Tallinna Halduskohus peatas ajutiselt Kikepera looduskaitsealal märgade metsade taastamistööd. Peatamise aluseks on halduskohtule esitatud kaebus ja kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
Kohus on peatanud tööd esialgse õiguskaitsega 30 päevaks. Keskkonnaamet on lubanud otsuse vaidlustada.
Tööd on osa rahvusvahelisest WaterLANDS projektist ning seda rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm.
Projekti osalised on Kikepera taastamistööde kohta koostanud ka põhjaliku korduma kippuvate küsimuste lehe, kus on ülevaade nii tööde eesmärkidest, erinevate osapoolte rollidest kui ka tööde planeerimisest ning kaasnevast mõjust.
Jõulueelsel ajal on RMK külastuskeskuste õued siginat-saginat täis – käimas on lasteaia ja algkoolilastele suunatud hariduslik eriprogramm „Jõulupuu lugu“. Iga päev stardivad erinevatest Eesti asulatest bussid, tuues lapsi päris metsaelu uudistama. Sellesse, et spetsiaalne laste haridusprogramm teoks sai, andis eelmisel aastal panuse igaüks, kes riigimetsast jõulupuu tõi – kuusemüügist saadud tulu suunas RMK selle heaks, et ligi 5000 Eesti last saaks loodusharidusest osa otse „sündmuskohal“ – metsas.
Täpselt sama võimalus anda oma panus laste loodusharidusse on tänavu kõigil neil, kes eesootavateks pühadeks jõulupuu riigimetsast toovad. Ka selle aasta jõulukuuskede müügist saadava tulu eest pakub RMK järgmisel aastal lastele spetsiaalset haridusprogrammi, mis toob põneva metsaelu lastele lähemale.
RMK loodusteadlikkuse spetsialisti Liina Karrofeldti sõnul on lapsed „Jõulupuu loo“ õhinaga vastu võtnud ning neil on hea meel looduses veedetud päeva üle.
„Lapsed teevad rõõmuga kaasa ringkäigu metsas, lahendavad innukalt mõistatusi, meisterdavad looduslikest materjalidest jõulukaunistusi ning kuulavad lugusid endisaegsetest jõulukommetest. Eriti suureks läheb õhin muidugi siis, kui on käes aeg lõket teha ja vorstikesi küpsetama asuda,“ vahendab Karrofeldt külastuskeskuse töötajatelt saadud muljeid.
„Näeme laste säravatest silmadest, kui suur on nende rõõm teistmoodi päeva üle – lapsi huvitab loodus ja metsaelu ning meil on hea meel, et saame lastele niisugust erilist päeva pakkuda,“ märgib Karrofeldt.
Külastuskeskused ootavad kõiki
Kuigi eriprogrammile „Jõulupuu lugu“ on kohad kõik täitunud, on RMK külastuskeskuste uksed loodushuvilistele ikka valla. Võimalik on tulla erinevatele programmidele, et õppida paremini tundma Eesti loodust, kinnistada koolis õpitavat või avastada midagi päris uut. Ent keskustesse tasub sisse astuda ka täitsa niisama – neis on põnevaid väljapanekuid, mänge ja nuputamisi nii suurtele kui ka väikestele. Enne teele asumist tasub aga RMK kodulehelt vaadata, mis päeval ja kellaajal looduskeskused avatud on.
Ja kui juba on loodusesse sõit ette võetud, siis tasub ühtlasi tuua omale riigimetsast ka jõulupuu: rmk.ee/kuuseke
Lisaks on just praegu kaheteistkümnes külastuskeskuses üle Eestimaa süüdatud talvevalgus, et pakkuda võimalust minna loodusesse ka siis, kui käes on õhtu. Huvilisi ootavad külastuskeskuste juures valgustatud rajad, loomakujud, tulililled- ja virvatulukesed ning sõnumitega valgusinstallatsioonid – kõik selleks, et luua pühademeeleolu ja salapära aasta kõige pimedamasse kuusse ja ka uude aastasse, sest keskused jäävad valgustatuks jaanuari keskpaigani.
Talvevalguses külastuskeskuste ümbrus on mõeldud vaatamiseks omal käel, minna tasub eelkõige hämara saabudes, sest siis on vaatepilt kõige mõjusam. Talvetuled keskuste juures põlevad kogu öö. Täpsem info valgustatud keskuste kohta on siin: rmk.ee/talvevalgus-riigimetsas/
Talvevalguse riigimetsas on süüdanud:
- RMK Aegviidu külastuskeskus
- RMK Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus
- RMK Elistvere loomapargi külastuskeskus
- RMK Kiidjärve külastuskeskus
- RMK Kabli külastuskeskus
- RMK Oandu külastuskeskus
- RMK Nõva külastuskeskus
- RMK Ristna külastuskeskus
- RMK Mändjala loodusmaja (NB! mitte Vilsandi külastuskeskus)
- RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskus
- RMK Karula rahvuspargi külastuskeskus
- RMK Pähni külastuskeskus
Jõulupuu riigimetsast
Igal soovijal on võimalik tuua omale mõõduka tasu eest riigimetsast jõulupuu. Jõulukuuskede müügist saadava tulu suunab RMK järgmisel aastal laste loodusharidusse, et lasteaedadel ja koolidel oleks võimalik osa saada tasuta eriprogrammist.
Kuusevõtuks sobiva koha leidmisel on abiks RMK äpp ja koduleht rmk.ee/kuuseke. Nii mobiilirakendusest kui ka kodulehelt leiab veebikaardi, mis positsioneerib kuuseotsija asukoha ning näitab lähimaid kohti, kust jõulupuud võib langetada. Sobiva paiga otsingul tuleb kindlasti silmas pidada, et kuuske on lubatud riigimetsast võtta teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt.
Kuni meetrine jõulupuu maksab 3 eurot, 1–2-meetrine 8 eurot ning 2–3-meetrine 13 eurot. Osta saab ka kõrgemaid kuuski, mille hinnad on välja toodud RMK kodulehel.
Ostes kuusepuu riigimetsast, aitad lapsi loodusele lähemale!
Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis algasid Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja RMK eestvedamisel veerežiimi taastamistööd. Sellelt lehelt leiab vastused töödega seotud küsimustele. NB! Hetkel on tööd 30ks päevaks peatatud.
