• sissejuhatus (10 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevuste käik (150 või 180 min).
• sissejuhatus teemasse, loeng ja suunatud diskussioon (20 min):
• kaitseala lühitutvustus (kaitse-eesmärk, kaitsekord, loodus- ja kultuuripärandi väärtused).
• elurikkus kui ökosüsteemide toimimise alus (elurikkuse olulisusest, erinevad tasandid, kaitsealade roll elurikkuse hoidmisel, igaühe loodushoid).
• õpperetk erinevatele kooslustele iseloomulike taimeliikide tundmaõppimiseks ca 3 km (130 min).
• rühmade moodustamine taimedega seotud õppemänguga. Õppevahendite jagamine rühmadele (määrajad, luubid, vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, seljakotid).
• vaatleme ja õpime tundma erinevaid taimeliike ja nende tunnuseid niidu- ja metsakoosluses ja nende kasutust meie igapäevaelus (nt söödavad ja mürgised, ravim- ja värvitaimed jne).
• rühmatööna õpime ühe taimeliigi näitel kasutama määrajaid (“Eesti taimede määraja” ning telefoniga taimede määramisrakendus).
• kahe koosluse taimede liigirikkuse võrdlus vaatluslehtede abil rühmatööna.
• praktiline taimede kasutamine – taimetrükk (30 min). Huvi korral on lisaülesandena võimalik õppida taimetrüki tehnikat, talletades taimedes peituvad värvid kaardile.
• kokkuvõte (20 min)
• tagasisidestamine paaridena: ootused, saadud kogemused ja teadmised ning muutused mõtetes, arusaamades, hoiakutes.
• kokkuvõttev arutelu, kuidas igaüks saab edaspidi panustada elurikkuse hoidmisse.

Gümnaasiumi bioloogia – 2.1.4.4. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“. Ökoloogia. Keskkonnakaitse.
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Kultuuriline identiteet. Tervis ja ohutus. Väärtused ja kõlblus. Lõimitud on bioloogia.
Meetodid ja vahendid:

• sissejuhatav loeng ja suunatud diskussioon kaitseala lühitutvustus ja elurikkus kui ökosüsteemide toimimise alus. Vahendid: dataprojektor, ekraan.
• õpperetk erinevatele kooslustele iseloomulike taimeliikide tundmaõppimiseks:
• õppemäng rühmade moodustamiseks.
• taimeliikide ja koosluste vaatlus.
• rühmatööna taimeliikide määramine. Vahendid: määrajad “Eesti taimede määraja”, digitaalsed määramisrakendused, luubid, vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, seljakotid.
• rühmatööna võrdlus – kahe koosluse taimede liigirikkuse võrdlus. Vahendid: vaatluslehed, pliiatsid, kirjutusalused.
• praktiline individuaalne töö, kaardi tegemine taimetrüki tehnikas (soovi korral).
• tagasisidestamine paaridena.
• kokkuvõttev arutelu, kuidas igaüks saab edaspidi panustada elurikkuse hoidmisse.

Üldpädevused: digipädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus; suhtluspädevus
Õpitulemused
Õpilane teab:

• kaitseala kaitse-eesmärki ja olulisemaid loodusväärtusi.
• taimemääraja kasutamise põhimõtet ning erinevaid võimalusi digitaalseks taimede määramiseks.

Õpilane oskab:

• selgitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust.
• tuua näiteid kaitstavate loodusobjektide kohta.
• tuua näiteid erinevate niidu- ja metsakooslustele omaste taimeliikide kohta ja nende kasutamisest igapäevaelus.
• õpilane väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses.
• õpilane teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

