Seosed erinevate õppeainete vahel (matemaatika – geomeetrilised kujundid, bioloogia – puuliigid). Matemaatikateadmiste praktiline rakendamine. Puu tagavara hindamine.

Puu mõõtmiseks vajalikud vahendid:

• pisut paksem paber või papp, millest valmistada täisnurkne võrdhaarne kolmnurk
• … või sirgem puu oks või muu pulk
• mõõdulint, millega mõõta ära oma sammu pikkus
• vähemalt 1,3 m pikkune (kui puu ümbermõõt on suurem kui 1,3 m, siis pikem) nöör
• pliiats ja kirjutusalus
• välja prinditud tööleht või muu paber, millele mõõtmisandmed kirja panna

Programmi ligikaudne kestus:

• Videoklipi vaatamine 5 min
• Paberist täisnurkse võrdhaarse kolmnurga valmistamine 5 min
• Puu mõõtmine 15 – 20 min
• Töölehe täitmine ja arvutuste tegemine 15 – 20 min

Kui puu mõõtmist teostatakse kooli hoovis, siis võiks arvestada programmi kestuseks 45 – 60 min minutit

Olenevalt ilmast ja grupist võib tegevuste järjekord ja kestus muutuda.

1. Grupi saabumine, sissejuhatavad tegevused. Tutvustame päevakava, lepime kokku reeglites. (10 min)
2. Teema arendus (30 min):
   2.1. Tutvume põgusalt näitusel „Metskonna lugu“ kunagise metskonnakeskuse, selle töötajate ja nende rollidega ja metsatööde ning tööriistadega läbi aegade (1920.-30. aastad, 1960.-80. aastad), tänapäev)
   2.2. Vaatame filmikatkeid vanadest kroonikafilmidest ja tänapäevasest metsamajandamisest. Arutleme, analüüsime ja võrdleme, missugune oli inimeste tegevus metsas ja suhtumine metsa neil erinevatel aegadel, leiame seoseid ja erinevusi.
3. Rühmatööd ja arutelud näitusel „Puud ja inimesed“ Oandu Küünis. (40 min)
   3.1. Tutvutakse näitusel Eesti levinumate puuliikidega (mänd, kask, kuusk, lepp, haab), nende puidu ja selle kasutamisega ning vana aja metsatöödega. Grupp jaotatakse 2 rühmaks (max 12 õpilast) Mõlemad rühmad lahendavad paralleelselt „Puude bingo“ ülesannet. Arutletakse puidu kui ehitus- ja tarbeesemete materjali keskkonnasäästlikkuse üle.
   3.2. Mõlemad rühmad lahendavad paralleelselt Küttepuude ülesannet, kus puidunäidised tuleb järjestada kütteväärtuse järgi. Arutletakse puidu kui küttematerjali keskkonnamõju erinevate aspektide üle.
4. Õppekäik metsas (1tund 40 min). Arutletakse erinevate puistute tekkeloo üle, seostatult ajaloosündmustega Eestis ja maailmas. Võrreldakse majandus- ja loodusmetsa, arutletakse, millised on metsa väärtused ja kuidas metsa tasakaalustatult ning keskkonnahoidlikult kasvatada, kasutada ja kaitsta. Õppekäigu jaoks on tööleht (1 kahele õpilasele), mida olenevalt ilmast ja grupist võib täita kohapeal või võtta kaasa jätkutegevuste jaoks koolis.
5. Kokkuvõttev küsimuste-vastuste ring kus kinnistatakse ja teadvustatakse programmi õpitulemusi. (10 min)
6. Pärast programmi toimumist edastame igale osalenud õpetajale e-kirja, mis sisaldab linki tagasiside küsimustikule. Küsimustiku täitmine on vabatahtlik. Soovi korral on õpetajatel võimalik tagasisidet anda ka kohapeal. Juhendajatel on kaasas QR-kood, mis suunab tagasiside küsimustikule.

Taotletavad pädevused: matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus
Õpiväljundid/õpitulemused:
III kooliaste, 2.2. Bioloogia
2.2.3. Õpitulemused
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.
III kooliaste. 2.4. Geograafia
2.4.3. Õpitulemused
Metsamajandus ja metsatööstus
1) teab metsa ja kestliku metsamajanduse olulisust ning väärtustab metsa kui ökosüsteemi;
2) selgitab metsamajanduse ja -tööstuse, sh puidu väärindamise rolli Eesti majanduses.

Õpilane teab

• meie peamisi puuliike ja nende puidu kasutusviise
• metsa erinevaid väärtusi
• loodus-ja majandusmetsade kujunemise eripärasid

Õpilane oskab

• hinnata metsa vanust vanuseklassi piires ja liigilist koosseisu
• seostada metsade tekkelugu Eesti ajalooga
• mõista inimese ja elukeskkonna seoseid metsa näitel

Õpilane väärtustab: keskkonnasäästlikku, tasakaalustatud ja kõiki metsa funktsioone väärtustavat metsade majandamist ja kaitset

Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikused seosed ning inimese sõltuvus loodusressurssidest; inimtegevusega kaasnevad mõjud. Elukestev õpe ja karjääri kujundamine – metsamajandusega seotud elukutsed
Lõiming: ajalugu – 31) selgitab ja toob näiteid, kuidas inimesed on erinevatel ajastutel loodusesse suhtunud; 32) selgitab, kuidas tootmine, tarbimine ja inimeste elatustase on seotud loodusressursside kasutamisega
emakeel- suudab end kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada (arutelu, vestlusring)
Meetodid: Rühmatöö, õppekäik, praktilised ülesanded, arutelu, analüüs, võrdlus, töölehe täitmine
Vahendid: Puidunäidiste komplekt, näitus „Puud ja inimesed“ koos näituse „kappides“ olevate puidunäidiste, erinevate puuliikide ja nende kasutamise infolehtede ning puidust valmistatud esemetega. Puude bingo ülesanded (üks komplekt igale rühmale). Küttepuude ülesanded (üks komplekt igale rühmale). Tööleht Pärandkultuuri rajal (1 tööleht 2 õpilase jaoks)
Teemad/märksõnad: mets, loodusmets, majandusmets, puuliigid, puidu kasutamine, metsade majandamine, säästev areng, looduskaitse

Selga ja jalga aastaajale ja ilmale vastav riietus ja jalanõud. Kaasa jook ja väike eine. Programmi metsaretke osa ei sobi liikumis- ja nägemispuudega õpilastele.

Lisainfo kontakt: info.oandu@rmk.ee, 676 7010

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tegevused. Tutvustatakse külastuskeskust, päevakava, lepitakse kokku reeglites. (5 min)
• Jagunetakse 2 rühma (käbi valik)
• Pannakse kokku metsa ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaal-kultuurilisi funktsioone ilmestav 24 tükist koosnev pusle. Ühiselt kokku pandud puslepildi ja sõnakaartide abil vesteldakse metsa tähtsusest inimese elus. (5 min)
• Mängitakse RMK tähemängu koostades metsaga seonduvaid tuttavaid sõnu. (5 min)
• Õppekäik palumetsa (4 teemapunkti). (90 min)
• Rühmadele jagatakse vahendid praktilisteks tegevusteks looduses.
• Teemapunktis kirjeldatakse sõnakaartide, piltide ja vaatlustulemuste abil objekti kõrgust, suurust, värvust, kehaehitust, elukeskkonda ja teisi tunnuseid (mänd-kadakas, rähn-pasknäär, põder-metskits, ürask-kuklane). Esitletakse tulemusi üksteisele ja võrreldakse neid omavahel.
• Teemapunktide vahelisel retkel peatutakse ja arutletakse sõnakaartide (soojus, valgus, tuul, sademed) abil, kuidas keskkonnategurid hetkel mõjutavad vaadeldud objektide elukooslust.
• Uuritakse luupidega puudel kasvavaid samblaid ja samblike, puitu lagundavaid puuseeni ning üraskite tegutsemisjälgi.
• Teema kinnistamine ja kokkuvõte.
• Majandusmetsa magnettahvli ja magnetkaartide abil korratakse programmis käsitletud sõnavara – organismide nimed ja inimtegevus metsas. Õpilased paigutavad pildid magnettahvlile, nimetavad õpitud liike ja sõnu, toimub kokkuvõttev arutelu ja tagasiside andmine. (15 min)

Õpiväljundid/õpitulemused:
Loodusõpetus:

• 9) teab taimede, loomade ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ning seostab neid elukeskkonnaga
• Oskab kasutada mudelit:

uurimine – äratundmine (mis on?)
vaatlusuuring vahenditega (milline on?)
uurimine – otsing (miks on?)

• 20) väärtustab looduses turvalist liikumist, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast

Taotletavad pädevused:

Kultuuri- ja väärtuspädevus: väärtustab oma seotust teiste inimestega , loodusega ja keskkonnaga sooritades õppe- ja mängutegevusi vastavalt juhisele;
Suhtluspädevus: väljendab end asjakohaselt ja viisakalt nii emakeeles kui võõrkeeles pöörates tähelepanu tundmatutele sõnadele ja küsides nende tähendust;
Õpipädevus: kasutab õpitut erinevates olukordades seostades omandatud teadmisi varem õpituga;
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – loodushoidlik käitumine ja loodusvarade säästliku kasutamise reeglite järgimine;
elukestev õpe ja karjääri kujundamine – oskus oma tegevust eesmärkide saavutamiseks korraldada, tõhus koostöö
Lõiming: keel ja kirjandus – kordab juhendaja järel seotud lausungit;
kasutab vastavalt suhtlusolukorrale mitteverbaalseid suhtlusvahendeid;
valdab riigikeelt tuginedes sõnakaartidele, illustratsioonidele ja abistavatele küsimustele
Meetodid: õppemäng; objekti vaatlus sõnakaardi ja teemapildiga; arutelu küsimus- vastus meetodil; objektide võrdlus; rühmatöö, individuaalne- ja paaristöö
Vahendid:

• RMK sõnamäng (kõigile tähed)
• metsakasutuse pusle (rühma peale üks sektor puslest)
• metsa eluringi magnettahvel + tahvlile kinnitatavad pildiga magnetid; (paaristööks)
• topsluubid, objektid loodusest (rühmale olenevalt õpilaste arvust)
• sõnakaardid, pildid liikidest (juhendajal)

Teemad/märksõnad: mets, elusloodus, organismide ehitus ja eluviis, keskkond, inimtegevus

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Osalejate rühmadesse jagamine. (10 min).
• Teemat käsitlev esitlus (40 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9×5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (15 min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas või pargis vanu puid, kände ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5 h).

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel.
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust.
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest.

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid või muud puudega seotud rühmadeks jagamise materjale, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale rühmale või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.

Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri
• lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.

Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri
• lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

• III kooliaste

Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: Kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed, kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.

• Gümnaasium

Bioloogia: Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele.
Geograafia: Kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.

Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid: Esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: Tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“ , „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.