• Grupi vastuvõtmine Hüpassaare õpperaja parklas.Juhendaja tutvustab ennast, asutust ja eesootavat programmi. Räägime selgeks rajal liikumise ja käitumise reeglid.
• Raja (4,4 km) läbimine koos peatustega:
  • Hüpassaare maastike kujunemise lugu
  • Mart Saare lapsepõlv Hüpassaares
  • Metsa seos Mart Saare loominguga
  • Rabale iseloomulikud taimed ja nende kasvutingimused
  • Älved, laukad, õõtsikud – kuidas tekivad; miks sellised välja näevad (veeproov)
  • Rabasaar ja Mart Saare rabaretked
  • Söödavad ja tervislikud marjad kukemari, jõhvikas– võimaluse korral marjade maitsmine;
  • Siirdesoole iseloomulikud taimed
  • Mart Saare metsaseiklused
  • Õpilased saavad vabatahtlikkuse alusel proovida mullasondi rabas, siirdesoos, metsaservas ja puisniidul, et võrrelda turbakihi tüsedust
  • Puisniidukooslus ja selle säilimine
• Lõunapaus Hüpassaare lõkkekohas (soovi korral rabalaval)

Gümnaasiumiastme õpilane:

• suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
• teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;
• on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga

Õpiväljundid:
Programmi läbinud õpilane:
• Seostab muusikat kultuuri, ühiskonna, teaduse ja tehnoloogiaga.
• Omab süsteemset ülevaadet elusloodusest.
• Väärtustab bioloogilist mitmekesisust ja säästvat eluviisi.
• Mõistab religiooni, ideoloogiate, teaduse ja kultuuri mõju ühiskonnale.
Meetodid:
Arutelu kaudu loogiliste järeldusteni jõudmine; seoste loomine; taimede välisehituse tundma õppimine
Praktiline ülesanne töövahendiga.
Üldpädevused:
• tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
• teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid;

Sissejuhatus (15 min)
Tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava;
Esmalt vaadeldakse ja kuulatakse, keda võib kohata mõisapargis.
Tegevused looduskoolis ja metsamuuseumis (45 min + 30 min)
Sladiesitlus: Linnud ja nende elupaigad. Tutvustatakse Eesti tavalisemaid linde, õpitakse tundma nende määramistunnuseid, toitumist, pesitsemist. Kuulatakse ja õpitakse tundma tavalisemate lindude hääli;
Tutvutakse internetis pakutavate linnuõppevõimalustega;
Õpitakse tundma vahendeid ja tutvutakse linnuvaatluse metoodikaga;
Paaristööna õpitakse vaatlema ja kasutama binoklit;
Mängitakse mõisapargis õppemängu “ Lindude otsimine”;
Kinnistatakse teadmisi ja kuulatakse helisid metsamuuseumi näituse osas “Elu puuvõras”.
Piknik ja puhkepaus (30 minutit)
Sõidame bussiga Sagadist Oandu lõkkeplatsile, kus toimub piknik.
Õppekäik: Läbi metsa mere äärde (60 min)
Linnulaulu kuulamine ja lindude määramine Altja metsas ning mere ääres vaatluslehtede ja binokli abil.
Kokkuvõte ja lõpuring (15 min)
Väljendatakse programmi jooksul saadud uusi teadmisi.

Seos õppekavaga:
Ainevaldkond “Loodusained“ – Elukeskkond Eestis; Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis; Mets elukeskkonnana; Elu mitmekesisus Maal.
Läbivad teemad keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Lõimitud on loodusõpetus, bioloogia ja eesti keel.

Õpitulemused:

• Õpilane õpib mõistma ja väärtustama lindude osa looduses ja inimtegevuses,
• saab teadmisi Eesti linnustiku tähtsusest ja kaitsest,
• kinnistab vaatlusoskusi,
• õpib linde looduses märkama ja paremini tundma,
• arendab koostööoskusi.

