Soo on looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub soomulla ehk turbana. Soode all on umbes viiendik Eesti pindalast. Iidseid, tuhandete aastate eest tekkinud soid 15-20 %. Eestis algas soode teke varsti pärast mandrijää taandumist 9 100 – 8 800 aastat tagasi.
Toimumiskoht: Kotka matkarada 1,5 km või 6 km, Selisoo loodusrada

Päevakava

Seos õppekavaga: Organismid, kooslused ja elupaigad. Soode areng ja kujunemine. Soo elukeskkonnana, raba ja siirdesoo kooslus. Laukad, älved, veekeskkond. Soode tähtsus ning nende kaitse.
Lisainfo: selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Oma moonakott kaasa!
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722

Milles peitub soode salapära? Kas müstilistes laugastes või älvetes või hoopis rahvajuttudes pajatatud virvatuledes ning näkkides? Millal öelda raba, millal soo ning mis vahet neil on? Miks on seal alati märg? Otsime üheskoos neile küsimustele vastused. Kuna rajal läbitakse kõik soo tüübid siis ongi programmi eesmärk tundma õppida soode arengut ja võrrelda seal kasvavat taimestikku metsas kasvavate taimedega. Teha selgeks, miks peetakse soid veereservuaarideks ning mis vahe on laukal ja älvel, kuidas rabas liigutakse ning mida soost inimene on enda jaoks ära kasutanud?
Toimumiskoht: Tammsaare-Järva-Madise loodusrada

Päevakava
Seos õppekavaga

II kooliaste

Loodusõpetus: kordame – minu kodumaa Eesti. Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses. Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus. Turba kasutamine. Mõisted: madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas, turbasammal, turvas. Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodus- ja keskkonnakaitse. Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis, kaitsealad.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, emakeel ja kirjandus, ajalugu.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng.
Üldpädevused: õpipädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus.
Õpiväljund/õpitulemused
Õpilane:

Kokkuvõte: programmi lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi, kasutades paari peale täidetud töölehte.

Tegevused õpperetkel: õppeprogrammi käigus tutvume erinevate soo tüüpidega ning vaatleme, mis neis nii erilist on. Rada kulgeb Kõrvemaa maastikukaitsealal üle Kodru raba, mille jooksul tutvume madalsoo, siirdesoo, raba ja metsakoosluse ning neile iseloomulike taimeliikidega kasutades võrdluseks Sagadi marja-ja puumappe.töölehel oleval kaardil määratakse ilmakaared ja orienteeritakse kaart ilmakaarte suhtes õigesti.kuna õpperada kulgeb mõõda kunagist „taliteed“, siis juhendaja räägib ka pärandkultuurist maastikul, miks Pearu ja Andres palehigis kraave kaevasid, miks võeti turvast ja kuidas on hetke olukord muutnud võrreldes 100 a taguste piltidega.retkejuht räägib lahti ka jutud näkkidest ja virvatuledest, leiame koos seoseid tänapäevaste seletustega soogaasi ja mis juhtub älvesse kinni jäämisel.kuna õpperada kulgeb kaitsealal, kus liigiline mitmekesisus on rikkam, siis arutleme bioloogilisest mitmekesisusest ehk elurikkusest ja selle säilitamise vajadusest. Koostame läbitud koosluste kohta toiduahelaid.3-4 liikmelised rühmad saavad kordamööda kasutada Secchi ketast vee läbipaistvuse mõõtmiseks laukas ja Vibu järves ning termomeetrit lauka vee temp. mõõtmiseks. Lisaks joogivee ja laukavee värvuse ja maitse võrdlus ning räägime lahti, mis on pH. Mullasondiga proovi võtmine metsast, rabast, madal- ja siirdesoost ning erineva lagunemisastmega turba võrdlemine. Luubiga turbasambla ja erinevate taimeliikide vaatlemine, arutelu taime välimuse ja kohastumuste vahel. Turbasambla kaalumine kuivalt ja vett täis imendununa.
Vahendid ja meetodid: paari peale tööleht, pliiats, kirjutamisalus, kompass, luup, mõõdulint ( mille abil mõõdetakse männi ümbermõõtu metsas ja rabas). Retkejuhil kaasas raba vee omaduste uurimiseks vajalik: termomeeter, Secchi ketas vee läbipaistvuse mõõtmiseks, vee sügavuse mõõtmiseks nöör (raskusega), digitaal kaal turbasambla kaalumiseks enne – ja pärast kuivaks pigistamist ning mullasond erinevate sootüüpide ja metsa pinnase võrdluseks. Paar binoklit, tornist raba vaatluseks. Aastaajast tulenevalt taimede erinevuse võrdluseks Sagadi marja- ja puude mapid 10 tk.
Teemad/märksõnad: madalsoo, siirdesoo, raba ehk kõrgsoo, rabataimed, loodus ja keskkonnakaitse, kohastumused, looduses liikumine, pärandkultuur.