Miks tööd seisma pandi?
Tallinna Halduskohus peatas ajutiselt Kikepera looduskaitsealal märgade metsade taastamistööd. Peatamise aluseks on halduskohtule esitatud kaebus ja kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
Kohus on peatanud tööd esialgse õiguskaitsega 30 päevaks, pärast mida selgub, kas töödega võib jätkata või pannakse tööd seisma määramata ajaks.
RMK on kontaktis Kikepera projekti koostööpartneritega ja jälgib edasisi arenguid.
Milline on Kikepera ala ajalooline taust?
Kikepera soid hakati intensiivselt kuivendama 1950.–1960. aastatel, kui koostati ja viidi ellu ulatuslikud metsakuivenduse projektid (1955, 1963, 1969). Kuivenduse eesmärk oli suurendada metsamaa produktiivsust, laiendada metsade pindala soode arvelt ning parandada metsa majandamist võimaldavaid transpordivõimalusi.
Kaitse alla võtmine toimus järk-järgult vastavalt ala loodusväärtuste registreerimisele. Esimesed alad võeti kaitse alla 2005. aastal metsise püsielupaikadena, sellele järgnesid 2006. aastal must-toonekure, suur-konnakotka ja kanakulli püsielupaigad. Kikepera hoiuala moodustati 2007. Aastal 2009 lisandus piirkonda kaljukotka püsielupaik. Alal esinevad kaitseväärtused koondati 2017. aastal Kikepera looduskaitsealaks, mille kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud kaitse-eeskirjaga.
Osapoolte rollid WaterLANDS-s ja Kikeperal
Kikeperas toimuvad tööd on osa rahvusvahelisest WaterLANDs projektist, mille eesmärk on parandada märgalade seisundit.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) on projekti partner. ELF korraldab ja koordineerib Kikepera taastamistööde elluviimist. ELF vastutab taastamiskava koostamise ja tööde elluviimise eest.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on projekti partner. Kikepera taastamistööd toimuvad riigimaadel ja RMK osaleb projektis kui riigimaade haldaja. RMK maaomaniku esindajana jälgib, et taastamistööde kavandamine ja elluviimine lähtuks RMK-s kehtestatud sisemistest reeglitest. RMK kontrollib, et töödel on vajalikud kooskõlastused ja tööd viiakse projektist lähtuvalt ellu. RMK teeb töödega seotud trassiraieid nendes lõikudes, kus puit tuuakse metsast välja. RMK tagab projekti tulemuste pikaajalise jätkusuutlikkuse enda hallatavatel riigimaadel.
Tartu Ülikool on projekti partner. TÜ osales koos ELF-i ja RMK-ga Kikepera taastamiskava koostamises. TÜ rolliks on Kikepera taastamistöödega seotud teadusuuringute, analüüside ja seire teostamine.
Keskkonnaamet jälgib, et taastamistööd Kikeperal lähtuksid Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskava ning aitaksid saavutada kaitseala kaitse-eesmärke. Keskkonnaamet on Kikepera taastamisprojekti üks kooskõlastajatest.
ÜLEVAADE TÖÖDEST
Mis on tööde aluseks?
Töid tehakse 2017. aastal vastu võetud Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirja ja kinnitatud kaitsekorralduskava ning Kikepera looduskaitseala ja Soomaa rahvuspargi veerežiimi taastamiskava alusel.
Taastamistööde projekti koostas Kobras OÜ, see on kooskõlastatud Keskkonnaameti, Maa- ja Ruumiameti ning RMKga.
Vaata lisaks ka https://www.elfond.ee/waterlands/kikepera
Kui suur on taastatava ala pindala?
Taastamisala suurus on ca 3114 hektarit, mis jaotub viieks lahustükiks.
Kui palju kraave suletakse?
Kraave suletakse kokku 143 km ulatuses.
Sulgemisel tõstetakse kraavivallid tagasi kraavidesse ning rajatakse paisud, milleks kasutatakse kraavilähedast pinnast. Teatud kohtades ehitatakse ülevoolupaise, mis tõstab vee maapinnale lähemale, aga ei sulge kraavi täielikult ja võimaldab liigveel alalt ära voolata.
Kas puid ka raiutakse?
Tehnika liikumisteedel tehakse trassiraiet nii vähe kui võimalik, aga piisavalt, et ekskavaator läbi mahuks ja oleks võimalik kraavivall eemaldada. Liikumistrassid on reeglina vanade kraavivallide peal. Kus võimalik ja mõistlik, tuuakse puit ka välja. Raieid lagesookoosluste taastamiseks pole ette nähtud.
Millised kooskõlastused töödeks on olemas?
Olemas on kõik vajalikud kooskõlastused kaitseala valitsejalt Keskkonnaametilt, riigimaade maaparanduse ja riigieesvoolude korraldajalt Maa- ja ruumiametilt, riigimaa haldajalt ja looduskaitsetööde korraldajalt RMK-lt.
TÖÖDE MÕJU
Millistele liikidele ja elupaikadele tööd on vajalikud?
Tööd on vajalikud eelkõige märgade metsade ja sooelupaikade taastamiseks, mida püsiv kuivendus edasi kahjustaks. Liikidest on taastamistööd väga olulised metsisele ja kahepaiksetele. Enamikule kaitsealustest liikidest on kavandatud taastamistööde mõju positiivne, sealhulgas must-toonekurele ja kaljukotkale, kes samuti Kikeperas pesitsevad.
Vt ka Eerik Leibaku koostatud põhjalikku eelhinnangut tööde mõjust kooslustele ja liikidele.
Kui palju eramaid on töödest mõjutatud?
Eramaadega piirnevaid kraave töö käigus ei suleta ja eramaid veerežiimi taastamise tööd ei mõjuta.
Kas töödest on mõjutatud majandusmetsad?
Taastamistööd toimuvad looduskaitsealal ja need ei mõjutada läheduses olevaid majandusmetsi. Majandusmetsaga piirnevaid kraave ei suleta.
Kas taastamistööd võimendavad Surjus üleujutusi?