Meetodid: Vaatlus, märkamine, arutelu, grupitöö,
Vahendid:
Esitlus “Linnud ja nende elupaigad läbi aastaringi”
Binoklid, vaatlustorud
Õppemäng “Lindude otsimine”
Vaatluskaart: Merelinnud; Metsalinnud
Sagadi looduskooli ekspositsioon
Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon

Sissejuhatus (10 min)

• Juhendaja tutvustab programmi päevakava ning peamisi tegevusi.
• Programmi teemale häälestumine – vaadeldakse ja kuulatakse, kas Sagadi mõisa hoovis on märgata linde. Järgneb arutelu.

Tegevused Sagadi looduskoolis (50 min)

• Juhendaja tutvustab kaheksat Eestis elutsevat lindu (tihane, rähn, varblane, kuldnokk, musträstas, leevike, käbilind, puukoristaja). Vaadates slaidiesitluse pilte õpitakse tundma nende välimust, toitumist ja pesitsemist ning helinäiteid kuulates lindude laulu. Vaheldust loovad liikumisülesanded, mil lapsed jäljendavad lindude tegevust (nt lendu, liikumist).
• Linnuvaatlus ja selle vahendite (binokkel, määraja) tutvustus ja kasutamine – õpilased jagunevad paaridesse ning õpivad käsitlema binoklit vaadeldes klassiruumi paigutatud topiseid. Lisaks on vaatluse praktiseerimiseks looduskooli hoovi peidetud lindude kujutised, mida püütakse leida looduskooli aknast binoklit käsitledes.
• Binokulaaride all linnu sule, pesaehitusmaterjali (sammal, liiv), toidu (seemned, putukad) vaatamine.
• Juhendaja ja õpilased arutlevad, millist toitu võib talvel lindudele pakkuda ja milline inimese antud toit võib lindudele ohtlik olla. Õpilased tutvuvad rühmades erinevate linnutoidu näidistega, püüavad neid ära tunda ning jagavad oma teadmisi teistega.
• Õpitu kinnistamine – õpilased määravad paarides juhendaja esitatud piltidelt kaheksat õpitud lindu.

Tegevused Sagadi metsamuuseumis (30 min)

• Külastatakse Metsamuuseumi näituse osa “Elu puuvõras”, kus uuritakse õpitud lindude topiseid ning kuulatakse lindude hääli kasutades näituse interaktiivseid võimalusi.

Liikumine bussi, sõit Oandu lõkkeplatsile (10 min)

Piknik ja puhkepaus Oandu lõkkeplatsil (20 min) – Süüakse enda kaasavõetud lõunat. Juhendaja tutvustab looduses viibimise olulisi reegleid (oma prügi kaasa võtmine, teistega arvestamine, vaiksel häälel kõnelemine).

Liikumine bussi ja sõit Altja matkarajale (10 min)

Altja matkarada (65 min)

• Vaadeldakse õpperaja infotahvlit, korratakse üle leppemärgid.
• Arutelu matkarajal lubatud ja keelatud tegevuste üle; looduses liikumise reeglid ja tavad.
• Mereääres jagunevad õpilased paaridesse ning asuvad binokliga merel ning metsas elavaid linde vaatlema. Igale paarile jagatakse ka mere- ja metsalindude määramiskaardid, mida õpilased saavad kasutada nähtud linnuliikide tuvastamiseks.

Kokkuvõte ja lõpuring (15 min)

Iga õpilane toob välja ühe linnuliigi, mis talle õppeprogrammist meelde jäi ning põhjendab, mis selle linnu tema jaoks meeldejäävaks muutis.

