• sissejuhatus(20 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid ja ajakava.
• kaitseala tutvustus, asukoha määramine kaardil, tutvumine raja skeemiga.
• õppekäik (145 min).
• raba vee värvuse visuaalne hindamine, soovi korral rabavee maitsmine.
• laukavee ja mätta temperatuuri mõõtmine kasutades termomeetreid.
• turbasambla ja teiste rabataimede luubiga uurimine ning kohastumuste äratundmine.
• raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlemine männi näitel.
• mäng rabas elavate loomadega tutvumiseks kasutades liigipiltidega kaelakaarte ja liikidega toiduahelate koostamine.
• elustiku vaatlus.
• arutelu looduse hüvedest, mida sood loovad ning soode seos kliimamuutuse leevendamisega.
• õppekäigu vältel võimalik täita tööleht.
• kokkuvõte (15 min).
• programmi lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi.
• aktiivtegevused kohandatakse vastavalt õpilaste vanusele, grupi suurusele ja ilmale.

4-6 kl II kooliaste – Ainevaldkond “Loodusained“

• 2.1.6.9. Soo elukeskkonnana
• 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis
• 2.1.6.16. Eesti loodusvarad
• 7-9 kl III kooliaste – Ainevaldkond “Loodusained”
• 2.1.9.1. Inimene uurib loodust
• 2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed
• 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Meetodid ja vahendid: aktiivtegevused: matkamine; mäng rabas elavatest liikidest ja toiduahelate koostamine (imetajate ja selgrootute kaelakaardid igaühele või paari peale); turbasambla ning teiste rabataimede kohastumuste vaatlemine; elustiku vaatlemine; võrdlemine: raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlemine männi näitel; raba vee omaduste uurimine (temperatuur, värvus) ja võrdlemine kraanivee omadustega; rabajärve vee ja mätta temperatuuride mõõtmine ning võrdlus (termomeetrid 2-3 peale).

Arutelud soode tekkest ning soode loodavatest looduse hüvedest ning seosest kliimamuutustega (tükkturba ja turbabriketi näidis).

Õpitulemused/õpilane

• teab mõisted soo, raba, siirdesoo ja madalsoo;
• teab soode kujunemise lugu;
• tunneb ära ja oskab kirjeldada tüüpilisemaid rabades elavaid liike;
• mõistab raba kui ökosüsteemi olemust, olulisust ja kaitsmise vajadust;
• oskab kasutada mõningaid mõõte- ja uurimisvahendeid;
• teab rabade kasutamise võimalusi ja kasutamise mõju keskkonnaale;
• oskab nimetada, milliseid looduse hüvesid sood loovad.
• mõistab inimese ja keskkonna seoseid ning suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse elukeskkonda.

Vajalik on ilmastikule vastav mugav riietus ja looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Soovitame kaasa võtta söögi–joogi.
Õppeprogramm toimub Luhasoo looduskaitseala 5 km pikkusel matkarajal. Laudtee võimaldab matkarada läbida turvaliselt.
Palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Soovitatav on õpilaste eelteadmised raba teemal aktiveerida, võimalusel vaadata enne õppekäiku koolis slaidiprogrammi suvisest rabast.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus (20 min).
• kaitseala tutvustus, asukoha määramine kaardil, tutvumine raja skeemiga.
• töövahendite ja ajakava tutvustamine enne matkarajale minemist.
• käitumisreeglite kordamine.
• õppekäik (145 min),
• matkates pööratakse tähelepanu loodust säästvale tegutsemisele. Sobiva ilmaga täidetakse ülesandeid töölehel „Sisalikuretk rabas“.
• juhendaja räägib arusisaliku välimusest ja eluviisist. Nöörijupi abil mõõdetakse joonisel oleva sisaliku pikkus. Arutletakse, mida sisalik näeb hästi, mida halvasti, mida kuuleb, milliseid lõhnu tunneb, kas on näha midagi, mida sisalik võiks süüa ja kuhu vaenlaste eest varjuda.
• vaatlused ja õhutemperatuuri mõõtmine. Arutletakse, kas arusisalik on urus või jahil. Loendatakse erinevat värvi turbasamblaid.
• enamlevinud sootaimedega tutvumine. Õpitakse tundma jõhvikat, sinikat, murakat, küüvitsat, sookailu, turbasamblaid. Arutelu, kas ja kuidas on need taimed sisalikule tähtsad (varjupaik, nendelt leiab söögiks putukaid jms). Ühe lehe kleepimine töölehele.
• rabajärve vee vaatlus, veetemperatuuri mõõtmine. Ohutuse tagamiseks võtab juhendaja Mustjärvest ise topsiga vett.
• soo on märg, illustreeriv katse käsnaga. Nagu käsnaski, on rabas, turbasammalde sees ja vahel väga palju puhast vett. Kuna raba on keskelt kõrgem, valgub osa turbasammaldes olnud veest raba servadesse. Raba servas olevat väga märga ala nimetatakse servamäreks. Keskosas võib raba pind vahel päris kuiv olla.
• kokkuvõte(15 min)
• lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi.