Lisainfo: Selga ja jalga ilmastikule vastavad riided ja jalanõud. Kaasa oma võileib ja jook! Külastuskeskuses ja loodusõpperadadel on õpilasgruppide turvalisus ja ohutus tagatud. Programmi tellija täidab programmi tellimisvormi ning saab vastu kinnituskirja programmi läbiviimise tingimustega, kus lepitakse vajadusel kokku ka kõik eritingimused ja üksikasjad.
Lisainfo kontakt: info.aegviidu@rmk.ee, 604 7212, 5344 0549

Kas oled näinud liivamägesid ja mõelnud, kust see liiv siia sai? Mis oli siin tuhandeid aastaid tagasi? Või mõelnud, miks need puud nii sirges reas kasvavad? Kas oled mererannas kohanud mustjaspruune kive, mis ei ole nagu teised kivid? Mis on nende kivide lugu? Programmi käigus saab selgeks, miks maapind Loode-Eestis kerkib. Milliseid jälgi sellest me veel näeme? Lisaks otsime loodusest inimtegevuse jälgi ning arutleme, kas need on alati selgepiiriliselt head või halvad? Uurime välja, milliseid kaitsealused loomad Veski karjääris elavad ja kuidas neil siin läheb. Vaatleme lähemalt teadaolevalt Eesti suurima ja vanima meteoriidi plahvatuse käigus tekkinud Neugrund bretšasid ning saame teada Neugrundi meteoriidikraatri avastamise loo.

Päevakava
Seos õppekavaga

III kooliaste
Bioloogia: loomade osa ökosüsteemides ja tähtsus inimese elus. Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.
Geograafia: pinnamood ja selle kujunemine. Inimtegevus ja selle mõju loodusele. Kaitsealad ja kaitstavad objektid. Jäänukjärvede teke ja järvede kinnikasvamine.
Seosed läbivate teemadega: looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel, keskkonnakaitse, pinnamood ja selle kujunemine.
Ainete vaheline lõiming: loodusained ( bioloogia, geograafia).

Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane:

Meetodid: loodusretk, analüüs, arutelu, rühmatöö, filmi vaatamine.
Vahendid: töölehed, kirjutusalused ja -vahendid kõigile osalejatele, ekraan, projektor, kaitsealuste loomade pildid.
Teemad/märksõnad: pinnamoe kujunemine, inimtegevuse jäljed looduskeskkonnas, kaitsealused liigid, looduskaitse.

