• sissejuhatus (20 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid ja ajakava, lepitakse kokku ohutu liikumise reeglid.
• ülevaade kaitsealast, tutvume raja skeemiga ja määrame oma asukoha.
• Vällamäe parklas jagatakse paaridele õppevahendid, tuletatakse meelde kaardi leppemärgid ja kompassi kasutamine, määratakse asukoht kaardil ja liikumissuund. (15 min)
• matkarajal toimub arutelu looduses liikumisest kompassiga ja ilma ning liikumise põhimõtetest kaitsealadel. (15 min)
• rajal liikudes jälgitakse kaardil oma asukohta ja absoluutset kõrgust. Kompassi abil määratakse ilmakaared ja liikumise suund kaardil ja looduses.
• pulsi mõõtmine Vällamäe jalamil, hüpoteesi püstitamine pulsi muutumise kohta tippu ronimisega, pulsi mõõtmine Vällamäe tipus, erinevuste võrdlemine ja analüüs. (15 min)
• Vällamäe tipus täidetakse ülesandeid töölehel, samakõrgusjoonte abil kantakse tabelisse vaatluspunktide kõrgused ja joonistatakse Vällamäe profiil. Arutelu ja töölehe täitmise käigus saavad selgeks mõisted samakõrgusjoon, suhteline ja absoluutne kõrgus; mõhn; mägi, küngas, nõlv, jalam, tipp. (30 min)
• söögipaus osalejate poolt kaasa võetud toiduga Vällamäe tipus või matkaonni juures. (10 min)
• vaatlus majandusmetsa ja loodusmetsa võrdluseks. Arutelu surnud puidu olulisusest metsakoosluse jätkusuutlikkusele, elurikkuse roll ja seosed igapäevaeluga.(15 min)
• uhtoru vaatlus ja arutelu selle pinnavormi kujunemisest ning erosiooni mõjust pinnavormide muutumisele.(15 min)
• kokkuvõte (15 min)
• programmi lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi.

• 7-9 kl III kooliaste, geograafia ainekava põhikoolile

Kaardiõpetus: Suundade määramine looduses ja kaardil.
Pinnavormid ja pinnamood: Pinnavormid, nende kujutamine kaardil; pinnamoe kujutamine kaardil; kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet.
Pinnamoodi kujundavad välistegurid: Mandrijää, vooluvee, ja inimtegevuse osa pinnamoe kujunemisel.

• 7-9 kl III kooliaste, bioloogia ainekava põhikoolile

Ökoloogia ja keskkonnakaitse: Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus; selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides.

Meetodid: Paaristöö töö kompassi ja kaardiga, vaatlus, võrdlus, arutelu, individuaalne pulsi mõõtmine ja tulemuste analüüs.
Vahendid: Paari peale kompass, kaart, kirjutusalus, tööleht ja pliiats; juhendajal stopper.
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus

Üldpädevused: Kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus

Õpilane

• oskab vastutustundlikult looduses liikuda ja teab üldiseid kaitsealal liikumise reegleid Vällamäe matkaraja näitel
• oskab kasutada kompassi ja kaarti looduses liikumiseks
• teab, mis on pulss ja oskab seda mõõta ning mõistab looduses liikumise positiivset mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele
• oskab märgata ja teab loodusmetsa ja majandusmetsa erinevusi ning mõistab seoseid looduse ja majanduse vahel
• mõistab ja väärtustab elurikkuse rolli oma igapäevaelus ja kestlikus arengus
• oskab kirjeldada samakõrgusjoonte järgi Vällamäe kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust, nõlvade kallet ning kujutada pinnavormi profiilis
• tunneb pinnavorme mõhn ja uhtorg ning mõistab, et pinnamood koosneb erinevatest pinnavormidest

Programm toimub 3,4 km ringsel matkarajal, kus on taristu turvaliseks raja läbimiseks. Raja füüsiliselt kõige raskem lõik on 60-meetrine järsk tõus Vällamäe tippu.
Õppeprogramm ei kohaldu nägemis-, kuulmis-, vaimupuudega osalejatele. Ratastooliga pole võimalik osaleda.
Söögipaus Vällamäe tipus või matkaonni juures oma kaasavõetud toiduga.

Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• Rühma saabumine, sissejuhatav tutvustus.