Õpitulemused, mille saavutamist õppeprogramm toetab (loodusõpetus, I kooliaste)
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja
liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja
elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;

Läbivad teemad:
Õppeprogramm seostub läbiva teemaga “Keskkond ja jätkusuutlik areng”, sest õpetab ümbritsevat loodust ja selle elanikke märkama ja neist huvituma. Programm hõlmab matkamist ning seega tutvustab praktiliselt loodust ja selles liikumist kui nauditavat tegevust, mis samas vajab inimese kaitset ja hoidmist.
Õppeainete lõiming: Liikumisõpetus ja loodusõpetus

Õpitulemused:
1) Õpilane oskab ära tunda (vajadusel abistatult) vähemalt 4 Eestis levinud linnuliiki (tihane, leevike, varblane, rähn)
2) Õpilane õpib käsitlema binoklit, kui lindude vaatlemise vahendit
3) Õpilane teab vähemalt 2 looduses liikumise tava

Meetodid

• Grupiarutelu
• Paaristöö
• Määramine
• Binokli praktiline rakendamine
• Binokulaaride kasutamine
• Otsimismäng
• Vaatlus
• Refleksioon

Vahendid

• Linde tutvustav slaidiesitlus
• Binoklid (12 tk)
• Määrajad (4 tk)
• Lindude kujutised Sagadi looduskooli hoovis (4 tk)
• Lindude topised looduskoolis ja metsamuuseumis (15 tk)
• Binokulaarid (10 tk)
• Inimpakutava linnutoidu näidis (6 tk)
• Metsamuuseumi näituseosa “Elu puuvõras”
• Vaatluskaardid “Merelinnud” ja “Metsalinnud” (12 tk + 12 tk)

Juhis õpetajale: Programm toimub mitmes lähestikku asuvas paigas.
Peale tegevusi RMK Sagadi metsakeskuses sõidetakse bussiga Oandu lõkkeplatsile, kus süüakse lõunat ning sealt Altjale, kus matkatakse 2 km pikkusel matkarajal. Palume lõuna võtta ise kaasa.
Huvi ja küsimuste korral palume võtta ühendust looduskooli juhendajaga sagadi.looduskool@rmk.ee või helistada +372 512 5727 Tiina Jamsja. Nädal enne programmi toimumist võtab juhendaja õpetajaga ühendust kirja vi telefoni teel, vastab tekkinud küsimustele, täpsustab osalejate arvu ja saabumise kellaaja.
Enne õppeprogrammile tulekut palume õpilastele tutvustada õppeprogrammi sisu. Programmi ajal palume õpetajal õpilasi praktiliste tööde tegemisel innustada ja abistada. Programmile tulles riietuda ilmastikule vastavalt.
Pärast programmi toimumist palume programmile kirjalikku tagasisidet e-kirja teel.
Ratastoolis liiklejale on ligipääsetavad Sagadi Metsakeskuse rajatised, Oandu lõkkeplats ning Altja matkarajast hinnanguliselt pool. Erivajaduste korral palume sellest eelnevalt anda juhendajale teada ning võimalusel saame teha vastavaid ümberkorraldusi.

Sissejuhatus ja teemapüstitus (15 min)

• Grupi vastuvõtmine toimumiskohas, osalejatega tutvumine – lühike vestlus , millised on laste eelnevad kogemused ja teadmised looduses liikumisest.
• Vestluse/arutelu käigus räägitakse programmi eesmärkidest ja looduses liikumise põhimõtetest. Kuidas matka planeerida? Missugune on sobiv riietus ja varstus. Mida kaasa võtta ja kuidas seda säästlikult teha, et matkaline ei koormaks ennast ega loodust. Tutvustatakse lõkke ladumist ja arutletakse, kuidas seda keskkonnahoidlikult ja ohutult teha.

Praktilised ja mängulised tegevused rühmatööna toas/õues (45 min)
(Juhendaja ja grupijuhi abiga jagatakse lapsed 3 rühmaks, rühmad vahetavad tegevusi).

