Septembris jõuab rongiga taas hõlpsalt üle Eesti seenenäitustele ja seenetarkade juhatusel raudteejaamade läheduses paiknevatesse riigimetsadesse. Elron ja RMK panid tänavuseks seenehooajaks Seeneekspressi kaardile üle 30 seenemetsa, -näituse ja -ürituse.

“Sügisene Eesti mets on värviline ja ilus ja Seeneekspressiga soovimegi inspireerida inimesi ette võtma väikseid loodusmatkasid ja leida oma salajane seenekoht, kui seda veel pole,” ütles Elroni turundusspetsialist Mirjam Nõmm. “Kaardile oleme koondanud üle 30 hea seenemetsa, seenenäituse ja -ürituse, mis pakuvad avastamisrõõmu nii kogenud seenelistele kui ka algajatele”

Seeneekspressi avasündmus toimub 29. augustil Rapla raudteejaamas, kus Eesti Loodusmuuseumi seenetundja juhendamisel saab välknäitusel tutvuda kohalike liikidega ning saada nõu seente määramise ja korjamise kohta. Üle Eesti toimub septembris ja oktoobris ka seitse juhendatud seeneretke. 

“Seenele minek on paljude eestlaste jaoks sügisene traditsioon, kuid iga metsakäik võib pakkuda ka midagi uut. Juhendatud retkedel saab oma teadmisi täiendada, õppida paremini seeni tundma ja avastada ehk mõni uus lemmikmetsarada. Seeneekspress kutsub loodusesse minema ka neid, kes tavaliselt seenele autoga sõidavad, seekord saab metsani sõita hoopis rongiga ning jätta auto koju. Nii on teekond ise juba osa toredast looduselamusest,“ ütles RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt.

Kes metsa ei jõua, saab tänavuse seenesaagiga tutvuda Tallinnas, Tartus ja Aegviidus toimuvatel seenenäitustel. Lisaks seente avastamisele ootavad külastajaid mõnel näitusel kuraatorituurid, viktoriinid, seenebingo ja meisterdamine. Eesti Loodusmuuseumis ja Tartu loodusmajas aitavad seenekonsultandid määrata ka külastajate endi korjatud seeni.

„Seenenäitus on igal aastal külastajate poolt palavalt armastatud ja väga oodatud. Kuna väljapanekut värskendatakse üle päeva, on ka näitus ajas muutuv – kunagi ei tea, millised põnevad leiud järgmiseks näitusele jõuavad,” ütles Eesti Loodusmuuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Liisa Johanna Lukk. “Ootame külastajaid kaasa tooma ka enda korjatud erilisemaid värskeid ja täies pikkuses jalaga seeni – nii määramiseks kui ka näitusele väljapanemiseks.”

Seeneekspressi kaardi, seenesündmuste ajakava ja näitused leiab aadressilt www.elron.ee/seeneekspress

Seeneekspressi kampaaniat korraldavad Elron, RMK, Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu loodusmaja.

Seenenäitused:

Sündmused ja seenerekted: 

RMK liigub edasi riigimetsast varutud okaspuupaberipuidu biokeemilise väärindamise plaaniga ning jätkab sel suunal koostööd Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-iga. Eesmärk on anda Eestis varutud puidule suurem väärtus kohapeal ning toetada puidutööstuse arengut ja pikaajalist investeerimiskindlust. 

RMK puiduturustuse osakonna juhataja Esko Orase sõnul on oluline, et lepingupartner saab paberipuidu väärindamise tehase rajamise plaaniga edasi liikuda. 

„Soovime jätkuvalt, et riigimetsast varutud puit leiaks Eestis võimalikult suure lisandväärtusega kasutuse. Toormekindluse pakkumine 360 000 kuupmeetri okaspuu paberipuidu näol aastas on RMK tugi puidu keemilise väärindamise arengusse ja uue tööstuse tekkesse,“ ütles Oras. 

„Eesti puidutööstus on tugev just siis, kui suudame igale puidusortimendile leida võimalikult mõistliku ja kõrge väärtusega kasutuse. Paberipuidu kohapealne väärindamine loob selleks uue võimaluse ning aitab kasvatada Eesti tööstuse konkurentsivõimet,“ lisas Oras. 

Horizoni plaan on kasutada Eestis okaspuupaberipuitu olemasoleva tselluloosi- ja jõupaberitootmise väärtusahelas, kus okaspuutselluloosist toodetakse jõupaberit ja pakendilahendusi rahvusvahelistele turgudele. 

