Seljakotiprogrammid annavad külastuskeskuse näitusi külastades ja keskuse juhendajate abil õpetajale või grupijuhile võimaluse iseseisvalt programmi läbi viia, kasutades selleks külastuskeskuse poolt välja töötatud töölehti ja teisi õppevahendeid. Soovi korral saab vaadata ka konkreetse programmiga seotud loodusfilme ja näitust. Igal aastal valitakse loodusteadlaste ja keskkonnahuviliste poolt välja loom, keda aasta jooksul tutvustatakse. Meie Sööriksoo rajal on võimalus näha ja tutvuda neist mitmega.
Päevakava:
Lisainfo: Seljakotiprogramm võib olla abiks grupile, kes RMK poolt juhendatud soodusprogrammide hulka ei mahu või soovib minna iseseisvalt rajale. Samuti saab seda planeerida pikema ekskursiooni või looduslaagri osana. Programmile tuleb eelnevalt registreerida!
Lisainfo kontakt: info.aegviidu@rmk.ee, 604 7212, 5344 0549
Soo on looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub soomulla ehk turbana. Soode all on umbes viiendik Eesti pindalast. Iidseid, tuhandete aastate eest tekkinud soid 15-20 %. Eestis algas soode teke varsti pärast mandrijää taandumist 9 100 – 8 800 aastat tagasi.
Toimumiskoht: Kotka matkarada 1,5 km või 6 km, Selisoo loodusrada
Seos õppekavaga: Organismid, kooslused ja elupaigad. Soode areng ja kujunemine. Soo elukeskkonnana, raba ja siirdesoo kooslus. Laukad, älved, veekeskkond. Soode tähtsus ning nende kaitse.
Lisainfo: selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Oma moonakott kaasa!
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722
Programm tugineb traditsiooniks saanud seenenäitusele Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses. Seeni leidub kõikjal, kuid osa neist jääb oma väikeste mõõtmete ning varjatud eluviisi tõttu märkamatuks. Selleks, et tunda ja eristada mürgiseid seeni söögiseentest, peaks tundma seente olemust (liigitunnuseid, ökoloogiat, eluviise), seente kasvukeskkonda ja ehitust.
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus ja Kauksi oja loodusrada
Film räägib seente salajasest maailmast, nende kasvukohast ja olulisusest meie metsakooslustes ning inimeste igapäevaelus. (II ja III kooliaste).
Seenenäitus on üles ehitatud peamistele metsakasvukohatüüpidele. Lapsed jagatakse 3-4 liikmelistesse rühmadesse ja täidavad töölehe, selleks peavad nad leidma näituselt erinevaid seeni ja neid vaatlema. Täidetakse tööleht „Leia näituselt“ (II kooliaste) või „Igal seenel oma lugu“ (III kooliaste).
Tegevused:
Loodusretk matkarajal (1,5 tundi).
II kooliaste
Loodusõpetus: Mets kui elukeskkond/kooslus. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nende vahelised seosed (seente näitel).
III kooliaste
Loodusõpetus: Elus- ja eluta looduse seosed. Inimtegevus ja looduslik tasakaal.
Bioloogia: Seente ehitus, tunnused ja eluprotsessid. Seenete paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses.
Seosed läbivate teemadega: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Tervis ja ohutus.
Üldpädevused:
Ainetevaheline lõiming: loodusained, (loodusõpetus, bioloogia), eesti keel.
Õpitulemused/Õpiväljundid
II kooliaste:
Lisaks sellele õpilane III kooliastmes:
Meetodid: õppefilm „Seened mitte ainult söögiks“ vaatamine, seenenäituse külastamine, seente mikromaailma õpituba, rühmatöö- mikroskoopidega seente erinevate osade uurimine, vaatluslehtede täitmine, retkel söögi- ja mürgiseente võrdlemine, luupidega lamapuu ja sellel kasvavate torikseente uurimine, mükoriisa vaatlemine puu juure ümber, välimääraja kasutamine.
Vahendid: 6 stereomikroskoopi, vaatluslehed, kirjutamisvahendid, luubid, määrajad, pildimaterjal, meditsiinikotike
Märksõna: seened
Juhis õpetajale: Enne programmile tulekut soovitav koolis või kodus tutvuda filmiga
Lisaaega saame kasutada praktiliste tööde tegemisel.
