Tänavu pälvis RMK iga-aastase 1000 euro suuruse metsamajanduse magistritöö preemia Karl-Markkus Hiiemäe tööga „Männi-võrsevähi tekitaja Diplodia Sapinea eoste leviku dünaamika Eestis“.
Hiiemäe Eesti Maaülikoolis valminud magistritöö tulemused võimaldavad paremini planeerida taimlates patogeeni tõrjemeetmeid, suunates tegevuse peamiselt kevadsuvisesse perioodi. Männi-võrsevähi näol on tegemist patogeeniga, kelle kahjustused on käesoleval sajandil nii Eestis kui Põhja-Euroopas suurenenud. Männi-võrsevähk põhjustab eelkõige võrsete suremist, kuid kahjustab ka juuri, juurekaela, käbisid, okkaid ja seemneid ning tekitab puidusinetust.
RMK preemia andis Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria lõpuaktusel üle RMK metsamajanduse valdkonna eest vastutav juhatuse liige Erko Soolmann.
Lause „hoiame kokku“ saab looduspuhkusel mitu tähendust. Ja kokku hoida tasub nii loodusesse sõites kui ka seal viibides.
Kui vähegi võimalik, siis eelista looduspuhkusele sõites ühistransporti. Kui aga rong või buss sind sihtkohta pärale ei vii, võiks autosse mahtuda ka su sõbrad. Nii saate jagada kütuseraha, aga hoida ka loodust, sest fossiilset kütustki kulub vähem, kui mitme autoga sõites.
Sõida autoga (ja ka muu mootorsõidukiga) kindlasti üksnes seal, kus tohib masinaga liikuda. Arvesta seejuures ka jalgratturite ja jalakäijatega, sest metsateed on sageli kitsad ja käänulised. Pargi auto eelistatult parklasse. Kui see võimalus puudub, jäta masin tee äärde. Palun ära sõida metsa alla ega üle piirete, need on loodusesse paigutatud selleks, et ei lõhutaks õrna pinnast.
RMK puhkealadel kehtib igaüheõigus ning korraga võib alal puhata rohkem seltskondi. Jäta ruumi neilegi – mitmekesi mahub nii süüa tegema, laua äärde einet võtma ja telkimagi. Mine tea, ehk saad metsast omale uued sõbradki – ühine huvi ju liidab.
Ühtlasi arvesta ümbritsevaga – ära mängi valjult muusikat, lärma ega häiri muul moel teiste puhkajate, aga ka metsaelanike rahu.
Pea kinni ka üldtunnustatud öörahust kell 23.00–6.00. Käitu looduses nagu viisakas külaline, kellega on tore koos viibida.
Kui loodusesse, siis lugupidavalt!
“Kui loodusesse, siis lugupidavalt!” teavituskampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, et riigimetsas liikumine oleks turvaline, meeldiv ja loodust säästev.
Teavituskampaania jooksul linastub seitsmeosaline videoklippide seeria. Sarjas kehastab näitleja Franz Malmsten humoorikat karakterit Rain-Maru Kõud.
„Aga praegu on ülesanne number üks leida paat!“ teadsid mehed, kes kavandasid kultusfilmis „Mehed ei nuta“ põgenemist poolsaare moodi saarelt. Mehed olid õigel teel – et plaan õnnestuks, on vaja selleks põhjalikult valmistuda. Nii tasuks teha ka siis, kui on soov minna loodusesse puhkama ning püüda paljud puhkusega seotud asjaolud enne hoolikalt läbi mõelda.
Eelnevalt võiks võimalikult täpselt paika panna, mida on soov looduses teha, kus täpselt liikuda ja ringi vaadata – sellest sõltub paljuski, milline varustus tuleb omale kaasa pakkida.
Asjakohased rõivad
Looduspuhkuse üks motosid on kindlasti: „Pole halba ilma, on vaid kehv riietus!“ Seega – et kehv enesetunne märgadest varvastest või läbiligunenud kehast puhkust ei nurjaks, riietu vastavalt ilmale. Ja igaks juhuks rohkemgi – vahetusriided ja jalatsid võiks ka kindlasti ühes haarata.