• Pildimaterjaliga mäng “Õige ja vale ”. Kasutatakse illustreerivat materjali, mis aitab lastel kergemini mõista looduses käitumise reegleid, igaüheõigust (võrdlusmoment piltidel, miks üks tegevus või käitumine on vale, teine õige).
• Matkakoti pakkimine – valikus on erinevad asjad, mida ühepäevasele või lühimatkale kaasa võtta, mida maha jätta. Pööratakse tähelepanu, et matkakott oleks võimalikult kerge, asjakohane, keskkonnasõbralik, ei sisaldaks liigseid asju. Asjad on asetatud nii, et oleks võimalik valida õige ja vale vahel.
• Laome lõket. Lapsed saavad võimaluse ise laduda lõket, kasutades selleks eelnevalt kogutud looduslikku materjali. Eesmärk õppida lõket laduma, millised materjalid sobivad lõkke tegemiseks, millised mitte ja millised on tuletegemisel ohutusreeglid.

Juhendaja teeb mänguliste/praktiliste tegevuste kokkuvõtte ja lapsed saavad soovi korral öelda, mis on nende arusaam looduses käitumise reeglitest, lõkke ladumisest ja mis oli matkakotis hetkel kõige tähtsam asi ja milline asj pole oluline, et kaasa võtta.
Enne veel, kui minnakse retkele, küsib juhendaja lastelt – kas lapsed üldse tohiksid üksi ilma täiskasvanust saatjata metsa või matkale minna (eksimisoht)?Räägime, mida teha kui oleme eksinud või ohtu sattunud.

Juhendatud ja turvaline loodusretk (60 min)
Loodusretkel:

• Tutvume ümbritseva keskkonnaga.
• Harjutame kaardi lugemist ja põhiilmakaarte määramist kompassiga (töötades paarides).
• Vaatame vastavalt aastaajale, millised tavalisemad taimed, seened ( nii söödavad, kui mürgised) siin kasvavad.
• Otsime loomade ja lindude tegevusjälgi (talvel jäljed lumel, söödud käbid, magamise lohud, asemed).
• Kogume vastutustundlikult lõkkematerjali.

Kokkuvõte ja lõpetamine (30 min)

• Lõpetame matka ettevalmistatud lõkkeplatsil – lapsed teevad ise lõkke üles, kinnistades sellega lõkketegemise oskused. Peale toidupausi kustutame lõkke ära ja vaatame, et kõik jääks korda.
• Toidupaus kaasavõetud toiduga, praktiline jäätmete sorteerimine.
• Lõpumäng rebase/jänese käpiknukuga – mis meeldis /ei meeldind
• Tunnistuste jagamine – iga osaleja saab “Metsa sõbra” tunnistuse.

Programmi sisu toetab I kooliastmes järgmisi õppevaldkondi ja läbivaid teemasid:
Loodusõpetus:

• Elus ja eluta looduse eristamine.
• Inimese ja looduse seosed.
• Keskkonnahoid ja säästev areng.
• Loodust säästev käitumine.

Inimeseõpetus:

• Turvaline käitumine erinevates keskkondades.
• Vastutus enda ja teiste ees.
• Emotsioonide mõistmine ja väljendamine.

Kehaline kasvatus: Liikumine looduses, kehaline aktiivsus, koordinatsioon.

Õpitulemused/õpipädevused
Õpilane I kooliaste:

• 12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid
• 14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab
• 19) märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust
• 20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast
• 22) tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist

Üldpädevused:
Õpipädevus: õppimine läbi kogemuse, tähelepanekute tegemine, järelduste tegemine.
Suhtluspädevus: arutlemine, kuulamine, oma arvamuse väljendamine.
Sotsiaalne pädevus: koostöö, hoolivus, vastutustunne.
Keskkonnateadlikkus: säästev ja austav suhtumine loodusesse, loodushoidlik käitumine.
Enesemääratluspädevus: teadlikud valikud, oma käitumise hindamine.
Kultuuri-ja väärtuspädevus: austus eluslooduse ja ühiste kokkulepete vastu.
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused, eetika, turvalisus, liikumine, tervis ja ohutus.
Meetodid: Vestlus, arutelu, kogemuste jagamine, mängulised-ja praktilised tegevused, kogemuslik õppimine (lõkke tegemine, kompassi kasutamine).
Teemad: looduses liikumine, säästlikkus, metsaloodus, loodushoid, igaüheõigus, teadlik tegutsemine looduses.

