Sissejuhatus RMK Kabli külastuskeskuses- tutvumine, päevakava tutvustus, liikumis- ja käitumisreeglite kokku leppimine ohutuse ja turvalisuse tagamiseks (15 min).
Loodusretk praktiliste tegevustega (2 tundi):

• õpperaja lühitutvustus (5 min);
• ülevaade Läänemere elustikustust (30 min);
• osalejate rühmadesse jagamine (igas rühmas 4-5 liiget);
• õpilased koguvad mererannast erinevaid looduslikke materjale ja määravad mereheidisest leitud liigid, kasutades määramistabeleid, pildimaterjale ja luupe; õpilased kujundavad kogututust rannaliivale loovtöö, mis kujutab Läänemere keskkonnaseisundit. Arutlelu käigus selgub, kuidas toimub jäätmete kandumine merelt maale ja maalt merele (30 min);
• kõik rühmad esitlevad oma loovtöid ja teevad kokkuvõtted, tuues esile hetkel kõige olulisemad keskkonnateemad ja kaitsevajaduse ning pärandkultuurile tuginedes iseloomustavad Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust piirkonnas (Liivi lahe) näitel (55 min);
• lõunapaus (30 min).
• Kabli külastuskeskuses vaatame Läänemere keskkonnaseisundit kajastavat lühifilmi “Märka merd” ja hooajal jälgime hülgekaamera abil hetkeolukorda hallhüljeste koloonias ning programmi lõpetuseks kuulame õpilaste ja õpetajate tagasisidet (45 min).

Loodusõpetus
Vesi Läänemeres – merevee omadused. Elutingimused Läänemeres- mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Läänemere reostumine ja kaitse.
II kooliastme õpilane:

• 7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
• 15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele), iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
• 33) selgitab Läänemere vähese soolasuse põhjuseid ning Läänemere mõju eesti ilmastikule;
• 35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kasutamise vajaduse üle.

Õpieesmärgid
Programmi eesmärk on, et õpilane oskab käituda looduses, huvitub loodusest, oskab näha inimtegevuse mõju keskkonnale ja tunnetab mere jõudu ja ka ohtusid. Tutvustame merendusega seotud elukutseid.
Õpilane:

• saab ülevaate Läänemerest kui ökosüsteemist;
• määrab määramistabelite järgi Läänemere selgroogseid ja selgrootuid;
• selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi;
• iseloomustab pärandkultuuri abil rannarahva eluviisi.

Õpiväljundid
Programmi läbinud õpilane:

• tunneb vähemalt viite Läänemeres elavat kalaliiki, kahte hülgeliiki, nelja rannakarbi liiki ja kõige sagedasemalt esinevaid vetikaid; Läänemere soolasuse eripära
• teab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna (Liivi lahe) näitel
• mõistab Läänemere merekeskkonna kaitse ja hoidmise ning seire vajadust

Üldpädevused:
Kultuuri- ja väärtuspädevus: oskus hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, oma suhteid ja tegevusi teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oskus väärtustada looduslikku mitmekesisust.
Enesemääratluspädevus: oskus mõista ja hinnata iseennast, käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise.
Õpipädevus: suudab hankida õppimiseks vajaminevat teavet, kasutada õpitut erinevates olukordades, seostada omandatud teadmisi varem õpituga, analüüsida oma teadmisi ja oskusi.
Suhtluspädevus: suudab ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada, oma seisukohti esitada ja põhjendada.

Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, eesti keel, kunstiõpetus
Meetodid: Arutelu ja loovtöö sooritamise kaudu loogiliste järeldusteni jõudmine, seoste loomine, Läänemere elustiku tundma õppimine luubiga vaadeldes, käega kombates ja määramistabeleid ning pildimaterjali kasutades.

Vahendid: Igal rühmal (4-5 õpilast rühmas) on luubid, erinevad kirjalikud pildimaterjalid ja määramistabelid.
Teemad: Peateemaks on Läänemere elustiku tundmaõppimine, merekeskkonna kaitsevajaduse teadvustamine ja organismide ning nende keskkonnatingimuste tihedate vastastikuste sidemete tähtsusest arusaamine ning pärandkultuuri tundmine.

