• Grupi saabumine külastuskeskuse parklasse; sissejuhatus; retkejuhi, päevakava ja käitumisreeglite tutvustamine (5 min)
• Õpperetk ja tegevused Roiupalu õpperajal (120 min, millest liikumine 45 min)

Õpperetk sisaldab mitmekülgsel Ahja jõe ürgoru maastikul liikumist koos peatustega õpitegevusteks ning metsakümbluseks. Igas peatuses peab juhendaja alguses olemasolevate vahendite abil väikese selgitava loengu, millele antud punktis keskendutakse ja milliseid tegevusi tehakse. Punktide vahel liikumise ajal lastakse osalejatel avastada ja nautida looduse mitmekesisust oma loovust kasutades, järgides seejuures ohutusreegleid ning arvestades kaaslastega.

• Metsateel pannakse rühmatööna (moodustatakse numbrite loendamise teel) kokku rändlindude piltidega lihtsamad pusled, millega pärast kõik koos tutvuvad ning juhendaja abiga tehakse selgeks, kes piltidel on ja milliste tunnuste järgi neid linde meelde jätta. (15 min)
• Toimub lühike loeng linnupesade teemal, kus linnud pesitsevad, kuidas ja miks nad pesi ehitavad ning miks on lindudel putukaid vaja. Püütakse märgata looduslikke pesaõõnsusi, vaadeldakse pesakaste, kaasasolevat linnupesa. Väikeste rühmadena valmistatakse ise metsamaterjalist linnupesi, mida pärast juhendajale ja üksteisele esitletakse. (20 min)
• Lamineeritud piltide abil tutvutakse loomalaste varjevärvusega ning arutletakse, miks ei tohiks näiliselt abituid metsloomi loodusest kaasa võtta, neid toita või pikaks ajaks looma juurde jääda. (10 min)
• Juhendaja tutvustab piltide abil 4 erinevat puidukahjurit, putukate tunnuseid ja selgitab, kuidas neid teistest loomaliikidest eristada, mis on nende roll looduses ning miks nad inimese jaoks kahjurid on. Ühtlasi rõhutab retkejuht, et järgnevas tegevuses otsitakse ainult putukaid ja eelistatult just mõnda sellist, kellega tutvuti. Osalejad saavad kahepeale ühe luuptopsi ning püüavad ise lähiümbrusest putukaid leida ja topsi püüda, seejuures neid vigastamata. Toimub iseseisev vaatlus, võrdlemine, arutlemine ning järelduste tegemine, kas tegu on putukaga või mõne muu loomaga. Järgneb grupiülene arutelu ja vestlus, kas leitud olend on putukas või mitte, kas inimesed peavad seda putukat metsakahjuriks, miks ei tohiks putukaid ilma mõjuva põhjusta tappa või nende elupaiku kahjustada. (30 min)
• Kokkuvõttev vestlus külastuskeskuse juures. Osalejad väljendavad paari kaupa kogu grupile programmil saadud kogemusi ning teadmisi. Lühike arutelu, kuidas metsas liikumine ja viibimine meid mõjutab. (10 min)
• Soovi korral piknik õpperajal või programmi lõpus külastuskeskuse juures. (15 min)
• Peale programmi toimumist saadetakse õpetajale tagasisidevorm ning soovitus saadud teadmisi ja oskusi õpilastega nende edaspidises õppetöös kasutada.

1.-3. klass I kooliaste. Loodusõpetus
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses
11) eristab selgroogseid ning selgrootuid organisme
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.

