10. septembril avati Tallinnas Uue turu platsil tänavuse Vereta jahi fotonäitus. Avamisüritusel jagati auhinnad fotokonkursi parimatele: võitjaks osutus Taavi Nagel fotoga „Hääletu hiiliv metsahing“ ja RMK auhinna pälvis Ene Lainemäe foto „Käbikuningas“.

Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hunt kinnitas, et võistlustööde tase on läinud aasta-aastalt kõrgemaks. „Osalt mängib siin rolli üha paremaid võimalusi pakkuv fototehnika, kuid ka kõige paremad seadmed ei tee midagi ilma hea fotograafita. Eestis on loodusfotograafia väga armastatud ning meil on väga suur hulk tõeliselt häid tegijaid. Lõpuks võidab see, kel õnnestub saada kõige parem tabamus.“

Tänavuse võistluse võidutöö „Hääletu hiiliv metsahing“ oli tema sõnul just üks selline eriliselt hästi püütud hetk. „žürii langetas otsuse väga üksmeelselt. Esiteks on suure kiskja pildile püüdmine alati sündmus, kuid tegu on igas mõttes väga erilise ja tugeva tööga — veidi sakris ilves uhkelt mööda teed liikumas, ilma et piltnikku üldse tähele paneks,“ kirjeldas Hunt Vereta jahi peaauhinna pälvinud pilti.

Vereta jaht 2026 võidutöö „Hääletu hiiliv metsahing“
Vereta jaht 2026 võitja Taavi Nagel

Tänavuse parima foto autor Taavi Nagel sai endale ka Vereta jahi rändkarika — sarvilise viikingimütsi, mille sees on kõigi varasemate meistrite nimed.

RMK andis tänavusel fotokonkursil oma eriauhinna Ene Lainemäe fotole „Käbikuningas“. RMK esindaja ja žüriiliikme Kaidi Jõesalu sõnul tekkis pildil kujutatud oravat vaadates otsekohe tugev ja tähendusrikas seos riigimetsa majandaja igapäevatöö ja väärtustega.

„RMK üks paljudest olulistest ülesannetest on kvaliteetse metsaseemne varumine ning Eesti riikliku seemnevaru hoidmine. Nii nagu RMK, on ka orav erakordselt osav ja sihikindel seemnekoguja,“ selgitas Jõesalu valiku tagamaid. „Ta otsib, valib ja talletab käbisid suure hoolega. Osa oma samblasse peidetud talvevarudest jääb oravatel aga leidmata ja nii aitavad nad kaudselt kaasa metsaseemnete levimisele ja metsa uuenemisele“

RMK eripreemia vääriline tabamus sündis tänu fotograafi oskusele märgata metsa argist, kuid erakordselt ilmekat hetke, mis tõi meisterliku „seemnekoguja“ tabavalt vaatajate ette.

Näitus jahi parimate fotodega jääb Uue turu platsil avatuks 14. oktoobrini.

Vereta jaht toimus tänavu 29. korda

Fotojahti peeti 15.–17. maini Peipsi järve ääres, Peipsiääre vallas. Loodusfotograafid kogunesid Kadrina mõisas, mis oli osalejate baaslaagriks. Jahipiirkond hõlmas Peipsiääre erinevaid maastikke — metsi, põlde, niite, veekogude kaldaid ja külasid ümbritsevat loodust.

Vereta jaht sarnaneb tavapärasele jahile, kuid relvade asemel on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ja jahisaagiks loomade, lindude ning maastike fotod.

Osalejad alustavad oma jahipäevi juba varavalges ning liiguvad looduses kuni hiliste õhtutundideni. Fotokaameraga võib jahtida kõike ja kõikjal — nii vees, õhus kui ka maal.

Sümboolseks jahiloomaks oli tänavu siil

Igal aastal määratakse fotojahile ka sümboolne jahiloom. Seekord oli selleks siil — väike ja salapärane loom, kelle leidmine osutus kolme päeva jooksul ootamatult keeruliseks.

Kuigi fotograafid kohtasid Peipsiääre looduses rohkelt erinevaid loomi, ei sattunud ühelegi „fotokütile“ seekord ette ainsatki siili. Seevastu kohtuti karu ja põtradega ning pildile ja vaatevälja jäid ka halljänesed, metskitsed, oravad ja mäger.

