Sissejuhatus (15 min)
Tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava;
Esmalt vaadeldakse ja kuulatakse, keda võib kohata mõisapargis.
Tegevused looduskoolis ja metsamuuseumis (45 min + 30 min)
Sladiesitlus: Linnud ja nende elupaigad. Tutvustatakse Eesti tavalisemaid linde, õpitakse tundma nende määramistunnuseid, toitumist, pesitsemist. Kuulatakse ja õpitakse tundma tavalisemate lindude hääli;
Tutvutakse internetis pakutavate linnuõppevõimalustega;
Õpitakse tundma vahendeid ja tutvutakse linnuvaatluse metoodikaga;
Paaristööna õpitakse vaatlema ja kasutama binoklit;
Mängitakse mõisapargis õppemängu “ Lindude otsimine”;
Kinnistatakse teadmisi ja kuulatakse helisid metsamuuseumi näituse osas “Elu puuvõras”.
Piknik ja puhkepaus (30 minutit)
Sõidame bussiga Sagadist Oandu lõkkeplatsile, kus toimub piknik.
Õppekäik: Läbi metsa mere äärde (60 min)
Linnulaulu kuulamine ja lindude määramine Altja metsas ning mere ääres vaatluslehtede ja binokli abil.
Kokkuvõte ja lõpuring (15 min)
Väljendatakse programmi jooksul saadud uusi teadmisi.

Seos õppekavaga:
Ainevaldkond “Loodusained“ – Elukeskkond Eestis; Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis; Mets elukeskkonnana; Elu mitmekesisus Maal.
Läbivad teemad keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Lõimitud on loodusõpetus, bioloogia ja eesti keel.

Õpitulemused:

• Õpilane õpib mõistma ja väärtustama lindude osa looduses ja inimtegevuses,
• saab teadmisi Eesti linnustiku tähtsusest ja kaitsest,
• kinnistab vaatlusoskusi,
• õpib linde looduses märkama ja paremini tundma,
• arendab koostööoskusi.

Meetodid: Vaatlus, märkamine, arutelu, grupitöö,
Vahendid:
Esitlus “Linnud ja nende elupaigad läbi aastaringi”
Binoklid, vaatlustorud
Õppemäng “Lindude otsimine”
Vaatluskaart: Merelinnud; Metsalinnud
Sagadi looduskooli ekspositsioon
Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon

Sissejuhatus (15 min)
Tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava;
Esmalt vaadeldakse ja kuulatakse, keda võib kohata mõisapargis.
Tegevused looduskoolis ja metsamuuseumis (45 min + 30 min)
Sladiesitlus: Linnud ja nende elupaigad läbi aastaringi. Tutvustatakse Eesti tavalisemaid linde, õpitakse tundma nende määramistunnuseid, toitumist, pesitsemist. Kuulatakse ja õpitakse tundma tavalisemate lindude hääli;
Vahendite ja metoodika linnuvaatlusel;
Paaristööna õpitakse vaatlema ja kasutama binoklit;
Õppemäng “ Lindude otsimine” mõisapargis;
Kinnistatakse teadmisi ja kuulatakse helisid metsamuuseumi näituse osades “Elu puuvõras”.
Piknik ja puhkepaus (30 minutit)
Sõidame bussiga Sagadist Oandu lõkkeplatsile, kus toimub piknik.
Õppekäik: Läbi metsa mere äärde (60 min)
Linnulaulu kuulamine ja lindude määramine Altja metsas ning mere ääres.
Kokkuvõte ja lõpuring (15 min)
Väljendatakse programmi jooksul saadud uusi teadmisi;
Mängitakse mängu “Nimi linnuriigist”.

Õpitulemused:
Õpilane:

• õpib mõistma ja väärtustama lindude osa looduses ja inimtegevuses,
• saab teadmisi Eesti linnustiku tähtsusest ja kaitsest,
• kinnistab vaatlusoskusi,
• õpib linde looduses märkama ja paremini tundma,
• arendab koostööoskusi.