Elistvere loomapark on loodud 1997 a. Aastast 2008 on loomapark Riigimetsa Majandamise Keskuse koosseisus. 2010 valmis uus nn. väravahoone, mille teisel korrusel asub Elistvere külastuskeskus. Loomapargis liikudes on kindlad reeglid, mis me koos läbi arutame (5-10 min).

• Teema käsitlus- ringkäik loomapargis.

Iga loomaliigi juures räägitakse veidi sellest liigist, nende poegadest ja pesadest (arutelu selle üle, mida pesaehituseks kasutatakse- taimi, sammalt, sulgi, karvu jne). Näidatakse pilte poegadest (mõnikord on ka päris poegi näidata). Küülikute puuride juures arutleme põgusalt ka metsloomade ja koduloomade erinevuste üle. Räägime sellest, et pesitsus- ja poegimisaeg on selline, kuhu inimene ei tohiks sekkuda. Kui loomapargile tiir peale tehtud ja kõik loomad vaadatud (tutvume 13 liigiga), tõmbab iga osaleja endale ühe pildi (piltidel loomad ja nende pojad), osalejad peavad moodustama niinimetatud loomaperekonnad – ema, isa ja laps. Kui pere koos, nimetavad kes on ema, kes isa ja kes neil sünnib. Loomapargis asuva õppevahendi „Kes on pikem?“ juures mõõdame ka laste pikkust, võrdlus loomadega. Kestus kokku 1,5-2 tundi. Ringkäigu lõpus on söögipaus, kas toas või õues oleneb grupi soovist – 20 min.

• Tegevused külastuskeskuses ja kokkuvõte.

Külastuskeskuses moodustame loosiga puude viljade järgi rühmad, kõigepealt nimetab rühm millisele loomale on toiduks nende valitud vili (tammetõru, kastanimuna, männikäbi jne). Toimub rühmatöö, iga rühm valib valmispandud nahkade hulgast endale ühe. Rühmad rivistuvad loomade suuruste järgi, esimene on kõige suurema looma naha rühm jne. Ühiselt arutelu selle üle, mis kellele kuulub, kas on täiskasvanud loom, kus ta elab jne. Et tajuda loomalaste raskust sündides on loomalaste sünnikaalus liivakotid, mida osalejad järjestavad raskuse järgi. Arutleme, kas suur loom tähendab ka suurt poega.

• Töölehtede täitmine, lehel loomalaste pildid ja nummerdatud nimed, osaleja peab õige numbri pildi juurde kirjutama.
• Lõpetuseks käeline tegevus-loomalapse voltimine. Voldime paberist kas seapõrsa või ilvese pea. Tegevused kokku 35 min.
• Lõpuringis annab iga osaleja teada, mitu loomalast talle meelde jäi.

I kooliaste
Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine: Elus ja eluta.
Aastaajad: Taimed ja loomad erinevatel aastaaegadel (seos sündimisega).
Organismid ja elupaigad: Loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine.
Organismide rühmad ja kooselu: Loomade mitmekesisus. Liik, kooslus, toiduahel. Väärtustab oma kodukoha elurikkust.
Üldpädevused: Sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus (see on kõik üks pädevus).
Seos läbivate teemadega: Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Ainetevaheline lõiming: Emakeel, matemaatika, tööõpetus.

Õpiväljundid/õpitulemused
I kooliaste/õpilane:

• teab, et taimed ja loomad on elusolendid.
• teab, et looduses leiduvad muutused sõltuvad aastaaegadest ning valgusest ja soojusest, oskab neid kirjeldada.
• teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest.
• oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid loomaliike.
• kirjeldab loomade välisehitust ja seostab selle elupaigaga.
• oskab nimetada ja kirjeldada vähemalt kuut eesti metsade looma ja teab, kes neil sünnivad.
• toob näiteid loomade erinevatest elupaikadest ja pesadest.
• teab loomade rolli looduses, inimeste elus ja elu jätkusuutlikkuses.