Tänavusest fotojahist võttis osa 41 fotograafi. Iga osaleja valis pärast jahti välja oma parimad tööd, mille hulgast pani žürii kokku näituse. Parimad fotod jõuavad esmalt Tallinnas avatavale näitusele ning sealt edasi rändavad need mööda Eestit.

Vereta jahi auhinnad 2026:

• Peaauhind: Taavi Nagel „Hääletu hiiliv metsahing“. Sama foto pälvis ka Tallinna loomaaia eripreemia.
• RMK auhind: Ene Lainemäe „Käbikuningas“.
• Ajakiri Eesti Jahimees auhind: Assar Jõepera „Noor pull“.
• Maalehe auhind: Heiko Kruusi „Hommikune jalutuskäik“.
• Ajakirja Horisont eripreemia: Kalmer Lehepuu „Kadakatäks“.
• Eesti Jahimeeste Seltsi auhind: Kauro Kuik „Jäägu see meie vahele“.
• Ajakirja Eesti Mets auhind: Michel Lehtmets „Parimad kohad haaratakse lennult“.
• Hotell „Pesa” preemia: Urmas Tartes „Paarituvad nõmmeliivikad“.

Vereta jahti ja fotonäitust korraldavad zooloog Tiit Hunt, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Overall.

Vereta jahi fotosid näeb SIIT.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avab taas tuhandetele lastele ja noortele võimaluse õppida loodust tundma seal, kus seda kõige paremini teha saab: metsas, rabas, rannal ja matkarajal. Alates 7. septembrist saab registreeruda 2026/2027. õppeaasta loodusharidusprogrammidele üle Eesti.

„RMK soovib, et võimalikult paljud lapsed ja noored saaksid kogeda õppimist vahetult looduses. Õppimine liikudes, uurides ja avastades aitab paremini mõista nii loodust kui ka inimese rolli selle hoidmisel. Huvi meie programmide vastu on suur olnud aastaid ning seetõttu tasub registreerumisega varakult alustada,“ ütles RMK külastuskorraldusosakonna loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt.

Sel hooajal saavad haridusasutused valida nii Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusega keskkonnaharidusprogrammide kui ka RMK külastuskeskuste sügiseste soodusprogrammide vahel. KIK-i toetusega loodusharidusõppes osalejatele on ette nähtud kuni 150 euro suurune transporditoetus programmi kohta. Toetust saab kasutada ainult murakamärgisega sertifitseeritud loodusõppe programmides osalemiseks ning see aitab tuua looduses õppimise võimalused lähemale üle Eesti tegutsevatele haridusasutustele.

Lisaks KIK-i toetusega loodusõppe päevadele pakuvad RMK külastuskeskused üle Eesti ajavahemikus 7. september kuni 27. november valikut riiklikku õppekava toetavaid õppeprogramme tasuta. Loodushuvilistele on valikus lausa 97 erinevat õppevõimalust. Praktilised loodusõppe päevad annavad hea võimaluse õpilastele loodusainete teadmisi praktiliselt omandada ning koolis õpitavat kogemuslikult looduses kinnistada.

Samuti on aastaringselt tasuta kasutamiseks kõigi RMK külastuskeskuste seljakotiprogrammid, mis võimaldavad õpetajatel RMK õppematerjalide ja juhiste abil iseseisvalt looduses õppetööd läbi viia.

RMK on Eesti üks suurimaid loodusharidusprogrammide pakkujaid, 2025. aastal osales nendes üle 48 000 inimese.

Loodusõpe on suunatud huvilistele alates lasteaiast kuni täiskasvanuteni. Programmid seovad õppetöö aktiivse liikumise ja vahetu looduskogemusega ning aitavad paremini mõista looduse toimimist ja inimese rolli selle hoidmisel.

Oluline teada registreerumisel:

Lisainfo ja registreerumine RMK kodulehel.

Rumba metsaparandusobjektist on kujunemas pikaajaline teadus- ja katseala, kus otsitakse vastuseid nii metsa süsinikuringet, veerežiimi, veekvaliteeti kui ka elurikkust puudutavatele küsimustele.

Rumbal tehtavad uuringud toovad ühele alale kokku metsakasvatuse, metsaparanduse, veekaitse, kliima ja elurikkuse teemad. Pikaajaline seire annab teadlastele võimaluse jälgida muutusi aastate jooksul ning RMK-le vajalikku teadmist, mille põhjal kavandada tulevikus metsataristu korrashoidu ja kõdusoometsade majandamist võimalikult teaduspõhiselt.