• sissejuhatus(20 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid ja ajakava.
• kaitseala tutvustus, asukoha määramine kaardil, tutvumine raja skeemiga.
• õppekäik (145 min).
• raba vee värvuse visuaalne hindamine, soovi korral rabavee maitsmine.
• laukavee ja mätta temperatuuri mõõtmine kasutades termomeetreid.
• turbasambla ja teiste rabataimede luubiga uurimine ning kohastumuste äratundmine.
• raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlemine männi näitel.
• mäng rabas elavate loomadega tutvumiseks kasutades liigipiltidega kaelakaarte ja liikidega toiduahelate koostamine.
• elustiku vaatlus.
• arutelu looduse hüvedest, mida sood loovad ning soode seos kliimamuutuse leevendamisega.
• õppekäigu vältel võimalik täita tööleht.
• kokkuvõte (15 min).
• programmi lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi.
• aktiivtegevused kohandatakse vastavalt õpilaste vanusele, grupi suurusele ja ilmale.

4-6 kl II kooliaste – Ainevaldkond “Loodusained“

• 2.1.6.9. Soo elukeskkonnana
• 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis
• 2.1.6.16. Eesti loodusvarad
• 7-9 kl III kooliaste – Ainevaldkond “Loodusained”
• 2.1.9.1. Inimene uurib loodust
• 2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed
• 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Meetodid ja vahendid: aktiivtegevused: matkamine; mäng rabas elavatest liikidest ja toiduahelate koostamine (imetajate ja selgrootute kaelakaardid igaühele või paari peale); turbasambla ning teiste rabataimede kohastumuste vaatlemine; elustiku vaatlemine; võrdlemine: raba ja metsa kasvukoha elutingimuste võrdlemine männi näitel; raba vee omaduste uurimine (temperatuur, värvus) ja võrdlemine kraanivee omadustega; rabajärve vee ja mätta temperatuuride mõõtmine ning võrdlus (termomeetrid 2-3 peale).

Arutelud soode tekkest ning soode loodavatest looduse hüvedest ning seosest kliimamuutustega (tükkturba ja turbabriketi näidis).

Õpitulemused/õpilane

• teab mõisted soo, raba, siirdesoo ja madalsoo;
• teab soode kujunemise lugu;
• tunneb ära ja oskab kirjeldada tüüpilisemaid rabades elavaid liike;
• mõistab raba kui ökosüsteemi olemust, olulisust ja kaitsmise vajadust;
• oskab kasutada mõningaid mõõte- ja uurimisvahendeid;
• teab rabade kasutamise võimalusi ja kasutamise mõju keskkonnaale;
• oskab nimetada, milliseid looduse hüvesid sood loovad.
• mõistab inimese ja keskkonna seoseid ning suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse elukeskkonda.

Vajalik on ilmastikule vastav mugav riietus ja looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Soovitame kaasa võtta söögi–joogi.
Õppeprogramm toimub Luhasoo looduskaitseala 5 km pikkusel matkarajal. Laudtee võimaldab matkarada läbida turvaliselt.
Palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Soovitatav on õpilaste eelteadmised raba teemal aktiveerida, võimalusel vaadata enne õppekäiku koolis slaidiprogrammi suvisest rabast.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus (10 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevuste käik (155 min).

1. Lühike Karula rahvuspargi ja kaitseala kaitseväärtuste tutvustus.
2. Mängime kultuuripärandi teemalist bingot. Esimese klassiga mängime samade väidetega mängu suulise juhendamise järgi. Saame selgeks, mis on kultuurpärand ja selgub, et igaüks on kultuuripärandi edasikandja.
3. Rühmatööna paneme kokku pildijadad: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.
4. Tutvume kultuuripärandi teemalise ekspositsiooniga aidas. Aidas on eksponeeritud vanad vilja ja lambavillaga seotud tööriistad ning talulaste mänguasjad. Osalejad saavad teada, kuidas säilitati enne elektri saabumist taludes toitu ja proovivad käsikiviga teradest jahu jahvatamist.
5. Suitsusauna juures lühike tutvus suitsusaunaga seotud kommetest.