RMK jätkab eraldi ka kasepaberipuidu väärindamise võimaluste otsimist. Kui selleks tekib piisav valmisolek ja turuhuvi, valmistab RMK ette täiendava avaliku müügiprotsessi. 

RMK roll ei ole ise tööstust rajada, vaid luua ausatel ja läbipaistvatel tingimustel eeldused, et Eestis saaksid sündida suurema lisandväärtusega puidutööstuse investeeringud.

RMK kontrollis enne Horizoniga jätkamist avalikult, kas turule on viimase aasta jooksul lisandunud uusi ettevõtjaid, kes sooviksid ja suudaksid riigimetsast varutud okaspuupaberipuitu Eestis samaväärsetel tingimustel väärindada. Menetluse käigus ei laekunud RMK-le ühtegi huviavaldust.  

Turuhuvi väljaselgitamine algatati pärast seda, kui VKG Fiber kasutas lepingus ette nähtud võimalust väljuda RMK-ga sõlmitud paberipuidu keemilise väärindamise kestvuslepingust. VKG kinnitas, et jätkab biotoodete tehase arendamist ja strateegilise investori otsimist, kuid ei olnud valmis võtma RMK-ga pikaajalisi siduvaid kohustusi. 

Traditsiooniks kujunenud Valge ÖÖ toimub tänavu juba üheksandat korda. Aastate jooksul on sündmus viinud külastajad Eesti eri paikadesse, kuid sel aastal kutsuvad RMK ja SA Virumaa Muuseumid veetma sumedat augustiõhtut Palmse mõisas, et tähistada üheskoos Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva.

22. augusti õhtul täitub Palmse mõisapark valguskunsti, muusika, retkede, töötubade, välikohvikute ja põnevate lugudega. Tänavune Valge ÖÖ on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 55. sünnipäevale ning kutsub avastama teemat „Lahemaa loodus ja inimesed“.

RMK külastuskorraldusosakonna juhi Marge Rammo sõnul annab tänavune sündmus suurepärase võimaluse avastada Lahemaad nii neil, kes piirkonda hästi tunnevad, kui ka neil, kes siia alles esimest korda satuvad.

“Lahemaa on paik, kus on erakordselt palju seda, mis väärib hoidmist ja kaitsmist – nii ainulaadne loodus kui ka põlvkondade jooksul kujunenud kultuuripärand. Samal ajal peame oluliseks, et inimesed saaksid neid väärtusi vahetult kogeda ja mõista, selle nimel loome matkavõimalusi ja jagame loodusteadmisi. RMK eesmärk on, et inimesed tunneksid end looduses oodatuna ning leiaksid sealt elamusi, uusi teadmisi ja inspiratsiooni, et elada elusamat elu,” ütles Rammo.

„Meil on väga hea meel, et Lahemaa sünnipäeva tähistav Valge ÖÖ toimub just Palmses. Valge ÖÖ annab külastajatele võimaluse kogeda Palmse mõisa ja selle parki hoopis teises valguses ning avastada tuttavat paika uue nurga alt,“ lisas omalt poolt Palmse mõisa projektijuht Susanna Murel. „Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva tähistamine jätkub Palmse mõisas ka edaspidi mitmesuguste tegevuste ja ettevõtmistega, mis avavad Lahemaa ja Palmse ühist lugu eri vaatenurkadest,“ kinnitas ta.

Valge ÖÖ on aastatega kujunenud armastatud suve suursündmuseks. Tänavuse programmi üheks tõmbenumbriks on bussiekskursioonid, mis saavad alguse Palmse bussiparklast.

“Bussiretked pakuvad suurepärast võimalust näha ühe õhtu jooksul mitut Lahemaa eriilmelist paika ning kuulda kogenud giidide vahendusel lugusid, mis tavapärasel külastusel sageli märkamata jäävad. Kahe ja poole tunnine ringsõit viib Kasispea külas asuva Jaani-Tooma suurkivi juurde, Viinistu rannakülla, Suurpea neemele ning Kolgaküla ja Nõmmeveski ümbrusesse,“ rääkis Rammo.

