogi.
Õppeprogramm toimub Luhasoo looduskaitseala 5 km pikkusel matkarajal. Laudtee võimaldab matkarada läbida turvaliselt.
Palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Soovitatav on õpilaste eelteadmised raba teemal aktiveerida, võimalusel vaadata enne õppekäiku koolis slaidiprogrammi suvisest rabast.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus (20 min).
• kaitseala tutvustus, asukoha määramine kaardil, tutvumine raja skeemiga.
• töövahendite ja ajakava tutvustamine enne matkarajale minemist.
• käitumisreeglite kordamine.
• õppekäik (145 min),
• matkates pööratakse tähelepanu loodust säästvale tegutsemisele. Sobiva ilmaga täidetakse ülesandeid töölehel „Sisalikuretk rabas“.
• juhendaja räägib arusisaliku välimusest ja eluviisist. Nöörijupi abil mõõdetakse joonisel oleva sisaliku pikkus. Arutletakse, mida sisalik näeb hästi, mida halvasti, mida kuuleb, milliseid lõhnu tunneb, kas on näha midagi, mida sisalik võiks süüa ja kuhu vaenlaste eest varjuda.
• vaatlused ja õhutemperatuuri mõõtmine. Arutletakse, kas arusisalik on urus või jahil. Loendatakse erinevat värvi turbasamblaid.
• enamlevinud sootaimedega tutvumine. Õpitakse tundma jõhvikat, sinikat, murakat, küüvitsat, sookailu, turbasamblaid. Arutelu, kas ja kuidas on need taimed sisalikule tähtsad (varjupaik, nendelt leiab söögiks putukaid jms). Ühe lehe kleepimine töölehele.
• rabajärve vee vaatlus, veetemperatuuri mõõtmine. Ohutuse tagamiseks võtab juhendaja Mustjärvest ise topsiga vett.
• soo on märg, illustreeriv katse käsnaga. Nagu käsnaski, on rabas, turbasammalde sees ja vahel väga palju puhast vett. Kuna raba on keskelt kõrgem, valgub osa turbasammaldes olnud veest raba servadesse. Raba servas olevat väga märga ala nimetatakse servamäreks. Keskosas võib raba pind vahel päris kuiv olla.
• kokkuvõte(15 min)
• lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi.

Õppeprogramm toetab I kooliastmes taotletavate pädevuste saavutamist loodusainetes. Õppesisu: Aastaajad. Organismid ja elupaigad. Ilm. Organismide rühmad ja kooselu.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Lõimitud on loodusõpetus, matemaatika, eesti keel.
Üldpädevused: matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus.
Meetodid ja vahendid:

• vaatus: vaadeldakse rabakooslusele iseloomulikke taimi ja sobiva ilma korral kleebitakse mõnede taimede lehed töölehele (tööleht paari peale, läbipaistev teip), vaadeldakse turbasambla toone.
• illustreeriv katse: soo mahutab endas palju vett nagu käsn (üks käsn kogu grupi peale).
• mõõtmine: õhu- ja veetemperatuuri mõõtmine (termomeetrid 2-3 peale); kõvera objekti mõõtmine ehk arusisaliku pikkuse mõõtmine (nöör ja joonlaud töölehel paari peale).
• arutelu koos vaatlusega: Mida sisalik näeb hästi, mida kuuleb, milliseid lõhnu tunneb? Kas õppekäigu jooksul on näha midagi, mida sisalik võiks süüa? Kas on näha sisaliku vaenlasi? Kas sisalik on täna urus või jahil? Kas ja kuidas on rabas kasvavad taimed arusisalikule tähtsad?
• juhendajal on kaasas õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud vahendid.
• klassi sügisel ja vihmase jaheda ilmaga töölehte ei täideta, ülesanded tehakse suuliselt.

Õpilane

• teab rabakooslusele iseloomulikke taimi.
• teab arusisalikku, tema eluviisi, elupaika ja seoseid teiste liikidega.
• oskab mõõta termomeetriga vee- ja õhutemperatuuri.
• kogeb matkates rabakoosluse eripära.
• oskab looduses liikuda, loodust säästvalt käituda ning hoida ümbritsevat elustikku.
• arendab sotsiaalseid oskusi.

Vajalik on ilmastikule vastav mugav riietus ja looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Soovitame kaasa võtta söögi–joogi.
Õppeprogramm toimub Luhasoo looduskaitseala 5 km pikkusel matkarajal. Laudtee võimaldab matkarada läbida turvaliselt.
Palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Soovitatav on õpilaste eelteadmised raba teemal aktiveerida, võimalusel vaadata enne õppekäiku koolis slaidiprogrammi suvisest rabast.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus (10 min)
• metsloomade olümpia tutvustus, reeglite kokkuleppimine (aus mäng, sõbralik koostöö). Juhul, kui osalejaid on üle 15, jagunemine kaheks grupiks. Olümpia avamine.
• tegevuste käik(70 min)
• grupp (kuni 15 õpilast) liigub juhendaja saatel kokkulepitud alal ning lahendab mõõduvõtupunktides üheskoos ülesandeid. Ülesandeid sooritatakse nii individuaalselt kui grupina, kinnituseks saab töölehele vastava templi. Võrreldakse oma võimeid metsloomadega ning saadakse uusi teadmisi liikide kohta. Mõõduvõtualasid on kokku 10 (liikumisviisid, kiirus, kaugus, tasakaal, nägemine, kompimine jne).
• kokkuvõte (10 min)
• tagasisideringis väljendab iga osaleja programmil saadud kogemusi või teadmisi. Juhendaja jagab mõõduvõtualad läbinud rühmale teemakohase diplomi ning kuulutab olümpia lõppenuks.
• kooli ümbruses kulub aega 90 minutit, keskuses kuni 2 tundi. Ajakava on hinnanguline, sõltuvalt grupist võib esineda ajalisi nihkeid.

1-3 klass I kooliaste. Loodusõpetus

• 2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine
• 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad. (Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus.)
• 2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine.

Lõimitud on matemaatika (kauguse ja kiiruse mõõtmine, ühikud), inimeseõpetus (liikumine ja viibimine värskes õhus kui tervisliku eluviisi alused), kehaline kasvatus (liikumismängud).
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; väärtused ja kõlblus.

Üldpädevused: enesemääratluspädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; suhtluspädevus

Medetodid ja vahendid
Meetodiks on õppemäng, mille raames tegutsetakse ühtse rühmana, liigutakse, hüpatakse, võrreldakse, tajutakse läbi erinevate meelte, arutletakse.
Vahenditeks on mõõduvõtuala ülesanne, vastavalt alale kas liigikaardid, kompimiskotid, mõõdulint ja teised mõõduvõtualade läbiviimise vahendid. Õppevahendid võtab kaasa ja seab enne programmi vastavatesse punktidesse programmi juhendaja.
Õpitulmused/õpilane oskab

• nimetada inimese meeli, meeleelundeid.
• sõnastada oma meelte abil saadud kogemusi ning objektide omadusi.
• määrata meelte (kompimis-, kuulmis- ja haistmismeel) abil objekte.
• seostada loomade ehituslikke eripärasid nende elupaiga ja eluviisiga.
• hinnata looduses vahemaad.

Õpilane mõistab

• loomadega seotud võimalikke ohtusid.
• mõõtmise vajalikkust.
• õpilane väärtustab maailma tunnetamist oma meelte kaudu.
• õpilane märkab looduse erilisust ja väärtustab elurikkust.
• õpilane tunneb rõõmu looduses viibimisest ja liikumisest.