Õppeprogramm toetab I kooliastmes taotletavate pädevuste saavutamist loodusainetes. Õppesisu: Aastaajad. Organismid ja elupaigad. Ilm. Organismide rühmad ja kooselu.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Lõimitud on loodusõpetus, matemaatika, eesti keel.
Üldpädevused: matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus.
Meetodid ja vahendid:

• vaatus: vaadeldakse rabakooslusele iseloomulikke taimi ja sobiva ilma korral kleebitakse mõnede taimede lehed töölehele (tööleht paari peale, läbipaistev teip), vaadeldakse turbasambla toone.
• illustreeriv katse: soo mahutab endas palju vett nagu käsn (üks käsn kogu grupi peale).
• mõõtmine: õhu- ja veetemperatuuri mõõtmine (termomeetrid 2-3 peale); kõvera objekti mõõtmine ehk arusisaliku pikkuse mõõtmine (nöör ja joonlaud töölehel paari peale).
• arutelu koos vaatlusega: Mida sisalik näeb hästi, mida kuuleb, milliseid lõhnu tunneb? Kas õppekäigu jooksul on näha midagi, mida sisalik võiks süüa? Kas on näha sisaliku vaenlasi? Kas sisalik on täna urus või jahil? Kas ja kuidas on rabas kasvavad taimed arusisalikule tähtsad?
• juhendajal on kaasas õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud vahendid.
• klassi sügisel ja vihmase jaheda ilmaga töölehte ei täideta, ülesanded tehakse suuliselt.

Õpilane

• teab rabakooslusele iseloomulikke taimi.
• teab arusisalikku, tema eluviisi, elupaika ja seoseid teiste liikidega.
• oskab mõõta termomeetriga vee- ja õhutemperatuuri.
• kogeb matkates rabakoosluse eripära.
• oskab looduses liikuda, loodust säästvalt käituda ning hoida ümbritsevat elustikku.
• arendab sotsiaalseid oskusi.

Vajalik on ilmastikule vastav mugav riietus ja looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Soovitame kaasa võtta söögi–joogi.
Õppeprogramm toimub Luhasoo looduskaitseala 5 km pikkusel matkarajal. Laudtee võimaldab matkarada läbida turvaliselt.
Palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Soovitatav on õpilaste eelteadmised raba teemal aktiveerida, võimalusel vaadata enne õppekäiku koolis slaidiprogrammi suvisest rabast.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus (10 min)
• metsloomade olümpia tutvustus, reeglite kokkuleppimine (aus mäng, sõbralik koostöö). Juhul, kui osalejaid on üle 15, jagunemine kaheks grupiks. Olümpia avamine.
• tegevuste käik(70 min)
• grupp (kuni 15 õpilast) liigub juhendaja saatel kokkulepitud alal ning lahendab mõõduvõtupunktides üheskoos ülesandeid. Ülesandeid sooritatakse nii individuaalselt kui grupina, kinnituseks saab töölehele vastava templi. Võrreldakse oma võimeid metsloomadega ning saadakse uusi teadmisi liikide kohta. Mõõduvõtualasid on kokku 10 (liikumisviisid, kiirus, kaugus, tasakaal, nägemine, kompimine jne).
• kokkuvõte (10 min)
• tagasisideringis väljendab iga osaleja programmil saadud kogemusi või teadmisi. Juhendaja jagab mõõduvõtualad läbinud rühmale teemakohase diplomi ning kuulutab olümpia lõppenuks.
• kooli ümbruses kulub aega 90 minutit, keskuses kuni 2 tundi. Ajakava on hinnanguline, sõltuvalt grupist võib esineda ajalisi nihkeid.