Üheks õhtu erilisemaks atraktsiooniks on väljapanek „Heidame valgust Lahemaa lugudele“, mis kutsub peatuma, uurima ja avastama. Valgustatud klaaskuplite alla peidetud esemed jutustavad lugusid Lahemaa loodusest, inimestest ja pärandist. Muu hulgas saab teada, kuidas kujunesid Lahemaa kuulsad rändrahnud, milliseid jälgi on jätnud meri rannakülade ellu ning milliste sündmuste ja inimeste kaudu sündis Eesti esimene rahvuspark.

Valge ÖÖ programm algab kell 15 üritusala avamisega. Päeva jooksul on avatud Lahemaa külastuskeskus, toimuvad juhendatud retked, ekskursioonid ja töötoad ning külastajaid ootavad kohvikud. Kell 19.30 algab kontsertprogramm, kell 20.15 saab maitsta Lahemaa 55. sünnipäeva torti ning kell 21.00 süttib Palmse mõisapargis valguskunsti imedemaa.

Lisaks bussiekskursioonidele saavad huvilised osaleda jalutuskäikudel Palmse ümbruse looduses, tutvuda Palmse mõisaga ning kuulata mõisapärimust ja kummituslugusid. Kõigile ekskursioonidele ja retkedele on vajalik eelregistreerimine.

Üritusele saab tulla ka eribussiga Rakverest. Buss väljub kell 15.30 AQVA Hotel & Spa parklast ning päeva lõpus viivad bussid külastajad tagasi Rakverre.

Lisainfo programmi, registreerimise ja transpordi kohta: https://rmk.ee/lahemaa-valge-oo/

Kikepera looduskaitsealal jätkuvad alates tänasest (10.08.26) tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks. Tööde eesmärk on peatada kuivenduse tõttu kahjustada saanud märgade metsade hävimine ja luua soodsad tingimused elupaikade ja kaitsealuste liikide tervenemiseks.

Taastamistööd toimuvad üksnes looduskaitsealusel riigimaal ja kogenud maaparanduse ekspertide, Tartu Ülikooli teadlaste, RMK ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud taastamiskava ja Kobras AS koostatus teostusprojekti alusel. Nii Keskkonnaamet kui ka Maa- ja Ruumiamet on taastamistööde kavad kooskõlastanud.

Kraavituse sulgemise tulemusena muutub maastik taas märjemaks ja sobilikumaks märgade metsade elustikule.

Viimastel kuudel on taastamistööde jätkamiseks saadud vajalikud selgitused:

Töid tehakse rahvusvahelise märgalade taastamise projekti WaterLANDs raames. Tööd teeb Hanso MK.

Loe lähemalt Kikepera taastamiskava ja korduma kippuvate küsimuste kohta SIIT.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avas Meremõisa telkimisala juurde uue 140-kohalise parkla, mis aitab kaitsta Laulasmaa maastikukaitseala tundlikku loodust ja suunata paremini külastuskoormust.

Meremõisa on üks RMK enimkülastatud telkimisalasid. Ainuüksi eelmise aasta juulis külastati ala enam kui 17 000 korral ning augustis üle 10 000 korra. Nii suur külastajate arv tähendas, et sõidukitega liikumine telkimisala sees hakkas järjest enam kahjustama õrna metsaalust ja pinnast.

„Meremõisa populaarsus ja inimeste loodusesse tulemise soov on rõõmustav, kuid samal ajal tähendab see ka suuremat vastutust looduse ees. Uus parkla võimaldab külastajatel mugavalt kohale tulla, samal ajal kaitstes kohalikke loodusväärtusi ja ala, mis nii paljudele inimestele korda läheb,“ ütles RMK vanemteabejuht Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii.

Telkimisala uus parkla valmis juulis ning vastavalt rekonstrueerimisprojektile suleti senine sissesõidutee, mis viis otse lõkkekohtadeni.

Parklast pääseb telkimisalale, lõkkekohtadesse ja randa mööda varem olemas olnud jalgradu. Vahemaa uuest parklast varasemate parkimiskohtadeni on ligikaudu 50–80 meetrit ning mereni umbes 100 meetrit.

Uue liikluskorralduse järgi on sõidukitega lubatud sõita ainult parklani ning parkida üksnes selleks ette nähtud parkimisalal. Senine sissesõidutee, mis viis lõkkekohtadeni, on külastuse kõrghooajal ehk 1. maist kuni 30. septembrini suletud.