• matkame Ähijärve teerajal, tegevused matkal:

1. Mõõdame termomeetriga Ähijärve veetemperatuuri ja hindame, kas vesi on ujumiseks piisavalt soe.
2. Vaatleme tavalisemaid puid ja põõsaid ning toome näiteid nende kasutusvõimalustest. Puude teemalised mõistatused.
3. Tutvume levinumate ravimtaimedega looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep) ja räägime, mis otstarbel on neid kasutatud.
4. Kuulatakse paari muistendit Ähijärve ja Karula kandi kohta.
5. Metsa tunnetamine erinevate meeltega: paarides silmasidemetega mäng kuulmis- ja kompimismeele kasutamiseks. Sügisel võtame aega palumetsas pohlade ja mustikate söömiseks.
6. Retkel suunatakse õpilasi märkama lindude ja imtajate tegutsemisjälgi ning aastaajale iseloomulikke märke. Märkamise oskus on vajalik mõistmaks looduses toimuvat.
7. Kokkuvõttev arutelu koos grupiga teemal “Mida me kõike metsast saame?”.

• kokkuvõtte (15 min)
• tagasiside ringis väljendab iga osaleja õppekäigul saadud uusi kogemusi või teadmisi.

1-3 klass I kooliaste.

Loodusõpetus:

• 2.1.4.2. Aastaajad (Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.).
• 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad. (Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus.)
• 2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine. (Temperatuuri mõõtmine.)
• 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti.

Lõimitud on eesti keel (Ilukirjandus: muistend, luuletus, mõistatus, vanasõna. Sõnavara arendamine.)
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Kodukoha elu ja pärimused.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; kultuuriline identiteet; väärtused ja kõlblus.

Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
Meetodid ja vahendid:

• õppemäng: kultuuripärandi teemaline bingo (bingo lehed igaühele) või väidete mäng; kompimis – ja kuulmismeelt arendav mäng silmasidemetega (silmasidemed paari peale).
• matkamine: kuni 4 km Ähijärve teerajal.
• mõõtmine: termomeetriga veetemperatuuri mõõtmine (termomeeter igaühele või paari peale).
• vaatlemine: tavalisemad puud ja põõsad, ravimtaimed, loomade ja lindude tegutsemisjäljed, aastaaegade muutumise märgid looduses.
• Rühmatöö: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või (piltkaardid).
• Arutelu koos grupiga: Mida kõike metsast saame? (näitlikud vahendid: küttepuu, katuselaast, paber, tikud, loodusfoto, punutud korvike jm).

Õpilane oskab:

• mõõta termomeetriga veetemperatuuri ja hinnata, kas vesi on sobiv ujumiseks.
• tuua näiteid taimede kasutamise kohta rahvameditsiinis.
• märgata looduses erinevaid imetajate ja lindude tegutsemisjälgi ning teab, miks see oskus on vajalik.
• leida aastaaegade muutumise märke.
• looduses liikuda ja tunda rõõmu looduses viibimisest ning analüüsida enda rõivastuse sobivust matkaks.

Õpilane teab:

• Karula rahvuspargi loodusväärtusi ja kultuuripärandit;
• mõistet kultuuripärand, oskab tuua näiteid Lõuna-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi kohta, tunnetab enda seost kultuuripärandiga;
• mõistet muistend ning vähemalt ühte Karula rahvuspargiga seotud kohamuistendit;
• milliste tööriistadega vanasti talus tööd tehti ja millega talulapsed mängisid;
• suitsusauna kombeid ja toidu säilitamise viise enne elektri leiutamist;
• kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.

Õpilane tunneb:

• põhilisi looduslikke okas- ja lehtpuid ning põõsaid ning erinevate puuliikide kasutust igapäevaelus;
• levinumaid ravimtaimi looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep).

Õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

• sissejuhatus (5 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevustekäik

1. Tutvumine kuue Eesti rahvuspargiga (30 min). Arutleme looduskaitse tähtsuse üle. Otsime kuue Eesti rahvuspargi asukohad Eesti kaardil ning vaatame 6-minutilist filmi, mis annab lühiülevaate kõigist Eestimaa rahvusparkidest. Mängime sissejuhatavat mängu, kus küsimused tutvustavad 6 rahvuspargi loodust ja kultuuripärandit.
2. Rahvuspargi mudeli ehitamine (20 min). Mudeli ehitamise käigus saame ülevaate kaitsekorrast ja rahvuspargi peamistest loodusväärtustest: maastikust, kooslustest, tähtsamatest objektidest. Käsitleme mõisteid: reservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd.
3. Rollimäng (25 min). Mängus asetavad õpilased ennast erinevate rahvuspargis tegutsevate huvigruppide rolli ning asuvad otsima lahendust probleemile, mille lõpplahendus peab tagama keskkonna jätkusuutliku toimimise. Rollimängu käigus saame aru, et kaitsealal tegutsevatel huvigruppidel on erinevad vajadused ning võimalikud huvide ristumised. Ometi on vajalik leida kõiki osapooli rahuldavad kokkulepped. Rollideks on: kohalik talunik, matkaja, ning rahvuspargis elavad olulised liigid (nt Karulas must-toonekurg, hunt, mudakonn).
4. Matkame rahvuspargis (1,5 h), see annab võimaluse kogeda rahvuspargi maastikku ja näha iseloomulikke kooslusi, liike ning otsida loodusest loomade tegutsemisjälgi.

• kokkuvõtte (10 min).
• programmi lõpuringis väljendab iga osaleja oma uusi kogemusi või teadmisi.

• 7-9. kl III kooliaste

Ainevaldkond “Loodusained“ Bioloogia: Ökoloogia ja keskkonnakaitse; Kaardiõpetus

• Gümnaasium

Bioloogia – bioloogia uurimisvaldkond, ökoloogia ja keskkonnakaitse.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Lõimitud: geograafia, bioloogia, ühiskonnaõpetus.
Üldpädevused: enesemääratluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus.
Kirjeldavad märksõnad: keskkond ja jätkusuutlik areng, loodus- ja keskkonnakaitse, maastikud, rahvuspark, kultuuripärand
Meetodid ja vahendid:

• arutelu looduskaitse vajalikkusest.
• 6-minutilise Eesti rahvusparke tutvustava video vaatamine. Vahendid: internetiühendusega arvuti, suur ekraan, kõlarid.
• Eesti kaardil rahvusparkide asukoha otsimine. Vahendid: Eesti kaart.
• klassiga tutvumine kuue rahvuspargi peamiste loodus- ja kultuuripärandi väärtustega. Vahendid: iga rahvuspargi kohta faktilehed koos rahvuspargi logoga.
• rühmatööna rahvuspargi mudeli ehitamine storyline meetodil. Vahendid: rahvuspargi kaart, iseloomulike mets- ja koduloomade kujud, tähtsamad rahvuspargi objektid.
• rollimäng rühmades. Vahendid: rahvuspargis tegutsevate huvirühmade rollimängu kaardid (Karula rahvuspargis kohalik lambakasvataja, matkaja, loodusfotograaf, mudakonn, hunt, must-toonekurg).

Õpilane:

• mõistab kaitsealade vajalikkust.
• teab looduskaitse põhimõtteid ja põhimõisteid (sh rahvuspark, piiranguvöönd, sihtkaitsevöönd, reservaat).
• teab kuut Eestimaa rahvusparki ja oskab neid kaardil näidata, on tutvunud rahvusparkide peamiste väärtustega.
• tunneb põhjalikumalt oma kodukoha rahvuspargi loodus- ja kultuuriväärtusi.
• mõistab erinevate gruppide huvisid ja vajadusi kaitseala maastikul (erinevad liigid, matkajad, kohalikud elanikud, talunikud, arendajad jne).
• mõistab inimese ja keskkonna seoseid ning suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse elukeskkonda.
• tegutseb koostöös oma klassikaalastega.
• oskab looduses liikuda ja naudib looduses liikumist, oskab märgata looduskaitselisi väärtusi* (kui programm toimub koos matkaga kaitsealal).

