• sissejuhatus (5 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, jagatakse töövahendeid.
• esimene osa õppeprogrammist toimub välitingimustes ning teine osa siseruumis (koolis/keskuses).
• tegevuste käik (70 min).
• arutelu käigus aktiveeritakse osalejate eelteadmised puu- ja põõsaliikidest ja tehakse selgeks puittaimede rühmitamise alused.
• kooli või looduskeskuse ümbruses:
• õpitakse tundma Eesti metsade tavalisemaid puu- ja põõsaliike võrsete ja pungade järgi.
• vaadeldakse puude võra kuju ja puu koort.
• siseruumis toimuvad tegevused:
• pungade võrdlemine ja punga ehituse uurimine.
• erinevate viljatüüpide ja levimisviiside võrdlemine (III kooliaste).
• rühmatööna võrsete määramine ja liigi kirjeldamine töölehel.
• rühmatöö tulemuste esitlemine: puu- või põõsaliigi tutvustus.
• arutelu looduse hüvedest ja kuidas kuidas erinevad puuliigid on seotud meie igapäevaeluga.
• kokkuvõte (15 min).
• programmi lõpuringis väljendab õpilane oma kogemusi või uusi teadmisi puude ja põõsaste tundmise osas.

4-6 kl II kooliaste – Ainevaldkond „Loodusained”. Mets elukeskkonnana. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed.
7-9 kl III kooliaste – Ainevaldkond „Loodusained”. Taimede tunnused ja eluprotsessid. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus; õpipädevus; suhtluspädevus.
Meetodid: vaatlemine ja määramine; vaatlustulemuste esitlemine; iseseisev töö ja rühmatöö; arutelu.
Vahendid: tööleht, kirjutusvahend, kirjutusalus, luup ja määramisleht paari peale.
Õpitulemused
Õpilane oskab:

• vaadelda ja määrata levinumaid puu- ja põõsaliike vegetatsioonivälisel perioodil.
• kasutada lihtsamaid määrajaid.
• võrrelda erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid (III kooliaste).
• vormistada vaatlustulemusi ja esitleda neid teistele.

Õpilane teab:

• Eesti tavalisemaid puittaimi.
• mõistet looduse hüved ning kuidas on seotud puuliigid inimese igapäevaeluga.
• õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

Programmi üks osa toimub välitingimustes kooli lähedal asuvas pargis või metsas ning teine osa koolis või keskuses siseruumis.
Programmile tulles panna selga ilmastikule sobiv riietus, jalga niiskuskindlad jalanõud. Sobib sügavama loodushuviga õpilastele. Programm ei sobi erivajadustega õpilastele.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus (5 min).
• töökorralduse, eesmärkide ja ajakava tutvustamine. Kokkulepped turvaliseks koostööks ümbritsevat elurikkust arvestades.
• tegevuste käik (kokku 70 min).
• osalejate eelteadmised elurikkuse kohta, sõnakett. Töö väikses rühmas, kuni 4 liiget.
• välitunnis elurikkuse märkamine, kogumine ja rühmitamine, paaristöö. Mõisted isend, liik ja riik. Siseprogrammis rühmitatakse juhendaja kaasavõetud näidiseid. Vegetatsiooniperioodil otsivad õpilased ise lisaks liike kooliümbrusest.
• ökoloogiline püramiid, organismide rollid (tootja, tarbija, lagundaja) ja seosed toitumise kaudu. Juhendaja tutvustab ökoloogilise püramiidi mudelit kogu klassile (20 min).
• peamised protsessid aineringluses ja elurikkuse roll selles. Klass jagatakse kaheks suureks rühmaks, edasine töö toimub paralleelselt kirjaliku juhendi järgi. Väiksemas klassis tegutsetakse ühe rühmana. Rühmasisene arutelu, lihtsustatud aineringluse mudeli koostamine ökoloogilise püramiidi alusel abivahenditega (sildid, nooled), tulemuse esitlemine. Käsitletakse mõisteid fotosüntees, toitumine, sh lagunemine, toiduahelad, toiduvõrgustik.
• suures rühmas koostatakse paaristööna toiduahelaid, mis kokku moodustavad toiduvõrgustiku. Iga paar tutvustab oma koostatud toiduahelat.
• III kooliaste mõtestab loodud skeemi biomassi püramiidina, lisades juurde arvulised väärtused. Toiduvõrgustiku mudelile lisatakse inimmõju näitlikustamiseks pestitsiidikanister. Arutletakse pestitsiidide ja üleväetamise mõju üksikutele liikidele ja koosmõju tulemust kogu toiduvõrgustikule (25 min).