Lisainfo: Selga ja jalga ilmastikule vastavad riided ja jalanõud. Liigume metsarajal, liiva sees ning ka mereääres. Liikumispuudega isikutele need rajad ei sobi. Kaasa oma võileib ja jook!
RMK Nõva külastuskeskuses ja loodusõpperadadel on õpilasgruppide turvalisus ja ohutus tagatud. Programmi tellija täidab programmi tellimisvormi ja saab vastu kinnituskirja programmi läbiviimise tingimustega, milles lepitakse vajadusel kokku ka kõik eritingimused.
Lisainfo kontakt: info.nova@rmk.ee, 676 7180, 5077 369

Mis teeb metsast metsa? Kas mets koosneb ainult puudest? Kuidas on omavahel seotud muld ja sellel kasvavad taimed? Milline mets on mitmekesine? Millised on Eesti metsade tuntumad taime ja loomaliigid?
Õpime tundma Eestimaa metsade eluringi ja erinevaid puuliike, metsatüüpe. Vaatleme eri vanuses ja erineval viisil tekkinud puistuid, arutleme, kuidas inimtegevus mõjutab loodust. Vaatame metsa mitte ainult inimese, vaid ka teiste metsaelanike pilgu läbi. Räägime metsade tähtsusest, metsade jätkusuutlikust majandamisest, kasutamisest ja kaitsest.
Programmil tutvustame praktiliste tegevuste käigus metsanduse põhitõdesid, metsas tehtavaid töid ja metsamehe elukutset. Saame teada, kuidas mõõdetakse puude kõrgust, diameetrit ja vanust?
Programme saab läbi viia erinevatel radadel vastavalt programmi tellija soovile.
Toimumiskoht: Kabli külastuskeskus, Kabli looduse õpperada, Laiksaare loodusrada, Rae järve matkarada, Kilingi-Nõmme metsarada, Rannamets-Tolkuse looduse õpperada.

Päevakava
  1. Koos minnakse metsa ja koos tullakse metsast.
  2. Üks saatjatest on viimane.
  3. Lugupidamine looduse ja üksteise suhtes.
  4. Kõik, mis metsa kaasa võtame, selle toome ka tagasi.

Praktilised tegevused metsas

Seos õppekavaga

Mets elukeskkonnana. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsarinded. Metsatüübid (nõmme-, palu-, laane- ja salumets). Selgrootud ja linnud metsas. Imetajad metsas. Inimese mõju keskkonnale. Tootjad, tarbijad ja lagundajad (taimed, loomad, seened). Muld elukeskkonnana. Vesi. Mets ja atmosfäär. Metsade tähtsus ja kasutamine. Metsade kaitse.
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – inimene ja teda ümbritseva keskkonna vastastikused seosed ning inimese sõltuvus loodusressurssidest; inimtegevusega kaasnevad mõjud. Tervislik eluviis. Elukestev õpe ja karjääri kujunemine – metsamehe elukutse.
Õppeprogrammi eesmärk on võimaldada õpilastel aktiivseid tegevusi looduses/metsas ja kujundada nende teadmisi ja oskusi – turvaliselt ja säästlikult.
Ainetevaheline lõiming: matemaatika, eesti keel, liikumisõpetus
Meetodid: metsaretk, rühmatöö ja arutelu (meeskonnatöö); praktiline töö mõõteriistadega, praktiliste tegevuste ja ülesannete lahendamine, taimeliikide määramine
Vahendid: luubid, käsimikroskoobid, kõrgusemõõtjad, juurdekasvupuurid, mõõdulint, klupp, mullasond, taimemäärajad (igale rühmale üks määraja), pliiatsid, kirjutusalused, töölehed (igale rühmale üks, rühmas 4-5 liiget), lisaks lamineeritud pildimaterjal, Eesti puude mapp, magnettahvel – majandusmetsa eluring piltidega. Kõik vajalikud vahendid on külastuskeskuse poolt.
Õpiväljundid/õpitulemused/õpipädevused
Õpilane II vanuseastmes:

Üldpädevused: sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus.

