Uudis » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Kas mets tähendab laste jaoks eelkõige marju ja seeni, põnevaid avastusi matkarajal, kohtumisi metsloomadega, telkimist mere ääres või hoopis koos perega jõulukuuse toomist? Just sellele küsimusele otsib RMK vastust tänavuse koolilaste joonistuskonkursiga „Eesti koolilaste metsapostkaart“, mis toimub juba 24. korda.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kutsub kõiki Eesti koolide 1.–9. klasside õpilasi joonistama oma lemmiktegevust metsas ning saatma selle metsapostkaardina konkursile. Menukas konkurss annab lastele võimaluse jagada oma isiklikke metsaga seotud kogemusi.

„Mets pakub lastele kõikjal Eestis avastamisrõõmu, liikumisvabadust aga ka suurt rahu ehk päris kogemusi, mida ükski ekraan ei asenda. Ootame postkaartidele neid hetki, mis lapsi ikka ja jälle loodusesse tagasi kutsuvad või on eriti eredalt meelde jäänud,“ ütles RMK Pähni külastuskeskuse vanemteabejuht Taavi Tõeväli.

„Iga käsitsi joonistatud töö jutustab oma loo sellest, kuidas lapsed metsa näevad ja kogevad. Need lood aitavad mõista, mida noored looduses väärtustavad,” lisas Tõeväli. “Just selliste kogemuste kaudu kasvab pikaajaline side loodusega ja oskus seda teadlikumalt märgata ning nii hoiame üheskoos elusamat elu meie ümber.”

RMK julgustab lapsi enne joonistama asumist ka päriselt metsa minema. Inspiratsiooni võib leida RMK matkaradadelt, puhkealadelt ja loodusõpperadadelt üle Eesti. Turvalise ja loodussõbraliku metsas liikumise kohta leiab soovitusi RMK veebilehe rubriigist „Looduses liikumine“.

Konkursil saavad osaleda kõik Eesti koolide 1.–9. klasside õpilased. Töid hinnatakse kolmes vanuseastmes:

I kooliaste (1.–3. klass)
II kooliaste (4.–6. klass)
III kooliaste (7.–9. klass)

Joonistus tuleb teha tugevamast paberist postkaardile mõõdus 15 × 10 cm. Kaardi tagaküljele tuleb märkida autori ees- ja perekonnanimi, kool, kooliaste ning töö pealkiri. Konkursile esitatavate tööde edastamiseks peab koolil olema lapsevanema nõusolek.

Iga vanuseastme 12 parimast tööst koostatakse metsapostkaartide komplekt, mis saadetakse tänutäheks kõikidele osalenud koolidele ning väljavalitud tööde autoritele.

Rahvahääletusel selgub igas vanusegrupis kaheksa parimat tööd (kokku 24 tööd). Lisaks valib žürii igast kategooriast välja neli esiletõstmist väärivat tööd (kokku 12 tööd). Komplekti esi- ja tagakaanele valitakse eraldi parimad tööd.

17. november 2026 – tööde esitamise tähtaeg.
25. november 2026 – žürii valiku alusel avalikustatakse rahvahääletusele pääsenud 100 tööd.
25. november kuni 8. detsember 2026 – rahvahääletus RMK veebilehel.
11. detsember 2026 – konkursi tulemuste avalikustamine.
14. detsember 2026 kell 16.00 – tulemuste vaidlustamise tähtaeg.

Täpsem info konkursi kohta: Eesti koolilaste metsapostkaart 2026.

Eelmisel aastal saadeti konkursile ligi 4000 metsapostkaarti 155 haridusasutusest üle Eesti. Suur osalus näitab, et mets oma eheduses on laste jaoks jätkuvalt oluline inspiratsiooniallikas.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. RMK loob tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoiab looduse mitmekesisust – selleks, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK-s töötab rohkem kui 500 spetsialisti üle Eesti, kes panustavad metsauuendusse, looduskaitsesse, puhkevõimaluste arendamisse ja tasakaalustatud metsamajandamisse.

Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanek 2027. aasta optimaalseks uuendusraie pindalaks RMK hallatavates metsades on 8445 hektarit. Enne, kui ettepanek jõuab energeetika- ja keskkonnaministri lauale otsustamiseks, läbib see kooskõlastuse Keskkonnaagentuuriga.

Uuendusraie optimaalse pindala määramisel lähtutakse arvestuslangist. See on metoodika riigimetsa pikaajalise ja jätkusuutliku majandamise planeerimiseks.

RMK eksperthinnang võtab lisaks arvestuslangi arvutustele arvesse ka seda, millises ulatuses võimaldavad täiendavad looduskaitselised ja muud piirangud tulundusmetsas küpset metsa tegelikult majandada. Samuti jäeti küpsete, uuendusraiet lubavate puistute valimist suures osas välja kogukonnaalad, kus uuendusraiete tegemine eeldab  kokkuleppeid kohalike omavalitsustega.

RMK ettepanekul oleks 2027. aasta uuendusraiete optimaalne pindala 8445 hektarit. See on samas suurusjärgus 2026. aastaks määratud 8410 hektariga. Optimaalne pindala ei tähenda RMK-le kohustust kogu selles ulatuses uuendusraieid teha.

Puuliik	2027 (ha)	2027-2031 (ha)
mänd	2505	12 525
kuusk	1525	7625
kask	2960	14 800
haab	540	2700
muu	915	4575
Kokku	8445	42 225

RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni sõnul sõltub tegelik raiete pindala muu hulgas ilmastikust, konkreetsete metsaalade seisundist ja tööde teostatavusest. Näiteks jäi RMK-l 2025. aastal keeruliste ilmaolude tõttu uuendusraieid tegemata ligikaudu 910 hektaril ehk kinnitatud arvestuslank (9175 ha) jäi selles ulatuses (-10%) kasutamata.

„Pikemas vaates on suund endiselt uuendusraiete pindala järk-järgulise vähenemise poole ehk liigume 8000 hektari suunas. See on tingitud metsade olemist ning majandatavates metsas leitud kaitstavatest loodusväärtustest ja seeläbi majandatava metsa pindala vähenemisest,” selgitas Soolmann.

Aastast 2020 on majandatava metsa pindala vähenenud 641 292 hektari pealt praeguseks 598 850 hektari peale.  Looduskaitseliste piirangutega metsamaa pindala on  suurenenud samal perioodil 399 796 hektari pealt 476 395 hektarile.

2027. aasta ettepaneku koostamisel hindas RMK uuesti üle arvestuslanki mõjutavad lähteandmed. Arvesse võeti uuendusraiet lubavate metsaeraldiste pindala, kaitstavate liikide ja metsise elupaikades kehtivate piirangute ulatust, metsade inventeerimisega arvestusse lisandunud alasid ning 2025. aastal teostamata jäänud uuendusraie pindala.

Kui lähtuda üksnes metsade vanuselisest jaotusest ning küpsusest, arvestamata tulundusmetsas asuvaid täiendavaid piiranguid ja kitsendusi, oleks 2027. aasta arvestuslank 8610 hektarit. Pärast täiendavate looduskaitseliste piirangute ja muude asjaolude arvesse võtmist kujunes RMK ettepanekuks 8445 hektarit.

RMK ettepanek läbib esmajoones kooskõlastuse Keskkonnaagentuuriga, seejärel esitab RMK ettepaneku Kliimaministeeriumisse energeetika- ja keskkonnaministrile otsustamiseks. Metsaseadus ütleb, et minister määrab optimaalse uuendusraie pindala hiljemalt 1. detsembriks.

Raiete loodusesse planeerimisel arvestab RMK metsamajanduslike eesmärkide kõrval ka raiete ökoloogilisi aspekte – mõju kaitstavate liikide elupaikadele, raiete hajutatust ning 80-aastaste ja vanemate metsade osakaalu hoidmist metsamaastikul, lähtudes metsade majandamise põhimõtetest RMK-s.

RMK avas möödunud nädalal Paikusel uue regionaalse kontori, mis pakub kaasaegset ja paindlikku töökeskkonda kuni 45 töötajale. Peamiselt puidust ehitatud hoones on kasutatud energiatõhusaid lahendusi ning töökeskkonna puhul on rõhk koostöö edendamisel.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran ütles, et Paikuse kontor näitab hästi, millist töökeskkonda soovib RMK oma inimestele pakkuda. „RMK jaoks on oluline olla tugevalt kohal regioonides ning luua oma inimestele kaasaegsed tingimused koostööks. Lisaks on mul on eriti hea meel, et Paikuse kontor väärtustab RMK-le omaselt puidu kasutamist ning liidab uuele tasemele viidud töökeskkonna ja energiatõhusad lahendused, et me kõik saaksime elada elusamat elu,“ sõnas Marran.

RMK juhatuse liige Agne Aija sõnas, et Paikuse kontor on osa RMK plaanist viia oma tegevused nelja suurde regionaalsesse kontorisse. „Elusam elu sünnib koostöös ning uus Paikuse kontor loob selleks senisest paremad võimalused. Toome Taali ja Surju kontorites töötanud inimesed ühte kaasaegsesse keskusesse. Nii kasutame senisest tõhusamalt ka oma tööruume ja vähendame ülalpidamiskulusid,“ ütles Aija.

Võrreldes varasema amortiseerunud kontoriga on uues hoones üle kolme korra rohkem töökohti. Samal ajal lõpetas RMK Taali ja Surju kontorite kasutamise. Kokku jäi kasutusest välja ligikaudu 1550 ruutmeetrit vähekasutatud ja energiatõhususe mõttes ebaefektiivset kontoripinda.

Maja kui mets
Uus Paikuse kontorihoone on RMK-le omaselt ehitatud peamiselt puidust, mille kasutamine oli üks arhitektuurivõistluse olulisi tingimusi. Arhitektuurse lahenduse keskmes on mõte majast kui metsast, luues avara ja looduslähedase töökeskkonna.

Hoone projekteeris Arhitektuuribüroo JVR OÜ ning projekti autorid on arhitektid Anu Tammemägi, Jornas-Toomas Iisak, Mari Poom ja Kalle Vellevoog. Kontori ehitas Mapri Ehitus OÜ.

Kontoris on eri tüüpi töö- ja koosolekuruumid, mis võimaldavad valida töö iseloomule sobiva keskkonna. Hoones on ühe- ja kahekohalised kabinetid ning avatud tööala, mida saab liigendada vastavalt vajadusele. Lisaks asub majas 40-kohaline koosolekusaal, mida saavad soovi korral kasutada ka kogukond ja RMK partnerid.

Energiatõhus hoone hoiab ka ümbritsevat loodust
Uue kontori rajamisel on pööratud tähelepanu energiatõhususele ja loodushoidlikele lahendustele. Kontorikompleksi katusel asuvad päikesepaneelid, hoonel on energiasalvesti ning kütteks kasutatakse maakütet.

Kontori ümbruse kujundamisel säilitati kinnistul olnud vana õunaaed ja tiik. Maja ümbrusesse külvati kõrget ristikut, mis toetab elurikkust.

Ka kontori avamine toimus RMK-le omases võtmes. Tavapärase lindilõikamise asemel istutasid avamisel osalejad kinnistule kuuseheki ning ühe nulu, mis täidab edaspidi Paikuse kontori jõulupuu funktsiooni.

Küttepuude hankimiseks pakub RMK eraisikutele jätkuvalt mitut võimalust. Vajalike oskuste ja töövahendite olemasolul saab küttepuitu ise riigimetsast varuda, ostes selleks raieõiguse või õiguse koguda raielangile jäänud raidmeid. Kolmanda võimalusena saab tellida küttepuud koju 3-meetriste nottidena.

Neile, kes soovivad küttepuud ise teha, pakub RMK võimalust osta raieõigust. Selle alusel saab kokkulepitud kohas varuda RMK märgitud surnud või tugevalt kahjustatud puid, näiteks kuivanud kuuski ja tormis kannatada saanud puid. Samuti võib raieõigus hõlmata maas olevate puude varumist või trassiraiet.

Sobiva koha saab valida RMK ettevalmistatud lankide seast või pakkuda välja kodu lähedal asuva majandatava riigimetsa ala. RMK kontrollib, kas seal on võimalik raiet teha, märgib raiutavad puud ning hindab puidu koguse ja hinna. Raieõiguse hind jääb praegu eeldatavalt 24–26 euro juurde kuupmeetri kohta koos käibemaksuga. Ühele inimesele müüakse kasvava metsa raieõigust kuni 30 kuupmeetrit aastas.

Teine võimalus on osta õigus koguda raielangile jäänud raidmeid, näiteks oksi, latvu, lühikesi puidunotte ja langetatud võsa. Raidmete varumise õigus maksab 140–169 eurot hektari kohta koos käibemaksuga. Kõike langil olevat siiski kaasa võtta ei tohi. Metsa elurikkuse hoidmiseks peavad sinna jääma muu hulgas säilikpuud, püstised tüükad ja lamapuit.

Ise küttepuude varumine sobib inimesele, kellel on vajalikud töövahendid, oskused ja võimalus puit metsast ära vedada. Mootorsaega töötades tuleb kasutada turvavarustust ning järgida ohutus- ja keskkonnanõudeid.

Kolmanda võimalusena saab RMK-lt tellida koju nii leht- kui ka okaspuuküttepuitu 10 või 24 tihumeetri kaupa. Puit tuuakse kohale 3-meetriste nottidena, mis tuleb tellijal endal saagida ja lõhkuda. Hind sisaldab käibemaksu ja transpordikulu, kuid kohalevedu sõltub sellest, kas suurele metsaveoautole on tagatud piisav ligipääs. Arvestada tuleb ka sellega, et sõltuvalt nõudlusest on piirkondlikult tarneajad erinevad.

Kuidas valida endale sobiv lahendus?

Raieõigus sobib, kui inimesel on metsatööde kogemus, vajalik turvavarustus ja töövahendid ning võimalus puit metsast välja vedada. See lahendus tähendab kõige rohkem oma tööd, kuid võimaldab küttepuu varumise algusest lõpuni ise korraldada.

Raidmete kogumine sobib, kui soovitakse kasutada raielangile jäänud oksi, latvu ja väiksemaid puiduosi. Arvestada tuleb, et saadava materjali kogus ja iseloom sõltuvad konkreetsest langist ning materjal tuleb ise kokku koguda ja koju vedada.

Nottide koju tellimine sobib, kui metsas töötamise võimalust ei ole, kuid kodus on olemas ruum ja vahendid 3-meetriste nottide saagimiseks, lõhkumiseks ning kuivatamiseks. Selle valiku puhul on eriti tähtis kontrollida, kas suur metsaveoauto pääseb kinnistule ligi.

Küttepuidu tellimise, raieõiguse taotlemise ja raidmete varumise täpsemad tingimused leiab RMK kodulehelt.

RMK avas taotlusvooru rakendusuuringute rahastamiseks: taotlusi saab esitada 25. septembrist 25. oktoobrini. Tänavused prioriteetsed uurimisteemad vaatavad pikemalt tulevikku, keskendudes metsamaa tootlikkust suurendavate ja elurikkust toetavate valgustus- ja harvendusraie mudelite väljatöötamisele, arukase geenivaramu loomisele ning kuuseseemlate seemnesaagi prognoosimisele.

RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson sõnas, et RMK jaoks on oluline korraldada riigimetsa majandamist teadus- ja teadmispõhiselt. „Avatud taotlusvoor annab teadlastele võimaluse pakkuda lahendusi tulevikku suunatud küsimustele, mis on olulised kliimateadlikuma metsanduse kujundamisel,“ ütles Tõnisson.

„Ootame projektitaotlusi, mille tulemused on RMK tegevustes praktiliselt rakendatavad ja aitavad kujundada majandamisotsuseid kestlikult ja tulevikku vaatavalt,“ lisas ta.

Tänavused prioriteetsed uurimisteemad:

Valgustus- ja harvendusraiete prognoosimise kasvumudelid — valgustus- ja harvendusraiete õige ajastus ja tegemise viis mõjutavad metsa kasvu, puidu kvaliteeti, süsiniku sidumist ning metsa vastupidavust kahjustustele. Uute kasvatusmudelite abil saab senisest täpsemalt kavandada metsakasvatuslikke töid, et suurendada kvaliteetse puidu osakaalu ning toetada metsade pikaajalist tootlikkust ja head seisundit, arvestades seejuures ka ökoloogiliste väärtustega.

Arukase geenivaramu loomine — arukase genoomiandmed võimaldavad senisest täpsemalt ja kiiremini välja valida puud, millel on head kasvu-, puidukvaliteedi, kohastumise ja seemnekandvuse omadused. Genoomse valiku tööriistade arendamine aitab tõhustada arukase parendustööd ning toetada kvaliteetse ja sobivate omadustega metsaseemne kasvatamist Eestis.

Kuuseseemla seemnesaagi prognoosimine, lähtuvalt kloonide talitlusest, kahjustajatest ja ilmastikuteguritest — uuring aitab paremini mõista, kuidas kuusekloonide kasv, käbide areng ja vastuvõtlikkus kahjuritele sõltuvad puude omadustest ning keskkonnatingimustest. Saadud teadmised aitavad valida seemlatesse sobivamaid kloone ning tõhusamalt kavandada ja majandada kõrgema astme seemlaid.

Taotlusi saab esitada 25. septembrist kuni 25. oktoobrini 2026 e-posti aadressil teadus@rmk.ee.

Lisainfo ja vajaliku taotlusvormi leiab SIIT.

Alates 2008. aastast on RMK rahastanud 24 rakendusuuringut kogusummas 3,7 miljonit eurot. Rahastamise otsuse teeb RMK juhatus, kuulates sealjuures ka teadusnõukogu soovitusi.

RMK teadusnõukokku kuuluvad Eesti Maaülikoolist Diana Laarmann, Monika Suškevičs ja Reimo Lutter, Tartu Ülikoolist Kadri Runnel, Arvo Tullus ja Kaido Soosaar, Tallinna Ülikoolist Tiit Vaasma, Tallinna Tehnikaülikoolist Üllas Ehrlich ning RMK-st Kristjan Tõnisson.

Ida-Virumaal Alutaguse rahvuspargis asuval Selisoo RMK matkarajal valmis uus 60-meetrine laudteelõik. Varem suurvee ajal vee alla jäänud rajalõik on nüüd viidud kõrgemale ja kuivemasse kohta, et külastajad saaksid Suurlauka ääres liikuda turvalisemalt ja mugavamalt ka pärast veerohkeid perioode.

RMK looduskaitsespetsialisti Ants Animägi sõnul võttis ehitustöö ettevalmistamine omajagu aega. Kuna tegemist on kaitseala sihtkaitsevööndiga, tuli koostada ehitusprojekt, saada kooskõlastus Keskkonnaametilt ning ehitusluba kohalikult omavalitsuselt. Lisaks sai töid teha ainult ajavahemikul 1. augustist kuni 31. jaanuarini, et vältida häiringuid kaitsealustele liikidele ja nende pesitsusele.

„Uus rajalõik asub nüüd veepiirist veidi kaugemal ja kõrgemal pinnavormil, kus üleujutusohtu ei ole. See muudab matkaraja külastajatele turvalisemaks ning võimaldab rada mugavamalt kasutada ka pärast suurvee perioode,” ütles Animägi.

Selisoo laudtee — Selisoo uus laudteelõik

2024. aastal lõppesid Selisoos raba veerežiimi taastamise tööd — muu hulgas parandati rabas asuva Suurlauka olukorda, mille veetase oli kraavituse tõttu languses. Vee väljavool Suurlaukast suleti ning lauka ja kogu Selisoo raba veetase on tänase seisuga paranemas.

Veerežiimi taastamistööde käigus uuendati ka matkaraja laudteid, kuid raba veetaseme tõusuga ning suurvee ajal selgus, et osa Suurlauka äärsest teest jäi ajuti vee alla. Tänaseks lõppenud tööde käigus rajati Suurlauka äärde kõrgemale pinnasele uus 60-meetrine laudteelõik.

Suurlauka veetase on püsinud kõrgem kui enne 2024. aastal tehtud veerežiimi taastamistöid ning Selisoo veerežiim liigub järk-järgult looduslikuma seisundi suunas. Kõrgem veetase on loonud paremad tingimused ka veelindudele, keda pesitseb Suurlaukal nüüd varasemast rohkem.

Loodushuvilised saavad nüüd oma silmaga jälgida, kuidas Selisoo maastik muutub taas looduslikule märgalale omasemaks.

RMK läbis edukalt FSC resertifitseerimisauditi ja PEFC järelevalveauditi, mis kinnitasid taas, et riigimetsa majandatakse säästlikult ning rahvusvahelisi standardeid järgides. Erilist kaalu annab tulemusele asjaolu, et FSC audit toimus esimest korda uue Eesti FSC metsamajandamise standardi alusel.

FSC sertifikaat on üks maailma tuntumaid ja rangemaid vastutustundliku metsamajandamise sertifikaate. See kinnitab sõltumatu hindamise kaudu, et metsa majandamisel arvestatakse korraga keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike väärtustega ning järgitakse rahvusvaheliselt kokkulepitud kestlikkuse põhimõtteid.

Augusti lõpus toimunud FSC resertifitseerimine oli RMK jaoks oluline veel seetõttu, et tegemist oli esimese auditiga uue Eesti rahvusliku FSC standardi alusel. Standardi väljatöötamine kestis aastaid ning selles osalesid erinevad huvirühmad.

RMK oli Eestis esimeste seas, kelle tegevust uue standardi järgi terviklikult hinnati. Audiitorite positiivne eelhinnang tähendab, et RMK FSC® sertifikaati (FSC-C022757) pikendatakse tänavu uueks viieaastaseks perioodiks.

Auditi käigus tõid FSC audiitorid esile mitmeid RMK tugevusi, sealhulgas töötajate professionaalsuse, hea koostöö partneritega, laiapõhjalise huvirühmade kaasamise ning organisatsiooni võime kohaneda muutuvate nõuete ja oludega. Audiitorid tegid ühe tähelepaneku naaberkinnistute omanike teavitamise kohta uuendusraiete kavandamisel ning ühe parandusettepaneku alltöövõtjate tööohutuse parandamiseks.

Septembris toimunud PEFC järelevalveaudit lõppes RMK jaoks samuti edukalt. Sõltumatud audiitorid ei tuvastanud kontrolli käigus ühtegi mittevastavust. Auditi käigus hinnati Tallinna ja Rava RMK kontorites dokumentatsiooni ning metsamajandamise praktilist korraldust Järvamaa ja Lääne-Virumaa riigimetsas, külastades selleks enam kui 25 objekti.

PEFC audiitorid tunnustasid muuhulgas RMK metsade majandamise põhimõtete selget esitust ja süsteemset lähenemist riigimaade kasutusvõimaluste hindamisel.

RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni sõnul on RMK ülesanne majandada riigile kuuluvat metsa vastutustundlikult ja eeskujulikult.

“Kinnituse sellele, et me oma põhimõtteid järgime, annavad meile igal aasta sõltumatud audiitorid, kes vaatavad põhjalikult üle nii meie dokumendid, protsessid kui ka metsatööd looduses. Tänavused tulemused kinnitasid taas, et RMK metsamajandamine vastab rahvusvahelistele säästva metsamajandamise nõuetele ning arvestab tasakaalustatult keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkidega,“ ütles Erko Soolmann.

FSC ja PEFC auditite lõplikud raportid valmivad lähikuudel. FSC resertifitseerimisauditi viis läbi sõltumatu sertifitseerimisasutus BM Certification Estonia OÜ ning PEFC järelevalveauditi sertifitseerimisettevõte Northern Certification Services (NCS Estonia OÜ).

RMK-l on FSC sertifikaat alates 2002. aastast ning PEFC metsamajandamise sertifikaat alates 2010. aastast.

Forest Stewardship Council® on välja töötanud säästva metsamajanduse printsiibid ja kriteeriumid, mille alusel on võimalik hinnata metsaomaniku tegevuse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. FSC® logo tähistab tooteid, mis sisaldavad puitu vastutustundlikult majandatud metsast.

PEFC sertifikaat tõendab, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning metsa majandamisel järgitakse nii keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui majanduslikke nõudeid. PEFC-märgis tootel või pakendil annab kindluse, et tootes sisalduv puit või puidul põhinev materjal pärineb jätkusuutlikult majandatud metsadest ning on toodetud vastutustundlikult.

RMK Põlula kalakasvatustalitus kutsub kalureid üles teatama püükidesse sattunud märgistatud kaladest. Iga teade aitab teadlastel ja kalakasvatajatel paremini mõista kalade liikumist, kasvu ja ellujäämist ning hinnata Eesti kalavarude olukorda.

RMK Põlula kalakasvatustalituse nõuniku Ene Saadre sõnul on üheks oluliseks näiteks atlandi tuur, mis on Eesti vetest ajalooliselt kadunud. RMK Põlula kalakasvatustalitus kasvatab ja asustab koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega tuurasid, et siinset populatsiooni taastada.

„Seetõttu on eriti teated märgistatud tuuradest äärmiselt olulised. Senised püügiteated on andnud juba olulist infot tuurade kasvu ja liikumise kohta,“ kinnitas Saadre.

Tuurade kõrval on oodatud teated ka kõigi teiste märgistatud kalade kohta – olenemata kalaliigist ja sellest, milline asutus või riik kala märgistas. Eestis märgistavad kalu erinevate projektide raames ka teised teadus- ja looduskaitseasutused ning Eesti vetesse jõuavad aeg-ajalt ka teistes riikides märgistatud kalad.

Märgistatud kala püüdmise korral tuleb võimalusel üles märkida märgise number, püügi aeg ja koht, kala pikkus ja kaal ning kasutatud püünise liik. Kui kala lastakse elusana tagasi vette (näiteks alamõõduline lõhe või kaitsealune tuur), peab märgis jääma kala külge. Elusana vabastatud kala puhul piisab märgise numbrist ja umbkaudsetest andmetest.

Teateid saab saata RMK Põlula kalakasvatustalitusele aadressil margis@rmk.ee, RMK veebilehel oleva kalamärgise tagastamise ankeedi kaudu või märgisele trükitud telefoninumbril.

Kõigile teatajaile on soovi korral ette nähtud 6-eurone vaevatasu, väike kingitus ning info püütud kala asustamise kohta. Selleks tuleb teatele lisada kontaktandmed.

RMK Põlula kalakasvatustalitus tänab kõiki kalureid ja harrastuspüüdjaid senise hea koostöö eest! Iga teade aitab koguda teadmisi meie kalade käekäigu kohta ning toetab tööd selle nimel, et Eesti vetes jätkuks kalu ka tulevastele põlvedele.

Tuura asustamine — Märgistatud atlandi tuur. Foto: Jelizaveta Gross

10. septembril avati Tallinnas Uue turu platsil tänavuse Vereta jahi fotonäitus. Avamisüritusel jagati auhinnad fotokonkursi parimatele: võitjaks osutus Taavi Nagel fotoga „Hääletu hiiliv metsahing“ ja RMK auhinna pälvis Ene Lainemäe foto „Käbikuningas“.

Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hunt kinnitas, et võistlustööde tase on läinud aasta-aastalt kõrgemaks. „Osalt mängib siin rolli üha paremaid võimalusi pakkuv fototehnika, kuid ka kõige paremad seadmed ei tee midagi ilma hea fotograafita. Eestis on loodusfotograafia väga armastatud ning meil on väga suur hulk tõeliselt häid tegijaid. Lõpuks võidab see, kel õnnestub saada kõige parem tabamus.“

Tänavuse võistluse võidutöö „Hääletu hiiliv metsahing“ oli tema sõnul just üks selline eriliselt hästi püütud hetk. „žürii langetas otsuse väga üksmeelselt. Esiteks on suure kiskja pildile püüdmine alati sündmus, kuid tegu on igas mõttes väga erilise ja tugeva tööga — veidi sakris ilves uhkelt mööda teed liikumas, ilma et piltnikku üldse tähele paneks,“ kirjeldas Hunt Vereta jahi peaauhinna pälvinud pilti.

Vereta jaht 2026 võidutöö „Hääletu hiiliv metsahing“

Tänavuse parima foto autor Taavi Nagel sai endale ka Vereta jahi rändkarika — sarvilise viikingimütsi, mille sees on kõigi varasemate meistrite nimed.

RMK andis tänavusel fotokonkursil oma eriauhinna Ene Lainemäe fotole „Käbikuningas“. RMK esindaja ja žüriiliikme Kaidi Jõesalu sõnul tekkis pildil kujutatud oravat vaadates otsekohe tugev ja tähendusrikas seos riigimetsa majandaja igapäevatöö ja väärtustega.

„RMK üks paljudest olulistest ülesannetest on kvaliteetse metsaseemne varumine ning Eesti riikliku seemnevaru hoidmine. Nii nagu RMK, on ka orav erakordselt osav ja sihikindel seemnekoguja,“ selgitas Jõesalu valiku tagamaid. „Ta otsib, valib ja talletab käbisid suure hoolega. Osa oma samblasse peidetud talvevarudest jääb oravatel aga leidmata ja nii aitavad nad kaudselt kaasa metsaseemnete levimisele ja metsa uuenemisele“

RMK eripreemia vääriline tabamus sündis tänu fotograafi oskusele märgata metsa argist, kuid erakordselt ilmekat hetke, mis tõi meisterliku „seemnekoguja“ tabavalt vaatajate ette.

Näitus jahi parimate fotodega jääb Uue turu platsil avatuks 14. oktoobrini.

Vereta jaht toimus tänavu 29. korda

Fotojahti peeti 15.–17. maini Peipsi järve ääres, Peipsiääre vallas. Loodusfotograafid kogunesid Kadrina mõisas, mis oli osalejate baaslaagriks. Jahipiirkond hõlmas Peipsiääre erinevaid maastikke — metsi, põlde, niite, veekogude kaldaid ja külasid ümbritsevat loodust.

Vereta jaht sarnaneb tavapärasele jahile, kuid relvade asemel on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ja jahisaagiks loomade, lindude ning maastike fotod.

Osalejad alustavad oma jahipäevi juba varavalges ning liiguvad looduses kuni hiliste õhtutundideni. Fotokaameraga võib jahtida kõike ja kõikjal — nii vees, õhus kui ka maal.

Sümboolseks jahiloomaks oli tänavu siil

Igal aastal määratakse fotojahile ka sümboolne jahiloom. Seekord oli selleks siil — väike ja salapärane loom, kelle leidmine osutus kolme päeva jooksul ootamatult keeruliseks.

Kuigi fotograafid kohtasid Peipsiääre looduses rohkelt erinevaid loomi, ei sattunud ühelegi „fotokütile“ seekord ette ainsatki siili. Seevastu kohtuti karu ja põtradega ning pildile ja vaatevälja jäid ka halljänesed, metskitsed, oravad ja mäger.

Tänavusest fotojahist võttis osa 41 fotograafi. Iga osaleja valis pärast jahti välja oma parimad tööd, mille hulgast pani žürii kokku näituse. Parimad fotod jõuavad esmalt Tallinnas avatavale näitusele ning sealt edasi rändavad need mööda Eestit.

Vereta jahi auhinnad 2026:

• Peaauhind: Taavi Nagel „Hääletu hiiliv metsahing“. Sama foto pälvis ka Tallinna loomaaia eripreemia.
• RMK auhind: Ene Lainemäe „Käbikuningas“.
• Ajakiri Eesti Jahimees auhind: Assar Jõepera „Noor pull“.
• Maalehe auhind: Heiko Kruusi „Hommikune jalutuskäik“.
• Ajakirja Horisont eripreemia: Kalmer Lehepuu „Kadakatäks“.
• Eesti Jahimeeste Seltsi auhind: Kauro Kuik „Jäägu see meie vahele“.
• Ajakirja Eesti Mets auhind: Michel Lehtmets „Parimad kohad haaratakse lennult“.
• Hotell „Pesa” preemia: Urmas Tartes „Paarituvad nõmmeliivikad“.

Vereta jahti ja fotonäitust korraldavad zooloog Tiit Hunt, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Overall.

Vereta jahi fotosid näeb SIIT.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avab taas tuhandetele lastele ja noortele võimaluse õppida loodust tundma seal, kus seda kõige paremini teha saab: metsas, rabas, rannal ja matkarajal. Alates 7. septembrist saab registreeruda 2026/2027. õppeaasta loodusharidusprogrammidele üle Eesti.

„RMK soovib, et võimalikult paljud lapsed ja noored saaksid kogeda õppimist vahetult looduses. Õppimine liikudes, uurides ja avastades aitab paremini mõista nii loodust kui ka inimese rolli selle hoidmisel. Huvi meie programmide vastu on suur olnud aastaid ning seetõttu tasub registreerumisega varakult alustada,“ ütles RMK külastuskorraldusosakonna loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt.

Sel hooajal saavad haridusasutused valida nii Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusega keskkonnaharidusprogrammide kui ka RMK külastuskeskuste sügiseste soodusprogrammide vahel. KIK-i toetusega loodusharidusõppes osalejatele on ette nähtud kuni 150 euro suurune transporditoetus programmi kohta. Toetust saab kasutada ainult murakamärgisega sertifitseeritud loodusõppe programmides osalemiseks ning see aitab tuua looduses õppimise võimalused lähemale üle Eesti tegutsevatele haridusasutustele.

Lisaks KIK-i toetusega loodusõppe päevadele pakuvad RMK külastuskeskused üle Eesti ajavahemikus 7. september kuni 27. november valikut riiklikku õppekava toetavaid õppeprogramme tasuta. Loodushuvilistele on valikus lausa 97 erinevat õppevõimalust. Praktilised loodusõppe päevad annavad hea võimaluse õpilastele loodusainete teadmisi praktiliselt omandada ning koolis õpitavat kogemuslikult looduses kinnistada.

Samuti on aastaringselt tasuta kasutamiseks kõigi RMK külastuskeskuste seljakotiprogrammid, mis võimaldavad õpetajatel RMK õppematerjalide ja juhiste abil iseseisvalt looduses õppetööd läbi viia.

RMK on Eesti üks suurimaid loodusharidusprogrammide pakkujaid, 2025. aastal osales nendes üle 48 000 inimese.

Loodusõpe on suunatud huvilistele alates lasteaiast kuni täiskasvanuteni. Programmid seovad õppetöö aktiivse liikumise ja vahetu looduskogemusega ning aitavad paremini mõista looduse toimimist ja inimese rolli selle hoidmisel.

Oluline teada registreerumisel:

Üks klass või lasteaiarühm saab KIK-i toetusega osaleda ühel õppeprogrammil kogu õppeaasta jooksul.
Kõik klassid ja rühmad tuleb registreerida eraldi.
Transpordi tellib haridusasutus ise.

Lisainfo ja registreerumine RMK kodulehel.