Rahvuspargis on eelistatud programmi toimumiseks kevadine või sügisene aeg. Programm toimub külastuskeskuses ja loodusrajal, kus on taristu turvaliseks raja läbimiseks loodust tallamisega kahjustamata.
Koolis toimub programm eelistatult talvisel ajal, klassis on vajalikud ekraan, kõlarid ja arvuti.
Õppeprogramm ei kohaldu nägemis-, kuulmis-, vaimupuudega osalejatele. Ratastooliga saab osaleda vaid looduskeskuses, aga mitte matkarajal.

Vajalik on ilmastikule vastav mugav riietus ja looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Soovitame kaasa võtta söögi–joogi.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus külastuskeskuses või raja alguses
• tervitus, retkejuhi tutvustus
• RMK, Kirde-Eesti külastusala ja RMK Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse tutvustus
• retke kodukorra tutvustus
• loodussäästliku matkamise ja IÜÕ põhimõtted
• loodusretke lühikokkuvõte
• arutleme mis on soo, räägime tekkest, tähtsusest ja selle kaitsest.
• vaatleme ja räägime erinevatest elusolenditest ning taimedest soos
• soo kui elukeskkond, toiduahel
• töölehtede täitmine: individuaalselt
• kokkuvõtete tegemine
• soovi korral piknik

• Rühma saabumine.
• Tutvustatakse programmi eesmärke, töövahendeid ja päevakava (10 min).
• Kaitseala tutvustus, asukoha määramine ja tutvumine rajakaardiga, töölehed (10 min).
• Õpperetk (145 min).Kokkuvõte (15 min).
• Piknik.

II kooliaste

Loodusõpetus: kordame – minu kodumaa Eesti. Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses. Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus. Turba kasutamine. Mõisted: madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas, turbasammal, turvas. Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodus- ja keskkonnakaitse. Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis, kaitsealad.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, emakeel ja kirjandus, ajalugu.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng.
Üldpädevused: õpipädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus.
Õpiväljund/õpitulemused
Õpilane:

• oskab selgitada soode kujunemist ja arengut.
• seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega.
• teab võrrelda taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas.
• suudab koostada soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid.
• oskab kirjeldada tüüpilisemaid liike, kes elavad rabas, siirde-ja madalsoos.
• teab soode tähtsust ja kaitse vajadust.Teab looduskaitse ja kaitsealade vajalikkust.
• oskab kasutada mõõte-ja uurimisvahendeid: luupi, termomeetrit, Secchi ketast.

Kokkuvõte: programmi lõpuringis väljendab õpilane programmi jooksul saadud uusi teadmisi ja kogemusi, kasutades paari peale täidetud töölehte.