II kooliastme õppekava teemad
Loodusõpetus:

• mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid kodukohas ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut.
• koostab koosluste kohta (asula näitel) toiduahelaid ja toiduvõrku; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis (tootjad, tarbijad ja lagundajad).
• hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.

III kooliastme õppekava teemad
Bioloogia:

• selgitab ja põhjendab loodusnähtusi; kasutab õpitud loodusteaduslikke mõisteid, selgitades nähtusi ja protsesse; kasutab või koostab mudelit, et näidata protsesside ja süsteemide mõistmist.
• selgitab eluslooduse tähtsamaid protsesse, organismide omavahelisi suhteid ja seoseid eluta keskkonnaga.
• suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid.
• analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus; suhtluspädevus.
Meetodid: rühma- ja paaristöö; võrdlemine ja rühmitamine; arutelu, suuline eneseväljendus; koostöö kirjaliku juhendi järgi ja mudeli koostamine.
Vahendid on kõik juhendaja poolt:
Igale väikesele rühmale (kuni 4 liiget) tahvel/paber sõnaketiga, kirjutusvahend, kirjutusalus;
Välitunni paaristööks alused/topsid elustiku näidete kogumiseks ja rühmitamiseks, nooled toiduahela koostamiseks.
Kahele/ühele suurele rühmale: kirjalik juhend mudeli loomiseks, sh info liikide toitumise kohta, ökoloogilise püramiidi alus, nooled, sildid (protsessid,), liikide näidised, kanister (pestitsiid liikide mudelite näidised: mõni tootja näidis (nt mõni rohttaim, põõsa- ja puu oks), mõned laguahela liigid (nt sadajalgne, vihmauss), kuni 6 taimtoidulist selgrootut (nt kimalased, rohutirts, teod), 4 loom- ja segatoidulist selgrootut (nt ämblikud, lepatriinu), selgroogsetest: 1 taimtoiduline (uruhiir), kuni 5 loom- ja segatoidulist (orav, siil, hallrästas), kuni 3 tippkiskjat (nt nugis, kodukakk).
III kooliastmele on rohkem liike, lisaks ökoloogilise püramiidi tasemete biomasside arvulised väärtused.
Õpitulemised
II kooliaste 6. klass
Õpilane teab, et:

• elurikkus on organismide mitmekesisus.
• elurikkuse toitumissuhetes toimub aineringlus, mille tulemusena luuakse inimestele elutingimused ja tagatakse elu jätkusuutlikkus Maal.
• elurikkus on majanduse ja kultuuri toimimise aluseks, oskab tuua näiteid.

Õpilane oskab:

• elustiku mitmekesisust looduses märgata ja seda rühmitada riigi tasandil.
• koostada liikidest toiduahelat ja toiduahelatest toiduvõrgustikku.
• koostada juhendi järgi mudelit.

Õpilane mõistab, et:

• looduslik aineringe teostub tootjate, tarbijate ja lagundajate koostöös ning põhineb ainete taaskasutusel. See on inimestele eeskujuks ringmajanduse arendamisel.
• on ise samuti looduse osa ja saab oma läbimõeldud tegevusega loodushoiule ja kestvale arengule iga päev kaasa aidata nt mõistliku tarbimise ja jäätmetekke vältimisega.