Koostöö RMK ja teadlaste vahel aitab leida tasakaalu metsa kasvu, toimiva taristu, puhta vee, elurikkuse hoidmise ja kliimamõju vähendamise vahel.

Eelmisel nädalal tutvustasid Tartu Ülikooli teadlased Kuno Kasak ja Joosep Truupõld RMK-le seni tehtut ning järgmisi samme.

Kas veetaseme tõstmine aitab vähendada turbamulla süsinikuheidet?

Rumba ala üks keskseid uurimissuundi on seotud Euroopa Horisondi programmi rahastatava projektiga ForPeat ehk „Soometsade hindamine ja sihipärane majandamine süsiniku sidumise, elurikkuse ja veekvaliteedi parandamiseks“.

Rumbal uuritakse kontrollitud katsete abil, kas kõdusoometsa veetaseme tõstmine võimaldab vähendada turba lagunemist ja sellest tulenevat süsinikdioksiidi lendumist nii, et samal ajal säiliks metsa juurdekasv. See läheb hästi kokku RMK arengukava eesmärgiga teenida tulu kliimapositiivselt.

Kuivendamise järel pääseb turbasse rohkem hapnikku, mis kiirendab turba lagunemist ja võib muuta mullas talletatud süsiniku kasvuhoonegaaside heite allikaks. Veetaseme tõstmise katse aitab hinnata, kas ja millistel tingimustel on võimalik neid süsinikukadusid vähendada, säilitades samal ajal metsa tootlikkuse.

Uuring ei piirdu ainult süsinikdioksiidiga. Rumbal seiratakse ka metaani ja naerugaasi vooge. Mõõtmisi tehakse kogu ökosüsteemi tasandil ning eraldi maapinnalt, puutüvedest ja kuivenduskraavidest. Lisaks hinnatakse puude juurdekasvu ning eri majandamis- ja veerežiimide mõju elurikkusele. Katsealale kavandatud mõõtesüsteem võimaldab jälgida muu hulgas süsinikdioksiidi, veeauru ja metaani liikumist metsa ning atmosfääri vahel.

Rumba avatud katseala hõlmab ligikaudu 50 hektarit suuremast kuivendatud turbametsast. Ala veed jõuavad Vigala jõkke, mistõttu on siin võimalik käsitleda ühe tervikuna nii metsa veerežiimi, kasvuhoonegaaside vooge kui ka veekvaliteeti.

Pikaajaline seire aitab hinnata veekaitsemeetmete tõhusust

Teine Rumbaga otseselt seotud uuring on RMK rahastatav rakendusuuring „Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang pikaajalise seire põhjal“.

2028. aasta lõpuni kestva projekti juhtivuurija on Kuno Kasak. Uuringus hinnatakse, kuidas mõjutab kuivenduskraavide rekonstrueerimine kõdusoometsade veekvaliteeti ning kui tõhusad on erinevad veekaitsemeetmed nii vahetult pärast tööde tegemist kui ka pikema aja jooksul.

Rumbal võrreldakse settebasseinide ning settebasseini ja puhastuslodu kombinatsiooni võimet vähendada kuivendussüsteemi rekonstrueerimise võimalikku negatiivset keskkonnamõju. Veekvaliteedi seire on alal kestnud juba alates 2022. aastast.

Mõõdetakse muu hulgas lämmastiku- ja fosforiühendeid, lahustunud orgaanilist süsinikku, raua ja alumiiniumi sisaldust, vee happesust, juhtivust, hägusust ning vooluhulka. Pikaajaline andmestik aitab hinnata, millised lahendused toimivad eri oludes kõige paremini ja kui kaua nende mõju kestab.

Septembris jõuab rongiga taas hõlpsalt üle Eesti seenenäitustele ja seenetarkade juhatusel raudteejaamade läheduses paiknevatesse riigimetsadesse. Elron ja RMK panid tänavuseks seenehooajaks Seeneekspressi kaardile üle 30 seenemetsa, -näituse ja -ürituse.

“Sügisene Eesti mets on värviline ja ilus ja Seeneekspressiga soovimegi inspireerida inimesi ette võtma väikseid loodusmatkasid ja leida oma salajane seenekoht, kui seda veel pole,” ütles Elroni turundusspetsialist Mirjam Nõmm. “Kaardile oleme koondanud üle 30 hea seenemetsa, seenenäituse ja -ürituse, mis pakuvad avastamisrõõmu nii kogenud seenelistele kui ka algajatele”

Seeneekspressi avasündmus toimub 29. augustil Rapla raudteejaamas, kus Eesti Loodusmuuseumi seenetundja juhendamisel saab välknäitusel tutvuda kohalike liikidega ning saada nõu seente määramise ja korjamise kohta. Üle Eesti toimub septembris ja oktoobris ka seitse juhendatud seeneretke. 

“Seenele minek on paljude eestlaste jaoks sügisene traditsioon, kuid iga metsakäik võib pakkuda ka midagi uut. Juhendatud retkedel saab oma teadmisi täiendada, õppida paremini seeni tundma ja avastada ehk mõni uus lemmikmetsarada. Seeneekspress kutsub loodusesse minema ka neid, kes tavaliselt seenele autoga sõidavad, seekord saab metsani sõita hoopis rongiga ning jätta auto koju. Nii on teekond ise juba osa toredast looduselamusest,“ ütles RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt.

Kes metsa ei jõua, saab tänavuse seenesaagiga tutvuda Tallinnas, Tartus ja Aegviidus toimuvatel seenenäitustel. Lisaks seente avastamisele ootavad külastajaid mõnel näitusel kuraatorituurid, viktoriinid, seenebingo ja meisterdamine. Eesti Loodusmuuseumis ja Tartu loodusmajas aitavad seenekonsultandid määrata ka külastajate endi korjatud seeni.

„Seenenäitus on igal aastal külastajate poolt palavalt armastatud ja väga oodatud. Kuna väljapanekut värskendatakse üle päeva, on ka näitus ajas muutuv – kunagi ei tea, millised põnevad leiud järgmiseks näitusele jõuavad,” ütles Eesti Loodusmuuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Liisa Johanna Lukk. “Ootame külastajaid kaasa tooma ka enda korjatud erilisemaid värskeid ja täies pikkuses jalaga seeni – nii määramiseks kui ka näitusele väljapanemiseks.”

Seeneekspressi kaardi, seenesündmuste ajakava ja näitused leiab aadressilt www.elron.ee/seeneekspress

Seeneekspressi kampaaniat korraldavad Elron, RMK, Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu loodusmaja.

Seenenäitused:

Sündmused ja seenerekted: 

RMK liigub edasi riigimetsast varutud okaspuupaberipuidu biokeemilise väärindamise plaaniga ning jätkab sel suunal koostööd Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-iga. Eesmärk on anda Eestis varutud puidule suurem väärtus kohapeal ning toetada puidutööstuse arengut ja pikaajalist investeerimiskindlust. 

RMK puiduturustuse osakonna juhataja Esko Orase sõnul on oluline, et lepingupartner saab paberipuidu väärindamise tehase rajamise plaaniga edasi liikuda. 

„Soovime jätkuvalt, et riigimetsast varutud puit leiaks Eestis võimalikult suure lisandväärtusega kasutuse. Toormekindluse pakkumine 360 000 kuupmeetri okaspuu paberipuidu näol aastas on RMK tugi puidu keemilise väärindamise arengusse ja uue tööstuse tekkesse,“ ütles Oras. 

„Eesti puidutööstus on tugev just siis, kui suudame igale puidusortimendile leida võimalikult mõistliku ja kõrge väärtusega kasutuse. Paberipuidu kohapealne väärindamine loob selleks uue võimaluse ning aitab kasvatada Eesti tööstuse konkurentsivõimet,“ lisas Oras. 

Horizoni plaan on kasutada Eestis okaspuupaberipuitu olemasoleva tselluloosi- ja jõupaberitootmise väärtusahelas, kus okaspuutselluloosist toodetakse jõupaberit ja pakendilahendusi rahvusvahelistele turgudele. 

RMK jätkab eraldi ka kasepaberipuidu väärindamise võimaluste otsimist. Kui selleks tekib piisav valmisolek ja turuhuvi, valmistab RMK ette täiendava avaliku müügiprotsessi. 

RMK roll ei ole ise tööstust rajada, vaid luua ausatel ja läbipaistvatel tingimustel eeldused, et Eestis saaksid sündida suurema lisandväärtusega puidutööstuse investeeringud.

RMK kontrollis enne Horizoniga jätkamist avalikult, kas turule on viimase aasta jooksul lisandunud uusi ettevõtjaid, kes sooviksid ja suudaksid riigimetsast varutud okaspuupaberipuitu Eestis samaväärsetel tingimustel väärindada. Menetluse käigus ei laekunud RMK-le ühtegi huviavaldust.  

Turuhuvi väljaselgitamine algatati pärast seda, kui VKG Fiber kasutas lepingus ette nähtud võimalust väljuda RMK-ga sõlmitud paberipuidu keemilise väärindamise kestvuslepingust. VKG kinnitas, et jätkab biotoodete tehase arendamist ja strateegilise investori otsimist, kuid ei olnud valmis võtma RMK-ga pikaajalisi siduvaid kohustusi. 

Traditsiooniks kujunenud Valge ÖÖ toimub tänavu juba üheksandat korda. Aastate jooksul on sündmus viinud külastajad Eesti eri paikadesse, kuid sel aastal kutsuvad RMK ja SA Virumaa Muuseumid veetma sumedat augustiõhtut Palmse mõisas, et tähistada üheskoos Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva.

22. augusti õhtul täitub Palmse mõisapark valguskunsti, muusika, retkede, töötubade, välikohvikute ja põnevate lugudega. Tänavune Valge ÖÖ on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 55. sünnipäevale ning kutsub avastama teemat „Lahemaa loodus ja inimesed“.

RMK külastuskorraldusosakonna juhi Marge Rammo sõnul annab tänavune sündmus suurepärase võimaluse avastada Lahemaad nii neil, kes piirkonda hästi tunnevad, kui ka neil, kes siia alles esimest korda satuvad.

“Lahemaa on paik, kus on erakordselt palju seda, mis väärib hoidmist ja kaitsmist – nii ainulaadne loodus kui ka põlvkondade jooksul kujunenud kultuuripärand. Samal ajal peame oluliseks, et inimesed saaksid neid väärtusi vahetult kogeda ja mõista, selle nimel loome matkavõimalusi ja jagame loodusteadmisi. RMK eesmärk on, et inimesed tunneksid end looduses oodatuna ning leiaksid sealt elamusi, uusi teadmisi ja inspiratsiooni, et elada elusamat elu,” ütles Rammo.

„Meil on väga hea meel, et Lahemaa sünnipäeva tähistav Valge ÖÖ toimub just Palmses. Valge ÖÖ annab külastajatele võimaluse kogeda Palmse mõisa ja selle parki hoopis teises valguses ning avastada tuttavat paika uue nurga alt,“ lisas omalt poolt Palmse mõisa projektijuht Susanna Murel. „Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva tähistamine jätkub Palmse mõisas ka edaspidi mitmesuguste tegevuste ja ettevõtmistega, mis avavad Lahemaa ja Palmse ühist lugu eri vaatenurkadest,“ kinnitas ta.

Valge ÖÖ on aastatega kujunenud armastatud suve suursündmuseks. Tänavuse programmi üheks tõmbenumbriks on bussiekskursioonid, mis saavad alguse Palmse bussiparklast.

“Bussiretked pakuvad suurepärast võimalust näha ühe õhtu jooksul mitut Lahemaa eriilmelist paika ning kuulda kogenud giidide vahendusel lugusid, mis tavapärasel külastusel sageli märkamata jäävad. Kahe ja poole tunnine ringsõit viib Kasispea külas asuva Jaani-Tooma suurkivi juurde, Viinistu rannakülla, Suurpea neemele ning Kolgaküla ja Nõmmeveski ümbrusesse,“ rääkis Rammo.

Üheks õhtu erilisemaks atraktsiooniks on väljapanek „Heidame valgust Lahemaa lugudele“, mis kutsub peatuma, uurima ja avastama. Valgustatud klaaskuplite alla peidetud esemed jutustavad lugusid Lahemaa loodusest, inimestest ja pärandist. Muu hulgas saab teada, kuidas kujunesid Lahemaa kuulsad rändrahnud, milliseid jälgi on jätnud meri rannakülade ellu ning milliste sündmuste ja inimeste kaudu sündis Eesti esimene rahvuspark.

Valge ÖÖ programm algab kell 15 üritusala avamisega. Päeva jooksul on avatud Lahemaa külastuskeskus, toimuvad juhendatud retked, ekskursioonid ja töötoad ning külastajaid ootavad kohvikud. Kell 19.30 algab kontsertprogramm, kell 20.15 saab maitsta Lahemaa 55. sünnipäeva torti ning kell 21.00 süttib Palmse mõisapargis valguskunsti imedemaa.