Meetodid: Vaatlemine, rühmitamine, võrdlemine, jutustamine, rühmatöö, arutelu, töölehtede täitmine, käeline tegevus.
Vahendid: Lamineeritud loomalaste ja täiskasvanud loomade fotod (30 tükki), õppevahendid „Kes on pikem“ ja „Hundi elu läbi nelja aastaaja“, erinevad puude viljad (tammetõrud, kastanimunad, männikäbid ja sarapuu pähklid-vilju on vastavalt õpilaste arvule, nende abil jagatakse õpilased rühmadesse), loomanahad ja koljud (kokku 15-õpilased vaatlevad, võrdlevad), eriraskuses liivakotid (4 liigi kohta, kokku 12, iga rühm saab komplekti, mis koosneb kottidest, nimesiltidest ja kaalusiltidest, rühm rühmitab õige nime, liivakoti ja kaalusildi), töölehed- igale õpilasele, täidavad individuaalselt, kirjutus- ja joonistusvahendid.
Teemad/märksõnad: Eesti imetajad, elupaigad, toitumine, paljunemine, elu jätkusuutlikkus.

• Rühma saabumine, tegevused külastuskeskuses (1 tund 20 min).
• Õppefilmi „Seened mitte ainult söögiks“ vaatamine (22 min).

Film räägib seente salajasest maailmast, nende kasvukohast ja olulisusest meie metsakooslustes ning inimeste igapäevaelus. (II ja III kooliaste).

• Seenenäituse külastus. Töölehe täitmine (20 min).

Seenenäitus on üles ehitatud peamistele metsakasvukohatüüpidele. Lapsed jagatakse 3-4 liikmelistesse rühmadesse ja täidavad töölehe, selleks peavad nad leidma näituselt erinevaid seeni ja neid vaatlema. Täidetakse tööleht „Leia näituselt“ (II kooliaste) või „Igal seenel oma lugu“ (III kooliaste).

• Enne näituselt lahkumist kokkuvõtte tegemine. Iga rühm tutvustab tulemust (5 min).
• Seente mikromaailma õpituba. Erinevate seente uurimine mikroskoobiga ja vaatluslehe täitmine (30 min).

Tegevused:

• õpitoas on 6 stereomikroskoobiga õpikohta. Õpilased töötavad 3-4-stes rühmades. Uurivad mikroskoopidega erinevate seente viljakeha (kübarat, eoslehekesi, jalga, läbilõiget) ning kirjeldavad kordamööda nähtut (II kooliaste).
• lisaks täidavad vaatluslehti. Iga õpikoha juures on vaatlusleht kuhu kõik rühmad täiendavad omaltpoolt.
• viimane rühm püüab tunnuste põhjal määrata seeneliik kasutades retkejuhi juhendamisel abivahendina seenemäärajaid (III kooliaste).

Loodusretk matkarajal (1,5 tundi).

• Retke kodukorra tutvustus, loodussäästliku matkamise ja IÜÕ põhimõtted.
• Vaatleme rajale jäävaid söögi- ja mürkseeni. Lastel on paari peale luup ja lihtsustatud seenemääraja. Programmijuht viitab ühele seenele ja lapsed püüavad iseseisvalt selle liigi ära määrata. Juhendaja aitab suunavate küsimuste ja vihjetega jõuda õige tulemuseni.
• Vaatleme lamapuud ja sellel kasvavaid torikseeni, räägime puude ja seente vahelistest seostest (ka samblikud kuuluvad seeneriiki), uurime luupidega parasiitseeni (juurepess, vahtra pigilaiksus, pohla roosteseen jne), räägime nende mõjust, õpime lihtsamate seente määramist määraja abil.
• Programmi lõpus keskuse õuealal kokkuvõtte tegemine. Arutleme nähtust ja räägitust. Mida uut keegi õppis. Tagasiside õpetajalt.
• Piknik peale programmi õuealal.

II kooliaste
Loodusõpetus: Mets kui elukeskkond/kooslus. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nende vahelised seosed (seente näitel).
III kooliaste
Loodusõpetus: Elus- ja eluta looduse seosed. Inimtegevus ja looduslik tasakaal.
Bioloogia: Seente ehitus, tunnused ja eluprotsessid. Seenete paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses.
Seosed läbivate teemadega: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Tervis ja ohutus.
Üldpädevused:

• Kultuuri- ja väärtuspädevus: tajub ja väärtustab oma seotust loodusega.
• Sotsiaalne ja kodanikupädevus: teeb koostööd grupikaaslastega.
• Suhtluspädevus: suudab ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeles (teise keelena), suudab oma seisukohti esitada ja põhjendada.
• Õpipädevus: kasutab õpitut erinevates olukordades (külastuskeskuses, matkarajal)

Ainetevaheline lõiming: loodusained, (loodusõpetus, bioloogia), eesti keel.