Meremõisa telkimisala parkla

Parkla valmimisel paigaldas RMK senisele sissesõidule liiklusmärgid, mis andsid märku muutunud liikluskorraldusest. Kahjuks ei peetud kehtestatud liikluskorraldusest kinni ning peagi langesid liiklusmärgid vandalismi ohvriks – märgipostid saeti läbi ja varastati. Kuna märgid üksi ei taganud uue liikluskorralduse järgimist, tuli RMK-l paigaldada teele füüsilised tõkked, et suunata liiklus ettenähtud parklasse ning aidata kaitsta piirkonna loodust.

„Loodame külastajate mõistvale suhtumisele. Uus parkla on rajatud selleks, et kõigil oleks mugav ala külastada, ilma et loodus selle all kannataks. Mõnekümne meetri pikkune jalutuskäik on väike panus selle nimel, et anda kaitsealusele Meremõisa maastikule võimalus taastumiseks suure külastuskoormuse all kannatamise järel,“ lisas Kreutzwald-Prii.

Maantee poolt sissesõidul algab õueala, kus suurim lubatud sõidukiirus on 20 km/h. Jalakäijate läheduses tuleb liikuda jalakäija kiirusel ning olla tähelepanelik.

Meremõisa telkimisala arendamine jätkub. Lähiajal paigaldatakse alale uued teabetahvlid ja suunaviidad ning praegused ajutised tõkked asendatakse väravaga.

Lisainfot Meremõisa telkimisala rekonstrueerimisprojekti kohta leiab SIIT.

RMK tänab kõiki külastajaid mõistva suhtumise eest ning soovib meeldivaid elamusi Meremõisa looduses.

Meremõisa telkimisala liikluskorraldus on muutunud, et kaitsta Laulasmaa maastikukaitseala õrna pinnast järjest kasvava külastuskoormuse eest.

Alale on rajatud uus parkla ligi 100 sõidukile. Parklast pääseb telkimisalale, lõkkekohtadesse ja randa läbi parklapiirde katkete ja mööda jalgradu.

Maantee poolt sissesõidul algab õueala, kus on lubatud liigelda maksimaalselt 20 km/h. Jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija kiirusel ning neid mitte ohustada. Õuealal on parkimine lubatud ainult tähistatud parklas.

Uue liikluskorra kohaselt on sõidukitega lubatud sõita üksnes parklani ning parkida ainult parklas.

Senine sissesõidutee, mis viis otse lõkkekohtadeni, on külastuse kõrghooajal (1. mai kuni 30. september) suletud. Sellel teel sõitmine ja parkimine on keelatud.

Ala on uuenemas ning peagi lisanduvad ka uued teabetahvlid ja viidad.

Rekonstrueerimistööde kohta saab lähemalt lugeda siit.

Meremõisa telkimisala liikluskorraldus

RMK Kuressaare jahipiirkonna rajakaamerasse jäi tänavu kevadel karu, kes on suve jooksul olnud piirkonnas sage külaline.

Mandri-Eestis tavaline suuruluk tekitab Saaremaal endiselt elevust, sest saarel on karu väga haruldane külaline.

RMK Kuressaare jahipiirkonna rajakaamera jäädvustas karu esimest korda 19. mail. Suve jooksul on loom korduvalt liikunud jahipiirkonnas ning külastanud Länga küla lähistel asuvat söödaplatsi. RMK jahinduse peaspetsialisti Lauri Ellrami hinnangul võib fotode põhjal olla tegemist umbes 3–4-aastase loomaga.

“Mandril on karu arvukus kõrge ja karu kohtamine ei ole enam nii erakordne, kuid Saaremaal tekitab selline isend mõnusat elevust,” ütles Ellram. “Tundub, et loom on piirkonna omaks võtnud ning liigub seal rahulikult.”

Saaremaa karu rajakaameras

Eestis tervikuna on karu arvukus viimastel aastatel kasvanud. Keskkonnaagentuuri 2026. aasta ulukiasurkondade ülevaate järgi registreeriti 2025. aastal vähemalt 98 sama-aastaste poegadega emakaru ning karu asurkonna suuruseks hinnati vähemalt 1100 isendit. Saaremaal on olukord aga teistsugune: püsivat karupesakonda saarel teadaolevalt ei ole ning karu nägemine on seetõttu haruldane sündmus.

Varasemad teated kinnitavad, et karud satuvad Saaremaale aeg-ajalt ränduritena. Karu on Saaremaal märgatud ka viimastel aastatel: 2023. aasta novembris jäi karu rajakaamerasse Kesk-Saaremaal Kuke külas ning 2025. aasta aprillis Saarte Jahimeeste Seltsi teatel Kärla jahipiirkonnas Paikülas.