Lisainfo: Selga ja jalga ilmastikule vastavad riided ja jalanõud. Kaasa oma võileib ja jook!
Programmi võimalik läbi viia mitmel erineval rajal, tellija valib ise ja annab sellest tellimusvormiga külastuskeskusele teada.
Erivajadusega õpilaste (sh liikumispuudega õpilaste) osalemisel palume eelnevalt teavitamist, et läviviidav programm kohandada vastavaks ja valida selleks sobilik rada.
Lisainfo kontakt: info.kabli@rmk.ee, 5302 0833

Programm arendab looduse tundmist, seoste märkamist, grupitöö oskusi, keskendumist ning tähelepanu. Nii majandusmetsa kui ka loodukaitsealuse metsa mõtestatud külastamine võimaldab õpilasel ise uurida ja avastada seoseid inimtegevus ja looduse vahel. Arutelu keskmes on see, et kõik eluks vajalik pärineb looduskeskkonnast ning seetõttu on oluline looduse tundmine. Määratakse metsatüüpe nii bioloogiliste kui majanduslike tunnuste alusel ja õpitakse märkama iga metsakoosluse ja puu eripära. Programm aitab kujundada arusaama metsast (ja ka majandusmetsast) kui ökosüsteemist, mille juurde kuuluvad tuntumad ja iseloomulikumad puu- taime-, looma-, seene- jm liigid. Praktiliste tegevuste ja mõõtmiste kaudu uuritakse metsa kasutamist, inimmõju metsale ning tutvutakse metsa tähtsuse ja kaitsega.

Päevakava
Seos õppekavaga

Ainetevaheline lõiming: Loodusõpetus, kehaline kasvatus. „Kohtume metsas“ õppeprogramm kinnistab teadmisi ja oskusi, mis on omandatud inimeseõpetuses, bioloogias ja geograafias ning aitab looduses ellu viia läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – programm väärtustab ümbritsevat elurikkust ning soodustab õpilaste kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks.
Mets elukeskkonnana: iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi. Teab, tunneb, eristab peamisi metsapuuliike. Seostab hapniku ja süsihappegaasi kõdunemise, hingamise ja fotosünteesiga ning toob näiteid ainete ringkäigu kohta looduses. Teab, et muld on loodusvara, mille kadu on maailmas suureks probleemiks.
Loodus ja keskkonnakaitse Eestis: selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide mõisted: looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, looduskaitsealad, rahvuspargid.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: tutvumine elurikkusega ja arutlemine selle hoidmise vajalikkuse üle.

Õpitulemused:

Õpipädevused:

Programmi eesmärk: Arendada õpilastes teadmisi metsa kui inimtegevusest mõjutatud ökosüsteemi seostest, toimimisest ja omavahelistest mõjudest ning sinna kuuluvatest olulisematest liikidest. Kinnistada õppekavas sätestatud erinevate metsatüüpide alaseid teadmisi ning aktiivõppe abil lihtsamate metsanduslike vaatenurkade ja võtete läbiproovimine laiemas looduse kui ökosüsteemi kontekstis. Edendada oskus leida mullastiku ja taimestiku seoseid ning põhjendada inimtegevusest puutumatute metsakoosluste tähtsust ja vajalikkust. Tutvustada metsalooduse ja metsa majandamise seotud elukutsete valikuid.
Õppekeskkond: Õpperada on hooldatud ja turvaline. Juhendajal on kaasas esmaabikomplekt. Vahendid: Mõõdulindid, relaskoop, taimemäärajad, aineringi töölehed. Erivajadustega õpilaste õppeprogrammi korraldamine palume eelnevalt kooskõlastada.

Lisainfo: Selga- jalga ilmastikukindlad ja retke jaoks sobilikud riided ning jalanõud, soovi korral kaasa söök.
Lisainfo kontakt: info.pahni@rmk.ee, 5691 0529

Kas tunned raba silmi rohelisi
ja teisi, punakaid kui rauamuld?
Sootaat sääl piipu tõmbab tasapisi
ja türgi taalreist puhub lõkketuld
… (Heiti Talvik)

3,4 km retk viib meid ühte Eesti väiksemasse laugastikuga rabasse. Enne rabasse jõudmist ääristavad rada valgusrikkad palu- ja nõmmemetsad, mis on ühtlasi ka head seene-ja marjakohad. Laudtee alguses on vaid paar sammu kuivast, samblikega kaetud liivikust vesise rabaservani. Otse laudteelt saab tundma õppida rabataimede ja turbasammalde mitmekesisust, tornist näeb hästi raba üldist struktuuri ja laugaste paiknemist. Õpime tundma raba mitmekesist elustikku saame aimu turba tekkest ja ning vanade freesturbaväljade juures ka sellest, missugune näeb välja kaevandatud raba ja kui raske on seda taastada. Teeme programmi ühele grupile korraga!