Üldpädevused:
enesemääratluspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
sotsiaalsed oskused

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetuse teemadele: Organismide mitmekesisus ja elupaigad; organismide rühmad ja kooselu;
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Lõimitud: loodusõpetus ja eesti keel

Meetodid: Vaatlus, märkamine, arutelu, grupitöö,
Vahendid:
Esitlus “Linnud ja nende elupaigad läbi aastaringi”
Binoklid, vaatlustorud
Õppemäng “Lindude otsimine”
Vaatluskaart: Merelinnud; Metsalinnud
Sagadi looduskooli ekspositsioon
Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon

Sissejuhatus ja teemapüstitus (15 min)

• Grupi vastuvõtmine toimumiskohas, osalejatega tutvumine – lühike vestlus , millised on laste eelnevad kogemused ja teadmised looduses liikumisest.
• Vestluse/arutelu käigus räägitakse programmi eesmärkidest ja looduses liikumise põhimõtetest. Kuidas matka planeerida? Missugune on sobiv riietus ja varstus. Mida kaasa võtta ja kuidas seda säästlikult teha, et matkaline ei koormaks ennast ega loodust. Tutvustatakse lõkke ladumist ja arutletakse, kuidas seda keskkonnahoidlikult ja ohutult teha.

Praktilised ja mängulised tegevused rühmatööna toas/õues (45 min)
(Juhendaja ja grupijuhi abiga jagatakse lapsed 3 rühmaks, rühmad vahetavad tegevusi).

• Pildimaterjaliga mäng “Õige ja vale ”. Kasutatakse illustreerivat materjali, mis aitab lastel kergemini mõista looduses käitumise reegleid, igaüheõigust (võrdlusmoment piltidel, miks üks tegevus või käitumine on vale, teine õige).
• Matkakoti pakkimine – valikus on erinevad asjad, mida ühepäevasele või lühimatkale kaasa võtta, mida maha jätta. Pööratakse tähelepanu, et matkakott oleks võimalikult kerge, asjakohane, keskkonnasõbralik, ei sisaldaks liigseid asju. Asjad on asetatud nii, et oleks võimalik valida õige ja vale vahel.
• Laome lõket. Lapsed saavad võimaluse ise laduda lõket, kasutades selleks eelnevalt kogutud looduslikku materjali. Eesmärk õppida lõket laduma, millised materjalid sobivad lõkke tegemiseks, millised mitte ja millised on tuletegemisel ohutusreeglid.

Juhendaja teeb mänguliste/praktiliste tegevuste kokkuvõtte ja lapsed saavad soovi korral öelda, mis on nende arusaam looduses käitumise reeglitest, lõkke ladumisest ja mis oli matkakotis hetkel kõige tähtsam asi ja milline asj pole oluline, et kaasa võtta.
Enne veel, kui minnakse retkele, küsib juhendaja lastelt – kas lapsed üldse tohiksid üksi ilma täiskasvanust saatjata metsa või matkale minna (eksimisoht)?Räägime, mida teha kui oleme eksinud või ohtu sattunud.

Juhendatud ja turvaline loodusretk (60 min)
Loodusretkel:

• Tutvume ümbritseva keskkonnaga.
• Harjutame kaardi lugemist ja põhiilmakaarte määramist kompassiga (töötades paarides).
• Vaatame vastavalt aastaajale, millised tavalisemad taimed, seened ( nii söödavad, kui mürgised) siin kasvavad.
• Otsime loomade ja lindude tegevusjälgi (talvel jäljed lumel, söödud käbid, magamise lohud, asemed).
• Kogume vastutustundlikult lõkkematerjali.

Kokkuvõte ja lõpetamine (30 min)

• Lõpetame matka ettevalmistatud lõkkeplatsil – lapsed teevad ise lõkke üles, kinnistades sellega lõkketegemise oskused. Peale toidupausi kustutame lõkke ära ja vaatame, et kõik jääks korda.
• Toidupaus kaasavõetud toiduga, praktiline jäätmete sorteerimine.
• Lõpumäng rebase/jänese käpiknukuga – mis meeldis /ei meeldind
• Tunnistuste jagamine – iga osaleja saab “Metsa sõbra” tunnistuse.

Programmi sisu toetab I kooliastmes järgmisi õppevaldkondi ja läbivaid teemasid:
Loodusõpetus:

• Elus ja eluta looduse eristamine.
• Inimese ja looduse seosed.
• Keskkonnahoid ja säästev areng.
• Loodust säästev käitumine.