Lisaks eelnevale III kooliastme õpilane:

• saab aru eluslooduse tähtsamatest protsessidest ja organismidevahelistest seostest.
• teab biomassi püramiidi põhimõtet toiduvõrgustikus.
• oskab selgitada inimmõju toiduvõrgustikule pestitsiidide kasutamisel.
• väärtustab elurikkust ning säästva arengu põhimõtteid.

Programmi on võimalik läbi viia nii sisetingimustes kui väliprogrammina. Väliprogrammile minnes panna selga ilmastikule sobiv riietus, jalga niiskuskindlad jalanõud. Õppekeskkonnaks võib olla nii klassiruum kui ka kooli lähedane turvaliselt ligipääsetav mets või niitmata taimestikuga pargiosa.
Programm sobib liikumispuudega osalejale, kui õppepaik on välitingimustes ligipääsetav. Programm ei sobi nägemis-, kuulmis-või vaimupuudega osalejatele.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus(5 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust.
• tegevuste käik.
• Karula rahvuspargi ja selle olulisemate kaitseväärtuste lühitutvustus, Peräjärve matkaraja asukoht (abiks rahvuspargi infotahvli kaart).

Matkal (4 km) tehakse vaatlus- ja ülesannete lahendamise peatusi:

• matkarajale jõudes arutelu, mis teeb metsast metsa; millised keskkonnatingimused määravad koosluse kujunemise (kliima, pinnamood, mulla veerežiim). Eesti klimaatiline asend metsavööndis.
• rühmade moodustamine. Taimeliikide vaatlus ja õpe rinnete kaupa, nende märkimine vaatluslehtedele, metsatüübi määramine (rühmatöö). Vaatlusi kokku võttev ja kinnistav ülesanne rühmadele.
• aineringe metsas, liikidevahelised suhted. Toiduvõrgustiku mäng rühmadele (toitumissuhted: tootjad, tarbijad, lagundajad; 4.-6. klass). Liikidevahelise suhete võrgustiku õppemäng rühmadele (7.-9. klass).
• loodusmets ja majandusmets, nende erinevused (liigirikkus, elupaikade mitmekesisus, surnud puit). Surnud puidu olulisus aineringes ja elurikkuse säilitamisel (erinevas suuruses ja lagunemisastmes surnud puit lamapuiduna ja püstisena). Võrdlemine, arutelu.
• mida mets mulle annab? Õppeülesanne metsa kasutamisest (4.-6. klass) või metsa majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ökosüsteemiteenustest (7.-9. klass).
• retkel suunatakse osalejaid märkama hetkel looduses toimuvat.
• Karula rahvuspargi eripärana kõneldakse metsade ja metsavendluse seostest ning tutvustatakse selle kandi metsavenna Alfred Käärmanni lugu.
• kokkuvõte (15 min)
• kokkuvõttena õppemäng õpitu kinnistamiseks või tagasisidering, kus iga osaleja väljendab oma uusi kogemusi või teadmisi.

4-6 kl II kooliaste Ainevaldkond „Loodusained“

• 2.1.6.12. Mets elukeskkonnana. Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Metsade kaitse.
• 2.1.6.15. Elukeskkond Eestis. Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.
• 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis. Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad.

7.-9. kl III kooliaste Ainevaldkond “Bioloogia”

• 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Looduslik tasakaal.
• Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus. Lõimitud on ajalugu.