Lisainfo: selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Pikniku pidamise võimalus keskuse õuealal enda söögi ja joogiga. Suuremate gruppide jagunemisel vajalik igale grupile saatja.
Õppeprogrammi on võimalik kohaldada liikumis- ja kerge vaimupuudega õpilastele. Külastuskeskuse mõlemad hooned ja õueala on ettevalmistatud ratastooliga liikumiseks.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722
Vaatleme sügisloodust ning uurime, milliseid taimi ja seeni sel aastaajal leida on. Õpime koos looduse mitmekesisust tundma; õpime eristama söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning tutvustame mürgiste seentega seotud ohtusid. Analüüsime seente ja samblike mõju looduses.
Päevakava:
Seos õppekavaga:
I kooliaste: organismide rühmad ja kooselu. Organismide mitmekesisus ja elupaigad. Aastaajad. Väärtused ja hoiakud.
II kooliaste: elu mitmekesisus Maal. Mets elukeskkonnana. Elukeskkond Eestis.
III kooliaste: seente tunnused ja eluprotsessid.
Lisainfo: selga – jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Oma moonakott kaasa! Õppevahendid külastuskeskuse poolt: Stereomikroskoop, luubid, seenekaardid, film „Seened-mitte ainult söögiks“, töölehed, pliiatsid, näitus „Seened ja samblikud“.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722
Õpime tundma rannamännikut ja Peipsi järve elustikku. Arutleme, milline on palumetsa ja järve tervislik seisund, kuidas tekkisid luited ja sealne taimkate. Vaatleme omapäraseid rannamände, Kauksi oja ning selle kaunist orgu.
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus ja Kauksi oja loodusrada
Retkel:
Tegutseme rühmades:
Tegevused külastuskeskuses:
Loodusõpetus: elutingimused järves; järve tähtsus, kasutamine ja kaitse; vee puhastamine; elutingimused metsas, inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel, pinnavormide muutumine aja jooksul, mets elukeskkonnana, palumets.
Ajalugu: inimeste eluviis ja tegevusalad.
Üldpädevused:
Õpitulemused/õpiväljundid:
Ainetevaheline lõiming: loodusained, eesti keel, ajalugu.
Seos läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng. Väärtused ja kõlblus.
Meetodid: esitluste abil õppimine, vee filtreerimine, liiva uurimine, arutelu, analüüs, hinnang.
Vahendid: 5 vee filtreerimise õppekomplekti, juhendajal pildimaterjal,
4 stereomikroskoopi, meditsiinikotike, individuaalsed teemakaardid „Peipsi järve mäng“ ja „Pärandikütid“, töölehed rühmadele „Järve ranna otsimisleht“
Märksõnad: Peipsi järv, luited, palumets, kooslused, kultuuripärand.
Õpikeskkonna eripära: Peipsi äärne palumets, Kauksi oja looklev säng, liivaluited, külastuskeskuse ekspositsioon.
Lisainfo: Programm toimub nii sise- kui välitingimustes. Selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Pikniku pidamise võimalus keskuse õuealal enda söögi ja joogiga. Programmi läbiviimisel suuremate gruppidele on vajalik igale grupile saatja. Võimalik on programmi tegevuste järjekorda muuta. Õppeprogrammi on võimalik kohaldada liikumis- ja kerge vaimupuudega õpilastele. Külastuskeskuse mõlemad hooned ja õueala on ettevalmistatud ratastooliga liikumiseks.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 568 15722
Ravimtaimedeks nimetatakse taimi, mis ravivad haigusi nii inimestel kui loomadel. Saame teada kust kohast ja kuidas ravimtaimi koguda, kuivatada ning kuidas keeta lihtsat taimeteed. Õppides tundma väikest osa Eesti metsade ravim- ja mürgitaimedest, saame aimu looduse apteegi suurusest ja vajalikkusest. Lisaks täidame töölehti, aktiivtegevused ja mängud on vastavalt vanusele. Tutvume metsaklassi näitusega „Loodus ravib“.
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus ja Kauksi oja loodusrada
Seos õppekavaga: taimede osad ja nende ülesanded, mitmekesisus; taimed inimese kasutuses ja nende vajalikkus; taimede vaatlemine, võrdlemine ja määramine.