Inimeseõpetus:

• Turvaline käitumine erinevates keskkondades.
• Vastutus enda ja teiste ees.
• Emotsioonide mõistmine ja väljendamine.

Kehaline kasvatus: Liikumine looduses, kehaline aktiivsus, koordinatsioon.

Õpitulemused/õpipädevused
Õpilane I kooliaste:

• 12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid
• 14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab
• 19) märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust
• 20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast
• 22) tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist

Üldpädevused:
Õpipädevus: õppimine läbi kogemuse, tähelepanekute tegemine, järelduste tegemine.
Suhtluspädevus: arutlemine, kuulamine, oma arvamuse väljendamine.
Sotsiaalne pädevus: koostöö, hoolivus, vastutustunne.
Keskkonnateadlikkus: säästev ja austav suhtumine loodusesse, loodushoidlik käitumine.
Enesemääratluspädevus: teadlikud valikud, oma käitumise hindamine.
Kultuuri-ja väärtuspädevus: austus eluslooduse ja ühiste kokkulepete vastu.
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused, eetika, turvalisus, liikumine, tervis ja ohutus.
Meetodid: Vestlus, arutelu, kogemuste jagamine, mängulised-ja praktilised tegevused, kogemuslik õppimine (lõkke tegemine, kompassi kasutamine).
Teemad: looduses liikumine, säästlikkus, metsaloodus, loodushoid, igaüheõigus, teadlik tegutsemine looduses.

Sissejuhatus (15 min)
Päevakava, asukoha ja koostööreeglite tutvustamine, 3-4-liikmeliste rühmade moodustamine.
Tegevused looduskooli õppeklassis (45 min)
Rühmatööd:
Puuliikide määramine erinevate meelte abil;
Ajaloosündmuste paigutamine eaka puu aastarõngastele;
Töö binokulaaridega – teistsugune pilguheit erinevatele loodusobjektidele.
Tegevused metsamuuseumis (45 min)
Rühmatööna lahendatakse tööleheülesandeid. Metsamuuseumi ekspositsiooni abil õpitakse märkama inimese ja looduse seoseid – metsa ja puidu kasutamine, erinevad kooslused ja nende kujunemine.
Piknik Altja kiigeplatsil või Oandu telkimisalal (30 min koos kohalesõiduga). Väärtustatakse lugupidavat looduses käitumist.
Matk Altja õpperajal (90 min)
Looduses liikumise reeglite meeldetuletus, kaarditutvustus;
Piirkonna ja Lahemaa rahvuspargi tutvustamine;
Rühmatööna lahendatakse töölehti ning mängitakse otsimis- ja tähelepanumänge, mis suunavad märkama liigilist mitmekesisust metsas, mererannas ja jõe ääres;
Juhendaja tutvustab sel päeval raja ääres näha olevaid taime-, seene- ja loomaliike; Vaatlusvahendina kasutatakse luupe ja binokleid;
Ajarännak tüüpilises Lahemaa rannakülas – milline oli Altja küla erinevatel ajastutel ning kuidas inimtegevus keskkonda mõjutab.
Kokkuvõte (15 min)
Lõpuringis kokkuvõte päevast, sh mis meeldis ja meelde jäi, märksõnade ja õpitud liikide kordamine.

Loodusõpetus:
III kooliaste 1) tunneb huvi keskkonna, selle uurimise ning loodusainete õppimise vastu;
III kooliaste 2) vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehisobjekte ning selgitab ja põhjendab loodusnähtusi;
III kooliaste 8) mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; tegeleb keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras.
Bioloogia:
6) väärtustab looduskeskkonda kui kultuuri osa, tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru loovuse ja innovatsiooni tähtsusest igapäevaelus.
Ajalugu:
III kooliaste 3) seostab kodukoha ajalugu Eesti ja Euroopa ajalooga, teab Eesti ajaloo pöördepunkte;
III kooliaste 16) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju ajaloos.

Õpitulemused:
Programmi läbides õpilane:

• Oskab paremini märgata ja tunnetada looduskeskkonda;
• Mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid;
• Väärtustab elurikkust, tunneb tavalisemaid metsas ja mererannas kohatavaid liike;
• Tunneb tüüpilise Lahemaa rannaküla ajalugu.