Meetodid ja vahendid
Arutelu: metsa olemus, erinevate metsatüüpide kujunemise eeldused (mullaviljakus, niiskus, reljeef).
Rühmatöö: metsakoosluse vaatlus koos vaatluslehega (tüüpilised liigid rinnete kaupa), oma tulemuste esitlemine teistele. Vahendid: vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, alused, liigikaardid, koosluste kaardid.
Õppemäng: toiduvõrgustik (4.-6. klass), liikidevahelise suhete võrgustik (7.-9. klass). Vahendid: liigikaardid, lõng.
Võrdlemine ja arutelu: loodus- ja majandusmetsa erinevused.
Arutelu: metsa kasutusest ajaloos ja tänapäeval, metsade kaitse vajalikkus. Vahendid: näidiseksemplarid kasutuse kohta (toht, niin, puit, juur, vaik, tõrv, pahk jm).
Õppemäng või arutelu õpitu meeldetuletamiseks ja kinnistamiseks.
Üldpädevused: enesemääratluspädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; suhtluspädevus.

Õpitulemused/õpilane teab

• mõisteid metsatüüp, metsarinded, loodusmets, majandusmets, lamapuit, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik.
• keskkonnatingimusi, millest oleneb erinevate metsatüüpide esinemine looduses (mulla niiskus ja viljakus, reljeef).
• tavalisemaid taimeliike erinevates rinnetes.
• kuidas määrata metsatüüpi iseloomulike taimeliikide järgi erinevates rinnetes.

Õpilane oskab

• eristada metsarindeid.
• tuua toiduvõrgustiku näiteid metsas (4.-6. klass).
• tuua liikidevaheliste suhete võrgustiku näiteid metsas (7.-9. klass).
• tuua näiteid metsa kasutamisest minevikus ja tänapäeval (4.-6 klass).
• tuua näiteid, milliseid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid ökosüsteemihüvesid (ehk -teenuseid) pakub mets (7.-9. klass).
• märgata loodusmärke ja aastaajalisi muutusi looduses.

Õpilane mõistab metsade kaitse vajalikkust, kaitse seost jätkusuutliku arenguga.
Õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

• sissejuhatus (10 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevuste käik (155 min).

1. Lühike Karula rahvuspargi ja kaitseala kaitseväärtuste tutvustus.
2. Mängime kultuuripärandi teemalist bingot. Esimese klassiga mängime samade väidetega mängu suulise juhendamise järgi. Saame selgeks, mis on kultuurpärand ja selgub, et igaüks on kultuuripärandi edasikandja.
3. Rühmatööna paneme kokku pildijadad: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.
4. Tutvume kultuuripärandi teemalise ekspositsiooniga aidas. Aidas on eksponeeritud vanad vilja ja lambavillaga seotud tööriistad ning talulaste mänguasjad. Osalejad saavad teada, kuidas säilitati enne elektri saabumist taludes toitu ja proovivad käsikiviga teradest jahu jahvatamist.
5. Suitsusauna juures lühike tutvus suitsusaunaga seotud kommetest.

• matkame Ähijärve teerajal, tegevused matkal:

1. Mõõdame termomeetriga Ähijärve veetemperatuuri ja hindame, kas vesi on ujumiseks piisavalt soe.
2. Vaatleme tavalisemaid puid ja põõsaid ning toome näiteid nende kasutusvõimalustest. Puude teemalised mõistatused.
3. Tutvume levinumate ravimtaimedega looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep) ja räägime, mis otstarbel on neid kasutatud.
4. Kuulatakse paari muistendit Ähijärve ja Karula kandi kohta.
5. Metsa tunnetamine erinevate meeltega: paarides silmasidemetega mäng kuulmis- ja kompimismeele kasutamiseks. Sügisel võtame aega palumetsas pohlade ja mustikate söömiseks.
6. Retkel suunatakse õpilasi märkama lindude ja imtajate tegutsemisjälgi ning aastaajale iseloomulikke märke. Märkamise oskus on vajalik mõistmaks looduses toimuvat.
7. Kokkuvõttev arutelu koos grupiga teemal “Mida me kõike metsast saame?”.

• kokkuvõtte (15 min)
• tagasiside ringis väljendab iga osaleja õppekäigul saadud uusi kogemusi või teadmisi.