Lisainfo: selga-jalga metsas kõndimiseks sobilikud jalanõud ja riided. Soovi korral piknik.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722
Linnud on väga olulised nii Eesti maastike kui kogu elukeskkonna mitmekesistajad. Linde kohtame kõikjal: nii asulates, inimtühjadel rabamaastikel, nii mererannikul kui tihedas metsas. Tutvume lindude eluga kevadises Alutaguse looduses.
Eelkool: kirjeldab tuntumaid linde ja nende elukeskkonda.
I kooliaste: kirjeldab ning rühmitab linde nende tunnuste, eluviiside ja elupaikade järgi.
II kooliaste: uurib lindude kohastumisi erinevates (veekogu, mets, asula) kooslustes.
III kooliaste: seostab lindude kohastumisi elukeskkonnas, ökosüsteemis, inimtegevuses.
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalnepädevus, suhtluspädevus, õpipädevus.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, bioloogia.
Meetodid: PowerPoint esitluse vaatamine (vihmase ilma korral), rühmatööd-vaatluslehtede täitmine, luupidega lindude tegutsemisjälgede uurimine puudel (nt. rähni tegutsemisjäljed), õppemängud/mängulised tegevused.
Vahendid: vaatluslehed, kirjutamisvahendid, luubid, pildimaterjal, määrajad.
Märksõna: linnud
Lisainfo: selga-jalga ilmastikule vastav riietus.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722
Putukatel on looduses väga oluline osa. Ühe inimese kohta Maal tuleb sada korda rohkem putukaid, kui elab Eestis inimesi. Seetõttu on putukate mõju metsale palju suurem kui ülejäänud loomaliikidel kokku. Palju neist on kasulikud ja palju kahjulikud putukad, seda õppis inimloom tundma juba ennemuiste ja õpib ka tänapäev. Kuidas aitab inimene kaasa selliste putukate levimisele. Õpime tundma putukate mitmekesisust, nende seoseid metsaga ja teiste elusolenditega. Millised on head ja halvad putukad? Miks on putukad meile vajalikud?
I kooliaste: eristab selgrootuid (putukad, ämblikud) organisme. Kirjeldab ning rühmitab putukaid nende tunnuste, eluviiside ja elupaikade järgi. Toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses.
II kooliaste: uurib putukate kohastumisi erinevates (veekogu, mets, asula) kooslustes. Kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (luup). Selgitab putukate tähtsust looduses, toob näiteid nende vajalikkusest inimesele. Koostab mõne liigi kohta toiduahela.
III kooliaste: seostab putukate kohastumisi elukeskkonnas, ökosüsteemis, inimtegevuses. Analüüsib putukate erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist. Seostab erinevate selgrootute loomade välisehituse ja kohastumuse liikuda, hingata, toituda ning orienteeruda nende elukeskkonnas. Toob näiteid otsese ning täis- ja vaegmoondelise arengu kohta.
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalnepädevus, suhtluspädevus, õpipädevus.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, bioloogia.
Meetodid: luupidega putukate tegutsemisjälgede uurimine nii puudel kui maapinnal.
Vahendid: putukate määraja, luup, pildimaterjal.
Märksõna: putukad
Lisainfo: selga-jalga ilmastikule vastav riietus.Programmi on võimalik kohaldada eelkooliõpilastele. Läbiv teema: mina ja keskkond.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722
Keskkonnaühendus valib igal aastal tegija, kellele pööratakse erilist tähelepanu. Aasta lindu valitakse aastast 1995, aasta puud aastast1996, aasta looma aastast 2013, aasta liblikat aastast 2014 ja aasta kala aastast 2019.
Alutaguse külastuskeskus koostab Kauksi- Oja õpperajale omakorda valiku. Tutvustame aasta tegijaid, kellele antud keskkond on elutegevuseks sobilik. Õppeprogrammi käigus uurime täpsemalt liigi elukohta, eluviisi, paljunemist, toitumist ning kaitset.
Päevakava
Lisainfo: selga-jalga ilmastikule vastav riietus.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 5681 5722
Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia ? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: Kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed, kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Bioloogia: Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele.
Geograafia: Kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:
Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
Meetodid: Esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: Tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“ , „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.
Lisainfo: Selga ilmastikule vastav riietus. Kaasa võtta oma lõunaeine.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 339 3833, 5681 5722