Ei. Kuivenduskraavide sulgemine jõe valgalal paiknevas soos või soometsas suurendab nende veemahutavust ja veevoolu hajuvust, mistõttu pikeneb vee viibeaeg taastatud aladel. Vihma- ja lumesulavesi ei jõua nii kiiresti jõkke. Küll aga võib võimendada jõgedes üleujutusi hoopis senini toimiv kuivendussüsteem, mis suurendab vihmasadude järgset äravoolu tippu. Vesi jõuab lühema ajaga piiratud mahutavusega jõesängi, kuhu see lõpuks ära ei mahu.
Kohalike elanike soovil tegi sellekohase analüüsi ka Keskkonnaagentuur ning jõudis samuti järeldusele, et üleujutusrisk ei suurene.
Kuidas on välistatud infrastruktuuri kahjustamine?
Teekraave ei suleta. Et teede seisund ei halveneks, rajatakse üks uus truup, ühendatakse mõned kraavid vee ümbersuunamiseks ja eemaldatakse mõned koprapaisud teekraavidel. Alal paiknevad teekraavid on piisavalt heas seisus ja ei vaja puhastamist.
Kui palju metsa alal hukkub kraavide sulgemise tõttu?
Suuri üleujutusalasid pole Kikepera taastamisaladel ette näha. Vt ka modelleeritud võimaliku niiskusindeksi muutust taastamisaladel.
Kindlasti kuivab puid ka Kikepera taastamisaladel. Puude hukkumist tuleb eelkõige ette kraavide vahetus läheduses, kus maapind on kokku vajunud ja võivad tekkida lokaalsed üleujutusalad. Võimalikke tekkivaid suuremaid üleujutusalasid on modelleeritud ja sellest lähtuvalt ka projektlahendust muudetud – kas teatud piirkondades kraavid lahti jäetud või rajatakse ülevoolupaisud, mis lasevad liigveel ära voolata. Ette on näha mõned, kuni 0,7 ha suurused alad, kus võib vesi püsivalt maapinnale jääda ja puud hukkuda.
Puude lausaline hukkumine Eesti taastamisaladel on erand, mitte reegel. Seda näitab ka värskelt valminud Tartu Ülikooli seirespetsialisti Indrek Hiiesalu uuring, mis toob välja, et aastatel 2013–2021 taastatud soometsades on tugevalt kahjustunud 400 hektari jagu puistuid ehk 3,95 protsenti kõigist sel ajal taastatud metsadest.
KOHALIKE ELANIKE KAASAMINE
Kui palju kogukonda kaasati?
Kogukonda ja omavalituse esindajaid kaasati mitmel moel:
- toimusid avalikud tutvustused ja arutelud nii seminaride kui jalutuskäikudena potentsiaalsel taastamisalal (6 tükki) ja lisaks mitu eraldi kohtumist projektimeeskonna ja Saarde vallavalituse ja volikogu vahel
- 2024. a veebruarist kaasati juhtrühma kaks Saarde vallavolikogu esindajat
- projektide kavatsusdokumentide koostamisel ja hiljem ka lõpliku projektlahenduse valmimisel küsiti arvamust Saarde vallalt
- korraldati uuring kohalike elanike seas, mida nad arvavad Kikepera looduskaitsealast, loodusväärtustest, veerežiimi taastamisest jne
- tagasisidet analüüsiti ja probleemseid teemasid käsitleti järgmisel avalikul koosolekul (nt üleujutuse risk, metsade suremise risk)
Vaata ka Kikepera avalike arutelude protokolle ja esitatud arvamusi ja kogu Waterlands projekti kaasamistegevuste ajajoont.
Kuidas on KOV-i soove tööde kavandamisel arvesse võetud?
Kogukonna ja Saarde valla soovil vähendati planeeritud tööde ala 18% ja muudeti kraavide sulgemise lahendusi kõdusoopuistu eraldistes. Kohalike soovil renoveeritakse Kikepera LKA-l Mõrdepera oja ääres paiknev Luiga metsaonn ja puhkekoht. Projekteerimistööde kulud kattis RMK, ehituse kulu kaetakse projekti Waterlands vahenditest. Puhkekoht valmib 2026. aastal ja on avalikuks kasutamiseks.
Keskkonnaagentuur tegi Saarde valla soovil täiendava üleujutusriskide analüüsi ja tutvustas seda 22. septembril, 2025 Surjus avalikul seminaril.
Üheks kohalike sooviks oli jätta ära kraavide sulgemine kõigis kõdusoopuistu eraldistes ja vältida ulatuslike üleujutusalade teket. Seda soovi võeti osaliselt arvesse, modelleeriti täiendavalt neid eraldisi ja osa kraave otsustati lahti jätta või projekteeriti sinna ülevoolupaisud, mille tulemusel jääb veetase ligikaudu 30 cm maapinnast sügavamale, säilitades tingimused puistu kasvuks ja leevendades kuivenduse mõju. Samuti vaadati täpsemalt veerežiimi muutust läbi vee liikumisteede, võimalike üleujutusalade ning enne-pärast niiskusindeksi abil kuuse enamusega eraldiste ning VEP-ide läheduses. Vastavalt tulemustele kohendati lahendusi, nii et neis kohtades ei tekiks järsku ja tugevat veerežiimi muutust.
Saarde vald nõudis Keskkonnamõjude strateegilist hindamist (KSH). Kas see on tehtud? Kui ei, siis miks?
Õiguslik alus KSH tegemiseks puudub, sest tööd põhinevad kinnitatud Kikepera LKA kaitse-eeskirjal, kaitsekorralduskaval ja veerežiimi taastamiskaval.
KOV on esitanud projekti kohta pöördumise õiguskantslerile – miks alustame töid enne vastust?
Kõik nõutud kooskõlastused töödeks on saadud, projekti on tutvustatud kõigile huvilistele ja pole põhjust planeeritud tööde ajakava edasi lükata. Mida varem taastamistööd tehtud saame, seda kiiremini saavad looduskaitsealal looduslikud protsessid taastuda.
MUUD KÜSIMUSED
Kas Kikepera looduskaitseala pole siis juba piisavalt heas seisus?
Kikepera looduskaitseala soostuvate ja soometsade elupaigad on negatiivselt mõjutatud toimivatest metsakuivenduskraavidest. Just kraavide muudetud veerežiim põhjustab Kikepera tänaste soostuvate ja sooelupaikade seisundi pidevat järk-järgulist halvenemist. Taastamistööde eesmärk on see protsess peatada ja võimaldada elupaikadel areneda looduslikest tingimustest lähtuvalt.