Õpipädevused: matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia-alane pädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus

Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng – programm õpetab märkama looduskeskkonda ja inimese mõju sellele
Kultuuriline identiteet – tutvumine piirkonna ajalooga

Lõiming: geograafia

Meetodid: vaatlused, rühmatöö, arutelu, seoste loomine
Vahendid:

• Töölehed looduskoolis, metsamuuseumis ja õpperajal: 3-4-liikmelistele rühmadele
• Metsamuuseumi ekspositsioon
• Looduskooli meelte-õppevahendid
• Binokulaarmikroskoobid ja erinevad loodusobjektid vaatlemiseks: kõik õpilased näevad kõiki vaatamiseks välja pandud objekte
• Luubid: õpperajal 1 luup 3-4-liikmelise rühma peale
• Binoklid: õpperajal 1 binokkel 3-4-liikmelise rühma peale
• Linnumääraja: juhendajal

Altja asub Sagadist 5 km kaugusel, sinna sõidetakse bussiga.
Altja loodus- ja kultuuriloolise raja pikkus on 3 km. Rada on kergesti läbitav, kuid talvel seda ei hooldata, võib olla jäine ja lumine. Rajal on kaks silda, käime liivarannas.
Erivajadustega osalejate puhul palume teha eelnevad kirjalikud kokkulepped seoses programmi sisu ja marsruudi lihtsustamisega.
Korraga saab võtta kaks gruppi (on kaks juhendajat).

Lisainfo kontakt: sagadi.looduskool@rmk.ee; 5669 1295

• Sissejuhatus (10 min): Tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava. Vaadeldakse kaitseala infotahvlit, korratakse üle leppemärgid. Arutelu looduskaitsealal lubatud ja keelatud tegevuste üle; looduses liikumise reeglid.
• Tegevused õpperajal (3,5 km; 140 minutit): Matkamine koos peatuste ja tegevustega. Vaadeldakse Viitna järve, vesteldakse järve parameetrite ja veeohutuse teemadel. Juhendaja tutvustab termomeetri näidu lugemist ja olulisemaid termomeetriga seonduvaid mõisteid: nullpunkt, skaala, temperatuur, kraad. Juhendaja jagab järve vee temperatuuri mõõtmiseks termomeetrid igale paarile ning juhendatult mõõdetakse järve temperatuuri ning võrreldakse saadud tulemusi. Mõõtmist korratakse järve teisel kaldal. Liikumismänguga õpitakse tundma Viitna õpperada ümbritsevas männimetsas elavaid ja kasvavaid liike. Rühmad otsivad piltkaarte ja lahendavad ristsõna. Juhendaja tutvustab kaitsealust taimeliiki (valge vesiroos) ja seonduvaid mõisteid (risoom, ujuleht, vars). Juhendaja näitab pilti taimest või võimalusel vaadeldakse taime järvekaldalt. Lapsed õpivad praktilise tegevusena rühmas tundma vesiroosi ehitust: juhendaja jagatud materjalidega luuakse vesiroosi mudel. Õpilased mõõdavad oma keha kasutades vesiroosi varrepikkust ning avastavad, et vesiroosi varre pikkus varieerub sõltuvalt veekogu sügavusest. Juhendaja pöörab õpilaste tähelepanu Viitna järve ääres toimunud metsatulekahju tunnustele – arutelu tuleohutusest metsas liikudes.
• Piknik ja puhkepaus (15 minutit): Süüakse kaasa võetud einet. Piknik toimub matka keskel.
• Kokkuvõte ja lõpuring (15 min): Toimub reflektsiooniring, kus kõik õpilased püüavad esitada ühe küsimuse matkal kogetu või õpitu kohta kaasõpilastele.