Sissejuhatus (15 min)
Päevakava, asukoha ja koostööreeglite tutvustamine, 3-4-liikmeliste rühmade moodustamine.
Tegevused looduskooli õppeklassis (45 min)
Rühmatööd:
Puuliikide määramine erinevate meelte abil;
Ajaloosündmuste paigutamine eaka puu aastarõngastele;
Töö binokulaaridega – teistsugune pilguheit erinevatele loodusobjektidele.
Tegevused metsamuuseumis (45 min)
Rühmatööna lahendatakse tööleheülesandeid. Metsamuuseumi ekspositsiooni abil õpitakse märkama inimese ja looduse seoseid – metsa ja puidu kasutamine, erinevad kooslused ja nende kujunemine.
Piknik Altja kiigeplatsil või Oandu telkimisalal (30 min koos kohalesõiduga). Väärtustatakse lugupidavat looduses käitumist.
Matk Altja õpperajal (90 min)
Looduses liikumise reeglite meeldetuletus, kaarditutvustus;
Piirkonna ja Lahemaa rahvuspargi tutvustamine;
Rühmatööna lahendatakse töölehti ning mängitakse otsimis- ja tähelepanumänge, mis suunavad märkama liigilist mitmekesisust metsas, mererannas ja jõe ääres;
Juhendaja tutvustab sel päeval raja ääres näha olevaid taime-, seene- ja loomaliike; Vaatlusvahendina kasutatakse luupe ja binokleid;
Ajarännak tüüpilises Lahemaa rannakülas – milline oli Altja küla erinevatel ajastutel ning kuidas inimtegevus keskkonda mõjutab.
Kokkuvõte (15 min)
Lõpuringis kokkuvõte päevast, sh mis meeldis ja meelde jäi, märksõnade ja õpitud liikide kordamine.

Loodusõpetus:
III kooliaste 1) tunneb huvi keskkonna, selle uurimise ning loodusainete õppimise vastu;
III kooliaste 2) vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehisobjekte ning selgitab ja põhjendab loodusnähtusi;
III kooliaste 8) mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; tegeleb keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras.
Bioloogia:
6) väärtustab looduskeskkonda kui kultuuri osa, tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru loovuse ja innovatsiooni tähtsusest igapäevaelus.
Ajalugu:
III kooliaste 3) seostab kodukoha ajalugu Eesti ja Euroopa ajalooga, teab Eesti ajaloo pöördepunkte;
III kooliaste 16) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju ajaloos.

Õpitulemused:
Programmi läbides õpilane:

• Oskab paremini märgata ja tunnetada looduskeskkonda;
• Mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid;
• Väärtustab elurikkust, tunneb tavalisemaid metsas ja mererannas kohatavaid liike;
• Tunneb tüüpilise Lahemaa rannaküla ajalugu.

Õpipädevused: matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia-alane pädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus

Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng – programm õpetab märkama looduskeskkonda ja inimese mõju sellele
Kultuuriline identiteet – tutvumine piirkonna ajalooga

Lõiming: geograafia

Meetodid: vaatlused, rühmatöö, arutelu, seoste loomine
Vahendid:

• Töölehed looduskoolis, metsamuuseumis ja õpperajal: 3-4-liikmelistele rühmadele
• Metsamuuseumi ekspositsioon
• Looduskooli meelte-õppevahendid
• Binokulaarmikroskoobid ja erinevad loodusobjektid vaatlemiseks: kõik õpilased näevad kõiki vaatamiseks välja pandud objekte
• Luubid: õpperajal 1 luup 3-4-liikmelise rühma peale
• Binoklid: õpperajal 1 binokkel 3-4-liikmelise rühma peale
• Linnumääraja: juhendajal

Altja asub Sagadist 5 km kaugusel, sinna sõidetakse bussiga.
Altja loodus- ja kultuuriloolise raja pikkus on 3 km. Rada on kergesti läbitav, kuid talvel seda ei hooldata, võib olla jäine ja lumine. Rajal on kaks silda, käime liivarannas.
Erivajadustega osalejate puhul palume teha eelnevad kirjalikud kokkulepped seoses programmi sisu ja marsruudi lihtsustamisega.
Korraga saab võtta kaks gruppi (on kaks juhendajat).