1-3 klass I kooliaste. Loodusõpetus

• 2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine
• 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad. (Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus.)
• 2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine.

Lõimitud on matemaatika (kauguse ja kiiruse mõõtmine, ühikud), inimeseõpetus (liikumine ja viibimine värskes õhus kui tervisliku eluviisi alused), kehaline kasvatus (liikumismängud).
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; väärtused ja kõlblus.

Üldpädevused: enesemääratluspädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; suhtluspädevus

Medetodid ja vahendid
Meetodiks on õppemäng, mille raames tegutsetakse ühtse rühmana, liigutakse, hüpatakse, võrreldakse, tajutakse läbi erinevate meelte, arutletakse.
Vahenditeks on mõõduvõtuala ülesanne, vastavalt alale kas liigikaardid, kompimiskotid, mõõdulint ja teised mõõduvõtualade läbiviimise vahendid. Õppevahendid võtab kaasa ja seab enne programmi vastavatesse punktidesse programmi juhendaja.
Õpitulmused/õpilane oskab

• nimetada inimese meeli, meeleelundeid.
• sõnastada oma meelte abil saadud kogemusi ning objektide omadusi.
• määrata meelte (kompimis-, kuulmis- ja haistmismeel) abil objekte.
• seostada loomade ehituslikke eripärasid nende elupaiga ja eluviisiga.
• hinnata looduses vahemaad.

Õpilane mõistab

• loomadega seotud võimalikke ohtusid.
• mõõtmise vajalikkust.
• õpilane väärtustab maailma tunnetamist oma meelte kaudu.
• õpilane märkab looduse erilisust ja väärtustab elurikkust.
• õpilane tunneb rõõmu looduses viibimisest ja liikumisest.

• sissejuhatus(5 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust.
• tegevuste käik.
• Karula rahvuspargi ja selle olulisemate kaitseväärtuste lühitutvustus, Peräjärve matkaraja asukoht (abiks rahvuspargi infotahvli kaart).

Matkal (4 km) tehakse vaatlus- ja ülesannete lahendamise peatusi:

• matkarajale jõudes arutelu, mis teeb metsast metsa; millised keskkonnatingimused määravad koosluse kujunemise (kliima, pinnamood, mulla veerežiim). Eesti klimaatiline asend metsavööndis.
• rühmade moodustamine. Taimeliikide vaatlus ja õpe rinnete kaupa, nende märkimine vaatluslehtedele, metsatüübi määramine (rühmatöö). Vaatlusi kokku võttev ja kinnistav ülesanne rühmadele.
• aineringe metsas, liikidevahelised suhted. Toiduvõrgustiku mäng rühmadele (toitumissuhted: tootjad, tarbijad, lagundajad; 4.-6. klass). Liikidevahelise suhete võrgustiku õppemäng rühmadele (7.-9. klass).
• loodusmets ja majandusmets, nende erinevused (liigirikkus, elupaikade mitmekesisus, surnud puit). Surnud puidu olulisus aineringes ja elurikkuse säilitamisel (erinevas suuruses ja lagunemisastmes surnud puit lamapuiduna ja püstisena). Võrdlemine, arutelu.
• mida mets mulle annab? Õppeülesanne metsa kasutamisest (4.-6. klass) või metsa majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ökosüsteemiteenustest (7.-9. klass).
• retkel suunatakse osalejaid märkama hetkel looduses toimuvat.
• Karula rahvuspargi eripärana kõneldakse metsade ja metsavendluse seostest ning tutvustatakse selle kandi metsavenna Alfred Käärmanni lugu.
• kokkuvõte (15 min)
• kokkuvõttena õppemäng õpitu kinnistamiseks või tagasisidering, kus iga osaleja väljendab oma uusi kogemusi või teadmisi.