Kui tööd ei ole Rail Baltica rajamise eelduseks, siis miks me ikkagi töödega edasi liigume ja ei peata neid KOVi soovi arvestades?
Rail Balticu Natura hüvitusmeetmete kavas on selgelt kirjas, et Kikepera veerežiimi võimalikult kiire taastamine on eelduseks, et hüvitusmeetmed oleksid efektiivsed.
Rail Baltica NATURA hindamise hüvitusmeetmete kava (Roheplaan OÜ, Hendrikson DGE, 2024) järgi on Kikepera LKA veerežiimi taastamistööd hüvitusmeetmete paketti toetavaks tegevuseks, mis ekspertrühma hinnangul on vajalik metsise soodsa seisundi tagamiseks ning selleta ei saa hüvitusmeetmed olla tõhusad ega toetada metsise arvukuse piisavat suurenemist.
Ilma Kikepera taastamistöödeta oleks pidanud suurendama Rail Balticu hüvitusalasid.
Aasta kõige pimedamal ajal süütavad RMK 12 külastuskeskust oma õuel ja lähiümbruses meeleoluka talvevalguse, et luua hubast ja pühalikku meeleolu.
RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo sõnul kohtab külastuskeskuste juures mitmesuguseid valgusinstallatsioone – erinevate loomade kujusid, valgustatud stende sõnumite ja mõistatustega ning teisi valguselemente. Osa neist on tuttavad juba varasematest aastatest, mil külastuskeskuste juures süttisid pühade ajal salapärased valgus- ja päkapikurajad.
„Kuna talvine päev on lühike, annavad valgustatud õued ja külastuskeskuste lähiümbrus võimaluse tulla loodusesse mõnusalt aega veetma ka siis, kui õhtu on käes,“ tõdes Marge Rammo. Näiteks Aegviidus ja Nõval saab pimedal ajal lausa metsagi minna, sest valgus süttib ka sealsetel metsaradadel.
Keskused süütavad oma tuled 30. novembril ning jäävad valgustatuks 18. jaanuarini.
„Seega saab pühademeeleolu luua külastusega meie valgusinstallatsioonide juurde, aga ühtlasi on võimalik pühademeeleolu meie juures ka pikendada,“ märkis Rammo. „Kel vähegi võimalik, võiks meie juurde sõidu ühendada jõulupuu toomisega riigimetsast (vt rmk.ee/kuuseke) või väikse metsamatkaga ümbruskonna loodusrajal. Kindlasti on tore talvevalguse tulede paistel pidada õues ka väikest metsapiknikku.“
Talvevalguses külastuskeskuste ümbrus on mõeldud vaatamiseks omal käel. Kel on soovi ka külastuskeskusse sisse astuda ja sealseid väljapanekuid uudistada, tuleks eelnevalt järele vaadata, mis ajal keskus avatud on. Nädalavahetusel ootab külastajaid Elistvere loomapargi külastuskeskus (loomapark samuti) ning pühapäeviti on uksed valla Kiidjärve külastuskeskuses. Talvetuled keskuste juures põlevad aga kogu öö, osa neist süttib ka inimese liikumise peale.
Tule ja saa osa meeleolukast ja salapärasest talvevalgusest riigimetsas!
Rohkem infot: Talvevalgus riigimetsas!
Talvevalguse riigimetsas süütavad:
- RMK Aegviidu külastuskeskus
- RMK Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus
- RMK Elistvere loomapargi külastuskeskus
- RMK Kiidjärve külastuskeskus
- RMK Kabli külastuskeskus
- RMK Oandu külastuskeskus
- RMK Nõva külastuskeskus
- RMK Ristna külastuskeskus
- RMK Mändjala loodusmaja
- RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskus
- RMK Karula rahvuspargi külastuskeskus
- RMK Pähni külastuskeskus
Audiitorfirma NCS Estonia andis Riigimetsa Majandamise Keskusele üle ametliku kinnituse, et riigimetsa majandamine vastab PEFC sertifitseerimisskeemi nõuetele ning hindamise tulemusena pikeneb PEFC sertifikaadi kehtivus järgmiseks viieks aastaks.
NCS Estonia audiitorid analüüsisid käesoleva aasta septembris põhjalikult RMK metsamajandamissüsteemi ning tõdesid, et keskkonna-, majandus- ja sotsiaaleesmärgid on riigimetsas jätkuvalt täidetud.
PEFC sertifikaat on rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärk metsade vastutustundlikule majandamisele. Audit toimus RMK Tallinna ja Rapla kontoris ning Edela regiooni metsades.
Iga-aastaste auditite käigus hinnatakse metsamajandamise vastavust standardite nõuetele ning puuduste leidmisel antakse tähtaeg nende lahendamiseks. Auditeerimine on objektiivne, standarditele tuginev ja rahvusvaheliste nõuetega reguleeritud protsess.
PEFC sertifikaat tõendab, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning metsa majandamisel järgitakse nii keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui majanduslikke nõudeid. PEFC-märgis tootel või pakendil annab kindluse, et tootes sisalduv puit või puidul põhinev materjal pärineb jätkusuutlikult majandatud metsadest ning on toodetud vastutustundlikult.
Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja RMK eestvedamisel algavad sel nädalal Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis taastamistööd. Tööd kestavad 2026. aasta oktoobrini*.
Taastamistöid tehakse riigile kuuluval kaitsealusel maal, mõjuala suurus on ca 3114 hektarit. Tööde eesmärk on luua tingimused loodusliku veerežiimi taastumiseks ja märgade metsade seisundi paranemiseks. Eramaid taastamistööd ei mõjuta.
Aastakümnete jooksul rajatud kuivendussüsteemid on oluliselt kahjustanud märgade metsade looduslikku seisundit. Kraavid kiirendavad vee äravoolu, mis viib turba lagunemiseni ja sooelupaikade kadumiseni.
Taastamistööde peamine tegevus on kaitseala metsadesse rajatud kuivenduskraavide sulgemine. Kraavivallide tagasitõstmise, pinnase täitmise ja pinnaspaisudega suletakse kraave kokku 143 km pikkusel lõigul.