Päevakava:

Seos õppekavaga: Eesti kõrgsood ehk rabad. Rabade teke ja areng, rabaga seotud organismid. Looduskaitse.

Lisainfo: Kaasa võtta lõunaeine. Selga-jalga metsaretkeks sobiv riietus ja jalanõud.
Lisainfo kontakt: info.oandu@rmk.ee, 676 7010

Lahemaa on lahtede ja randade maa, see on suurepärane koht meie Läänemere ja ranniku tundmaõppimiseks, looduse ja inimtegevuse seoste leidmiseks. Tutvumine rannikuala loomastiku ja taimestikuga ning mereranna leidude otsimine ja määramine on tihti õpilastele esmatutvus mereelustiku liikidega. Pinnavormid ja rändkivid jutustavad siin Läänemere ajaloost.
Toimumiskoht:Oandu külastuskeskus,  Altja loodus- ja kultuurilooline rada (3 km)

Päevakava
Seos õppekavaga

Põhikooli II kooliastme loodusõpetus ainekavaga „Läänemeri elukeskkonnana“.

Õpipädevused: loodusteaduste ja tehnoloogia alane pädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, suhtluspädevus

Õpitulemused
Õpilane:

Seos läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng.
Meetodid: vestlus, arutelu. Vaatlus. Karpide, vetikate jt liikide määramine ja mõõtmine. Avastusõpe mereranna rajal. Töölehed, rühmatöö, analüüs ja kokkuvõtted. Meetodite valikul arvestatakse ilmaga ja õpilaste eelneva ettevalmistusega.
Vahendid: mereranna õpituba kogude ja näidistega. Film „Märka merd!“ , valminud LIFE-projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames (tootja © Vides Filmu Studija, Baltic Environmental Forum, 2009). Lamineeritud määramislehed, kaasaskantav näidiste komplekt mererannas liikide määramiseks, töölehed.
Juhis õpetajale: eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele teema ja riietuse kohta vastavalt programmi broneerimisel kooli saadetud kinnituslehele; vajadusel abistamine töörühmade moodustamisel, osalemine töörahu tagamisel ja õpilaste kaasamisel.
Pärast programmi palume meie töö paremaks muutmiseks täita tagasiside ankeet, mis avaneb skaneerides ruutkoodi külastuskeskuse seinal oleval tagasiside tahvlil.
Kirjeldavad märksõnad: looduskaitse, Läänemeri, Läänemere elustik, riimvesi, merekarbid, vetikad, kalad, eutrofeerumine, võõrliigid, rändrahnud
Sihtrühm: 4.-6.klass II kooliaste. Programm on kohaldatav erivajadustega õpilastele, vajadused täpsustatakse suhtluses kooliga (vt lisainfo).

Lisainfo: Selga ja jalga aastaajale ja ilmastikule vastav riietus ja jalanõud. Kaasa jook ja väike eine.
Õpilasgruppide turvalisus ja ohutus on programmi korraldajate poolselt tagatud. Programmi tellija täidab programmi tellimisvormi www.loodusegakoos.ee lehel ja saab vastu kinnituskirja programmi läbiviimise tingimustega, milles lepitakse vajadusel kokku ka kõik eritingimused ja koolipoolsed soovid programmile.
Lisainfo kontakt: info.oandu@rmk.ee, 676 7010