Tegevused õpperetkel: õppeprogrammi käigus tutvume erinevate soo tüüpidega ning vaatleme, mis neis nii erilist on. Rada kulgeb Kõrvemaa maastikukaitsealal üle Kodru raba, mille jooksul tutvume madalsoo, siirdesoo, raba ja metsakoosluse ning neile iseloomulike taimeliikidega kasutades võrdluseks Sagadi marja-ja puumappe.töölehel oleval kaardil määratakse ilmakaared ja orienteeritakse kaart ilmakaarte suhtes õigesti.kuna õpperada kulgeb mõõda kunagist „taliteed“, siis juhendaja räägib ka pärandkultuurist maastikul, miks Pearu ja Andres palehigis kraave kaevasid, miks võeti turvast ja kuidas on hetke olukord muutnud võrreldes 100 a taguste piltidega.retkejuht räägib lahti ka jutud näkkidest ja virvatuledest, leiame koos seoseid tänapäevaste seletustega soogaasi ja mis juhtub älvesse kinni jäämisel.kuna õpperada kulgeb kaitsealal, kus liigiline mitmekesisus on rikkam, siis arutleme bioloogilisest mitmekesisusest ehk elurikkusest ja selle säilitamise vajadusest. Koostame läbitud koosluste kohta toiduahelaid.3-4 liikmelised rühmad saavad kordamööda kasutada Secchi ketast vee läbipaistvuse mõõtmiseks laukas ja Vibu järves ning termomeetrit lauka vee temp. mõõtmiseks. Lisaks joogivee ja laukavee värvuse ja maitse võrdlus ning räägime lahti, mis on pH. Mullasondiga proovi võtmine metsast, rabast, madal- ja siirdesoost ning erineva lagunemisastmega turba võrdlemine. Luubiga turbasambla ja erinevate taimeliikide vaatlemine, arutelu taime välimuse ja kohastumuste vahel. Turbasambla kaalumine kuivalt ja vett täis imendununa.
Vahendid ja meetodid: paari peale tööleht, pliiats, kirjutamisalus, kompass, luup, mõõdulint ( mille abil mõõdetakse männi ümbermõõtu metsas ja rabas). Retkejuhil kaasas raba vee omaduste uurimiseks vajalik: termomeeter, Secchi ketas vee läbipaistvuse mõõtmiseks, vee sügavuse mõõtmiseks nöör (raskusega), digitaal kaal turbasambla kaalumiseks enne – ja pärast kuivaks pigistamist ning mullasond erinevate sootüüpide ja metsa pinnase võrdluseks. Paar binoklit, tornist raba vaatluseks. Aastaajast tulenevalt taimede erinevuse võrdluseks Sagadi marja- ja puude mapid 10 tk.
Teemad/märksõnad: madalsoo, siirdesoo, raba ehk kõrgsoo, rabataimed, loodus ja keskkonnakaitse, kohastumused, looduses liikumine, pärandkultuur.

• Rühma saabumine Veski karjääri puhkekohta, tutvumine, sissejuhatavad tegevused, lepitakse kokku ühised käitumisreeglid. Ühises arutelus aktiveeritakse osalejate eelteadmised programmis käsitletavate teemadega.(10 min)
• Loodusretk „Maastiku kujunemine ja inimmõjud looduses“ toimub ümbruskonnas, kus vaadeldakse nii inimtegevuse jälgi põlenud ala, liivakarjääri kui ka vanu liivaluiteid ja räägitakse siin elavatest kaitsealustest loomadest. Retke kestel toimuvad läbivalt arutelud ja õpilasi suunatakse kaasa mõtlema. (60-70 min, 2km)
• Bussiga sõit Nõva sadamasse (15 min)
• Temaatiline retk Nõva sadama ümbruses, kus räägitakse Neugrundi meteoriidiplahvatusest ja vaadeldakse Neugrund bretšasid. Retke kestel toimuvad arutelud, mille käigus aktiveeritakse õpilaste eelteadmisi Eesti meteoriidikraatrite kohta ning suunatakse neid kaasa mõtlema. Vaadeldakse ning õpitakse bretšasid ära tundma (30-40 min, 1 km)
• Sõit RMK Nõva külastuskeskusesse (15 min)
• Piknik kaasa võetud toiduga RMK Nõva külastuskeskuse õuealal (30 min)
• RMK Nõva külastuskeskuse tutvustus ja loodusretkedel käsitletud teemasid kajastava filmi „Maa, mis tõuseb merest“ vaatamine teemade kinnistamiseks (20 min)
• Rühmatööna käsitletud teemade kohta töölehtede täitmine (15 min) ja töölehe vastuste analüüs kogu klassi koostööl (10 min)
• Kokkuvõte – ühine analüüs ja arutelu programmis toimunud tegevuse üle. Küsitakse suuliselt tagasisidet programmi kohta. (15 min)

III kooliaste
Loodusõpetus: mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut;
Geograafia: geoloogia: eritekkelised kivimid – programmis käsitletakse moondekivim bretša teket;
pinnamood: selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse ja maakerke toimel;
Bioloogia: Ökoloogia ja keskkonnakaitse: suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – analüüsib inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju ökosüsteemidele ning mõistab bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajalikkust
Ainete vaheline lõiming: loodusõpetus, geograafia ja bioloogia
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane teab:

• kuidas inimtegevus mõjutab loodust ja maastikke (karjäär, metsapõlengud, põlengu järgne metsaistutus)
• Neugrundi meteoriidikraatri tekkelugu ning kuidas tekkis moondekivim Neugrund bretša
• miks toimub maakerge ning kuidas see mõjutab pinnamoe kujunemist.