Ainetevaheline lõiming: töö- ja kunstiõpetus: käeline tegevus (linnupesade meisterdamine); inimeseõpetus (liikumine ja viibimine värskes õhus kui tervisliku eluviisi alused); kehaline kasvatus (muutuva koormusega füüsiline liikumine maastikul); eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus)
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; väärtused ja kõlblus
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus- õpilane tajub ja väärtustab oma seotust teiste inimestega ja loodusega; õpipädevus- õpilane suudab erinevates olukordades organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas, kasutab õpitut (loengus kuuldut) nii iseseisvas kui ka rühmatöös; suhtluspädevus: õpilane suudab ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust, aruteludes oma seisukohti esitada ja põhjendada
Meetodid: õppekäik looduskeskkonnas; linnupesa meisterdamine; rühmatöö; iseseisev vaatlus ja võrdlemine; loeng; tähelepanekud; arutelu ja vestlus; esitlemine
Vahendid juhendaja poolt: temaatilised lamineeritud pildid ilmestamaks juhendaja selgitusi ja arutelusid; linnupesa; lindudega A4 suuruses pusled (igale 4-liikmelisele grupile üks), topsluubid putukate kogumiseks (paarile 1 tops). Lisaks looduses olemasolevad vahendid: puuoksad, sammal, samblik, lehed, okkad jmt (mida korjatakse minimaalselt ja loodust säästvalt); lindude pesakastid
Teemad/märksõnad: kevad; pesitsemine; rändlind; putukas; selgrootu; kahjur; elusloodus; jätkusuutlikkus, keskkond; grupidünaamika; kaitsevärvus; mets
Eesmärgid: Programm toetab huvi looduse ja looduse uurimise vastu, oskust märgata, vaadelda, selgitada, arutleda ning rühmatööd teha. Eesmärgiks on õppida eristama putukaid teistest loomaliikidest, mõista nende vajalikkust looduse ja inimese jaoks; õppida tundma rändlinde; tutvuda erinevate liikide võimalike elupaikadega; kujundada arusaama meie metsalooduse elurikkusest ja säästlikkuse vajadusest suhtumises metsa; liikuda looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja ohustamata iseennast ning kaaslasi; arendada üldpädevusi mitteformaalõppe keskkonnas; vaimne puhkus.

Vajalik ilmastikule vastav riietus ja jalanõud. Soovi korral kaasa võtta välitingimustesse sobilik eine ja jook, taaskasutatavad nõud, grupijuhil ka prügikott.
Õpperada on valdavalt lauge, kuid pinnapealsete puujuurtega, kulgeb osaliselt kõrgel jõekaldal, kolme järsema tõusu-langusega, ühes kohas ületab oja käetoega silla kaudu, talvel ja märja ilmaga libeduse oht. Õpilasgruppide turvalisus ja ohutus on tagatud programmi korraldajate poolt.

Programmi tellimiseks tuleb täita allpool olev tellimisvorm. Seejärel saadame tellijale kinnituskirja läbiviimise tingimuste ja muu vajaliku lisainfoga. Järelsuhtluses kooskõlastatakse vajadusel eritingimused ja koolipoolsed soovid programmile. Lõplikud kokkulepped sõlmitakse alati taasesitamist võimaldavas vormis. Enne programmile tulekut palume õpetajal tutvustada õpilastele õppeprogrammi sisu ning teavitada lapsevanemaid, kuhu minnakse.

Lisainfo kontakt: info.kiidjarve@rmk.ee, 676 7122

• Olenevalt ilmast ja grupist võib tegevuste järjekord ja kestus muutuda.
• Grupi saabumine, sissejuhatavad tegevused. Tutvustame päevakava, lepime kokku reeglites (10 min)
• Teema arendus (30 min)
• Tutvume põgusalt näitusel „Metskonna lugu“ kunagise metskonnakeskuse, selle töötajate ja nende rollidega ja metsatööde ning tööriistadega läbi aegade (1920.-30. aastad, 1960.-80. aastad), tänapäev)
• Vaatame filmikatkeid vanadest kroonikafilmidest ja tänapäevasest metsamajandamisest. Arutleme, analüüsime ja võrdleme, missugune oli inimeste tegevus metsas ja suhtumine metsa neil erinevatel aegadel, leiame seoseid ja erinevusi.
• Rühmatööd ja arutelud näitusel „Puud ja inimesed“ Oandu Küünis (40 min)
• Tutvutakse näitusel Eesti levinumate puuliikidega (mänd, kask, kuusk, lepp, haab), nende puidu ja selle kasutamisega ning vana aja metsatöödega. Grupp jaotatakse 2 rühmaks (max 12 õpilast) Mõlemad rühmad lahendavad paralleelselt „Puude bingo“ ülesannet. Arutletakse puidu kui ehitus- ja tarbeesemete materjali keskkonnasäästlikkuse üle.
• Mõlemad rühmad lahendavad paralleelselt Küttepuude ülesannet, kus puidunäidised tuleb järjestada kütteväärtuse järgi. Arutletakse puidu kui küttematerjali keskkonnamõju erinevate aspektide üle.
• Õppekäik metsas (1tund 40 min) Arutletakse erinevate puistute tekkeloo üle, seostatult ajaloosündmustega Eestis ja maailmas. Võrreldakse majandus- ja loodusmetsa, arutletakse, millised on metsa väärtused ja kuidas metsa tasakaalustatult ning keskkonnahoidlikult kasvatada, kasutada ja kaitsta. Õppekäigu jaoks on tööleht (1 kahele õpilasele), mida olenevalt ilmast ja grupist võib täita kohapeal või võtta kaasa jätkutegevuste jaoks koolis.
• Kokkuvõttev küsimuste-vastuste ring. Õpilaste ja õpetajate tagasiside programmile. (10 min)