1-3 klass I kooliaste.

Loodusõpetus:

• 2.1.4.2. Aastaajad (Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.).
• 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad. (Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus.)
• 2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine. (Temperatuuri mõõtmine.)
• 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti.

Lõimitud on eesti keel (Ilukirjandus: muistend, luuletus, mõistatus, vanasõna. Sõnavara arendamine.)
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Kodukoha elu ja pärimused.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; kultuuriline identiteet; väärtused ja kõlblus.

Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
Meetodid ja vahendid:

• õppemäng: kultuuripärandi teemaline bingo (bingo lehed igaühele) või väidete mäng; kompimis – ja kuulmismeelt arendav mäng silmasidemetega (silmasidemed paari peale).
• matkamine: kuni 4 km Ähijärve teerajal.
• mõõtmine: termomeetriga veetemperatuuri mõõtmine (termomeeter igaühele või paari peale).
• vaatlemine: tavalisemad puud ja põõsad, ravimtaimed, loomade ja lindude tegutsemisjäljed, aastaaegade muutumise märgid looduses.
• Rühmatöö: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või (piltkaardid).
• Arutelu koos grupiga: Mida kõike metsast saame? (näitlikud vahendid: küttepuu, katuselaast, paber, tikud, loodusfoto, punutud korvike jm).

Õpilane oskab:

• mõõta termomeetriga veetemperatuuri ja hinnata, kas vesi on sobiv ujumiseks.
• tuua näiteid taimede kasutamise kohta rahvameditsiinis.
• märgata looduses erinevaid imetajate ja lindude tegutsemisjälgi ning teab, miks see oskus on vajalik.
• leida aastaaegade muutumise märke.
• looduses liikuda ja tunda rõõmu looduses viibimisest ning analüüsida enda rõivastuse sobivust matkaks.

Õpilane teab:

• Karula rahvuspargi loodusväärtusi ja kultuuripärandit;
• mõistet kultuuripärand, oskab tuua näiteid Lõuna-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi kohta, tunnetab enda seost kultuuripärandiga;
• mõistet muistend ning vähemalt ühte Karula rahvuspargiga seotud kohamuistendit;
• milliste tööriistadega vanasti talus tööd tehti ja millega talulapsed mängisid;
• suitsusauna kombeid ja toidu säilitamise viise enne elektri leiutamist;
• kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.

Õpilane tunneb:

• põhilisi looduslikke okas- ja lehtpuid ning põõsaid ning erinevate puuliikide kasutust igapäevaelus;
• levinumaid ravimtaimi looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep).

Õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

• Rühma saabumine, sissejuhatav tutvustus.

Elistvere loomapark on loodud 1997 a. Aastast 2008 on loomapark Riigimetsa Majandamise Keskuse koosseisus. 2010 valmis uus nn. väravahoone, mille teisel korrusel asub Elistvere külastuskeskus. Loomapargis liikudes on kindlad reeglid, mis me koos läbi arutame (5-10 min).

• Teema käsitlus- ringkäik loomapargis.

Iga loomaliigi juures räägitakse veidi sellest liigist, nende poegadest ja pesadest (arutelu selle üle, mida pesaehituseks kasutatakse- taimi, sammalt, sulgi, karvu jne). Näidatakse pilte poegadest (mõnikord on ka päris poegi näidata). Küülikute puuride juures arutleme põgusalt ka metsloomade ja koduloomade erinevuste üle. Räägime sellest, et pesitsus- ja poegimisaeg on selline, kuhu inimene ei tohiks sekkuda. Kui loomapargile tiir peale tehtud ja kõik loomad vaadatud (tutvume 13 liigiga), tõmbab iga osaleja endale ühe pildi (piltidel loomad ja nende pojad), osalejad peavad moodustama niinimetatud loomaperekonnad – ema, isa ja laps. Kui pere koos, nimetavad kes on ema, kes isa ja kes neil sünnib. Loomapargis asuva õppevahendi „Kes on pikem?“ juures mõõdame ka laste pikkust, võrdlus loomadega. Kestus kokku 1,5-2 tundi. Ringkäigu lõpus on söögipaus, kas toas või õues oleneb grupi soovist – 20 min.