Õpitulemused/Õpiväljundid
II kooliaste:

• kasutab liikide uurimiseks, tundmaõppimiseks ja andmete kogumiseks mikroskoopi.
• arutleb kaasa inimtegevuse mõju kooslustele, tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
• võrdleb taimede, loomade, seente omavahelisi seoseid; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile.
• teab tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeneliike ning tunneb neid looduses ära.
• selgitab seente paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi.
• analüüsib seente osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid, väärtustades neid eluslooduse tähtsate osadena.

Lisaks sellele õpilane III kooliastmes:

• Kirjeldab erinevate seenerühmade ning samblike ehituse ja metsakoosluse mitmekesisust, selgitab parasiitluse ja sümbioosi tähtsust.
• Oskab kasutada juhendamisel erinevaid seenemäärajaid.

Meetodid: õppefilm „Seened mitte ainult söögiks“ vaatamine, seenenäituse külastamine, seente mikromaailma õpituba, rühmatöö- mikroskoopidega seente erinevate osade uurimine, vaatluslehtede täitmine, retkel söögi- ja mürgiseente võrdlemine, luupidega lamapuu ja sellel kasvavate torikseente uurimine, mükoriisa vaatlemine puu juure ümber, välimääraja kasutamine.
Vahendid: 6 stereomikroskoopi, vaatluslehed, kirjutamisvahendid, luubid, määrajad, pildimaterjal, meditsiinikotike
Märksõna: seened

Juhis õpetajale: Enne programmile tulekut soovitav koolis või kodus tutvuda filmiga
Lisaaega saame kasutada praktiliste tööde tegemisel.

• tegevused õuealal (10 min).
• rühma saabumine, tervitus, Alutaguse rahvuspargi tutvustus.
• retke kodukorra tutvustus.
• tegevused looduskeskkonnas (1,5 tundi).
• sissejuhatus loodusretkele õpperaja alguses infotahvli juures.
• RMK, igaüheõiguse põhimõtete tutvustus, loodussäästlik matkamine.

Retkel:

• kuuleme retkejuhilt, kuidas sai Peipsi oma nime.
• võrdleme üksikut rannamändi metsas kasvavate mändidega. Uurime kooslust nende ümber.
• arutleme, millised on mandri-, millised rannikuluited, miks ja kuidas neid kaitsta.
• vaatleme Kauksi oja kaldal ja suubumiskohas, kuidas saab Peipsi endale vett.
• selgitame teemakaardi abil Peipsi vesikonna olemust.

Tegutseme rühmades:

• teeme katse: Kas oja vesi kaotab pärast filtreerimist enda pruunikat värvust? Õpilased panevad rühmaga kokku Kauksi oja kaldal lihtsa veefiltrisüsteemi ja hakkavad katse abil küsimusele vastust otsima.
• leiame, mida vesi on rannale uhtunud. Õpilased hakkavad „Järve ranna otsimislehe“ ülesandeid täitma. Leitud tulemused paigutatakse hulkadesse. Arutleme ja hindame looduskeskkonna hetkeolukorda.
• katsetame jalgu mööda liiva tõmmates, kuidas liiva heli tekib. Retkejuht selgitab, miks öeldakse „laulev liiv“. Võtame kaasa liiva, et vaadata pärast retke külastuskeskuses stereomikroskoopidega liivakristalle.

Tegevused külastuskeskuses:

• leiame vastused küsimustele: Milliseid muutusi on järv ja teda ümbritsev loodus läbi teinud? Kes kuuluvad Peipsi järve- ja rannamänniku elustikku? Kuidas on järv tähtis kohalike igapäevaelus läbi aegade?
• vaatame koos esitlust „Peipsi järve tekkelugu“ (7 min). Saame teada, kuidas on pinnavormid ja looduskeskkond muutunud jääajast tänapäevani loodusjõudude poolt etteantud rütmis.
• kinnistame teadmisi olemasoleva maketi abil (10 min).
• jagame igaühele teemakaardi „Peipsi järve mäng“ (Taimed. Imetajad. Linnud. Kalad.) Õpilased leiavad etteantud küsimustele vastused ja esitavad info kaaslastele.(15 min).
• vaatame koos esitlust „Rahva lugu“ (5 min). Saame teada erinevate rahvaste ja kultuuride segunemisest paikkonnas. Tutvume, kuidas metsarikkus kajastub kohalikus pärimuses ja milline on veeteede olulisusv
• kinnistame nähtut õppemängus „Pärandikütid“ (13 min).
• keskuse õuealal kokkuvõte. Räägime, mida uut keegi õppis. Küsime tagasisidet ka õpetajatelt (10 min).
• peale programmi toimub õuealal piknik.