Karu jõuab Saaremaale tõenäoliselt ujudes, sest liik on tuntud hea ujujana. Eriti nooremad isasloomad võivad ette võtta pikki rännakuid ning üle mere liikumist võib ajendada nii uudishimu kui ka kaugelt tuntav lõhn.

Kuigi karu kohalolu võib inimestes elevust tekitada, tuleb metsloomale anda rahu. Karu väldib üldjuhul inimest ja liigub pigem omaette. Inimese ülesanne on hoida distantsi, mitte minna looma otsima ega jätta talle toitu. Kohtumise korral tuleks rahulikult eemalduda, mitte loomale läheneda ega püüda teda pildistamise huvides jälitada.

Tagametsa paisule rajatud kalapääs avab rändekaladele tee Saarjõe ülemjooksule ja säilitab armastatud ujumiskoha

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lõpetas Järvamaal Saarjõel asuva Tagametsa paisu kalapääsu rajamise. Valminud looduslähedane möödaviik-kalapääs avab rändekaladele tee seni ligipääsmatule Saarjõe ülemjooksule, samal ajal säilitati Eesti Skautide Ühingu suvelaagrite jaoks oluline paisjärv ja parandati selle ujumistingimusi.

Pildil on näha paisu ja järve olukord enne tööde algust. Foto: Triin Leetmaa 

Tagametsa projekt on hea näide sellest, kuidas looduse taastamine ja inimeste vajadused võivad käia käsikäes. Projekti algatas Tagametsa jahilossi omanik MTÜ Eesti Skautide Ühing, kes pöördusid juba 2023. aastal RMK poole sooviga muuta pais kaladele läbitavaks ja parandada Saarjõe seisundit.

Tööde vajalikkust kinnitas ka Eesti Loodushoiu Keskuse 2022. aasta uuring, mille kohaselt jõudsid pärast Sindi paisu avamist esimesed jõesilmud Saarjõel asuva Tagametsa paisuni. Lisaks jõesilmule rändavad Saarjõkke ka vimmad ning jõgi on oluline jõeforelli ja meriforelli elupaik.

Projekteerimise käigus selgus, et algselt kavandatud kärestik-kalapääsu asemel on parim lahendus rajada Saarjõe vasakkaldale looduslähedane möödaviik-kalapääs. Paisutustaset alandati nii palju, kui see oli vajalik kalade rändevõimaluste taastamiseks, kuid paisjärv säilitati ning eemaldati sinna kogunenud sete.

„Tagametsa projekt näitab hästi, et looduskaitse ei tähenda alati valikut inimese ja looduse vahel. Siin õnnestus leida lahendus, mis taastab kalade rändevõimalused, avab neile uued kudemis- ja elupaigad ning samal ajal säilitab skautide jaoks olulise paisjärve ja ujumiskoha,“ ütles RMK veeökoloogide juht Sander Sandberg.

Sellised projektid on hea näide RMK laiemast eesmärgist luua oma tööga elusamat elu. „Kalad ei vaja üksnes puhast vett, vaid ka võimalust liikuda mööda jõge sobivatesse kudemis- ja kasvupaikadesse. Iga rajatud kalapääs või eemaldatud rändetakistus aitab taastada kogu jõestiku loomulikku toimimist. Kui sellest võidavad korraga nii elurikkus kui ka inimesed, on eesmärk täidetud,“ selgitas Sandberg.

Tagametsa meeskonna vabatahtlik ja Eesti Skautide Ühingu endine juhatuse esimees Ragnar Luup ütles, et enne töid oli pais halvas olukorras ja ujumine meenutas kohati mudamaadlust. “Nüüdseks on ujumiskoht puhastatud, mis annab suurepärased võimalused veemõnudeks. Mis aga kõige tähtsam – kalad saavad ilusti pääsust üles ja loodame neid peagi näha teisel pool paisu.“

Korrastatud ujumiskoht paisjärve ääres.
Foto: Monika Ojala (Eesti Skautide Ühing) 
Möödaviik, mille kaudu saavad kalad ümber paisu.
Foto: Kristian Pärtma, (Nordpont) 