Õpilane oskab:

• maastikul eristada Neugrund bretšasid
• seostada termineid ( maakerge, jäänukjärv, liivaluide, rannavall) geoloogiliste protsessidega
• vaadelda ja analüüsida loodus- ja inimtegevuse jälgi (karjäär, põlenud ala, luited)

Õpilane väärtustab:

• elurikkust ja jätkusuutlikku arengut
• väljendab hoolivust ja vastutustunnet oma elukeskkonna suhtes

Õpitulemuste saavutamist hinnatakse vaatluste, töölehtede ja rühmaarutelude kaudu. Kujundavat tagasisidet antakse programmi käigus suuliselt, juhendaja küsib suunavaid küsimusi ja toetab järelduste tegemist. Programmi lõpus tehakse ühisarutelu, kus õpilased sõnastavad, mida nad õppisid ja kuidas looduse hoidmisele ise kaasa saavad aidata.
Õpipädevus: loodusteaduste pädevus: sotsiaalne ja kodanikupädevus
Meetodid: kogu klassi koostööd: retk looduses, loodusretkel aktiivselt kaasamõtlemine ja aruteludes osalemine, käsitletud teemasid kajastava filmi vaatamine, töölehe vastuste analüüs,
Rühmatööd: töölehe täitmine.
Vahendid: igale 2-3 liikmelisele rühmale: kirjutusalus, pliiats, tööleht; kogu klassile: ekraan, projektor, kaitsealuste loomade pildid
Teemad/märksõnad: pinnamoe kujunemine, inimtegevuse jäljed looduskeskkonnas, kaitsealused liigid, looduskaitse.

• Grupi saabumine toimumiskohta.
• Juhendaja tutvustab ennast, teeb lühikokkuvõtte Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevustest ja selgitab igaüheõiguse põhimõtteid (15 min).
• Räägime selgeks metsas/rajal liikumise ja käitumise reeglid:

1. Koos minnakse metsa ja koos tullakse metsast.
2. Üks saatjatest on viimane.
3. Lugupidamine looduse ja üksteise suhtes.
4. Kõik, mis metsa kaasa võtame, selle toome ka tagasi.

• Metsaretke läbime vaatluste, võrdluste, arutelu peatuste, praktiliste tegevuste ja ülesannete lahendamisega (2,5- 3h).
• Metsaretkel võtame vaatluse alla erinevate metsatüüpide elukoosluse (sõltub programmi läbiviimise kohast).
• Võrdleme loodusmetsa ja majandusmetsa ning arutleme nende erinevuste üle.
• (liigirikkus, elupaikade mitmekesisus, surnud puit). Surnud puidu olulisus aineringes ja elurikkuse säilitamisel.
• Praktilisi tegevusi ja ülesandeid lahendatakse rühmatööna (rühmas 4-5 liiget, rühmi 4.
• Rühmad valitakse mänguliselt. Iga osaleja saab valida teemakohase pildi ja leiab sel moel oma rühma liikmed.
• Kõik rühmad saavad omavahel tegevusi vahetada, tulemusi võrrelda.