Programmi oluline teema on keskkond ja jätkusuutlik areng- taotleme õpilase kujunemist isiksuseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna hoidmise küsimustele.

Olenevalt ilmast ja grupist võib tegevuste järjekord ja kestus muutuda.

1. Grupi saabumine, sissejuhatavad tegevused. Tutvustame päevakava, lepime kokku reeglites. (10 min)
2. Teema arendus (30 min):
   2.1. Tutvume põgusalt näitusel „Metskonna lugu“ kunagise metskonnakeskuse, selle töötajate ja nende rollidega ja metsatööde ning tööriistadega läbi aegade (1920.-30. aastad, 1960.-80. aastad), tänapäev)
   2.2. Vaatame filmikatkeid vanadest kroonikafilmidest ja tänapäevasest metsamajandamisest. Arutleme, analüüsime ja võrdleme, missugune oli inimeste tegevus metsas ja suhtumine metsa neil erinevatel aegadel, leiame seoseid ja erinevusi.
3. Rühmatööd ja arutelud näitusel „Puud ja inimesed“ Oandu Küünis. (40 min)
   3.1. Tutvutakse näitusel Eesti levinumate puuliikidega (mänd, kask, kuusk, lepp, haab), nende puidu ja selle kasutamisega ning vana aja metsatöödega. Grupp jaotatakse 2 rühmaks (max 12 õpilast) Mõlemad rühmad lahendavad paralleelselt „Puude bingo“ ülesannet. Arutletakse puidu kui ehitus- ja tarbeesemete materjali keskkonnasäästlikkuse üle.
   3.2. Mõlemad rühmad lahendavad paralleelselt Küttepuude ülesannet, kus puidunäidised tuleb järjestada kütteväärtuse järgi. Arutletakse puidu kui küttematerjali keskkonnamõju erinevate aspektide üle.
4. Õppekäik metsas (1tund 40 min). Arutletakse erinevate puistute tekkeloo üle, seostatult ajaloosündmustega Eestis ja maailmas. Võrreldakse majandus- ja loodusmetsa, arutletakse, millised on metsa väärtused ja kuidas metsa tasakaalustatult ning keskkonnahoidlikult kasvatada, kasutada ja kaitsta. Õppekäigu jaoks on tööleht (1 kahele õpilasele), mida olenevalt ilmast ja grupist võib täita kohapeal või võtta kaasa jätkutegevuste jaoks koolis.
5. Kokkuvõttev küsimuste-vastuste ring kus kinnistatakse ja teadvustatakse programmi õpitulemusi. (10 min)
6. Pärast programmi toimumist edastame igale osalenud õpetajale e-kirja, mis sisaldab linki tagasiside küsimustikule. Küsimustiku täitmine on vabatahtlik. Soovi korral on õpetajatel võimalik tagasisidet anda ka kohapeal. Juhendajatel on kaasas QR-kood, mis suunab tagasiside küsimustikule.

Taotletavad pädevused: matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus
Õpiväljundid/õpitulemused:
III kooliaste, 2.2. Bioloogia
2.2.3. Õpitulemused
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.
III kooliaste. 2.4. Geograafia
2.4.3. Õpitulemused
Metsamajandus ja metsatööstus
1) teab metsa ja kestliku metsamajanduse olulisust ning väärtustab metsa kui ökosüsteemi;
2) selgitab metsamajanduse ja -tööstuse, sh puidu väärindamise rolli Eesti majanduses.