Taastamistööd algavad trassiraietega, et tagada juurdepääs kraavide sulgemiseks. Raiutud puit tuuakse osaliselt välja.
Lisaks on plaanis juhtida Mõrdepera oja 196-meetrisel lõigul oma vanasse voolusängi. Täiendavalt on kavas kaitseala keskel asuva metsaonni ja puhkekoha renoveerimine.
Tööde tegemisel lähtutakse 2018. aastal kinnitatud Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskavast ja Kikepera looduskaitseala ja Soomaa rahvuspargi veerežiimi taastamiskavast.
Tööd tehakse vastavalt Kobras OÜ koostatud projektile, mis on kooskõlastatud keskkonnaameti, maa- ja ruumiameti ning RMKga ning mida on tutvustatud avalikel koosolekutel Saarde valla esindajatele ja kõigile teistele huvilistele. Mõrdepera oja soodi avamise projekt on hetkel kooskõlastamisel maa- ja ruumiametis. Elanike soovile vastu tulles analüüsis Keskkonnaagentuur ka taastamistööde mõju üleujutustele ja leidis, et taastamine ei suurenda piirkonnas üleujutusriski.
Taastamistööde maksumus on ca 600 000 eurot. Tööd on osa rahvusvahelisest WaterLANDs projektist ja seda rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm. Taastamistööd viib ellu Hanso MK OÜ, kes leiti riigihankega.
*Taastamistöid ei tehta peamisel pesitsusajal 15.märts-31.juuli. Lisaks rakenduvad täiendavad piirangud metsise mängu aladel ja must-toonekure püsielupaigas.
Taas on saabumas aeg, mil kõigil on võimalus võtta ette retk riigimetsa, et tuua omale pühadeks jõulupuu. Kuuske võib riigimetsast võtta neist kohtadest, kus sel pole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt.
Nagu varasematelgi aastatelgi, on kuusevõtuks sobiva koha leidmisel abiks RMK äpp ja koduleht rmk.ee/kuuseke. Nii mobiilirakendusest (NB! Uuenda äppi enne metsa minekut) kui ka kodulehelt leiab veebikaardi, mis positsioneerib kuuseotsija asukoha ning näitab lähimaid kohti, kust jõulupuud võib langetada. Sobiva paiga otsingul tuleb kindlasti silmas pidada, et kuuske on lubatud riigimetsast võtta teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt.
Kaart võib küll vahel sobiliku paigana kuvada ka metsanoorendikuga alasid, kuid sealt jõulupuud võtta ei tohi (v.a kraaviperv või liinialune maa). Noorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on seal korrapäraselt hooldatud ning enamasti ühekõrgused.
Kuuske ei tohi võtta looduskaitsealusest metsast. Kaitsealad ja alad, kust jõulupuud võtta ei tohi, on riigimetsa kaardil tähistatud pruuni tooniga ja on piiritletud. Kaitsealad on looduses ka valdavalt siltidega tähistatud.
Kuuse eest tuleb tasuda enne selle maha võtmist, kasutades mobiili- või pangamakset. Makset tõendav SMS või maksekorralduse kinnitus peaks metsas kaasas olema. Mobiiliga on võimalik kuuse eest maksta 31. detsembrini k.a.
Puude hind ei ole muutunud 2008. aastast. Kuni meetrine jõulupuu maksab 3 eurot, 1–2-meetrine 8 eurot ning 2–3-meetrine 13 eurot. Osta saab ka kõrgemaid kuuski, mille hinnad on välja toodud RMK kodulehel.
Võimalust omale ise riigimetsast jõulupuu tuua pakub RMK juba aastast 2008. Ühtlasi on see hea võimalus võtta ette pere või sõprade seltsis mõnus retk loodusesse ja uudistada talvist metsaelu.
Eelmisel aastal toodi riigimetsast ligi 9000 jõulupuud. Ka tänavu kingib RMK riigimetsast toodud jõulupuu asenduskodudele ja mitmetele ühiskondlikele asutustele.
Kuuseost aitab lapsed metsa
Igaüks, kes toob riigimetsast jõulupuu, annab oma panuse laste loodusharidusse – RMK suunab jõulukuuse müügist teenitud samaväärse summa järgmisel kevadel spetsiaalsesse haridusprogrammi.
Eelmise aasta jõulupuu eest teenitud tulu eest pakub RMK alates 24. novembrist kuni detsembri keskpaigani erinevates külastuskeskustes spetsiaalset haridusprogrammi „Jõulupuu lugu“. Tegemist on lasteaia- ja koolilastele suunatud programmiga, millest saab eeldatavasti osa ligi 5000 last. Huvi „Jõulupuu loo“ vastu oli väga suur, nii et registreerudes täitusid kohad paari päevaga.
MEELESPEA
Kuuske valides järgi lihtsaid reegleid:
- Riigimets, kust võid oma jõulupuud otsima minna, on tähistatud tumerohelisega. Kaitsealad ja alad, kust jõulupuud võtta ei tohi, on märgitud pruuniga. Heleroheline on eramets, sealt tohib kuuske võtta vaid kokkuleppel omanikuga. Sinisega on kaardile kantud elektriliinid, mille alt võib samuti kuuske võtta. Vaata kaarti siit
- Võta puu vaid sealt, kus tal ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt.
- Keelatud on jõulukuuske raiuda metsanoorendikust.
- Jõulukuuske ei tohi võtta kaitsealalt.
- Elektriliinide alt kuuske valides jälgi, et valitud puu latv oleks elektriliinist vähemalt 3 meetrit madalam. Elektriliini läheduses liikudes ole tähelepanelik, et torm poleks liinijuhtmeid maha murdnud.
Puu eest hoolitsemine:
- Kui oled puu metsast koju toonud, aga ei plaani seda veel kohe ehtida, hoia kuuske jahedas kohas, näiteks rõdul või garaažis. Nii ei jõua soojus teda kahjustada ja puu püsib kauem värske.
- Ära unusta, et kuusk vajab värskuse säilitamiseks vett. Kuusetüve lõikepind peab olema kogu aja vees, sest kuivale jäädes moodustub kuuse alla vaigust kork ning puu ei võta enam vett sisse ka siis, kui nõu uuesti veega täita.