Eesti Skautide Ühingu kommunikatsioonijuht Kristi Kajasalu sõnul on muudatused Tagametsas juba hästi tajutavad. „Käisin Tagametsas, kui parasjagu suur rahvusvaheline noortelaager alguse oli saanud, ning kohe oli tunda, kuidas Tagametsas on justkui uus hingamine. Mäletan isegi, kuidas lapsena Tagametsas laagris käies olid veetegevused ja ujumine oluline ning põnev osa suvest. Mul on suur rõõm ja tänutunne, et uus kalapääs ja ujumiskoha puhastamine said teoks.“

Mõttest valminud ehitiseni kulus ligi kolm aastat. Selle aja jooksul tehti vajalikud uuringud, koostati projekt, taotleti kooskõlastused ja viidi läbi ehitustööd. Projekti koostas Kobras OÜ ning ehitas Nordpont OÜ. Tagametsa kalapääsu rajamisega seotud töid rahastas 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond projektist „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine” ning 15% oli RMK omaosalus.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. RMK loob tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoiab looduse mitmekesisust – selleks, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK-s töötab 600 spetsialisti üle Eesti, kes panustavad metsauuendusse, looduskaitsesse, puhkevõimaluste arendamisse ja tasakaalustatud metsamajandamisse.

Siit leiab tööde ajal tehtud fotod.

Suvi on parim aeg Eesti looduse avastamiseks. Olgu eesmärgiks mõnus jalutuskäik metsas, päevane rabamatk või mitmepäevane retk kogu perega – väike eeltöö aitab muuta puhkuse mugavamaks, turvalisemaks ja elamusterohkemaks.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on loonud üle Eesti sadu võimalusi looduses aja veetmiseks: matka- ja õpperajad, lõkkekohad, telkimisalad, metsaonnid, metsamajad ning külastuskeskused. Need võimalused aitavad eestimaalastel elada elusamat elu – liikuda rohkem, puhata paremini ning leida argipäeva kõrvale värskeid elamusi.

RMK veebilehelt ja kaardirakendusest saab otsida objekte piirkonna, raja pikkuse, raskusastme ja pakutavate teenuste järgi. Samuti on võimalik planeerida marsruuti ning vaadata looduskaitsealadel kehtivaid liikumispiiranguid.

RMK võimaluste hulgast leiab sobiva sihtkoha nii lühikeseks jalutuskäiguks kui ka mitmepäevaseks matkaks. Lastega peredele sobivad paremini lühemad ja hästi tähistatud õpperajad, loodusfotograafia huvilistel tasub otsida vaatetorne ja linnuvaatluspaiku ning kogenumad matkajad saavad kavandada pikema retke RMK matkateel.

Need, kes soovivad lihtsalt argipäevast eemalduda, leiavad puhkamiseks lõkkekohti ja telkimisalasid järvede, jõgede või mere ääres.

Kuna suve nädalavahetustel võivad tuntumad lõkkekohad ja telkimisalad olla rahvarohked, tasub kaaluda linnadest kaugemal asuvaid ja vähem tuntud sihtkohti, kus looduselamus on väiksema külastuskoormuse tõttu veel ehedam.

Arvesta oma võimekuse ja ilmaoludega

Parim matk on see, mis pakub positiivset emotsiooni, mitte ülepingutamist. Algajale sobivad lühemad rajad ning lastega tasub jätta aega peatusteks ja looduse avastamiseks. Pikema retke puhul võiks päevane läbitav vahemaa olla realistlikult 15–30 kilomeetrit, sõltuvalt maastikust ja matkakogemusest.

Kontrolli enne teele asumist ilmateadet ning võta kindlasti kaasa: joogivesi, ilmastikule vastavad riided, laetud telefon, väike esmaabikomplekt ning sääse- ja puugitõrjevahendid.

Kasuta RMK mobiilirakendust

RMK mobiilirakendus aitab leida lähedal asuvaid radu, lõkkekohti, telkimisalasid ja muid külastusobjekte. Rakendus kuvab ka rajad kaardil ning aitab vajadusel oma asukohta määrata. Kehvema leviga piirkondades tasub olulised kaardid ja info enne teele minekut telefoni salvestada.

Hea tava looduses liikudes

Loodus püsib puhas ja mõnus kõigi jaoks siis, kui iga külastaja käitub vastutustundlikult. Alljärgnevalt mõned põhimõtted, mida kuklas hoida.