Kehakinnitus
Pane paika ka, mil moel kavatsed matkal keha kinnitada. Kui on soov valmistada sooja toitu ja ka grillida, siis sea sammud RMK alale, kus tohib tuld teha. Vastasel juhul varusta end priimuse või ühekordse grillialusega, sest lõkke võib süüdata üksnes selleks ettevalmistatud kohtades.
Jäätmed
Mõtle läbi ka, kuidas matkal tekiks võimalikult vähe jäätmeid. Palun paki kaasavõetav toit korduvalt kasutatavatesse nõudesse, samuti väldi ühekordseid sööginõusid. Kui jäätmeid siiski tekib, siis palun võta need endaga koju kaasa või kui see pole võimalik, pane jäätmed korralikult prügikasti.
Ööbimine
Kui on soov ööseks jääda, pane paika, kuidas ja kus sa laagrisse jääd. Telgi saab püsti panna RMK telkimisaladel, ööbida saab ka RMK metsaonnides ja metsamajades. RMK telkimisaladel kehtib igaüheõigus ehk arvesta ka teistega. Kuid vahel võib olla rahvast palju ehk seda ööbimisviisi eelistades peaks olema ka plaan B. Metsamajades saab ööbida tasu eest ja kohta eelnevalt broneerides.
Ja muidugi – ka magamisvarustus peab olema ilmaoludele kohane!
Neljajalgne sõber
Kui võtad matkale kaasa koera, siis palun võta kaasa tema jaoks ka jalutusrihm ja vahendid kaka koristamise jaoks – mata kaka maasse või viska kotikese sees prügikasti.
Püsi rajal
Soovitav on looduspuhkusel eelistada olemasolevaid matkaradu, telkimisalasid, lõkkekohti ja teisi rajatisi, et mitte tekitada lisakoormust keskkonnale. Neis paigus on mõeldud sellele, et inimene saaks end looduspuhkusel hästi tunda, ent samal ajal püsiks ka loodus hoitud.
Kui loodusesse, siis lugupidavalt!
“Kui loodusesse, siis lugupidavalt!” teavituskampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, et riigimetsas liikumine oleks turvaline, meeldiv ja loodust säästev.
Teavituskampaania raames linastub seitsmeosaline videoklippide seeria. Sarjas kehastab näitleja Franz Malmsten humoorikat karakterit Rain-Maru Kõu.
Sarja teine osa tuleb sotsiaalmeediasse juba järgmisel nädalal ja sealt edasi avaldame klipid kahenädalaste vahedega. Kampaania jõuab lõpp-punkti augusti lõpus.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas Lahemaale ebapärlikarpide kasvatusjaama. See võimaldab RMK Põlula kalakasvatustalitusel varasemast tõhusamalt aidata kaasa ebapärlikarbi populatsiooni taastamisele.
RMK Põlula kalakasvatustalitus alustas ebapärlikarbi kasvatamist juba 2020. aastal, kuid seni olid võimalused selleks piiratud.
„Ebapärlikarbi populatsiooni päästmiseks oleks vaja noorkarpide kasvatamise mahtu mitmekordistada. Uus kasvatusjaam võimaldab meil kasutusele võtta erinevaid paljundamisviise ja suurendada kasvatatavate noorkarpide arvu 10 korda. Kui hetkel on kasvatamisel 4500 1-5 aastast karpi, siis loodame, et viie aasta pärast on neid on juba 40-50 tuhat ning osad neist vabastatud ka kodujõkke järgima oma looduslikku rada,” kinnitas RMK Põlula kalakasvatustalituse juht Kunnar Klaas.
„Ebapärlikarbi elu algus on tähelepanuväärne. Isasloomad väljutavad suvel vette suures koguses seemnerakke, kust need satuvad veevooluga emaslooma lõpustele, kus viljastavad seal paiknevad munad. Munadest arenevad glohhiidid ehk parasiitsed vastsed ja paar nädalat hiljem paiskab emasloom need jõkke. Nii tillukesed olendid peavad ellujäämiseks ja edasiseks arenguks kinnituma forelli või lõhe lõpuste külge, kus nad parasiteerivad umbes 9 kuud, enne kui end kala küljest vabastavad ja iseseisvat elu alustavad,” kirjeldas Kunnar Klaas ebapärlikarbi elu algust.