Lisaks bussiekskursioonidele saavad huvilised osaleda jalutuskäikudel Palmse ümbruse looduses, tutvuda Palmse mõisaga ning kuulata mõisapärimust ja kummituslugusid. Kõigile ekskursioonidele ja retkedele on vajalik eelregistreerimine.

Üritusele saab tulla ka eribussiga Rakverest. Buss väljub kell 15.30 AQVA Hotel & Spa parklast ning päeva lõpus viivad bussid külastajad tagasi Rakverre.

Lisainfo programmi, registreerimise ja transpordi kohta: https://rmk.ee/lahemaa-valge-oo/

Kikepera looduskaitsealal jätkuvad alates tänasest (10.08.26) tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks. Tööde eesmärk on peatada kuivenduse tõttu kahjustada saanud märgade metsade hävimine ja luua soodsad tingimused elupaikade ja kaitsealuste liikide tervenemiseks.

Taastamistööd toimuvad üksnes looduskaitsealusel riigimaal ja kogenud maaparanduse ekspertide, Tartu Ülikooli teadlaste, RMK ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud taastamiskava ja Kobras AS koostatus teostusprojekti alusel. Nii Keskkonnaamet kui ka Maa- ja Ruumiamet on taastamistööde kavad kooskõlastanud.

Kraavituse sulgemise tulemusena muutub maastik taas märjemaks ja sobilikumaks märgade metsade elustikule.

Viimastel kuudel on taastamistööde jätkamiseks saadud vajalikud selgitused:

Töid tehakse rahvusvahelise märgalade taastamise projekti WaterLANDs raames. Tööd teeb Hanso MK.

Loe lähemalt Kikepera taastamiskava ja korduma kippuvate küsimuste kohta SIIT.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avas Meremõisa telkimisala juurde uue 140-kohalise parkla, mis aitab kaitsta Laulasmaa maastikukaitseala tundlikku loodust ja suunata paremini külastuskoormust.

Meremõisa on üks RMK enimkülastatud telkimisalasid. Ainuüksi eelmise aasta juulis külastati ala enam kui 17 000 korral ning augustis üle 10 000 korra. Nii suur külastajate arv tähendas, et sõidukitega liikumine telkimisala sees hakkas järjest enam kahjustama õrna metsaalust ja pinnast.

„Meremõisa populaarsus ja inimeste loodusesse tulemise soov on rõõmustav, kuid samal ajal tähendab see ka suuremat vastutust looduse ees. Uus parkla võimaldab külastajatel mugavalt kohale tulla, samal ajal kaitstes kohalikke loodusväärtusi ja ala, mis nii paljudele inimestele korda läheb,“ ütles RMK vanemteabejuht Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii.

Telkimisala uus parkla valmis juulis ning vastavalt rekonstrueerimisprojektile suleti senine sissesõidutee, mis viis otse lõkkekohtadeni.

Parklast pääseb telkimisalale, lõkkekohtadesse ja randa mööda varem olemas olnud jalgradu. Vahemaa uuest parklast varasemate parkimiskohtadeni on ligikaudu 50–80 meetrit ning mereni umbes 100 meetrit.

Uue liikluskorralduse järgi on sõidukitega lubatud sõita ainult parklani ning parkida üksnes selleks ette nähtud parkimisalal. Senine sissesõidutee, mis viis lõkkekohtadeni, on külastuse kõrghooajal ehk 1. maist kuni 30. septembrini suletud.

Meremõisa telkimisala parkla

Parkla valmimisel paigaldas RMK senisele sissesõidule liiklusmärgid, mis andsid märku muutunud liikluskorraldusest. Kahjuks ei peetud kehtestatud liikluskorraldusest kinni ning peagi langesid liiklusmärgid vandalismi ohvriks – märgipostid saeti läbi ja varastati. Kuna märgid üksi ei taganud uue liikluskorralduse järgimist, tuli RMK-l paigaldada teele füüsilised tõkked, et suunata liiklus ettenähtud parklasse ning aidata kaitsta piirkonna loodust.

„Loodame külastajate mõistvale suhtumisele. Uus parkla on rajatud selleks, et kõigil oleks mugav ala külastada, ilma et loodus selle all kannataks. Mõnekümne meetri pikkune jalutuskäik on väike panus selle nimel, et anda kaitsealusele Meremõisa maastikule võimalus taastumiseks suure külastuskoormuse all kannatamise järel,“ lisas Kreutzwald-Prii.

Maantee poolt sissesõidul algab õueala, kus suurim lubatud sõidukiirus on 20 km/h. Jalakäijate läheduses tuleb liikuda jalakäija kiirusel ning olla tähelepanelik.

Meremõisa telkimisala arendamine jätkub. Lähiajal paigaldatakse alale uued teabetahvlid ja suunaviidad ning praegused ajutised tõkked asendatakse väravaga.

Lisainfot Meremõisa telkimisala rekonstrueerimisprojekti kohta leiab SIIT.

RMK tänab kõiki külastajaid mõistva suhtumise eest ning soovib meeldivaid elamusi Meremõisa looduses.

Meremõisa telkimisala liikluskorraldus on muutunud, et kaitsta Laulasmaa maastikukaitseala õrna pinnast järjest kasvava külastuskoormuse eest.

Alale on rajatud uus parkla ligi 100 sõidukile. Parklast pääseb telkimisalale, lõkkekohtadesse ja randa läbi parklapiirde katkete ja mööda jalgradu.

Maantee poolt sissesõidul algab õueala, kus on lubatud liigelda maksimaalselt 20 km/h. Jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija kiirusel ning neid mitte ohustada. Õuealal on parkimine lubatud ainult tähistatud parklas.

Uue liikluskorra kohaselt on sõidukitega lubatud sõita üksnes parklani ning parkida ainult parklas.

Senine sissesõidutee, mis viis otse lõkkekohtadeni, on külastuse kõrghooajal (1. mai kuni 30. september) suletud. Sellel teel sõitmine ja parkimine on keelatud.

Ala on uuenemas ning peagi lisanduvad ka uued teabetahvlid ja viidad.

Rekonstrueerimistööde kohta saab lähemalt lugeda siit.

Meremõisa telkimisala liikluskorraldus

RMK Kuressaare jahipiirkonna rajakaamerasse jäi tänavu kevadel karu, kes on suve jooksul olnud piirkonnas sage külaline.

Mandri-Eestis tavaline suuruluk tekitab Saaremaal endiselt elevust, sest saarel on karu väga haruldane külaline.

RMK Kuressaare jahipiirkonna rajakaamera jäädvustas karu esimest korda 19. mail. Suve jooksul on loom korduvalt liikunud jahipiirkonnas ning külastanud Länga küla lähistel asuvat söödaplatsi. RMK jahinduse peaspetsialisti Lauri Ellrami hinnangul võib fotode põhjal olla tegemist umbes 3–4-aastase loomaga.

“Mandril on karu arvukus kõrge ja karu kohtamine ei ole enam nii erakordne, kuid Saaremaal tekitab selline isend mõnusat elevust,” ütles Ellram. “Tundub, et loom on piirkonna omaks võtnud ning liigub seal rahulikult.”

Saaremaa karu rajakaameras

Eestis tervikuna on karu arvukus viimastel aastatel kasvanud. Keskkonnaagentuuri 2026. aasta ulukiasurkondade ülevaate järgi registreeriti 2025. aastal vähemalt 98 sama-aastaste poegadega emakaru ning karu asurkonna suuruseks hinnati vähemalt 1100 isendit. Saaremaal on olukord aga teistsugune: püsivat karupesakonda saarel teadaolevalt ei ole ning karu nägemine on seetõttu haruldane sündmus.

Varasemad teated kinnitavad, et karud satuvad Saaremaale aeg-ajalt ränduritena. Karu on Saaremaal märgatud ka viimastel aastatel: 2023. aasta novembris jäi karu rajakaamerasse Kesk-Saaremaal Kuke külas ning 2025. aasta aprillis Saarte Jahimeeste Seltsi teatel Kärla jahipiirkonnas Paikülas.

Karu jõuab Saaremaale tõenäoliselt ujudes, sest liik on tuntud hea ujujana. Eriti nooremad isasloomad võivad ette võtta pikki rännakuid ning üle mere liikumist võib ajendada nii uudishimu kui ka kaugelt tuntav lõhn.

Kuigi karu kohalolu võib inimestes elevust tekitada, tuleb metsloomale anda rahu. Karu väldib üldjuhul inimest ja liigub pigem omaette. Inimese ülesanne on hoida distantsi, mitte minna looma otsima ega jätta talle toitu. Kohtumise korral tuleks rahulikult eemalduda, mitte loomale läheneda ega püüda teda pildistamise huvides jälitada.