- Kui niisugune olukord on juhtunud, tuleb kuusepuu jalast välja võtta ja lõigata tüvi paari sentimeetri jagu lühemaks. Tasub ka arvestada, et esimesel ööpäeval vajab jõulukuusk vähemalt kaks liitrit vett, edaspidi kulub umbes liitrijagu vett päevas.
Vikerraadio saade „Ökoskoop“ uuris tänases saates, millist rolli omab Eesti metsade majandamisel RMK, kas ja kui palju väärindatakse puitu riigis kohapeal ning mida tuleb metsade majandamisel arvestada kliimamuutuste tingimustes.
RMK juhatuse liiget Erko Soolmanni intervjueeris ajakirjanik Krista Taim.
Kuidas Eesti metsaga on, kui palju kuulub riigile ja kui palju eraomanikele?
Tegelikult on rõõm ja uhke tunne öelda, et Eesti on metsariik. Nagu mainisite, siis tõesti meil on palju metsa. Eesti metsasus on üle 50%, oleme selle näitajaga EL-is metsasuselt neljandal kohal. Meist eespool on vaid Soome, Rootsi ja Sloveenia. Seda muret ei ole, et Eestis metsa vähe oleks, sest üle poole riigist on metsaga kaetud.
Riiklikult kogub Eestis metsa kohta statistikat keskkonnaagentuur, mille kõige värskem statistiline metsainventuur ütleb, et Eestis on metsa 2,35 miljonit hektarit.
Aga kui rääkida omanikest, et kellele kuulub mets, siis veidi üle miljoni hektari kuulub riigile ja teine pool erametsaomanikele. Viimaseid on Eestis üle 110 000.
Kas mets jaguneb ka kuidagi, et on noorendik ja täisküpsenud mets jne. Siin tõlgendatakse erinevalt.
Kuulajale on kõige lihtsam meelde jätta, et pool Eestimaast on mets. Olgu selleks noorendik, keskealine või vana mets. Keskkonnaagentuuri viimane analüüs näitas, et meil on kõiki neid arenguklasse. Mõnevõrra on suurenenud nooremate ja vanemate metsade osakaal ning keskealist metsa on mõnevõrra vähem. Nii nagu ka ühes rahvastikupüramiidis esineb erinevas vanusegrupis inimesi, jagunevad ka meie metsad erinevate vanusegruppide vahel.
Valdavalt on meil kuused-männid?
Metsanduses nimetatakse seda nn pühaks kolmainsuseks. Meie kaks kõige levinumat puuliiki on mänd ja kask, neile järgneb kuusk. Siis tuleb natuke tühja maad ja on halllepikud, haavikud ja teised puuliigid. Seega valdavalt männikud-kaasikud.
Kusjuures, kui vaatame seda metsa omandivormi vaates, siis riigimetsas on umbes 2/3 okaspuid ja erametsas on see vastupidi, umbes 1/3 on okaspuid. Eestis tervikuna on metsas umbes 50% okaspuid.
Mis selle puiduga tehakse? Kui palju kütteks, kui palju mööbliks?
Väga palju sõltub sellest, millisest puuliigist me räägime. On puuliike, kus metsamaterjali sortiment, mis sellest saab, võibki olla ainult küttepuu. Näiteks lepp. Kuigi ka hallil lepal on täiesti olemas palgi töötlemise tööstus, tehakse saunamaterjali, aga see on väikeste tegevusmahtudega. Valdavalt tehakse hall-lepikutest küttepuud.
Ühest keskmisest puust saadav metsamaterjal võib jaguneda kümneteks erinevateks puidusortimentideks, aga valdavalt tekib kasvava metsa väärindamisest – langetamise, laasimise ja järkamise – käigus kolme tüüpi sortimente: palk, paberipuu ja küttepuu.
Eestis on ülikõrgelt arenenud saetööstus, mis kasutab palki. Reeglina väärindatakse palk Eestis, valdavalt ehituse tarbeks, mööblitööstuses. Saetööstus on Eestis niivõrd hästi arenenud, et palki imporditakse lisaks sisse, sest on neid riike, kus saetööstus ei ole nii kõrgelt arenenud. Seega siin luuakse väga suurt väärtust, kohati isegi rohkem, kui mõnes arenenud naaberriigis.
Küll aga, kui vaatame paberipuu sortimenti, siis see on ainus sortiment, mis suures osas läheb väärindamata kujul välja. Lihtsalt seetõttu, et Eestis pole piisavas mahus selle sortmendi töötlejaid.
Väga loodame, et see olukord peagi muutub. Tänavu sõlmis RMK lepingu Viru Keemia Grupiga, mille eesmärk on, et Eestisse rajatakse puidu biotöötluskompleks, mis asuks paberipuitu keemiliselt väärindama. Hoiame koos metsandussektoriga väga pöialt, et see tehas kerkiks.
Mis puudutab küttepuitu, siis rusikareegel on see, et seda tekib mahu mõttes umbes üks kolmandik. Kui palki tekib riigimetsas ca 40%, paberipuud on 30%, siis ülejäänud on küttepuit. Kui me mõtleme küttepuu peale, siis näiteks Eesti kaugküte põhineb suuresti hakkepuidul. Küttepuu läheb üldjuhul sooja ja elektri tootmiseks koostootmisjaamadesse.
Ometi on ju veel midagi, mis jääb üle. Mida annaks veel teha väheväärtusliku puiduga, mis järele jääb?
Ilmselt me kuuleme siin tehnoloogia ja teaduse arenedes väga suuri läbimurdeid. Kui saetööstus on siiani olnud palgi mehaanilise töötluse puhul maailma tipus, siis ma usun, et uuemad innovatsioonihüpped tulevad vähemväärtusliku materjali puhul. On see siis toiduainetööstuses või kas või asfaldisegus fossiilsete materjalide asendamisel.
See tähendab, et surve metsadele suureneb, sest nõudlus suureneb?
Pigem on küsimus, kuidas suudame puidu väärindamise ja väärtusloome ahelas ülespoole rühkida. Täna on sortimente, mida veel piisavalt ei väärindata, sest paberi- ja küttepuitu tekib nii ehk naa. Kui sellele leitakse täna paremad väärindamisvõimalused, saame asendada veelgi enam fossiilsetel kütustel põhinevaid materjale. Ma ei näe, et seeläbi suureneks mõju metsadele.