4-6 kl II kooliaste Ainevaldkond „Loodusained“

• 2.1.6.12. Mets elukeskkonnana. Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Metsade kaitse.
• 2.1.6.15. Elukeskkond Eestis. Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.
• 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis. Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad.

7.-9. kl III kooliaste Ainevaldkond “Bioloogia”

• 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Looduslik tasakaal.
• Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus. Lõimitud on ajalugu.

Meetodid ja vahendid
Arutelu: metsa olemus, erinevate metsatüüpide kujunemise eeldused (mullaviljakus, niiskus, reljeef).
Rühmatöö: metsakoosluse vaatlus koos vaatluslehega (tüüpilised liigid rinnete kaupa), oma tulemuste esitlemine teistele. Vahendid: vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, alused, liigikaardid, koosluste kaardid.
Õppemäng: toiduvõrgustik (4.-6. klass), liikidevahelise suhete võrgustik (7.-9. klass). Vahendid: liigikaardid, lõng.
Võrdlemine ja arutelu: loodus- ja majandusmetsa erinevused.
Arutelu: metsa kasutusest ajaloos ja tänapäeval, metsade kaitse vajalikkus. Vahendid: näidiseksemplarid kasutuse kohta (toht, niin, puit, juur, vaik, tõrv, pahk jm).
Õppemäng või arutelu õpitu meeldetuletamiseks ja kinnistamiseks.
Üldpädevused: enesemääratluspädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; suhtluspädevus.

Õpitulemused/õpilane teab

• mõisteid metsatüüp, metsarinded, loodusmets, majandusmets, lamapuit, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik.
• keskkonnatingimusi, millest oleneb erinevate metsatüüpide esinemine looduses (mulla niiskus ja viljakus, reljeef).
• tavalisemaid taimeliike erinevates rinnetes.
• kuidas määrata metsatüüpi iseloomulike taimeliikide järgi erinevates rinnetes.

Õpilane oskab

• eristada metsarindeid.
• tuua toiduvõrgustiku näiteid metsas (4.-6. klass).
• tuua liikidevaheliste suhete võrgustiku näiteid metsas (7.-9. klass).
• tuua näiteid metsa kasutamisest minevikus ja tänapäeval (4.-6 klass).
• tuua näiteid, milliseid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid ökosüsteemihüvesid (ehk -teenuseid) pakub mets (7.-9. klass).
• märgata loodusmärke ja aastaajalisi muutusi looduses.

Õpilane mõistab metsade kaitse vajalikkust, kaitse seost jätkusuutliku arenguga.
Õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

• sissejuhatus (10 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevuste käik (155 min).

1. Lühike Karula rahvuspargi ja kaitseala kaitseväärtuste tutvustus.
2. Mängime kultuuripärandi teemalist bingot. Esimese klassiga mängime samade väidetega mängu suulise juhendamise järgi. Saame selgeks, mis on kultuurpärand ja selgub, et igaüks on kultuuripärandi edasikandja.
3. Rühmatööna paneme kokku pildijadad: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.
4. Tutvume kultuuripärandi teemalise ekspositsiooniga aidas. Aidas on eksponeeritud vanad vilja ja lambavillaga seotud tööriistad ning talulaste mänguasjad. Osalejad saavad teada, kuidas säilitati enne elektri saabumist taludes toitu ja proovivad käsikiviga teradest jahu jahvatamist.
5. Suitsusauna juures lühike tutvus suitsusaunaga seotud kommetest.

• matkame Ähijärve teerajal, tegevused matkal:

1. Mõõdame termomeetriga Ähijärve veetemperatuuri ja hindame, kas vesi on ujumiseks piisavalt soe.
2. Vaatleme tavalisemaid puid ja põõsaid ning toome näiteid nende kasutusvõimalustest. Puude teemalised mõistatused.
3. Tutvume levinumate ravimtaimedega looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep) ja räägime, mis otstarbel on neid kasutatud.
4. Kuulatakse paari muistendit Ähijärve ja Karula kandi kohta.
5. Metsa tunnetamine erinevate meeltega: paarides silmasidemetega mäng kuulmis- ja kompimismeele kasutamiseks. Sügisel võtame aega palumetsas pohlade ja mustikate söömiseks.
6. Retkel suunatakse õpilasi märkama lindude ja imtajate tegutsemisjälgi ning aastaajale iseloomulikke märke. Märkamise oskus on vajalik mõistmaks looduses toimuvat.
7. Kokkuvõttev arutelu koos grupiga teemal “Mida me kõike metsast saame?”.