• Tegevused külastuskeskuses ja kokkuvõte.

Külastuskeskuses moodustame loosiga puude viljade järgi rühmad, kõigepealt nimetab rühm millisele loomale on toiduks nende valitud vili (tammetõru, kastanimuna, männikäbi jne). Toimub rühmatöö, iga rühm valib valmispandud nahkade hulgast endale ühe. Rühmad rivistuvad loomade suuruste järgi, esimene on kõige suurema looma naha rühm jne. Ühiselt arutelu selle üle, mis kellele kuulub, kas on täiskasvanud loom, kus ta elab jne. Et tajuda loomalaste raskust sündides on loomalaste sünnikaalus liivakotid, mida osalejad järjestavad raskuse järgi. Arutleme, kas suur loom tähendab ka suurt poega.

• Töölehtede täitmine, lehel loomalaste pildid ja nummerdatud nimed, osaleja peab õige numbri pildi juurde kirjutama.
• Lõpetuseks käeline tegevus-loomalapse voltimine. Voldime paberist kas seapõrsa või ilvese pea. Tegevused kokku 35 min.
• Lõpuringis annab iga osaleja teada, mitu loomalast talle meelde jäi.

I kooliaste
Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine: Elus ja eluta.
Aastaajad: Taimed ja loomad erinevatel aastaaegadel (seos sündimisega).
Organismid ja elupaigad: Loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine.
Organismide rühmad ja kooselu: Loomade mitmekesisus. Liik, kooslus, toiduahel. Väärtustab oma kodukoha elurikkust.
Üldpädevused: Sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus (see on kõik üks pädevus).
Seos läbivate teemadega: Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Ainetevaheline lõiming: Emakeel, matemaatika, tööõpetus.

Õpiväljundid/õpitulemused
I kooliaste/õpilane:

• teab, et taimed ja loomad on elusolendid.
• teab, et looduses leiduvad muutused sõltuvad aastaaegadest ning valgusest ja soojusest, oskab neid kirjeldada.
• teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest.
• oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid loomaliike.
• kirjeldab loomade välisehitust ja seostab selle elupaigaga.
• oskab nimetada ja kirjeldada vähemalt kuut eesti metsade looma ja teab, kes neil sünnivad.
• toob näiteid loomade erinevatest elupaikadest ja pesadest.
• teab loomade rolli looduses, inimeste elus ja elu jätkusuutlikkuses.

Meetodid: Vaatlemine, rühmitamine, võrdlemine, jutustamine, rühmatöö, arutelu, töölehtede täitmine, käeline tegevus.
Vahendid: Lamineeritud loomalaste ja täiskasvanud loomade fotod (30 tükki), õppevahendid „Kes on pikem“ ja „Hundi elu läbi nelja aastaaja“, erinevad puude viljad (tammetõrud, kastanimunad, männikäbid ja sarapuu pähklid-vilju on vastavalt õpilaste arvule, nende abil jagatakse õpilased rühmadesse), loomanahad ja koljud (kokku 15-õpilased vaatlevad, võrdlevad), eriraskuses liivakotid (4 liigi kohta, kokku 12, iga rühm saab komplekti, mis koosneb kottidest, nimesiltidest ja kaalusiltidest, rühm rühmitab õige nime, liivakoti ja kaalusildi), töölehed- igale õpilasele, täidavad individuaalselt, kirjutus- ja joonistusvahendid.
Teemad/märksõnad: Eesti imetajad, elupaigad, toitumine, paljunemine, elu jätkusuutlikkus.