Lisainfo kontakt: sagadi.looduskool@rmk.ee; 5669 1295

• Sissejuhatus (10 min) Tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava. Vaadeldakse kaitseala infotahvlit, korratakse üle leppemärgid. Arutelu looduskaitsealal lubatud ja keelatud tegevuste üle; looduses liikumise reeglid. 
• Järve vaatlus, vee- ja tuleohutus matkarajal (10 min) Vaadeldakse Viitna Pikkjärve. Vesteldakse, kuidas ennast ning loodust hoidvalt järve ääres aega veeta ja matkata (nt ujumine ainult ettenähtud kohtades, et mitte kahjustada kaitsealuseid liike). Juhendaja pöörab õpilaste tähelepanu Viitna järve ääres toimunud kunagise metsatulekahju tagajärgedele, järgneb arutelu tuleohutusest ja lõkke tegemise tavadest matkates.
• Järve vee temperatuuri mõõtmine (10 min + 15 min)  Juhendaja tutvustab termomeetri näidu lugemist ja olulisemaid termomeetriga seonduvaid mõisteid: nullpunkt, skaala, temperatuur, kraad. Juhendaja jagab järve vee temperatuuri mõõtmiseks termomeetrid igale paarile ning juhendatult mõõdetakse järve temperatuuri ning võrreldakse saadud tulemusi. Mõõtmist korratakse järve teisel kaldal. 
• Männiku ristsõna (20 min)  Liikumismänguga õpitakse tundma Viitna õpperada ümbritsevas männimetsas elavaid ja kasvavaid liike. Rühmad otsivad piltkaarte ja lahendavad ristsõna. 
• Kaitsealune taimeliik valge vesiroos (15 min) Juhendaja tutvustab kaitsealust taimeliiki (valge vesiroos) ja seonduvaid mõisteid (risoom, ujuleht, vars). Juhendaja näitab pilti taimest, võimalusel vaadeldakse taime järvekaldalt. Lapsed õpivad rühmades tundma vesiroosi ehitust: juhendaja jagatud materjalidega luuakse gruppides vesiroosi mudel. Õpilased mõõdavad oma keha kasutades vesiroosi varrepikkust ning avastavad, et vesiroosi varre pikkus varieerub sõltuvalt veekogu sügavusest. 
• Tegevuste vaheline matkamine rajal (65 min)
• Piknik ja puhkepaus (20 min) Süüakse kaasa võetud einet. Piknik toimub matka keskel. 
• Kokkuvõte ja lõpuring (15 min) Toimub refleksiooniring, kus kõik õpilased püüavad esitada ühe küsimuse matkal kogetu või õpitu kohta kaasõpilastele. 

Õpitulemused, mille saavutamist õppeprogramm toetab (loodusõpetus, I kooliaste) 
2) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;
13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;

Läbivad teemad
1)    Keskkond ja jätkusuutlik areng
2)    Tervis ja ohutus
Programm tutvustab Viitna Pikkjärve matkarajal liikumise praktilise kogemuse kaudu looduses elavaid ja kasvavaid liike ning turvalise matkamise põhimõtteid. Läbiv teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” on kajastatud viisil, mis tutvustab looduses liikumist kui nauditavat tegevust, ent samas tõstab teadlikkust inimtegevuse võimalikele kahjudele looduses.
Õppeainete lõiming: Liikumisõpetus, loodusõpetus

Õpitulemused:

– oskab nimetada 1 looduskaitsealust liiki – valge vesiroos
– oskab teostada vee temperatuuri mõõtmist termomeetriga ja lugeda termomeetri näitu (vajadusel juhendaja abiga)
– teab vähemalt kolme looduses liikumise reeglit
– suudab nimetada ja tuvastada 3 männimetsas elavat liiki (nt mänd, pohl, orav)