Kõik see toimub ka looduslikult, kuid jões on probleemiks ebapärlikarbi noorjärkude ellujäämine, nii on karbijõe populatsioon muutunud üha vanemaks ja ilma kaasabita ähvardab väljasuremine. „Pärast kala lõpustelt vabanemist elavad noored ebapärlikarbid mitu aastat jõepõhja kruusakihti kaevunult, kus nad elupaiga mudastumise korral võivad jääda hapnikupuudusesse ja hukkuda. Sel põhjusel kasvatame noorkarpe jões ja kasvatusjaamas kuni kriitilisemate eluetappide möödumiseni,” selgitas Klaas.
Eestis on ebapärlikarp alles vaid ühes Lahemaal asuvas jões ja selle ääres oli omakorda ainult kaks kohta, kus kasvatusjaama ehitamiseks tingimused sobisid. Kunnar Klaasi sõnul tuleb selle eest tänada maaomanikke, kes andsid nõusoleku jaama ehituseks oma valdusse ning nõustusid pikaajalise maakasutuslepingu sõlmimisega.
Uue kasvatusjaama hoones ja välialal hakatakse hoidma nii vastsetega nakatunud forelle kui ka noorkarpe. Karbijaama hoones asuvad kasvatusrennid karpidele ja erinevas mõõdus basseinid forellidele. Vesi jõuab jõest hoonesse pumba abil ja veevarustussüsteem võimaldab vett ka korduvkasutada. Näiteks, kui tekib vajadus kasvatusprotsesside kiirendamiseks tõsta veetemperatuuri. Välialal on basseinid ja rennid nakatunud forellide hoidmiseks.
Lisaks on hoones ka kontori- ja laboriruum, mida saab kasutada jõevee analüüsimiseks ja noorkarpide kontrollimiseks.
Kasvatusjaama rajamisel õpiti palju ka teiste riikide kogemustest ning valminud karbijaam on igati kaasaegne, kõikidele nõuetele ja ootustele vastav kompleks. Kasvatusjaama projekteeris Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ ja ehitas Mefab OÜ.
Ebapärlikarbi kasvatusjaama kogumaksumus koos kõikide maksudega oli ca 744 000 eurot. Selle summa sisse mahub projekteerimine, elektriliitumine, autori- ja ehitusjärelevalve ning ehitustöö koos sisseseadega. Projekti rahastas RMK.
Ebapärlikarp on Eesti kõige pikaealisem loom. Ta on aeglase kasvuga, saab suguküpseks 10-20 aastaselt ja võib elada üle saja aasta vanuseks. Eestis on leitud üle 130 aasta vanuseid ebapärlikarpe.
Ebapärlikarp on üks ohustatumatest mageveekarpide liikidest kogu maailmas. Eestis kuulub ta ainsa selgrootuna I kaitsekategooria liikide nimistusse. Keskkonnaamet on kinnitanud ebapärlikabi kaitse tegevuskava, kus on kavandatud liigi elupaikade taastamine ja noorkarpide kasvatamine.
Fotosid karbijaama avamiselt leiab siit!
Kätte on jõudmas aeg, mil on kõige sobilikum meisterdada omale saunavihta. Riigimetsa Majandamise Keskus tuletab meelde, et igaühel on õigus selle jaoks omale riigimetsast oksi võtta.
Vanarahvatarkuse järgi on kõige sobivam aeg saunaviha valmistamiseks veidi enne jaani ning vahetult pärast jaanipühi. Iseäranis siis, kui on soovi vihtasid ka kuivatada ja talviseks vihtlemiseks säilitada. Kohe kasutamiseks võib vihta valmistada ka suvi läbi. Enamasti tehakse saunavihta kaseokstest, kuid aroomiks ja vahelduseks võib vihale sekka torgata muidki oksi ja taimi – näiteks pärnaoksi või lisada angervaksa.
Saunaviha tegemiseks tohib riigimetsast oksi korjata praktiliselt kõikjalt. Saunasõpradel tuleb vaid meelde jätta, et oksi võtma minnes loodusele liiga ei teeks ja noori kaskesid okstest lagedaks ei murraks.
Igaüheõiguse põhimõte kehtib teistegi loodusandide, näiteks marjade ja seente puhul.
Riigimetsa alasid on kõige lihtsam tuvastada RMK veebilehe kaardirakenduse või mobiiliäpi abil. Vihategemiseks sobilikke noori kaskesid leiab peaaegu igast metsast.
Tumerohelise värviga on RMK kaardil tähistatud mets, kuhu tasub julgelt kaseoksi otsima minna. Kaitsealad on märgitud pruuniga, sealt oksi võttes tuleb olla eriti hoolas, et oma tegevusega ei häiriks ega kahjustaks loodust.
Erametsades on soovitatav saunaviha jaoks oksi võtta vaid kokkuleppel maaomanikuga.
Saunaviha valmistamine on tava, mida antakse edasi põlvest põlve. Kes end selles veel tugevana ei tunne ja nõuandjat pole käepärast, saab tulla seda kunsti õppima RMK korraldatavatesse töötubadesse.
Saunaviha töötoad toimuvad laupäeval, 14. juunil kell 11 Soomaal Tõramaa puisniidu lõkkekohas, pühapäeval, 15. juunil kell 10 Viimsis Tädu lõkkekohas ja esmaspäeval, 23. juunil Lääne-Virumaal Roela käbikuivati-muuseumis.
Kogu info okste korjamise ja saunaviha valmistamise kohta leiab RMK kodulehelt: Saunaviht riigimetsast!
Hea viht viib viha välja! (Lõuna-Eesti vanasõna)
Videoõpetus ja meelespea vihategijale:
- Saunaviha jaoks sobilikke oksi lõika noorelt, umbes kahe- kuni kuuemeetriselt puult.
- Vana kase küljest ei maksa oksi võtta, need on liiga jämedate harudega ja kõvad. Samuti ei sobi vihaks rippuvate okstega nn leinakase oksad, need on liiga pehmed ja painduvad.
- Jäta puu kasvama, sest viha jaoks on vaja ainult teatud koguses sobivaid oksi ja üldjuhul korjatakse neid mitmelt sobivalt puult.
- Jäta puu elusvõrast alles vähemalt pool kuni minimaalselt kolmandik puu pikkusest, mis tagab puule hea kasvuvõimaluse juhuks, kui seda soovitakse edasi kasvatada.
- Ära lõika puu latva! Isegi kui parimad oksad tunduvad just kõrgel asuvat, leia uus puu.
- Tee lõige oksakääridega nii, et ei kahjusta kasvama jääva puu tüve, lõika eelnevalt välja valitud sobilik oks.
- Varu oksi võimalusel ennekõike kraavikaldalt, elektriliini alt või metsasihi servast. Seal on ka reeglina heade valgustingimuste tõttu just parimad puud viha valmistamiseks: ühtlased ja rohkete lehtedega.
- Viha jaoks paslik oksa pikkus on umbes pool meetrit ehk sama pikk, kui on käsivars küünarnukist sõrmeotsteni.
- Metsas võib lõigata ka pikemad oksad, mida hiljem vihta kokku sättima hakates saab parajaks timmida.
- Oks peaks olema kahar, mitmeharuline ja rohkete lehtedega.
Rohkem infot leiab RMK kodulehelt, sotsiaalmeediakanalitest või mobiilirakendusest.
RMK Elistvere loomapargi ilveste Printsessi ja Kriimu pere sai mais tubli täienduse – ilmavalgust nägi kaks ilvesepoega. Eile said loomapargi töötajad oma silmaga ka veenduda, et vastsündinud on kenasti tervise juures, kasvavad ja kosuvad.
Riigimetsa majandamise keskuse Tartu-Jõgeva külastusala juhi Andri Plato sõnul on ilvesepojad praegu kolme nädala vanused ja hakkavad vaikselt ringi liikuma.
„Praegu nad end veel eriti ei näita, aga mida aeg edasi, seda suuremaks kasvab lootus, et ka külastajad loomapargi uusi asukaid näha saavad,“ rääkis Plato.
Teine pesakond
Uued ilmakodanikud on Printsessi ja Kriimu teised pojad – ka mullu täienes nende pesakond kahe poja võrra. Nemadki elavad endiselt samas aedikus, seega on ilvese aedikus nüüd lausa kuus asukat.
Praegu pole veel teada, mis soost uusasukad on, samuti ei ole teada ka eelmisel aastatel sündinud poegade sugu – tegemist on ikkagi kiskjatega ja sugu eemalt määrata ei saa. Seega pole kellelgi neist veel ka nime, kuniks selgub, kas tegemist on emaste või isaste loomadega.
„Kui metsloomad saavad loomapargis elades järglasi, tähendab see, et nad tunnevad end hästi,“ tõdes Andri Plato, et pisipere sünd on hea märk.
Nüüdseks aastaseks saanud pojad on igati tegusad ja uudishimulikud tegelased ja näitavad end aeg-ajalt ka loomapargi külastajaile.
Elistverre leidlastena
Ilvesepoegade vanemad Printsess ja Kriimu on Elistveres juba mitmeid aastaid elanud ja toodud sinna leidlastena.
„Printsess toodi meile 2017. aastal Ida-Virumaalt Vokast, kust ta hüljatuna ja nõrgana umbes pooleaastasena leiti,“ meenutab Andri Plato. „Looma leidja palus talle nimeks panna Printsess.“
Kriimu aga toodi Elisverre Lõuna-Eestist Leevakult, ka tema oli emahoolest ilma jäänud ega saanud ise oma eluga hakkama.
Loomapargis sai mõlemad üles turgutatud, kokku elama pandud ja nüüd on näha, mis on kooselu tulemuseks.
Beebid tahavad vaikust
Elistvere töötajad paluvad külastajail pisiperega arvestada ja neid vaikselt vaadelda.
„Ole vaikselt nagu hiiliv ilves ja aita neil turvaliselt kasvada,“ märgib Plato, et ilvese aediku juures tasub tasakesi olla. Nii ei häiri loomi ja on ka suurem tõenäosus pisiperet silmata.
Lisaks ilvestele elavad 1997. aastal asutatud Elistvere loomapargis ka karu Mõmmu-Ursula, hunt Koroonius, rebased Jussike ja Roosi, põhjapõder Maare, põder Tuule, metskitsed Poja ja Timmu ja mitmeid teised loomad.
Loomapark on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10-18.
Riigimetsa Majandamise Keskus käivitas suvehooaja eel teavituskampaania „Kui loodusesse, siis lugupidavalt!“, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, et riigimetsas liikumine oleks turvaline, meeldiv ja loodust säästev.
RMK soov on suunata inimesi enne matkapuhkuste hooaega tutvuma lihtsate põhimõtetega, kuidas olla looduses külaline, kes austab ümbritsevat keskkonda ja teisi puhkajaid.
Looduses liikumine on Eestis aina populaarsem viis linnamelust ja tööstressist taastumiseks. Paraku toob suurenenud huvi kaasa ka probleeme: RMK telkimisaladelt ja puhkekohtadest leiab ikka ja jälle prügi ning loodusest jälgi lugupidamatust käitumisest.
„Soovime kasvatada teadlikumat looduskasutajat, kes liigub metsas, mererannas või järve ääres viisaka külalisena, tehes seda võimalikult märkamatult,“ sõnas RMK külastuskorralduse juht Marge Rammo.
Kampaania toob esile kümmekond praktilist reeglit, mis aitavad looduses liikuda keskkonnahoidlikult ja turvaliselt. Need hõlmavad ettevalmistust, prügikäitlust, tuleohutust, taimede ja loomade austamist ning viisakat käitumist. Alljärgnevalt mõned olulisemad juhised:
- Valmistu ja kavanda: Enne loodusesse minekut tutvu RMK kodulehel olevate matkaradade, telkimisalade ja lõkkekohtadega. Paki toit ja varustus korduvkasutatavatesse kottidesse, et vähendada prügi.
- Püsi rajal: Tähistatud radadel liikumine kaitseb õrna pinnast ja tundlikke elupaiku, nagu rabad või liivikud.
- Vii prügi kaasa: Igaüks peaks oma prügi loodusest ära viima või sorteerima selle kohapeal. Kõik, mis jaksad metsa tuua, jaksad ka sealt ära viia.
- Tuleohutus: Lõket tohib teha vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Hooletu suitsetamine või omal käel tekitatud lõkkekohad võivad põhjustada maastikupõlenguid.
- Pea lugu taimedest-loomadest: Lilli vaata pigem silmadega, ära nopi tundmatuid taimi. Metsloomad ei soovi tähelepanu. Kariloomi jälgi eemalt, eriti ajal, mil valitseb suu- ja sõrataudi oht.
- Telkimine ja rahu: Telgi ainult ettevalmistatud aladel ja jäta koht puhtaks. Öörahu kell 23.00–6.00 kehtib ka telkimisaladel, et tagada kõigile vaikuse nautimise võimalus.
- Lemmikloomad ja hügieen: Hoia koer rihmas ja korista tema järelt. Käimlat ära aja segamini prügikastiga – mähkmed, hügieenivahendid ja toidujäänused tuleb panna prügikasti või viia kaasa.
- Veekogu ääres: Väldi pesuainete sattumist veekogusse. Pese nõusid ja ennast kuival maal, veest eemal.
- Eelista ühistransporti: Sõiduautode asemel kasuta võimalusel rongi või bussi ning mahuta autosse rohkem inimesi, et säästa ka parkimisruumi.
- Karavaniga mõistlikult: Matkaautode ja karavanidega liiklejad peaksid eelnevalt uurima sobivaid parkimis- ja telkimiskohti. Looduses ei tohi parkida vee äärde ega metsa alla, vaid kasutada ettevalmistatud alasid.
Aasta-aastalt on üha rohkem neid, kes soovivad looduses suurema seltskonnaga midagi tähistada. Enne seda tasub uurida vajadust see RMK-ga kooskõlastada.
RMK kutsub kõiki loodushuvilisi järgima kampaania põhimõtteid ning jagama oma häid emotsioone märksõnaga #riigimets.
Hea käitumistava tutvustamiseks ja juhisteni jõudmiseks püüab RMK soovitud sihtgrupi tähelepanu eeskätt sotsiaalmeediakanalites. Videoklippide seitsmeosalises seerias astub üles karakter Rain-Maru Kõu, keda kehastab näitleja Franz Malmsten.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse esimees Mikk Marran ja ajakirjanik Anvar Samost käsitlesid rahvusringhäälingu saates “Otse uudistemajast” aktuaalseid teemasid metsanduses ja puidusektoris.
Saatest saab vastused küsimustele:
- miks tekkis riigimetsas taimede ülejääk ning kuidas on see seotud raiemahu ja keskkonnapoliitiliste otsustega
- millist lahendust tõotab pakkuda plaanitav metsaseaduse muutmine raiemahtude stabiilsuse eesmärgil
- kas RMK suudab oma puidumüügilepinguid täita mahtude vähenemise korral
- kas majandatava ja kaitstava metsa 70/30 vahekorra põhimõte on oodatud
- millist rolli omab VKG plaanitav biotoodete tehas RMK-le ja sektorile tervikuna
ERR.ee refereeringut saatest saab lugeda siit.
Riigimetsa Majandamise Keskus ja VKG Fiber allkirjastasid kümne aasta pikkuse puidu ostu-müügilepingu, mis on üheks eelduseks vähemväärtusliku puidu biokeemilise väärindamise tootmiskompleksi sünniks Ida-Virumaale.