Loodusõpetus: elutingimused järves; järve tähtsus, kasutamine ja kaitse; vee puhastamine; elutingimused metsas, inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel, pinnavormide muutumine aja jooksul, mets elukeskkonnana, palumets.
Ajalugu: inimeste eluviis ja tegevusalad.
Üldpädevused:

• kultuuri- ja väärtuspädevus – väärtustab oma seotust Peipsimaa loodusega ja kultuuripärandiga.
• enesemääratluspädevus- käitub ohutul liikudes oja ja järve kaldal.
• õpipädevus – kasutab loodusretke arutelus omandatud teadmisi.
• suhtluspädevus – suudab ennast väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeles (teise keelena), suudab oma seisukohti esitada ja põhjendada.

Õpitulemused/õpiväljundid:

• mõistab elus- ja eluta tegurite mõju looduskeskkonnale.
• toob näite taimede- ning loomade koosluste kohastumise kohta vees ja veekogu ääres.
• teab Peipsimaa inimeste eluolu minevikus.Hindab inimtegevuse mõju Peipsi järvele ja -vesikonnale.
• toob näite mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele.
• oskab sihipäraselt vaadelda läbi stereomikroskoobi.
• oskab kasutada lihtsat vee filtreerimissüsteemi.

Ainetevaheline lõiming: loodusained, eesti keel, ajalugu.
Seos läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng. Väärtused ja kõlblus.
Meetodid: esitluste abil õppimine, vee filtreerimine, liiva uurimine, arutelu, analüüs, hinnang.
Vahendid: 5 vee filtreerimise õppekomplekti, juhendajal pildimaterjal,
4 stereomikroskoopi, meditsiinikotike, individuaalsed teemakaardid „Peipsi järve mäng“ ja „Pärandikütid“, töölehed rühmadele „Järve ranna otsimisleht“
Märksõnad: Peipsi järv, luited, palumets, kooslused, kultuuripärand.
Õpikeskkonna eripära: Peipsi äärne palumets, Kauksi oja looklev säng, liivaluited, külastuskeskuse ekspositsioon.

• tervitus, retkejuhi tutvustus.
• Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse tutvustus.
• loodusretk matkarajal.
• retke kodukorra tutvustus. Loodussäästliku matkamise ja igaüheõiguse põhimõtted.
• uurimuslik loodusretk matkarajal, vaatame millised putukad elavad puukoore all ja millist salakirja nad sinna jätavad.
• kuidas putukad paljunevad?
• putkate meeleelundid. Millised need on?
• mille poolest erineb inimese hingamine putukate omast.
• tiivulised ja tiivuta putukad.
• kes on inimkaaslejad putukad?
• miks ei maksa liblika tiibu kätega puutuda, miks on lepatriinu hoiatusvärvi, kuidas hoiavad kimalased külmadel öödel oma pesi soojana ja palju muust põnevast.
• kokkuvõtete tegemine.
• soovi korral piknik, toidumoon endal kaasa võtta.

I kooliaste: eristab selgrootuid (putukad, ämblikud) organisme. Kirjeldab ning rühmitab putukaid nende tunnuste, eluviiside ja elupaikade järgi. Toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses.
II kooliaste: uurib putukate kohastumisi erinevates (veekogu, mets, asula) kooslustes. Kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (luup). Selgitab putukate tähtsust looduses, toob näiteid nende vajalikkusest inimesele. Koostab mõne liigi kohta toiduahela.
III kooliaste: seostab putukate kohastumisi elukeskkonnas, ökosüsteemis, inimtegevuses. Analüüsib putukate erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist. Seostab erinevate selgrootute loomade välisehituse ja kohastumuse liikuda, hingata, toituda ning orienteeruda nende elukeskkonnas. Toob näiteid otsese ning täis- ja vaegmoondelise arengu kohta.

Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalnepädevus, suhtluspädevus, õpipädevus.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, bioloogia.
Meetodid: luupidega putukate tegutsemisjälgede uurimine nii puudel kui maapinnal.
Vahendid: putukate määraja, luup, pildimaterjal.
Märksõna: putukad