Vahendid:
Termomeetrid (12 tk)
Termomeetri skaala juhendmaterjal erinevatel temperatuuridel (pildid)
Vesiroosi rühmatöö komplekt (6 tk)
Vesiroosi pildid
Ristsõna töölehed (12 tk)
Ristsõna piltkaardid (11 tk)

Meetodid:
Grupiarutelu
Mõõtmisvahendi praktiline rakendamine
Ristsõna lahendamine
Vaatlus
Otsimismäng
Paaristöö ja rühmatöö
Refleksioon

Juhis õpetajale: Programm toimub Viitna maastikukaitseala õpperajal.
Programmi ajal palume õpetajal lapsi praktiliste tööde tegemisel innustada ja abistada. Matkale tulles riietuda ilmastikule vastavalt. Vihmaste ilmade korral võival olla järsud oosinõlvad libedad. Ratastoolis liiklejale ei ole matkarada läbitav. Erivajaduste korral palume sellest eelnevalt anda juhendajale teada.
Mugavaks matkamiseks soovitame igal lapsel piknikueine ja jook seljakotis kaasa võtta. Pärast programmi toimumist palume programmile kirjalikku tagasisidet küsimustikule e-kirja teel.

• Sissejuhatus (15 min): Tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava. Vaadeldakse kaitseala infotahvlit, korratakse üle leppemärgid. Arutelu looduskaitsealal lubatud ja keelatud tegevuste üle ning looduses liikumise reeglid.
• Tegevused õpperajal (2,8 km) (130 min):Matkamine koos peatuste ja tegevustega.
• Järve vaatlus (10 min) Vaadeldakse ümbritsevat metsa ja Viitna järve. Arutelu veeohutuse teemadel. Kasutatakse aktiivõppe meetodeid, nt loendatakse saari Viitna järves, katsutakse ise vee temperatuuri.
• Puuliigid järve kaldal (10 min). Järgneb otsimismäng järve kaldal, mil lapsed otsivad puude külge kinnitatud silte ja tuvastavad juhendaja abil puu liiginimetuse (kuusk, mänd, kask, pihlakas, sanglepp). Leitud siltidest moodustub õpetlik lahendussõna.
• Liikumismäng (10 min)Toimub liikumismäng, mille käigus otsitakse endale kuusekäbi ja männikäbi ning kasutatakse seda täpsusviskemänguks.
• Metsamatk (100 min)Juhendaja pöörab laste tähelepanu Viitna järve ääres toimunud metsatulekahju tunnustele – arutelu tuleohutusest metsas liikudes. Tutvustatakse mõisteid: põõsas, puu, tüvi, võra, juured, oksad. Võrreldakse üheskoos puud ja põõsast, vaadeldakse puu erinevaid osasid. Juhendaja selgitab luubi kasutamist ning juhendab vaatlust luubiga. Määratakse matkaraja levinumad marjataimed: mustikas ja pohl.
• Piknik ja puhkepaus (20 min): süüakse kaasa võetud einet. Piknik toimub matka keskel.
• Kokkuvõte ja lõpuring (15 min): kinnistatakse ja korratakse programmi jooksul saadud teadmisi juhendaja läbiviidud mälumänguga, mis toimub rühmades. Toimub reflektsiooniring, kus kõik ütlevad ühe asja, mis neile Viitna matkapäeval enim meeldis või kõige rohkem meelde jäi.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Koolieelse lasteasutuse õppekava valdkond: Mina ja keskkond
11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
12) tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
13) oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites;
15) oskab kirjeldada võimalikke ohte seoses keskkonnaga, erinevate tegevustega ja olukordadega.

Koolieelse lasteasutuse õppekava valdkond: Liikumine
1) suudab pingutada ja keskenduda sihipärasele kehalisele tegevusele;
2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutus- ja mängureeglitest, valib liikumiseks ja mängudeks sobivad paigad ja vahendid.