Praktilised tegevused metsas

• Puude ja teiste taimeliikide tundmaõppimine (metsatüübile iseloomulikud puud ja teised taimed).
• Võrdleme palumetsa ja laanemetsa elukooslusi. Arutleme, mille poolest tingimused erinevad ühes ja teises koosluses, millised on tüüpilised liigid ja sealsed organismide vahelised seosed.
• Võtame mullasondiga mullaprofiili ja vaatleme metsaalust mulda. Arutleme, organismide mõju mullatekkeprotsessile.
• Metsarinnete määramine erinevates metsatüüpides.
• Puude kõrguse, diameetri mõõtmise ja vanuse määramine ning tulemuste kandmine töölehele – erinevate mooduste tutvustamine (kõrgusemõõtja, klupe, mõõdulint, juurdekasvupuur, pärimuskultuuris kasutusel olnud karjapoisi meetod).
• 1m² metsa alustaimestiku määramine (praktiline tegevus).
• Sammalde, samblike, metsaputukate ja seente/puuseente uurimine luubi ja käsimikroskoobiga.
• Jooksvalt täidame töölehte: Otsime seoseid ja märgime ära, kes elavad puudega vastastikku kasulikus kooselus(sümbioosis).
• Arutleme puude tähtsusest loodusele ja inimesele.
• Metsapiknik oma kaasa võetud toidu ja joogiga (30 min).
• Kokkuvõttev arutelu metsaretkest (15 min). Esmane tagasiside õpilastelt ja õpetajalt.

Mets elukeskkonnana. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsarinded. Metsatüübid (nõmme-, palu-, laane- ja salumets). Selgrootud ja linnud metsas. Imetajad metsas. Inimese mõju keskkonnale. Tootjad, tarbijad ja lagundajad (taimed, loomad, seened). Muld elukeskkonnana. Vesi. Mets ja atmosfäär. Metsade tähtsus ja kasutamine. Metsade kaitse.
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – inimene ja teda ümbritseva keskkonna vastastikused seosed ning inimese sõltuvus loodusressurssidest; inimtegevusega kaasnevad mõjud. Tervislik eluviis. Elukestev õpe ja karjääri kujunemine – metsamehe elukutse.
Õppeprogrammi eesmärk on võimaldada õpilastel aktiivseid tegevusi looduses/metsas ja kujundada nende teadmisi ja oskusi – turvaliselt ja säästlikult.
Ainetevaheline lõiming: matemaatika, eesti keel, liikumisõpetus
Meetodid: metsaretk, rühmatöö ja arutelu (meeskonnatöö); praktiline töö mõõteriistadega, praktiliste tegevuste ja ülesannete lahendamine, taimeliikide määramine
Vahendid: luubid, käsimikroskoobid, kõrgusemõõtjad, juurdekasvupuurid, mõõdulint, klupp, mullasond, taimemäärajad (igale rühmale üks määraja), pliiatsid, kirjutusalused, töölehed (igale rühmale üks, rühmas 4-5 liiget), lisaks lamineeritud pildimaterjal, Eesti puude mapp, magnettahvel – majandusmetsa eluring piltidega. Kõik vajalikud vahendid on külastuskeskuse poolt.
Õpiväljundid/õpitulemused/õpipädevused
Õpilane II vanuseastmes:

• tunneb ära Eesti metsade levinumad puuliigid, taimeliigid.
• võrdleb männi ja kuuse kohastumusi.
• väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid.
• oskab iseloomustada ja võrrelda peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi.
• oskab koostada metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke.
• oskab kirjeldada metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas.
• arendab vaatlusoskust.
• oskab kasutada liikide tundmaõppimiseks määrajaid.
• mõistab organismide vahelisi seoseid kooslustes.
• oskab käituda metsas keskkonnateadlikult ja –hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid.
• väärtustab looduslikku mitmekesisust.
• oskab hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi.
• teadvustab oma väärtushinnanguid looduse ja keskkonna suhtes.
• suudab analüüsida oma käitumist erinevates olukordades – enesemääratluspädevus.
• õpib kasutama metsamõõtevahendeid (juurdekasvupuur, kõrgusemõõtja).
• tunneb huvi looduse, selle uurimise ja loodusainete õppimise vastu.
• teadvustab endale metsade majandamise ja tööstuse sh puidu väärindamise, puidukasutamise rolli Eesti majanduses.
• mõistab loodusvarade jätkusuutliku kasutuse vajadust (taastuv ja taastumatu).

Üldpädevused: sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus.