Ida-Virumaal Alutaguse rahvuspargis asuval Selisoo RMK matkarajal valmis uus 60-meetrine laudteelõik. Varem suurvee ajal vee alla jäänud rajalõik on nüüd viidud kõrgemale ja kuivemasse kohta, et külastajad saaksid Suurlauka ääres liikuda turvalisemalt ja mugavamalt ka pärast veerohkeid perioode.
RMK looduskaitsespetsialisti Ants Animägi sõnul võttis ehitustöö ettevalmistamine omajagu aega. Kuna tegemist on kaitseala sihtkaitsevööndiga, tuli koostada ehitusprojekt, saada kooskõlastus Keskkonnaametilt ning ehitusluba kohalikult omavalitsuselt. Lisaks sai töid teha ainult ajavahemikul 1. augustist kuni 31. jaanuarini, et vältida häiringuid kaitsealustele liikidele ja nende pesitsusele.
„Uus rajalõik asub nüüd veepiirist veidi kaugemal ja kõrgemal pinnavormil, kus üleujutusohtu ei ole. See muudab matkaraja külastajatele turvalisemaks ning võimaldab rada mugavamalt kasutada ka pärast suurvee perioode,” ütles Animägi.
2024. aastal lõppesid Selisoos raba veerežiimi taastamise tööd — muu hulgas parandati rabas asuva Suurlauka olukorda, mille veetase oli kraavituse tõttu languses. Vee väljavool Suurlaukast suleti ning lauka ja kogu Selisoo raba veetase on tänase seisuga paranemas.
Veerežiimi taastamistööde käigus uuendati ka matkaraja laudteid, kuid raba veetaseme tõusuga ning suurvee ajal selgus, et osa Suurlauka äärsest teest jäi ajuti vee alla. Tänaseks lõppenud tööde käigus rajati Suurlauka äärde kõrgemale pinnasele uus 60-meetrine laudteelõik.
Suurlauka veetase on püsinud kõrgem kui enne 2024. aastal tehtud veerežiimi taastamistöid ning Selisoo veerežiim liigub järk-järgult looduslikuma seisundi suunas. Kõrgem veetase on loonud paremad tingimused ka veelindudele, keda pesitseb Suurlaukal nüüd varasemast rohkem.
Loodushuvilised saavad nüüd oma silmaga jälgida, kuidas Selisoo maastik muutub taas looduslikule märgalale omasemaks.
RMK läbis edukalt FSC resertifitseerimisauditi ja PEFC järelevalveauditi, mis kinnitasid taas, et riigimetsa majandatakse säästlikult ning rahvusvahelisi standardeid järgides. Erilist kaalu annab tulemusele asjaolu, et FSC audit toimus esimest korda uue Eesti FSC metsamajandamise standardi alusel.
FSC sertifikaat on üks maailma tuntumaid ja rangemaid vastutustundliku metsamajandamise sertifikaate. See kinnitab sõltumatu hindamise kaudu, et metsa majandamisel arvestatakse korraga keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike väärtustega ning järgitakse rahvusvaheliselt kokkulepitud kestlikkuse põhimõtteid.
Augusti lõpus toimunud FSC resertifitseerimine oli RMK jaoks oluline veel seetõttu, et tegemist oli esimese auditiga uue Eesti rahvusliku FSC standardi alusel. Standardi väljatöötamine kestis aastaid ning selles osalesid erinevad huvirühmad.
RMK oli Eestis esimeste seas, kelle tegevust uue standardi järgi terviklikult hinnati. Audiitorite positiivne eelhinnang tähendab, et RMK FSC® sertifikaati (FSC-C022757) pikendatakse tänavu uueks viieaastaseks perioodiks.
Auditi käigus tõid FSC audiitorid esile mitmeid RMK tugevusi, sealhulgas töötajate professionaalsuse, hea koostöö partneritega, laiapõhjalise huvirühmade kaasamise ning organisatsiooni võime kohaneda muutuvate nõuete ja oludega. Audiitorid tegid ühe tähelepaneku naaberkinnistute omanike teavitamise kohta uuendusraiete kavandamisel ning ühe parandusettepaneku alltöövõtjate tööohutuse parandamiseks.
Septembris toimunud PEFC järelevalveaudit lõppes RMK jaoks samuti edukalt. Sõltumatud audiitorid ei tuvastanud kontrolli käigus ühtegi mittevastavust. Auditi käigus hinnati Tallinna ja Rava RMK kontorites dokumentatsiooni ning metsamajandamise praktilist korraldust Järvamaa ja Lääne-Virumaa riigimetsas, külastades selleks enam kui 25 objekti.
PEFC audiitorid tunnustasid muuhulgas RMK metsade majandamise põhimõtete selget esitust ja süsteemset lähenemist riigimaade kasutusvõimaluste hindamisel.
RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni sõnul on RMK ülesanne majandada riigile kuuluvat metsa vastutustundlikult ja eeskujulikult.
“Kinnituse sellele, et me oma põhimõtteid järgime, annavad meile igal aasta sõltumatud audiitorid, kes vaatavad põhjalikult üle nii meie dokumendid, protsessid kui ka metsatööd looduses. Tänavused tulemused kinnitasid taas, et RMK metsamajandamine vastab rahvusvahelistele säästva metsamajandamise nõuetele ning arvestab tasakaalustatult keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkidega,“ ütles Erko Soolmann.
FSC ja PEFC auditite lõplikud raportid valmivad lähikuudel. FSC resertifitseerimisauditi viis läbi sõltumatu sertifitseerimisasutus BM Certification Estonia OÜ ning PEFC järelevalveauditi sertifitseerimisettevõte Northern Certification Services (NCS Estonia OÜ).
RMK-l on FSC sertifikaat alates 2002. aastast ning PEFC metsamajandamise sertifikaat alates 2010. aastast.
Forest Stewardship Council® on välja töötanud säästva metsamajanduse printsiibid ja kriteeriumid, mille alusel on võimalik hinnata metsaomaniku tegevuse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. FSC® logo tähistab tooteid, mis sisaldavad puitu vastutustundlikult majandatud metsast.
PEFC sertifikaat tõendab, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning metsa majandamisel järgitakse nii keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui majanduslikke nõudeid. PEFC-märgis tootel või pakendil annab kindluse, et tootes sisalduv puit või puidul põhinev materjal pärineb jätkusuutlikult majandatud metsadest ning on toodetud vastutustundlikult.
RMK Põlula kalakasvatustalitus kutsub kalureid üles teatama püükidesse sattunud märgistatud kaladest. Iga teade aitab teadlastel ja kalakasvatajatel paremini mõista kalade liikumist, kasvu ja ellujäämist ning hinnata Eesti kalavarude olukorda.
RMK Põlula kalakasvatustalituse nõuniku Ene Saadre sõnul on üheks oluliseks näiteks atlandi tuur, mis on Eesti vetest ajalooliselt kadunud. RMK Põlula kalakasvatustalitus kasvatab ja asustab koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega tuurasid, et siinset populatsiooni taastada.
„Seetõttu on eriti teated märgistatud tuuradest äärmiselt olulised. Senised püügiteated on andnud juba olulist infot tuurade kasvu ja liikumise kohta,“ kinnitas Saadre.
Tuurade kõrval on oodatud teated ka kõigi teiste märgistatud kalade kohta – olenemata kalaliigist ja sellest, milline asutus või riik kala märgistas. Eestis märgistavad kalu erinevate projektide raames ka teised teadus- ja looduskaitseasutused ning Eesti vetesse jõuavad aeg-ajalt ka teistes riikides märgistatud kalad.
Märgistatud kala püüdmise korral tuleb võimalusel üles märkida märgise number, püügi aeg ja koht, kala pikkus ja kaal ning kasutatud püünise liik. Kui kala lastakse elusana tagasi vette (näiteks alamõõduline lõhe või kaitsealune tuur), peab märgis jääma kala külge. Elusana vabastatud kala puhul piisab märgise numbrist ja umbkaudsetest andmetest.
Teateid saab saata RMK Põlula kalakasvatustalitusele aadressil margis@rmk.ee, RMK veebilehel oleva kalamärgise tagastamise ankeedi kaudu või märgisele trükitud telefoninumbril.
Kõigile teatajaile on soovi korral ette nähtud 6-eurone vaevatasu, väike kingitus ning info püütud kala asustamise kohta. Selleks tuleb teatele lisada kontaktandmed.
RMK Põlula kalakasvatustalitus tänab kõiki kalureid ja harrastuspüüdjaid senise hea koostöö eest! Iga teade aitab koguda teadmisi meie kalade käekäigu kohta ning toetab tööd selle nimel, et Eesti vetes jätkuks kalu ka tulevastele põlvedele.
10. septembril avati Tallinnas Uue turu platsil tänavuse Vereta jahi fotonäitus. Avamisüritusel jagati auhinnad fotokonkursi parimatele: võitjaks osutus Taavi Nagel fotoga „Hääletu hiiliv metsahing“ ja RMK auhinna pälvis Ene Lainemäe foto „Käbikuningas“.
Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hunt kinnitas, et võistlustööde tase on läinud aasta-aastalt kõrgemaks. „Osalt mängib siin rolli üha paremaid võimalusi pakkuv fototehnika, kuid ka kõige paremad seadmed ei tee midagi ilma hea fotograafita. Eestis on loodusfotograafia väga armastatud ning meil on väga suur hulk tõeliselt häid tegijaid. Lõpuks võidab see, kel õnnestub saada kõige parem tabamus.“
Tänavuse võistluse võidutöö „Hääletu hiiliv metsahing“ oli tema sõnul just üks selline eriliselt hästi püütud hetk. „žürii langetas otsuse väga üksmeelselt. Esiteks on suure kiskja pildile püüdmine alati sündmus, kuid tegu on igas mõttes väga erilise ja tugeva tööga — veidi sakris ilves uhkelt mööda teed liikumas, ilma et piltnikku üldse tähele paneks,“ kirjeldas Hunt Vereta jahi peaauhinna pälvinud pilti.
Tänavuse parima foto autor Taavi Nagel sai endale ka Vereta jahi rändkarika — sarvilise viikingimütsi, mille sees on kõigi varasemate meistrite nimed.
RMK andis tänavusel fotokonkursil oma eriauhinna Ene Lainemäe fotole „Käbikuningas“. RMK esindaja ja žüriiliikme Kaidi Jõesalu sõnul tekkis pildil kujutatud oravat vaadates otsekohe tugev ja tähendusrikas seos riigimetsa majandaja igapäevatöö ja väärtustega.
„RMK üks paljudest olulistest ülesannetest on kvaliteetse metsaseemne varumine ning Eesti riikliku seemnevaru hoidmine. Nii nagu RMK, on ka orav erakordselt osav ja sihikindel seemnekoguja,“ selgitas Jõesalu valiku tagamaid. „Ta otsib, valib ja talletab käbisid suure hoolega. Osa oma samblasse peidetud talvevarudest jääb oravatel aga leidmata ja nii aitavad nad kaudselt kaasa metsaseemnete levimisele ja metsa uuenemisele“
RMK eripreemia vääriline tabamus sündis tänu fotograafi oskusele märgata metsa argist, kuid erakordselt ilmekat hetke, mis tõi meisterliku „seemnekoguja“ tabavalt vaatajate ette.
Näitus jahi parimate fotodega jääb Uue turu platsil avatuks 14. oktoobrini.
Vereta jaht toimus tänavu 29. korda
Fotojahti peeti 15.–17. maini Peipsi järve ääres, Peipsiääre vallas. Loodusfotograafid kogunesid Kadrina mõisas, mis oli osalejate baaslaagriks. Jahipiirkond hõlmas Peipsiääre erinevaid maastikke — metsi, põlde, niite, veekogude kaldaid ja külasid ümbritsevat loodust.
Vereta jaht sarnaneb tavapärasele jahile, kuid relvade asemel on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ja jahisaagiks loomade, lindude ning maastike fotod.
Osalejad alustavad oma jahipäevi juba varavalges ning liiguvad looduses kuni hiliste õhtutundideni. Fotokaameraga võib jahtida kõike ja kõikjal — nii vees, õhus kui ka maal.
Sümboolseks jahiloomaks oli tänavu siil
Igal aastal määratakse fotojahile ka sümboolne jahiloom. Seekord oli selleks siil — väike ja salapärane loom, kelle leidmine osutus kolme päeva jooksul ootamatult keeruliseks.
Kuigi fotograafid kohtasid Peipsiääre looduses rohkelt erinevaid loomi, ei sattunud ühelegi „fotokütile“ seekord ette ainsatki siili. Seevastu kohtuti karu ja põtradega ning pildile ja vaatevälja jäid ka halljänesed, metskitsed, oravad ja mäger.
Tänavusest fotojahist võttis osa 41 fotograafi. Iga osaleja valis pärast jahti välja oma parimad tööd, mille hulgast pani žürii kokku näituse. Parimad fotod jõuavad esmalt Tallinnas avatavale näitusele ning sealt edasi rändavad need mööda Eestit.
Vereta jahi auhinnad 2026:
• Peaauhind: Taavi Nagel „Hääletu hiiliv metsahing“. Sama foto pälvis ka Tallinna loomaaia eripreemia.
• RMK auhind: Ene Lainemäe „Käbikuningas“.
• Ajakiri Eesti Jahimees auhind: Assar Jõepera „Noor pull“.
• Maalehe auhind: Heiko Kruusi „Hommikune jalutuskäik“.
• Ajakirja Horisont eripreemia: Kalmer Lehepuu „Kadakatäks“.
• Eesti Jahimeeste Seltsi auhind: Kauro Kuik „Jäägu see meie vahele“.
• Ajakirja Eesti Mets auhind: Michel Lehtmets „Parimad kohad haaratakse lennult“.
• Hotell „Pesa” preemia: Urmas Tartes „Paarituvad nõmmeliivikad“.
Vereta jahti ja fotonäitust korraldavad zooloog Tiit Hunt, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Overall.
Vereta jahi fotosid näeb SIIT.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avab taas tuhandetele lastele ja noortele võimaluse õppida loodust tundma seal, kus seda kõige paremini teha saab: metsas, rabas, rannal ja matkarajal. Alates 7. septembrist saab registreeruda 2026/2027. õppeaasta loodusharidusprogrammidele üle Eesti.
„RMK soovib, et võimalikult paljud lapsed ja noored saaksid kogeda õppimist vahetult looduses. Õppimine liikudes, uurides ja avastades aitab paremini mõista nii loodust kui ka inimese rolli selle hoidmisel. Huvi meie programmide vastu on suur olnud aastaid ning seetõttu tasub registreerumisega varakult alustada,“ ütles RMK külastuskorraldusosakonna loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt.
Sel hooajal saavad haridusasutused valida nii Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusega keskkonnaharidusprogrammide kui ka RMK külastuskeskuste sügiseste soodusprogrammide vahel. KIK-i toetusega loodusharidusõppes osalejatele on ette nähtud kuni 150 euro suurune transporditoetus programmi kohta. Toetust saab kasutada ainult murakamärgisega sertifitseeritud loodusõppe programmides osalemiseks ning see aitab tuua looduses õppimise võimalused lähemale üle Eesti tegutsevatele haridusasutustele.
Lisaks KIK-i toetusega loodusõppe päevadele pakuvad RMK külastuskeskused üle Eesti ajavahemikus 7. september kuni 27. november valikut riiklikku õppekava toetavaid õppeprogramme tasuta. Loodushuvilistele on valikus lausa 97 erinevat õppevõimalust. Praktilised loodusõppe päevad annavad hea võimaluse õpilastele loodusainete teadmisi praktiliselt omandada ning koolis õpitavat kogemuslikult looduses kinnistada.
Samuti on aastaringselt tasuta kasutamiseks kõigi RMK külastuskeskuste seljakotiprogrammid, mis võimaldavad õpetajatel RMK õppematerjalide ja juhiste abil iseseisvalt looduses õppetööd läbi viia.
RMK on Eesti üks suurimaid loodusharidusprogrammide pakkujaid, 2025. aastal osales nendes üle 48 000 inimese.
Loodusõpe on suunatud huvilistele alates lasteaiast kuni täiskasvanuteni. Programmid seovad õppetöö aktiivse liikumise ja vahetu looduskogemusega ning aitavad paremini mõista looduse toimimist ja inimese rolli selle hoidmisel.
Oluline teada registreerumisel:
- Üks klass või lasteaiarühm saab KIK-i toetusega osaleda ühel õppeprogrammil kogu õppeaasta jooksul.
- Kõik klassid ja rühmad tuleb registreerida eraldi.
- Transpordi tellib haridusasutus ise.
Lisainfo ja registreerumine RMK kodulehel.
Rumba metsaparandusobjektist on kujunemas pikaajaline teadus- ja katseala, kus otsitakse vastuseid nii metsa süsinikuringet, veerežiimi, veekvaliteeti kui ka elurikkust puudutavatele küsimustele.
Rumbal tehtavad uuringud toovad ühele alale kokku metsakasvatuse, metsaparanduse, veekaitse, kliima ja elurikkuse teemad. Pikaajaline seire annab teadlastele võimaluse jälgida muutusi aastate jooksul ning RMK-le vajalikku teadmist, mille põhjal kavandada tulevikus metsataristu korrashoidu ja kõdusoometsade majandamist võimalikult teaduspõhiselt.
Koostöö RMK ja teadlaste vahel aitab leida tasakaalu metsa kasvu, toimiva taristu, puhta vee, elurikkuse hoidmise ja kliimamõju vähendamise vahel.
Eelmisel nädalal tutvustasid Tartu Ülikooli teadlased Kuno Kasak ja Joosep Truupõld RMK-le seni tehtut ning järgmisi samme.
Kas veetaseme tõstmine aitab vähendada turbamulla süsinikuheidet?
Rumba ala üks keskseid uurimissuundi on seotud Euroopa Horisondi programmi rahastatava projektiga ForPeat ehk „Soometsade hindamine ja sihipärane majandamine süsiniku sidumise, elurikkuse ja veekvaliteedi parandamiseks“.
Rumbal uuritakse kontrollitud katsete abil, kas kõdusoometsa veetaseme tõstmine võimaldab vähendada turba lagunemist ja sellest tulenevat süsinikdioksiidi lendumist nii, et samal ajal säiliks metsa juurdekasv. See läheb hästi kokku RMK arengukava eesmärgiga teenida tulu kliimapositiivselt.
Kuivendamise järel pääseb turbasse rohkem hapnikku, mis kiirendab turba lagunemist ja võib muuta mullas talletatud süsiniku kasvuhoonegaaside heite allikaks. Veetaseme tõstmise katse aitab hinnata, kas ja millistel tingimustel on võimalik neid süsinikukadusid vähendada, säilitades samal ajal metsa tootlikkuse.
Uuring ei piirdu ainult süsinikdioksiidiga. Rumbal seiratakse ka metaani ja naerugaasi vooge. Mõõtmisi tehakse kogu ökosüsteemi tasandil ning eraldi maapinnalt, puutüvedest ja kuivenduskraavidest. Lisaks hinnatakse puude juurdekasvu ning eri majandamis- ja veerežiimide mõju elurikkusele. Katsealale kavandatud mõõtesüsteem võimaldab jälgida muu hulgas süsinikdioksiidi, veeauru ja metaani liikumist metsa ning atmosfääri vahel.
Rumba avatud katseala hõlmab ligikaudu 50 hektarit suuremast kuivendatud turbametsast. Ala veed jõuavad Vigala jõkke, mistõttu on siin võimalik käsitleda ühe tervikuna nii metsa veerežiimi, kasvuhoonegaaside vooge kui ka veekvaliteeti.
Pikaajaline seire aitab hinnata veekaitsemeetmete tõhusust
Teine Rumbaga otseselt seotud uuring on RMK rahastatav rakendusuuring „Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang pikaajalise seire põhjal“.
2028. aasta lõpuni kestva projekti juhtivuurija on Kuno Kasak. Uuringus hinnatakse, kuidas mõjutab kuivenduskraavide rekonstrueerimine kõdusoometsade veekvaliteeti ning kui tõhusad on erinevad veekaitsemeetmed nii vahetult pärast tööde tegemist kui ka pikema aja jooksul.
Rumbal võrreldakse settebasseinide ning settebasseini ja puhastuslodu kombinatsiooni võimet vähendada kuivendussüsteemi rekonstrueerimise võimalikku negatiivset keskkonnamõju. Veekvaliteedi seire on alal kestnud juba alates 2022. aastast.
Mõõdetakse muu hulgas lämmastiku- ja fosforiühendeid, lahustunud orgaanilist süsinikku, raua ja alumiiniumi sisaldust, vee happesust, juhtivust, hägusust ning vooluhulka. Pikaajaline andmestik aitab hinnata, millised lahendused toimivad eri oludes kõige paremini ja kui kaua nende mõju kestab.
Septembris jõuab rongiga taas hõlpsalt üle Eesti seenenäitustele ja seenetarkade juhatusel raudteejaamade läheduses paiknevatesse riigimetsadesse. Elron ja RMK panid tänavuseks seenehooajaks Seeneekspressi kaardile üle 30 seenemetsa, -näituse ja -ürituse.
“Sügisene Eesti mets on värviline ja ilus ja Seeneekspressiga soovimegi inspireerida inimesi ette võtma väikseid loodusmatkasid ja leida oma salajane seenekoht, kui seda veel pole,” ütles Elroni turundusspetsialist Mirjam Nõmm. “Kaardile oleme koondanud üle 30 hea seenemetsa, seenenäituse ja -ürituse, mis pakuvad avastamisrõõmu nii kogenud seenelistele kui ka algajatele”
Seeneekspressi avasündmus toimub 29. augustil Rapla raudteejaamas, kus Eesti Loodusmuuseumi seenetundja juhendamisel saab välknäitusel tutvuda kohalike liikidega ning saada nõu seente määramise ja korjamise kohta. Üle Eesti toimub septembris ja oktoobris ka seitse juhendatud seeneretke.
“Seenele minek on paljude eestlaste jaoks sügisene traditsioon, kuid iga metsakäik võib pakkuda ka midagi uut. Juhendatud retkedel saab oma teadmisi täiendada, õppida paremini seeni tundma ja avastada ehk mõni uus lemmikmetsarada. Seeneekspress kutsub loodusesse minema ka neid, kes tavaliselt seenele autoga sõidavad, seekord saab metsani sõita hoopis rongiga ning jätta auto koju. Nii on teekond ise juba osa toredast looduselamusest,“ ütles RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt.
Kes metsa ei jõua, saab tänavuse seenesaagiga tutvuda Tallinnas, Tartus ja Aegviidus toimuvatel seenenäitustel. Lisaks seente avastamisele ootavad külastajaid mõnel näitusel kuraatorituurid, viktoriinid, seenebingo ja meisterdamine. Eesti Loodusmuuseumis ja Tartu loodusmajas aitavad seenekonsultandid määrata ka külastajate endi korjatud seeni.
„Seenenäitus on igal aastal külastajate poolt palavalt armastatud ja väga oodatud. Kuna väljapanekut värskendatakse üle päeva, on ka näitus ajas muutuv – kunagi ei tea, millised põnevad leiud järgmiseks näitusele jõuavad,” ütles Eesti Loodusmuuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Liisa Johanna Lukk. “Ootame külastajaid kaasa tooma ka enda korjatud erilisemaid värskeid ja täies pikkuses jalaga seeni – nii määramiseks kui ka näitusele väljapanemiseks.”
Seeneekspressi kaardi, seenesündmuste ajakava ja näitused leiab aadressilt www.elron.ee/seeneekspress
Seeneekspressi kampaaniat korraldavad Elron, RMK, Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu loodusmaja.
Seenenäitused:
- 1.-30.09 RMK Aegviidu külastuskeskuse seenenäitus
- 10.-20.09 Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus
- 11.-13.09 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia seenenäitus
- 15.-19.09 Tartu loodusmaja seenenäitus
- 29.08 Seenelise ABC Rapla raudteejaamas
- 05.09 Seeneretk algusega Klooga raudteejaamast
- 05.09 Seenelise ABC seeneretk Aegviidus
- 12.09 Seeneretk algusega Taevaskoja raudteejaamast
- 13.09 Seeneretk algusega Tõravere raudteejaamast
- 19.09 Seenelise SEENEPÄEV Aegviidus
- 26.09 Seeneretk algusega Saku raudteejaamast
- 26.09 Seenelise ABC seeneretk Aegviidus
RMK liigub edasi riigimetsast varutud okaspuupaberipuidu biokeemilise väärindamise plaaniga ning jätkab sel suunal koostööd Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-iga. Eesmärk on anda Eestis varutud puidule suurem väärtus kohapeal ning toetada puidutööstuse arengut ja pikaajalist investeerimiskindlust.
RMK puiduturustuse osakonna juhataja Esko Orase sõnul on oluline, et lepingupartner saab paberipuidu väärindamise tehase rajamise plaaniga edasi liikuda.
„Soovime jätkuvalt, et riigimetsast varutud puit leiaks Eestis võimalikult suure lisandväärtusega kasutuse. Toormekindluse pakkumine 360 000 kuupmeetri okaspuu paberipuidu näol aastas on RMK tugi puidu keemilise väärindamise arengusse ja uue tööstuse tekkesse,“ ütles Oras.
„Eesti puidutööstus on tugev just siis, kui suudame igale puidusortimendile leida võimalikult mõistliku ja kõrge väärtusega kasutuse. Paberipuidu kohapealne väärindamine loob selleks uue võimaluse ning aitab kasvatada Eesti tööstuse konkurentsivõimet,“ lisas Oras.
Horizoni plaan on kasutada Eestis okaspuupaberipuitu olemasoleva tselluloosi- ja jõupaberitootmise väärtusahelas, kus okaspuutselluloosist toodetakse jõupaberit ja pakendilahendusi rahvusvahelistele turgudele.
RMK jätkab eraldi ka kasepaberipuidu väärindamise võimaluste otsimist. Kui selleks tekib piisav valmisolek ja turuhuvi, valmistab RMK ette täiendava avaliku müügiprotsessi.
RMK roll ei ole ise tööstust rajada, vaid luua ausatel ja läbipaistvatel tingimustel eeldused, et Eestis saaksid sündida suurema lisandväärtusega puidutööstuse investeeringud.
RMK kontrollis enne Horizoniga jätkamist avalikult, kas turule on viimase aasta jooksul lisandunud uusi ettevõtjaid, kes sooviksid ja suudaksid riigimetsast varutud okaspuupaberipuitu Eestis samaväärsetel tingimustel väärindada. Menetluse käigus ei laekunud RMK-le ühtegi huviavaldust.
Turuhuvi väljaselgitamine algatati pärast seda, kui VKG Fiber kasutas lepingus ette nähtud võimalust väljuda RMK-ga sõlmitud paberipuidu keemilise väärindamise kestvuslepingust. VKG kinnitas, et jätkab biotoodete tehase arendamist ja strateegilise investori otsimist, kuid ei olnud valmis võtma RMK-ga pikaajalisi siduvaid kohustusi.
Traditsiooniks kujunenud Valge ÖÖ toimub tänavu juba üheksandat korda. Aastate jooksul on sündmus viinud külastajad Eesti eri paikadesse, kuid sel aastal kutsuvad RMK ja SA Virumaa Muuseumid veetma sumedat augustiõhtut Palmse mõisas, et tähistada üheskoos Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva.
22. augusti õhtul täitub Palmse mõisapark valguskunsti, muusika, retkede, töötubade, välikohvikute ja põnevate lugudega. Tänavune Valge ÖÖ on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 55. sünnipäevale ning kutsub avastama teemat „Lahemaa loodus ja inimesed“.
RMK külastuskorraldusosakonna juhi Marge Rammo sõnul annab tänavune sündmus suurepärase võimaluse avastada Lahemaad nii neil, kes piirkonda hästi tunnevad, kui ka neil, kes siia alles esimest korda satuvad.
“Lahemaa on paik, kus on erakordselt palju seda, mis väärib hoidmist ja kaitsmist – nii ainulaadne loodus kui ka põlvkondade jooksul kujunenud kultuuripärand. Samal ajal peame oluliseks, et inimesed saaksid neid väärtusi vahetult kogeda ja mõista, selle nimel loome matkavõimalusi ja jagame loodusteadmisi. RMK eesmärk on, et inimesed tunneksid end looduses oodatuna ning leiaksid sealt elamusi, uusi teadmisi ja inspiratsiooni, et elada elusamat elu,” ütles Rammo.
„Meil on väga hea meel, et Lahemaa sünnipäeva tähistav Valge ÖÖ toimub just Palmses. Valge ÖÖ annab külastajatele võimaluse kogeda Palmse mõisa ja selle parki hoopis teises valguses ning avastada tuttavat paika uue nurga alt,“ lisas omalt poolt Palmse mõisa projektijuht Susanna Murel. „Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva tähistamine jätkub Palmse mõisas ka edaspidi mitmesuguste tegevuste ja ettevõtmistega, mis avavad Lahemaa ja Palmse ühist lugu eri vaatenurkadest,“ kinnitas ta.
Valge ÖÖ on aastatega kujunenud armastatud suve suursündmuseks. Tänavuse programmi üheks tõmbenumbriks on bussiekskursioonid, mis saavad alguse Palmse bussiparklast.
“Bussiretked pakuvad suurepärast võimalust näha ühe õhtu jooksul mitut Lahemaa eriilmelist paika ning kuulda kogenud giidide vahendusel lugusid, mis tavapärasel külastusel sageli märkamata jäävad. Kahe ja poole tunnine ringsõit viib Kasispea külas asuva Jaani-Tooma suurkivi juurde, Viinistu rannakülla, Suurpea neemele ning Kolgaküla ja Nõmmeveski ümbrusesse,“ rääkis Rammo.
Üheks õhtu erilisemaks atraktsiooniks on väljapanek „Heidame valgust Lahemaa lugudele“, mis kutsub peatuma, uurima ja avastama. Valgustatud klaaskuplite alla peidetud esemed jutustavad lugusid Lahemaa loodusest, inimestest ja pärandist. Muu hulgas saab teada, kuidas kujunesid Lahemaa kuulsad rändrahnud, milliseid jälgi on jätnud meri rannakülade ellu ning milliste sündmuste ja inimeste kaudu sündis Eesti esimene rahvuspark.
Valge ÖÖ programm algab kell 15 üritusala avamisega. Päeva jooksul on avatud Lahemaa külastuskeskus, toimuvad juhendatud retked, ekskursioonid ja töötoad ning külastajaid ootavad kohvikud. Kell 19.30 algab kontsertprogramm, kell 20.15 saab maitsta Lahemaa 55. sünnipäeva torti ning kell 21.00 süttib Palmse mõisapargis valguskunsti imedemaa.
Lisaks bussiekskursioonidele saavad huvilised osaleda jalutuskäikudel Palmse ümbruse looduses, tutvuda Palmse mõisaga ning kuulata mõisapärimust ja kummituslugusid. Kõigile ekskursioonidele ja retkedele on vajalik eelregistreerimine.
Üritusele saab tulla ka eribussiga Rakverest. Buss väljub kell 15.30 AQVA Hotel & Spa parklast ning päeva lõpus viivad bussid külastajad tagasi Rakverre.
Lisainfo programmi, registreerimise ja transpordi kohta: https://rmk.ee/lahemaa-valge-oo/
Kikepera looduskaitsealal jätkuvad alates tänasest (10.08.26) tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks. Tööde eesmärk on peatada kuivenduse tõttu kahjustada saanud märgade metsade hävimine ja luua soodsad tingimused elupaikade ja kaitsealuste liikide tervenemiseks.
Taastamistööd toimuvad üksnes looduskaitsealusel riigimaal ja kogenud maaparanduse ekspertide, Tartu Ülikooli teadlaste, RMK ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud taastamiskava ja Kobras AS koostatus teostusprojekti alusel. Nii Keskkonnaamet kui ka Maa- ja Ruumiamet on taastamistööde kavad kooskõlastanud.
Kraavituse sulgemise tulemusena muutub maastik taas märjemaks ja sobilikumaks märgade metsade elustikule.
Viimastel kuudel on taastamistööde jätkamiseks saadud vajalikud selgitused:
- Tallinna halduskohus määras, et taastamistööd saavad 97% ulatuses alast jätkuda. Erakinnistul mõjude täiendavaks kontrollimiseks on piirialadele paigaldatud ka veeseire.
- Saarde Vallavalitsus lõpetas algatatud menetluse ning kinnitas, et taastamistööd ei kuulu ehitusseadustiku alla ning seetõttu pole menetluse jätkamiseks kohalikul omavalitsusel õiguslikku alust. Töid reguleerib maaparandusseadus ning riiklikku järelevalvet teeb Maa- ja Ruumiamet.
Töid tehakse rahvusvahelise märgalade taastamise projekti WaterLANDs raames. Tööd teeb Hanso MK.
Loe lähemalt Kikepera taastamiskava ja korduma kippuvate küsimuste kohta SIIT.