Taotletavad pädevused: matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus
Õpiväljundid/õpitulemused:
III kooliaste, Bioloogia. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

• 4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
• 6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.

III kooliaste. Geograafia:
Metsamajandus ja metsatööstus

• teab metsa ja kestliku metsamajanduse olulisust ning väärtustab metsa kui ökosüsteemi
• selgitab metsamajanduse ja -tööstuse, sh puidu väärindamise rolli Eesti majanduses. teab metsa ja kestliku metsamajanduse olulisust ning väärtustab metsa kui ökosüsteemi

Õpilane teab:

• meie peamisi puuliike ja nende puidu kasutusviise
• metsa erinevaid väärtusi
• loodus-ja majandusmetsade kujunemise eripärasid

Õpilane oskab:

• hinnata metsa vanust vanuseklassi piires ja liigilist koosseisu
• seostada metsade tekkelugu Eesti ajalooga
• mõista inimese ja elukeskkonna seoseid metsa näitel

Õpilane väärtustab: keskkonnasäästlikku, tasakaalustatud ja kõiki metsa funktsioone väärtustavat metsade majandamist ja kaitset

Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikused seosed ning inimese sõltuvus loodusressurssidest; inimtegevusega kaasnevad mõjud. Elukestev õpe ja karjääri kujundamine – metsamajandusega seotud elukutsed
Lõiming: ajalugu – 31) selgitab ja toob näiteid, kuidas inimesed on erinevatel ajastutel loodusesse suhtunud; 32) selgitab, kuidas tootmine, tarbimine ja inimeste elatustase on seotud loodusressursside kasutamisega
emakeel- suudab end kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada (arutelu, vestlusring)
Meetodid: Rühmatöö, õppekäik, praktilised ülesanded, arutelu, analüüs, võrdlus, töölehe täitmine
Vahendid: Puidunäidiste komplekt, näitus „Puud ja inimesed“ koos näituse „kappides“ olevate puidunäidiste, erinevate puuliikide ja nende kasutamise infolehtede ning puidust valmistatud esemetega. Puude bingo ülesanded (üks komplekt igale rühmale). Küttepuude ülesanded (üks komplekt igale rühmale). Tööleht Pärandkultuuri rajal(1 tööleht 2 õpilase jaoks)

Teemad/märksõnad: mets, loodusmets, majandusmets, puuliigid, puidu kasutamine, metsade majandamine, säästev areng, looduskaitse

Juhised õpetajale:

• Õpilasgruppide turvalisus ja ohutus on programmi korraldajate poolselt tagatud. Programmi tellija täidab programmi tellimusvormi www.rmk.ee lehel ja saab vastu kinnituskirja programmi läbiviimise tingimustega, milles on kirjas soovitused ja nõuded õpetajale programmi eel ja ajal ning milles lepitakse vajadusel kokku ka kõik eritingimused ja koolipoolsed soovid programmile.
• Vastutava õpetaja kohustus on kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja saatjaid eelnevalt programmiga seonduvast teavitada (toimumisaeg; programmi sisu; riietus jne).
• Õpetaja ja saatjad osalevad programmis algusest lõpuni, teevad koostööd külastuskeskuse juhendajaga ning on juhendajale vajadusel abiks.
• Pärast programmi on õpetajatel soovitatav saadud kogemusi ja teadmisi seostada edasise õppetööga koolis.
• Selga ja jalga aastaajale ja ilmale vastav riietus ja jalanõud. Kaasa jook ja väike eine. Programmi metsaretke osa ei sobi liikumis- ja nägemispuudega õpilastele.