Õpilane teab

• meie peamisi puuliike ja nende puidu kasutusviise
• metsa erinevaid väärtusi
• loodus-ja majandusmetsade kujunemise eripärasid

Õpilane oskab

• hinnata metsa vanust vanuseklassi piires ja liigilist koosseisu
• seostada metsade tekkelugu Eesti ajalooga
• mõista inimese ja elukeskkonna seoseid metsa näitel

Õpilane väärtustab: keskkonnasäästlikku, tasakaalustatud ja kõiki metsa funktsioone väärtustavat metsade majandamist ja kaitset

Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikused seosed ning inimese sõltuvus loodusressurssidest; inimtegevusega kaasnevad mõjud. Elukestev õpe ja karjääri kujundamine – metsamajandusega seotud elukutsed
Lõiming: ajalugu – 31) selgitab ja toob näiteid, kuidas inimesed on erinevatel ajastutel loodusesse suhtunud; 32) selgitab, kuidas tootmine, tarbimine ja inimeste elatustase on seotud loodusressursside kasutamisega
emakeel- suudab end kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada (arutelu, vestlusring)
Meetodid: Rühmatöö, õppekäik, praktilised ülesanded, arutelu, analüüs, võrdlus, töölehe täitmine
Vahendid: Puidunäidiste komplekt, näitus „Puud ja inimesed“ koos näituse „kappides“ olevate puidunäidiste, erinevate puuliikide ja nende kasutamise infolehtede ning puidust valmistatud esemetega. Puude bingo ülesanded (üks komplekt igale rühmale). Küttepuude ülesanded (üks komplekt igale rühmale). Tööleht Pärandkultuuri rajal (1 tööleht 2 õpilase jaoks)
Teemad/märksõnad: mets, loodusmets, majandusmets, puuliigid, puidu kasutamine, metsade majandamine, säästev areng, looduskaitse

Selga ja jalga aastaajale ja ilmale vastav riietus ja jalanõud. Kaasa jook ja väike eine. Programmi metsaretke osa ei sobi liikumis- ja nägemispuudega õpilastele.

Lisainfo kontakt: info.oandu@rmk.ee, 676 7010

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Osalejate rühmadesse jagamine. (10 min).
• Teemat käsitlev esitlus (40 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9×5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (15 min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas või pargis vanu puid, kände ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5 h).

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel.
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust.
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest.

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid või muud puudega seotud rühmadeks jagamise materjale, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale rühmale või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.

Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri
• lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.

Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri
• lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

• sissejuhatus (10 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevuste käik (150 või 180 min).
• sissejuhatus teemasse, loeng ja suunatud diskussioon (20 min):
• kaitseala lühitutvustus (kaitse-eesmärk, kaitsekord, loodus- ja kultuuripärandi väärtused).
• elurikkus kui ökosüsteemide toimimise alus (elurikkuse olulisusest, erinevad tasandid, kaitsealade roll elurikkuse hoidmisel, igaühe loodushoid).
• õpperetk erinevatele kooslustele iseloomulike taimeliikide tundmaõppimiseks ca 3 km (130 min).
• rühmade moodustamine taimedega seotud õppemänguga. Õppevahendite jagamine rühmadele (määrajad, luubid, vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, seljakotid).
• vaatleme ja õpime tundma erinevaid taimeliike ja nende tunnuseid niidu- ja metsakoosluses ja nende kasutust meie igapäevaelus (nt söödavad ja mürgised, ravim- ja värvitaimed jne).
• rühmatööna õpime ühe taimeliigi näitel kasutama määrajaid (“Eesti taimede määraja” ning telefoniga taimede määramisrakendus).
• kahe koosluse taimede liigirikkuse võrdlus vaatluslehtede abil rühmatööna.
• praktiline taimede kasutamine – taimetrükk (30 min). Huvi korral on lisaülesandena võimalik õppida taimetrüki tehnikat, talletades taimedes peituvad värvid kaardile.
• kokkuvõte (20 min)
• tagasisidestamine paaridena: ootused, saadud kogemused ja teadmised ning muutused mõtetes, arusaamades, hoiakutes.
• kokkuvõttev arutelu, kuidas igaüks saab edaspidi panustada elurikkuse hoidmisse.