• kokkuvõtte (15 min)
• tagasiside ringis väljendab iga osaleja õppekäigul saadud uusi kogemusi või teadmisi.

1-3 klass I kooliaste.

Loodusõpetus:

• 2.1.4.2. Aastaajad (Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.).
• 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad. (Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus.)
• 2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine. (Temperatuuri mõõtmine.)
• 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti.

Lõimitud on eesti keel (Ilukirjandus: muistend, luuletus, mõistatus, vanasõna. Sõnavara arendamine.)
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Kodukoha elu ja pärimused.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; kultuuriline identiteet; väärtused ja kõlblus.

Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
Meetodid ja vahendid:

• õppemäng: kultuuripärandi teemaline bingo (bingo lehed igaühele) või väidete mäng; kompimis – ja kuulmismeelt arendav mäng silmasidemetega (silmasidemed paari peale).
• matkamine: kuni 4 km Ähijärve teerajal.
• mõõtmine: termomeetriga veetemperatuuri mõõtmine (termomeeter igaühele või paari peale).
• vaatlemine: tavalisemad puud ja põõsad, ravimtaimed, loomade ja lindude tegutsemisjäljed, aastaaegade muutumise märgid looduses.
• Rühmatöö: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või (piltkaardid).
• Arutelu koos grupiga: Mida kõike metsast saame? (näitlikud vahendid: küttepuu, katuselaast, paber, tikud, loodusfoto, punutud korvike jm).

Õpilane oskab:

• mõõta termomeetriga veetemperatuuri ja hinnata, kas vesi on sobiv ujumiseks.
• tuua näiteid taimede kasutamise kohta rahvameditsiinis.
• märgata looduses erinevaid imetajate ja lindude tegutsemisjälgi ning teab, miks see oskus on vajalik.
• leida aastaaegade muutumise märke.
• looduses liikuda ja tunda rõõmu looduses viibimisest ning analüüsida enda rõivastuse sobivust matkaks.

Õpilane teab:

• Karula rahvuspargi loodusväärtusi ja kultuuripärandit;
• mõistet kultuuripärand, oskab tuua näiteid Lõuna-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi kohta, tunnetab enda seost kultuuripärandiga;
• mõistet muistend ning vähemalt ühte Karula rahvuspargiga seotud kohamuistendit;
• milliste tööriistadega vanasti talus tööd tehti ja millega talulapsed mängisid;
• suitsusauna kombeid ja toidu säilitamise viise enne elektri leiutamist;
• kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.

Õpilane tunneb:

• põhilisi looduslikke okas- ja lehtpuid ning põõsaid ning erinevate puuliikide kasutust igapäevaelus;
• levinumaid ravimtaimi looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep).

Õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

• sissejuhatus (20 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid ja ajakava, lepitakse kokku ohutu liikumise reeglid.
• ülevaade kaitsealast, tutvume raja skeemiga ja määrame oma asukoha.
• Vällamäe parklas jagatakse paaridele õppevahendid, tuletatakse meelde kaardi leppemärgid ja kompassi kasutamine, määratakse asukoht kaardil ja liikumissuund. (15 min)
• matkarajal toimub arutelu looduses liikumisest kompassiga ja ilma ning liikumise põhimõtetest kaitsealadel. (15 min)
• rajal liikudes jälgitakse kaardil oma asukohta ja absoluutset kõrgust. Kompassi abil määratakse ilmakaared ja liikumise suund kaardil ja looduses.
• pulsi mõõtmine Vällamäe jalamil, hüpoteesi püstitamine pulsi muutumise kohta tippu ronimisega, pulsi mõõtmine Vällamäe tipus, erinevuste võrdlemine ja analüüs. (15 min)
• Vällamäe tipus täidetakse ülesandeid töölehel, samakõrgusjoonte abil kantakse tabelisse vaatluspunktide kõrgused ja joonistatakse Vällamäe profiil. Arutelu ja töölehe täitmise käigus saavad selgeks mõisted samakõrgusjoon, suhteline ja absoluutne kõrgus; mõhn; mägi, küngas, nõlv, jalam, tipp. (30 min)
• söögipaus osalejate poolt kaasa võetud toiduga Vällamäe tipus või matkaonni juures. (10 min)
• vaatlus majandusmetsa ja loodusmetsa võrdluseks. Arutelu surnud puidu olulisusest metsakoosluse jätkusuutlikkusele, elurikkuse roll ja seosed igapäevaeluga.(15 min)
• uhtoru vaatlus ja arutelu selle pinnavormi kujunemisest ning erosiooni mõjust pinnavormide muutumisele.(15 min)
• kokkuvõte (15 min)
• programmi lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi.