Üks pool, kus kindlasti mõju metsadele tuleb, on kliimamuutused. Mismoodi kohaneda? Tulevad uued haigused, uued kahjurid metsadesse.
Kahjurite probleem on juba päris ilmne olnud. Viimastel aastatel on kõrge foon olnud kuusekooreüraski levikul. Õnneks on märke kahjustuste pidurdumisest.
Mida teha? Me oleme RMK-s mitmeid aastaid tegelenud ja ootame teadlastelt pidevalt sisendeid, mida praktikas metsakasvatuses teisiti teha. Täna on meil juba mõned taipamised ja praktika muutused. Näiteks küsitakse meilt tihti, kas kasvatate kuusikuid edasi. Jah, kasvatame, sest saja aasta pärast sarnaneb meie kliima ilmselt Lõuna-Leedu või Põhja-Poolale, kus kuused kasvavad. Levikuareaali keskel olles jääme ikkagi eelmainitud kolme peamist puuliiki kasvatama, aga teeme seda teistsuguseid võtteid kasvatades.
Üks märksõna on kindlasti segametsad ehk hüpotees on täna see, et mitmekesisema struktuuriga metsad on kliimakindlamad. Ehk me suurendame praegu riigimetsas segametsade osakaalu ja sekkume metsade hooldusraietega mõnevõrra varem. Kujundame metsad välja nooremas eas, mil nad pole veel nii vastuvõtlikud haigustele.
Kolmas pool on taristu. Kui vaatame viimast paari aastat, siis on erakordselt keerulised ilmaolud olnud nii põllumajanduse kui metsakasvatuse vaates. Ainult hästi hooldatud maaparandussüsteemid ja teedevõrk on võimaldanud oma töödega jätkata olukorras, kus liigniiskust on palju.
Lindude pesitsuse vaates on võib-olla kasulik, kui metsa nii lihtsalt ei pääse?
Pesitsusrahu koha pealt on RMK üpris eeskujulikult käitunud, oleme eeskujuks nii erametsaomanikele kui ka naaberriikidele, kus pesitsusrahu aktiivselt ei peeta. RMK on pesitsusrahu pidanud vabatahtlikult aastast 2002.
Esimesed 20 aastat oli pesitsusrahu periood kaks kuud, 15. aprillist 15. juunini, kuid viimasel neljal aastal oleme seda pikendanud kahe nädala võrra 30. juunini. Eelmisel aastal me pikendasime seda veel nõnda, et kuni juuli keskpaigani väldime keskkonnaameti poolt koostatud lindude asustustiheduse maatriksit arvestades raieid kõige linnurohkemates metsades.
Ehk riigimets, mis moodustab ligi pool Eesti metsast ja millest omakorda ligi pool on kaitse all, siis seega umbes veerandil Eesti metsast, kus metsi majandatakse, peetakse linnurahu kuni kolm kuud. Usun, et see on küllaltki suur ja proportsionaalne meede selleks, et pesitsusrahu oleks tagatud.
Pühad lähenevad ja vabasid päevi tuleb palju. Kuidas matkaradade hooldusega lood on?
Meil on matkaradasid üle 3000 kilomeetri, neid radu ja võimalusi jätkub rohkelt. Kõige olulisem on raadiokuulajal meeles pidada, et metsapuhkuse planeerimine algab RMK kodulehelt rmk.ee. Seal on loodud planeerimise tööriist erinevate piirkondade ja külastusvõimaluste osas. Teisisõnu on võimalik enda soove arvesse võttes välja filtreerida kõige sobilikumad paigad. Seal on ka sündmuste kalender, millel tasub silma peal hoida, samuti tasub jälgida meie sotsiaalmeediakanaleid.
Külastuskorraldustaristu vajab järjepidevat hooldamist ja rekonstrueerimist. Igal aastal suuname selleks ligi 10 miljonit eurot aastas, seega suunatakse sellesse palju ressurssi. Muide, aastas tehakse RMK puhketaristule 3 miljonit külastust.
Millised on metsamajanduses Eestis trendid või suunad? Võimalikult vähe loodust kahjustada, tehnoloogia arengud, aga mida veel?
Metsamajandusest ei jää kuidagi välja tehnoloogia arengud. Eelkõige on üks suuremaid trende kaugseire, lennukitelt lidari abil või satelliidilt kogutud andmete pealt targemate otsuste tegemine. Teine koht on kliimamuutused, nendega arvestamine ja metsakasvatuspraktikate muutumine.
Peamine väljakutse seisneb ikkagi metsa ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse väärtuse vahel tasakaalu hoidmine. Tänane metsamajandaja ei ole lihtsalt metsa kasvatamise korraldaja, vaid metsaga seotud ühiskondlike ootuste majandaja veenva tegutsemise ja selgituste saatel.
Taaskord jõuab Saaremaal Tehumardi kandis igapäevaselt otse-eetrisse hirvekaamera. Oma kolmeteistkümnendal hooajal näeb hirvede tegemisi senisest parema pildi ja heliga.
Loomi võib kaamera valvsa silma all olevale söödaplatsile ootama hakata hämaruse saabudes – paar päeva tagasi jalutasid hirved sealt läbi juba veidi enne kella viite. Juba on söödaplatsil nähtud nii hirvepulle, -lehmi kui ka vasikaid, korra liikus seal metskits ning ka rebane on käinud uudistamas, mida seekord siis ninaesiseks pakutakse. Hirvede ja porgandeid sööva rebase rõõmuks serveeritakse söödaplatsil sarvekandjate pilti meelitamiseks endiselt porgandeid.
Ilmade jahenedes on kaamera vaatevälja saabumas kindlasti arvukamalt hirvi ja väga võimalik, et teisigi metsaelanikke. Eelmise hooaja jälgijail on arvatavasti meeles põnevad kaadrid aasta algusest, mil korraga sai kaamerast näha nii hunte kui ka hirvi. Sealjuures suutsid hirved tõeliselt üllatada, lastes võsavillemite juuresolekul kuuldavale väga veidra heli – justkui toksiks keegi puupulki üksteise vastu.