Gümnaasiumi bioloogia – 2.1.4.4. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“. Ökoloogia. Keskkonnakaitse.
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Kultuuriline identiteet. Tervis ja ohutus. Väärtused ja kõlblus. Lõimitud on bioloogia.
Meetodid ja vahendid:

• sissejuhatav loeng ja suunatud diskussioon kaitseala lühitutvustus ja elurikkus kui ökosüsteemide toimimise alus. Vahendid: dataprojektor, ekraan.
• õpperetk erinevatele kooslustele iseloomulike taimeliikide tundmaõppimiseks:
• õppemäng rühmade moodustamiseks.
• taimeliikide ja koosluste vaatlus.
• rühmatööna taimeliikide määramine. Vahendid: määrajad “Eesti taimede määraja”, digitaalsed määramisrakendused, luubid, vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, seljakotid.
• rühmatööna võrdlus – kahe koosluse taimede liigirikkuse võrdlus. Vahendid: vaatluslehed, pliiatsid, kirjutusalused.
• praktiline individuaalne töö, kaardi tegemine taimetrüki tehnikas (soovi korral).
• tagasisidestamine paaridena.
• kokkuvõttev arutelu, kuidas igaüks saab edaspidi panustada elurikkuse hoidmisse.

Üldpädevused: digipädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus; suhtluspädevus
Õpitulemused
Õpilane teab:

• kaitseala kaitse-eesmärki ja olulisemaid loodusväärtusi.
• taimemääraja kasutamise põhimõtet ning erinevaid võimalusi digitaalseks taimede määramiseks.

Õpilane oskab:

• selgitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust.
• tuua näiteid kaitstavate loodusobjektide kohta.
• tuua näiteid erinevate niidu- ja metsakooslustele omaste taimeliikide kohta ja nende kasutamisest igapäevaelus.
• õpilane väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses.
• õpilane teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

• sissejuhatus (5 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, jagatakse töövahendeid.
• esimene osa õppeprogrammist toimub välitingimustes ning teine osa siseruumis (koolis/keskuses).
• tegevuste käik (70 min).
• arutelu käigus aktiveeritakse osalejate eelteadmised puu- ja põõsaliikidest ja tehakse selgeks puittaimede rühmitamise alused.
• kooli või looduskeskuse ümbruses:
• õpitakse tundma Eesti metsade tavalisemaid puu- ja põõsaliike võrsete ja pungade järgi.
• vaadeldakse puude võra kuju ja puu koort.
• siseruumis toimuvad tegevused:
• pungade võrdlemine ja punga ehituse uurimine.
• erinevate viljatüüpide ja levimisviiside võrdlemine (III kooliaste).
• rühmatööna võrsete määramine ja liigi kirjeldamine töölehel.
• rühmatöö tulemuste esitlemine: puu- või põõsaliigi tutvustus.
• arutelu looduse hüvedest ja kuidas kuidas erinevad puuliigid on seotud meie igapäevaeluga.
• kokkuvõte (15 min).
• programmi lõpuringis väljendab õpilane oma kogemusi või uusi teadmisi puude ja põõsaste tundmise osas.

4-6 kl II kooliaste – Ainevaldkond „Loodusained”. Mets elukeskkonnana. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed.
7-9 kl III kooliaste – Ainevaldkond „Loodusained”. Taimede tunnused ja eluprotsessid. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus; õpipädevus; suhtluspädevus.
Meetodid: vaatlemine ja määramine; vaatlustulemuste esitlemine; iseseisev töö ja rühmatöö; arutelu.
Vahendid: tööleht, kirjutusvahend, kirjutusalus, luup ja määramisleht paari peale.
Õpitulemused
Õpilane oskab:

• vaadelda ja määrata levinumaid puu- ja põõsaliike vegetatsioonivälisel perioodil.
• kasutada lihtsamaid määrajaid.
• võrrelda erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid (III kooliaste).
• vormistada vaatlustulemusi ja esitleda neid teistele.

Õpilane teab:

• Eesti tavalisemaid puittaimi.
• mõistet looduse hüved ning kuidas on seotud puuliigid inimese igapäevaeluga.
• õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

Programmi üks osa toimub välitingimustes kooli lähedal asuvas pargis või metsas ning teine osa koolis või keskuses siseruumis.
Programmile tulles panna selga ilmastikule sobiv riietus, jalga niiskuskindlad jalanõud. Sobib sügavama loodushuviga õpilastele. Programm ei sobi erivajadustega õpilastele.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319