Lisainfo kontakt: info.oandu@rmk.ee, 676 7010

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tegevused. Tutvustatakse külastuskeskust, päevakava, lepitakse kokku reeglites. (5 min)
• Jagunetakse 2 rühma (käbi valik)
• Pannakse kokku metsa ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaal-kultuurilisi funktsioone ilmestav 24 tükist koosnev pusle. Ühiselt kokku pandud puslepildi ja sõnakaartide abil vesteldakse metsa tähtsusest inimese elus. (5 min)
• Mängitakse RMK tähemängu koostades metsaga seonduvaid tuttavaid sõnu. (5 min)
• Õppekäik palumetsa (4 teemapunkti). (90 min)
• Rühmadele jagatakse vahendid praktilisteks tegevusteks looduses.
• Teemapunktis kirjeldatakse sõnakaartide, piltide ja vaatlustulemuste abil objekti kõrgust, suurust, värvust, kehaehitust, elukeskkonda ja teisi tunnuseid (mänd-kadakas, rähn-pasknäär, põder-metskits, ürask-kuklane). Esitletakse tulemusi üksteisele ja võrreldakse neid omavahel.
• Teemapunktide vahelisel retkel peatutakse ja arutletakse sõnakaartide (soojus, valgus, tuul, sademed) abil, kuidas keskkonnategurid hetkel mõjutavad vaadeldud objektide elukooslust.
• Uuritakse luupidega puudel kasvavaid samblaid ja samblike, puitu lagundavaid puuseeni ning üraskite tegutsemisjälgi.
• Teema kinnistamine ja kokkuvõte.
• Majandusmetsa magnettahvli ja magnetkaartide abil korratakse programmis käsitletud sõnavara – organismide nimed ja inimtegevus metsas. Õpilased paigutavad pildid magnettahvlile, nimetavad õpitud liike ja sõnu, toimub kokkuvõttev arutelu ja tagasiside andmine. (15 min)

Õpiväljundid/õpitulemused:
Loodusõpetus:

• 9) teab taimede, loomade ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ning seostab neid elukeskkonnaga
• Oskab kasutada mudelit:

uurimine – äratundmine (mis on?)
vaatlusuuring vahenditega (milline on?)
uurimine – otsing (miks on?)

• 20) väärtustab looduses turvalist liikumist, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast

Taotletavad pädevused:

Kultuuri- ja väärtuspädevus: väärtustab oma seotust teiste inimestega , loodusega ja keskkonnaga sooritades õppe- ja mängutegevusi vastavalt juhisele;
Suhtluspädevus: väljendab end asjakohaselt ja viisakalt nii emakeeles kui võõrkeeles pöörates tähelepanu tundmatutele sõnadele ja küsides nende tähendust;
Õpipädevus: kasutab õpitut erinevates olukordades seostades omandatud teadmisi varem õpituga;
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – loodushoidlik käitumine ja loodusvarade säästliku kasutamise reeglite järgimine;
elukestev õpe ja karjääri kujundamine – oskus oma tegevust eesmärkide saavutamiseks korraldada, tõhus koostöö
Lõiming: keel ja kirjandus – kordab juhendaja järel seotud lausungit;
kasutab vastavalt suhtlusolukorrale mitteverbaalseid suhtlusvahendeid;
valdab riigikeelt tuginedes sõnakaartidele, illustratsioonidele ja abistavatele küsimustele
Meetodid: õppemäng; objekti vaatlus sõnakaardi ja teemapildiga; arutelu küsimus- vastus meetodil; objektide võrdlus; rühmatöö, individuaalne- ja paaristöö
Vahendid:

• RMK sõnamäng (kõigile tähed)
• metsakasutuse pusle (rühma peale üks sektor puslest)
• metsa eluringi magnettahvel + tahvlile kinnitatavad pildiga magnetid; (paaristööks)
• topsluubid, objektid loodusest (rühmale olenevalt õpilaste arvust)
• sõnakaardid, pildid liikidest (juhendajal)

Teemad/märksõnad: mets, elusloodus, organismide ehitus ja eluviis, keskkond, inimtegevus

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Osalejate rühmadesse jagamine. (10 min).
• Teemat käsitlev esitlus (40 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9×5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (15 min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas või pargis vanu puid, kände ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5 h).

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel.
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust.
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest.

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid või muud puudega seotud rühmadeks jagamise materjale, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale rühmale või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.

Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri
• lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.

Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri
• lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

• III kooliaste

Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: Kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed, kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.

• Gümnaasium

Bioloogia: Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele.
Geograafia: Kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.

Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid: Esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: Tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“ , „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.