• 7-9 kl III kooliaste, geograafia ainekava põhikoolile

Kaardiõpetus: Suundade määramine looduses ja kaardil.
Pinnavormid ja pinnamood: Pinnavormid, nende kujutamine kaardil; pinnamoe kujutamine kaardil; kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet.
Pinnamoodi kujundavad välistegurid: Mandrijää, vooluvee, ja inimtegevuse osa pinnamoe kujunemisel.

• 7-9 kl III kooliaste, bioloogia ainekava põhikoolile

Ökoloogia ja keskkonnakaitse: Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus; selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides.

Meetodid: Paaristöö töö kompassi ja kaardiga, vaatlus, võrdlus, arutelu, individuaalne pulsi mõõtmine ja tulemuste analüüs.
Vahendid: Paari peale kompass, kaart, kirjutusalus, tööleht ja pliiats; juhendajal stopper.
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus

Üldpädevused: Kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus

Õpilane

• oskab vastutustundlikult looduses liikuda ja teab üldiseid kaitsealal liikumise reegleid Vällamäe matkaraja näitel
• oskab kasutada kompassi ja kaarti looduses liikumiseks
• teab, mis on pulss ja oskab seda mõõta ning mõistab looduses liikumise positiivset mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele
• oskab märgata ja teab loodusmetsa ja majandusmetsa erinevusi ning mõistab seoseid looduse ja majanduse vahel
• mõistab ja väärtustab elurikkuse rolli oma igapäevaelus ja kestlikus arengus
• oskab kirjeldada samakõrgusjoonte järgi Vällamäe kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust, nõlvade kallet ning kujutada pinnavormi profiilis
• tunneb pinnavorme mõhn ja uhtorg ning mõistab, et pinnamood koosneb erinevatest pinnavormidest

Programm toimub 3,4 km ringsel matkarajal, kus on taristu turvaliseks raja läbimiseks. Raja füüsiliselt kõige raskem lõik on 60-meetrine järsk tõus Vällamäe tippu.
Õppeprogramm ei kohaldu nägemis-, kuulmis-, vaimupuudega osalejatele. Ratastooliga pole võimalik osaleda.
Söögipaus Vällamäe tipus või matkaonni juures oma kaasavõetud toiduga.

Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• Rühma saabumine, sissejuhatav tutvustus.

Elistvere loomapark on loodud 1997 a. Aastast 2008 on loomapark Riigimetsa Majandamise Keskuse koosseisus. 2010 valmis uus nn. väravahoone, mille teisel korrusel asub Elistvere külastuskeskus. Loomapargis liikudes on kindlad reeglid, mis me koos läbi arutame (5-10 min).

• Teema käsitlus- ringkäik loomapargis.