Programmis tutvustatakse Soome lahe ja Eesti põhjaranniku geoloogilist kujunemist, mere ja ranniku elustikku, ranna-aladel elavate inimeste traditsioone ning elatise teenimist merel. Läänemere probleemid, kuidas hoida merd puhtana. Oandu – Altja retkel õpime tundma huvitavat lõiku Põhja-Eesti rannikumadalikust. Rajal avaneb pinnavormide ja looduse erakordne mitmekesisus ning Läänemere kujunemise ajaloo põhietapid.
Toimumiskoht: Oandu külastuskeskus, Oandu –Altja rada, Altja rand

Päevakava:

Seos õppekavaga: Mandrijää osa Eesti pinnase kujundamisel. Rannik ja ranniku pinnavormid. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik. Organismide omavahelised suhted meres ja kaldaaladel. Mere mõju inimtegevusele ja ranna –alade asustatusele. Läänemere reostumine ja kaitse.

Lisainfo: Kaasa võtta lõunaeine. Mere ääres on tihti tuulisem ja jahedam kui mujal, riietus peab olema kihiline, soe, ilmastikukindel.
Lisainfo kontakt: info.oandu@rmk.ee, 676 7010

Seljakotiprogramm „Lahemaa-rannamaa“ algab külastuskeskuse lühitutvustusega, siis näitame filmi „Märka merd“ ja külastuskeskuse juhendaja tutvustab mere ning ranniku elustikku – karpe, vetikaid, kalu, taimi jt. Näitusel „Kivid kõnelevad“ saadakse ülevaade Lahemaa rändrahnudest.
Retk Oandult- Altjale ja tiir Altja õpperajal toimub iseseisvalt. Külastuskeskusest saab kaasa raja kaardid, juhatused ja töölehed. Soovi korral anname kaasa ka mereranna elustiku määramiskomplekti, mis tuleb hiljem külastuskeskusse tagastada. Rajad on märgistatud ja nendel on kerge iseseisvalt liikuda.
Toimumiskoht: Oandu külastuskeskus, Oandu –Altja rada, Altja rand

Päevakava:

Seos õppekavaga: Mandrijää osa Eesti pinnase kujundamisel. Rannik ja ranniku pinnavormid. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik. Organismide omavahelised suhted meres ja kaldaaladel. Mere mõju inimtegevusele ja ranna –alade asustatusele. Läänemere reostumine ja kaitse.

Lisainfo: Kaasa võtta lõunaeine. Mere ääres on tihti tuulisem ja jahedam kui mujal, riietus peab olema kihiline, soe, ilmastikukindel.
Lisainfo kontakt: info.oandu@rmk.ee, 676 7010

Seljakotiprogramm „Avastame mereranda“ algab külastuskeskuse lühitutvustusega, siis näitame filmilõike Läänemerest ja külastuskeskuse juhendaja tutvustab grupile eakohasel viisil mere ning ranniku elustikku – karpe, vetikaid, kalu, taimi jt.
Retk Altja õpperajal toimub iseseisvalt. Külastuskeskusest saab kaasa raja kaardid, juhatused ja töölehed. Soovi korral anname kaasa ka mereranna elustiku määramiskomplekti, mis tuleb hiljem külastuskeskusse tagastada. Oma bussiga sõidate Altja Kõrtsi vastas olevale parkimisplatsile 2 km, sealt algab Altja loodusrada. Rada on märgistatud ja seal on kerge iseseisvalt liikuda.
Toimumiskoht: Oandu külastuskeskus, Altja loodus- ja kultuurilooline rada

Päevakava:

Seos õppekavaga: Organismid ja elupaigad, organismide omavahelised suhted meres ja kaldaaladel (mere ja ranniku elustik). Uurimisoskused, loodusvaatlused, plaan ja kaart. Keskkond kui läbiv teema – Läänemere reostumine ja kaitse.

Lisainfo: Kaasa võtta lõunaeine. Mere ääres on tihti tuulisem ja jahedam kui mujal, riietus peab olema kihiline, soe, ilmastikukindel.
Lisainfo kontakt: info.oandu@rmk.ee, 676 7010