Keskkond ja jätkusuutlik areng: Mõistab looduse ja inimese vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest

Tervis ja ohutus:

• Tegutseb ennast ohtu seadmata vastavalt ohuolukorrale;
• Väärtustama enda ja teiste tervist
• Olema oma käitumisega eeskujuks

Väärtused ja kõlblus: järgib käitumisreegleid

Seosed teiste teemadega:

• Sotsiaalsed normid – matkaradade külastamine prügistamata, reostamata, lõhkumata, kedagi ohtu seadmata.
• Looduskeskkond – kaitsealal käitumine nii, et säiliks taimestik ja loomastik;
• Tervislikud eluviisid – värskes õhus liikumine, füüsiline aktiivsus

Üldpädevused:

• Kultuuri- ja väärtuspädevus – tajuda ja väärtustada oma seotust loodusega; väärtustada looduslikku mitmekesisust;
• Õpipädevus – suutlikkus osaleda õpikeskkonnas individuaalselt ja rühmas; seostada omandatud teadmisi varem õpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi;

Õpitulemused:

• oskab mõõta vee temperatuuri
• kirjeldab vesiroosi, taime kasvamist ning seostab neid elukeskkonnaga
• käitub loodushoidlikult ja järgib koostegemise reegleid

Meetodid: grupiarutelu, mõõtmisvahendi praktiline rakendamine, ristsõna lahendamine, vaatlus, otsimismäng, töö paaris ja rühmas, reflektsioon

Vahendid: termomeetrid (12 tk), termomeetri skaala juhendmaterjal (pilt), vesiroosi rühmatöö komplekt (6 tk), vesiroosi pilt, ristsõna töölehed (12 tk), ristsõna piltkaardid (11 tk)

Juhis õpetajale: Programm toimub Viitna maasikukaitseala õpperajal. Programmi ajal palume õpetajal lapsi praktiliste tööde tegemisel innustada ja abistada. Matkale tulles riietuda ilmastikule vastavalt. Vihmaste ilmade korral on järsud oosinõlvad libedad. Ratastoolis liiklejale ei ole matkarada läbitav. Erivajaduste korral palume sellest eelnevalt anda juhendajale teada. Mugavaks matkamiseks soovitame igal lapsel piknikueine ja jook seljakotis kaasa võtta. Pärast programmi toimumist palume programmile kirjalikku tagasisidet e-kirja teel.

• Sissejuhatus (15 min): Tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava. Vaadeldakse kaitseala infotahvlit, korratakse üle leppemärgid. Arutelu looduskaitsealal lubatud ja keelatud tegevuste üle; looduses liikumise reeglid.
• Tegevused õpperajal (2,8 km) (130 min): matkamine koos peatuste ja tegevustega. Vaadeldakse ümbritsevat metsa ja Viitna järve. Arutelu veeohutuse teemadel. Kasutatakse aktiivõppe meetodeid, nt loendatakse saari Viitna järves, katsutakse ise vee temperatuuri. Järgneb otsimismäng järve kaldal, mil lapsed otsivad puude külge kinnitatud silte ja tuvastavad juhendaja abil puu liiginimetuse (kuusk, mänd, kask, pihlakas, sanglepp). Leitud siltidest moodustub õpetlik lahendussõna. Toimub liikumismäng, mille käigus otsitakse endale kuusekäbi ja männikäbi ning kasutatakse seda täpsusviskemänguks. Juhendaja pöörab laste tähelepanu Viitna järve ääres toimunud metsatulekahju tunnustele ¬- arutelu tuleohutusest metsas liikudes. Tutvustatakse mõisteid: põõsas, puu, tüvi, võra, juured, oksad. Võrreldakse üheskoos puud ja põõsast, vaadeldakse puu erinevaid osasid. Juhendaja selgitab luubi kasutamist ning juhendab vaatlust luubiga. Määratakse matkaraja levinumad marjataimed: mustikas ja pohl.
• Piknik ja puhkepaus (20 min): süüakse kaasa võetud einet. Piknik toimub matka keskel.
• Kokkuvõte ja lõpuring (15 min): kinnistatakse ja korratakse programmi jooksul saadud teadmisi juhendaja läbiviidud mälumänguga, mis toimub rühmades. Toimub reflektsiooniring, kus kõik ütlevad ühe asja, mis neile Viitna matkapäeval enim meeldis või kõige rohkem meelde jäi.

Koolieelse lasteasutuse õppekava valdkond: Mina ja keskkond

• suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt.
• kirjeldab võimalikke ohte veekogul.
• kirjeldab kodukoha loodust ning kahte marjataime.
• mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale.
• suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt.