Iga loomaliigi juures räägitakse veidi sellest liigist, nende poegadest ja pesadest (arutelu selle üle, mida pesaehituseks kasutatakse- taimi, sammalt, sulgi, karvu jne). Näidatakse pilte poegadest (mõnikord on ka päris poegi näidata). Küülikute puuride juures arutleme põgusalt ka metsloomade ja koduloomade erinevuste üle. Räägime sellest, et pesitsus- ja poegimisaeg on selline, kuhu inimene ei tohiks sekkuda. Kui loomapargile tiir peale tehtud ja kõik loomad vaadatud (tutvume 13 liigiga), tõmbab iga osaleja endale ühe pildi (piltidel loomad ja nende pojad), osalejad peavad moodustama niinimetatud loomaperekonnad – ema, isa ja laps. Kui pere koos, nimetavad kes on ema, kes isa ja kes neil sünnib. Loomapargis asuva õppevahendi „Kes on pikem?“ juures mõõdame ka laste pikkust, võrdlus loomadega. Kestus kokku 1,5-2 tundi. Ringkäigu lõpus on söögipaus, kas toas või õues oleneb grupi soovist – 20 min.

• Tegevused külastuskeskuses ja kokkuvõte.

Külastuskeskuses moodustame loosiga puude viljade järgi rühmad, kõigepealt nimetab rühm millisele loomale on toiduks nende valitud vili (tammetõru, kastanimuna, männikäbi jne). Toimub rühmatöö, iga rühm valib valmispandud nahkade hulgast endale ühe. Rühmad rivistuvad loomade suuruste järgi, esimene on kõige suurema looma naha rühm jne. Ühiselt arutelu selle üle, mis kellele kuulub, kas on täiskasvanud loom, kus ta elab jne. Et tajuda loomalaste raskust sündides on loomalaste sünnikaalus liivakotid, mida osalejad järjestavad raskuse järgi. Arutleme, kas suur loom tähendab ka suurt poega.

• Töölehtede täitmine, lehel loomalaste pildid ja nummerdatud nimed, osaleja peab õige numbri pildi juurde kirjutama.
• Lõpetuseks käeline tegevus-loomalapse voltimine. Voldime paberist kas seapõrsa või ilvese pea. Tegevused kokku 35 min.
• Lõpuringis annab iga osaleja teada, mitu loomalast talle meelde jäi.

I kooliaste
Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine: Elus ja eluta.
Aastaajad: Taimed ja loomad erinevatel aastaaegadel (seos sündimisega).
Organismid ja elupaigad: Loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine.
Organismide rühmad ja kooselu: Loomade mitmekesisus. Liik, kooslus, toiduahel. Väärtustab oma kodukoha elurikkust.
Üldpädevused: Sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus (see on kõik üks pädevus).
Seos läbivate teemadega: Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Ainetevaheline lõiming: Emakeel, matemaatika, tööõpetus.

Õpiväljundid/õpitulemused
I kooliaste/õpilane:

• teab, et taimed ja loomad on elusolendid.
• teab, et looduses leiduvad muutused sõltuvad aastaaegadest ning valgusest ja soojusest, oskab neid kirjeldada.
• teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest.
• oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid loomaliike.
• kirjeldab loomade välisehitust ja seostab selle elupaigaga.
• oskab nimetada ja kirjeldada vähemalt kuut eesti metsade looma ja teab, kes neil sünnivad.
• toob näiteid loomade erinevatest elupaikadest ja pesadest.
• teab loomade rolli looduses, inimeste elus ja elu jätkusuutlikkuses.

Meetodid: Vaatlemine, rühmitamine, võrdlemine, jutustamine, rühmatöö, arutelu, töölehtede täitmine, käeline tegevus.
Vahendid: Lamineeritud loomalaste ja täiskasvanud loomade fotod (30 tükki), õppevahendid „Kes on pikem“ ja „Hundi elu läbi nelja aastaaja“, erinevad puude viljad (tammetõrud, kastanimunad, männikäbid ja sarapuu pähklid-vilju on vastavalt õpilaste arvule, nende abil jagatakse õpilased rühmadesse), loomanahad ja koljud (kokku 15-õpilased vaatlevad, võrdlevad), eriraskuses liivakotid (4 liigi kohta, kokku 12, iga rühm saab komplekti, mis koosneb kottidest, nimesiltidest ja kaalusiltidest, rühm rühmitab õige nime, liivakoti ja kaalusildi), töölehed- igale õpilasele, täidavad individuaalselt, kirjutus- ja joonistusvahendid.
Teemad/märksõnad: Eesti imetajad, elupaigad, toitumine, paljunemine, elu jätkusuutlikkus.