Hea matkakultuur on ühine vastutus

RMK külastuskorralduse juht Marge Rammo rõhutab, et riigimetsas on loodud võimalused looduses liikumiseks ja puhkamiseks. Kuid see, kui hästi metsasõbrad end radadel, telkimisaladel ja lõkkekohtades tunnevad, sõltub Rammo sõnul suuresti külastajatest endist.

„Panustame järjepidevalt teavitustöösse, kuid hea matkakultuur sünnib hoolivusest – sellest, et märgatakse teisi külastajaid, jagatakse vajadusel ruumi ja lõkkekohti, peetakse kinni öörahu kokkulepetest ning ollakse üksteise suhtes sõbralikud ja abivalmid. Kui igaüks mõtleb lisaks enda puhkusele ka järgmise külastaja peale, areneb sellest tugev ja kestlik looduses puhkamise kultuur, millest võidavad nii inimesed kui ka loodus,“ märkis Rammo.

RMK Põlula kalakasvatuskeskusesse jõudis uus partii Atlandi tuura vastseid. Eestisse toodi ligikaudu 20 000 vastset, kes saabusid kahes vee ja hapnikuga täidetud transpordikotis.

Nagu varasematelgi aastatel, tõi Eesti Loodushoiu Keskus tuuravastsed Saksamaalt, Mecklenburg-Vorpommerni Kalanduse ja Vesiviljeluse Uurimisinstituudi Borni paljundamiskeskusest. Transport kulges plaanipäraselt ning saabumise järel paigutati vastsed Põlula karantiinihoones spetsiaalsetesse kontrollitud tingimustega basseinidesse, kus alustati nende toitmist tillukeste soolavähkidega.

RMK Põlula kalakasvatustalituse rahvusvahelise projekti LIFE Baltic Sturgeon koordinaator Mart Thalfeldt kinnitas, et praegu saavad kõik Läänemere-äärsed riigid
asustusmaterjali Borni kalamajandist. „Riskide hajutamiseks ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks rajatakse sugukarju ka Poolasse ja Leetu. Kuna tuur on suurekasvuline kala ning sugukarja pidamine nõuab märkimisväärseid ressursse, ei ole praegu kavas sugukarju teistesse riikidesse rajada,“ lisas ta.

RMK Põlula kalakasvatuskeskus on Eesti Atlandi tuura taastamisprogrammi peamine kasvatuskeskus. Just siin kasvatatakse Saksamaalt toodud vastsetest noorkalad, kes hiljem asustatakse Eesti vetesse – Narva ja Pärnu jõkke.

Tuuravastsed jõuavad Eestisse Saksamaalt, Mecklenburg-Vorpommerni Kalanduse ja Vesiviljeluse Uurimisinstituudi Borni paljundamiskeskusest. Fotod: Eesti Loodushoiu Keskus

Osad Põlulas kasvatatud ja loodusesse asustatavad tuurad märgistatakse, et kalateadlased saaksid jälgida nende kasvamist ja rännet. RMK ning Eesti Loodushoiu Keskus paluvad kutselistel ja harrastuskalastajatel anda teada kõigist märgistatud tuurade leidudest ning võimaluse korral kala kiiresti tagasi vette lasta. Tänu sellistele teadetele on juba saadud väärtuslikku teavet Eesti vetesse asustatud tuurade käekäigu kohta. Samuti on Eesti vetest püütud ka naaberriikides asustatud märgistatud tuurasid, mis kinnitab, et Läänemere taastamisprogrammis osalevate riikide kalad liiguvad kogu Läänemere ulatuses.

Atlandi tuura asurkonna taastamine toimub rahvusvahelises koostöös HELCOMi tuura kaitse ja asustamise tegevuskava alusel. Läänemere ajalooline tuurapopulatsioon hävis eelmise sajandi jooksul ülepüügi, jõgede paisutamise ja veekogude reostuse tõttu. Eestis tegelevad liigi taastamisega RMK Põlula kalakasvatuskeskus ja Eesti Loodushoiu Keskus. 2022. aastal alanud Euroopa Liidu LIFE programmi projekt „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“ seab eesmärgiks asustada Eesti vetesse ja Läänemerre ligikaudu 500 000 noort tuura, et aidata kaasa selle ajaloolise kalaliigi naasmisele meie jõgedesse ja rannikumerre.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. RMK loob tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoiab looduse mitmekesisust – selleks, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK-s töötab 600 spetsialisti üle Eesti, kes panustavad metsauuendusse, looduskaitsesse, puhkevõimaluste arendamisse ja tasakaalustatud metsamajandamisse.