Koolieelse lasteasutuse õppekava valdkond: Liikumine

• suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel.
• tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu.

Arendatavad üldoskused: mänguoskused, sotsiaalsed oskused, tunnetus- ja õpioskused

Seosed teiste teemadega:

• Sotsiaalsed normid – matkaradade külastamine prügistamata, reostamata, lõhkumata, kedagi ohtu seadmata.
• Looduskeskkond – kaitsealal käitumine nii, et säiliks taimestik; taimestiku tundmine.
• Tervislikud eluviisid – värskes õhus liikumine, loodusest toidu ja tervist toetavate taimeosade hankimine.

Meetodid : rühmatöö, liikumismäng, otsimismäng, arutelu, vaatlus (luubiga ja ilma), reflekteerimine
Vahendid: otsimismängu materjalid, luubid (15 tk), mälumängu küsimused, marjataimede pildid

Kirjeldavad märksõnad: keskkond, kaitsela, järv, lehtpuu, okaspuu, põõsas, jätkusuutlik areng

• sissejuhatus(20 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid ja ajakava.
• kaitseala tutvustus, asukoha määramine kaardil, tutvumine raja skeemiga.
• õppekäik (145 min).
• raba vee värvuse visuaalne hindamine, soovi korral rabavee maitsmine.
• laukavee ja mätta temperatuuri mõõtmine kasutades termomeetreid.
• turbasambla ja teiste rabataimede luubiga uurimine ning kohastumuste äratundmine.
• raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlemine männi näitel.
• mäng rabas elavate loomadega tutvumiseks kasutades liigipiltidega kaelakaarte ja liikidega toiduahelate koostamine.
• elustiku vaatlus.
• arutelu looduse hüvedest, mida sood loovad ning soode seos kliimamuutuse leevendamisega.
• õppekäigu vältel võimalik täita tööleht.
• kokkuvõte (15 min).
• programmi lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi.
• aktiivtegevused kohandatakse vastavalt õpilaste vanusele, grupi suurusele ja ilmale.

4-6 kl II kooliaste – Ainevaldkond “Loodusained“

• 2.1.6.9. Soo elukeskkonnana
• 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis
• 2.1.6.16. Eesti loodusvarad
• 7-9 kl III kooliaste – Ainevaldkond “Loodusained”
• 2.1.9.1. Inimene uurib loodust
• 2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed
• 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Meetodid ja vahendid: aktiivtegevused: matkamine; mäng rabas elavatest liikidest ja toiduahelate koostamine (imetajate ja selgrootute kaelakaardid igaühele või paari peale); turbasambla ning teiste rabataimede kohastumuste vaatlemine; elustiku vaatlemine; võrdlemine: raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlemine männi näitel; raba vee omaduste uurimine (temperatuur, värvus) ja võrdlemine kraanivee omadustega; rabajärve vee ja mätta temperatuuride mõõtmine ning võrdlus (termomeetrid 2-3 peale).

Arutelud soode tekkest ning soode loodavatest looduse hüvedest ning seosest kliimamuutustega (tükkturba ja turbabriketi näidis).

Õpitulemused/õpilane

• teab mõisted soo, raba, siirdesoo ja madalsoo;
• teab soode kujunemise lugu;
• tunneb ära ja oskab kirjeldada tüüpilisemaid rabades elavaid liike;
• mõistab raba kui ökosüsteemi olemust, olulisust ja kaitsmise vajadust;
• oskab kasutada mõningaid mõõte- ja uurimisvahendeid;
• teab rabade kasutamise võimalusi ja kasutamise mõju keskkonnaale;
• oskab nimetada, milliseid looduse hüvesid sood loovad.
• mõistab inimese ja keskkonna seoseid ning suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse elukeskkonda.

Vajalik on ilmastikule vastav mugav riietus ja looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Soovitame kaasa võtta söögi–joogi.
Õppeprogramm toimub Luhasoo looduskaitseala 5 km pikkusel matkarajal. Laudtee võimaldab matkarada läbida turvaliselt.
Palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Soovitatav on õpilaste eelteadmised raba teemal aktiveerida, võimalusel vaadata enne õppekäiku koolis slaidiprogrammi suvisest rabast.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319