Zooloog Tiit Hundi sõnul polnud Eesti hirveuurijad ja terioloogid säärast heli varem kuulnudki, kuid tõenäoliselt hoiatasid nad sel moel hunte: „Pole mõtetki rünnakut üritada!“ Hiljem on hirved sarnast heli kuuldavale lasknud omavahelisel arveteklaarimisel.
Tiit Hunt hoiabki hirvekaameral silma peal ning kirjutab eredamatest vahejuhtumistest blogilugusid, mida saab lugeda RMK kodulehel.
Kaamerapilti hirvede tegemistest saab jälgida RMK YouTube`i kanali otseülekannete lehel https://link.rmk.ee/hirvekaamera. Hirvekaamera vahendab pilti Youtube´i kanali kaudu kuni aprillikuuni.
Lõuna-Eestis avati sel sügisel rändekaladele ligi 44 kilomeetri jagu uusi liikumisteid, kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) eemaldas kaks lagunenud paisu – Ala-Raudsepa paisu Võrumaal Pärlijõel ja Rundsoveski paisuvareme Elva jõel.
Mõlemad tööd on osa laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on taastada jõgede looduslik seisund ja parandada väärtuslike kalaliikide – sealhulgas meriforelli, jõeforelli, jõesilmu ja harjuse – elupaiku.
RMK veeökoloogide juht Sander Sandberg ütles, et paisude eemaldamine on üks mõjusamaid samme kalastiku ja jõe enda seisundi parandamiseks: „Kui rändetõke eemaldada, saavad kalad kohe tagasi jõelõikudesse, kuhu nad on sajandeid kudema tulnud. Lõuna-Eesti jõgedel on veel palju potentsiaali, kuid paljud paisud on lagunenud ega täida enam mingit otstarvet. Seetõttu on mõistlik taastada looduslik rändeühendus.”
Pärlijõgi sai vabaks Ala-Raudsepa paisust
Võrumaal eemaldati Pärlijõelt Ala-Raudsepa pais, mis oli koos kunagise kalapääsuga tugevalt lagunenud ja selle rekonstrueerimine oleks nõudnud suuri kulutusi, samas kui likvideerimine on hooldusvaba ja edasiste kulutusteta. Paisu alandamisel tuli välja ajalooline jõesäng, mis oli hästi säilinud ning seega puudus vajadus suuremahulisteks kaevetöödeks.
Taastati jõesängi looduslik vool, rajati geotekstiili ja maakive kasutades kaldakindlustus ja lisati voolurahustuskivid. Pärlijõgi saab alguse Lätist, voolab läbi Rõuge valla ja suubub Mustjõkke; tegemist on Koiva vesikonna jõega ning kalarände seisukohalt olulise veekoguga, kus liiguvad eelkõige meriforell ja jõesilm.
Tööd kulgesid sujuvalt ka kohalike elanike jaoks. Ala-Raudsepa veskikoha perenaine Maarja Kallas sõnas, et koostöö RMK, projekteerijate ja ehitajatega oli väga hea ning igapäevaelu tööde käigus ei häiritud.
Ala-Raudsepa paisu eemaldamist rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektist „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“. Projekteerija oli Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ ja töö tegi Nordpont OÜ. Kogu töö koos projekteerimisega läks maksma 181 118 eurot.
Elva jõgi vabanes Rundsoveski paisu varemetest
Elva vallas Uderna külas eemaldati Rundsoveski paisu vare, mis takistas kalade liikumist Elva jõe ülemjooksule. Elva jõgi on olulise väärtusega veekogu, kus on looduslikud elupaigad jõeforellile, aga ajalooliselt ka harjusele.
Paisu lammutamise käigus eemaldati vanad konstruktsioonid, kuid säilitati paisu peal asunud sild ning rekonstrueeriti silla kaldasambad.
Koostöö maaomanikega kulges Sandbergi sõnul ladusalt: „Kohalikud omanikud olid ise juba aastaid soovinud lagunenud paisu ja ohtliku silla asemele midagi paremat, kuid oma jõududest ei piisanud. Meie algatus võeti väga hästi vastu. Rundsoveski paisutööd projekteeris Vesiaed OÜ ja viis ellu Nordpont OÜ.
Töid rahastati LIFE-SIP AdaptEST projektist, mis aitab taastada Eesti jõgede looduslikku elurikkust, eemaldades kasutuseta paisud ja parandades kalade rändetingimusi. Kogu töö koos projekteerimisega läks maksma 141 622 eurot.
Rändekalad saavad liikuda kaugemale kui varem
Sander Sandbergi sõnul taastavad paisude eemaldamised jõe loodusliku rütmi: „Kui vool on vaba, taastuvad aasta-paari jooksul ka põhjaloomastik ja kalade kudemispaigad. Pärast paisu kadumist hakkab jõgi ise end uuesti kujundama.“
Pärlijõel ootavad järgmiste sammudena ees veel kahe vana paisu – Saarlasõ ja Pärlijõe paisu – likvideerimine, mis avaks kogu jõe rändekaladele. „Oli aeg, mil Pärlijões elas ka ebapärlikarp, kuid sealne asurkond hääbus juba aastakümneid tagasi. Pole võimatu, et tulevikus saab hakata seda haruldast liiki jõkke asustama, kuid selleks peab jõgi olema heas seisus nii karbi enda kui ka jões elavate forellide jaoks, sest karbivastsed elavad ühe eluperioodi forelli või lõhe lõpuste küljes,“ selgitas Sander Sandberg.
Elva jõel tegeletakse veel Mosina vesiveski paisuvarega ning peale paisude eemaldamist taastatakse ka koelmualasid ja elupaikasid nii Elva jões kui ka vajadusel tähtsamatel lisajõgedel.
RMKs töötab juba teist aastat neljaliikmeline veeökoloogide tiim, sest veekogude seisundi parandamiseks tehtavate tööde hulk on suurel määral kasvanud. Viimase viie aastaga on RMK eestvedamisel eemaldatud üle 10 suurema ja väiksema rändetakistuse ning taastatud elupaikasid ja koelmualasid juba rohkem kui 500 kilomeetri jagu. Aastaks 2028 on eesmärk parandada jõgede elupaikasid veel 500 kilomeetri ulatuses.