VKG plaanitav tootmine hakkab aastas tarbima 700 000 kuupmeetrit riigimetsast varutud paberipuitu. Pikaajaline leping RMK-ga tagab VKG-le umbes kolmandiku vajalikust toormest.
RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul tasub raamlepingu sõlmimise järel nüüd pöialt hoida, et VKG Fiber suudaks edukalt läbida kõik verstapostid investeerimisotsuseni jõudmisel. Plaanide õnnestumine tagaks stabiilsust ka RMK vaates, sest müügimaht on kümne aasta peale seitse miljonit tihumeetrit paberipuitu.
„Kui tehas sünnib, saab VKG-st suurim klient RMK-le. Lüganuse valda plaanitav tehas hakkaks riigimetsast varutud puidu kogumahust väärindama umbes viiendikku. Puidu keemiline töötlus on märgiline kogu metsandus- ja puidusektori vaatest, sest täna liigub lõviosa paberipuidust lisandväärtust lisamata Eestist välja. Nüüd on korralik vundamendikivi seatud, et rohkem töökohti ja rohkem tulu saaks jääda Eestisse,“ lausus Marran.
RMK ja VKG vaheline leping näeb ette, et VKG peab nüüd kahe kuu jooksul esitama täpsustatud ajakava tootmisüksuse rajamise kohta ning seda on võimalik täiendada ühe aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist.
Täpsustatud ajakavas toodud uue tootmisüksuse valmimine võib erineda algselt äriplaaniga esitatud ajakavast. Lepinguga on nähtud ette võimalus lükata valmimist edasi kahe aasta võrra ning täiendaval edasilükkamisel üle kahe aasta väheneb tarnitava puidu maht kuni 10% iga aasta kohta.
VKG Fiber võitis märtsi lõpus toimunud hinna pakkumise menetlusel nii lehtpuu kui okaspuu paberipuidu kogused, vastavalt 340 000 ja 360 000 tihumeetrit. Leping järgib hinnamudelit, kus baashinnaks on Skandinaavia hind, mida korrigeeritakse Eesti ja Skandinaavia hinnavahega. Hind vaadatakse üle iga tarneperioodi eel.
RMK ja VKG on kokku leppinud ka hoonestusõiguse seadmises 170 hektari suurusele kinnistule Lüganuse valda. Eriplaneeringu kinnitas vald eelmisel nädalal.
RMK ja VKG Fiberi vahel sõlmitud kestvuslepingud:
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.
RMK Põlula kalakasvatuskeskuse nõunik Ene Saadre ütles, et arvuliselt kõige rohkem asustati äsjakoorunud siiavastseid, kelle isendikaal on umbes 10 milligrammi. „Siiavastsed viidi samadesse piirkondadesse, kust on pärit nende paljundamiseks võetud mari ja niisk. Seekord said täiendust Peipsi järve, Pärnu jõe ja Väinamere siiavarud,“ kinnitas kalakasvatusnõunik.
Kõige rohkem õnnestus tema sõnul seekord kasvatada järelkasvu Peipsi järve jaoks, kuhu asustati üle 395 000 isendi.
Pärnu poolsiirdesiigu asustati Pärnu jõkke üle 124 000. „Tegu on siiavormiga, kes erinevalt meres kudevatest siigadest siirdub kudema Pärnu jõkke,“ täpsustas Ene Saadre.
Väinameres kudevate merisiigade vastsed asustati koelmualadele Soonlepa ja Matsalu lahtedes, kokku üle 134 000 isendi.
Merisiia asustamine Väinamerre on üks osa kliimamuutuste mõjudega kohanemise projektist LIFE SIP AdaptEst. Põlula kalakasvatuskeskus aitab selle projekti toel parandada veekogude ja nende elustiku seisundit.
Kokku said võimaluse oma elu looduslikes tingimustes jätkata 645 000 siiavastset. Osa siiavastsetest jäid Põlula kalakasvatuskeskuse tiikidesse edasi kasvama ja need asustatakse ühesuviste noorkaladena sügisel.
Lõhed viidi jõgedesse ühe- ja kaheaastaste noorkaladena, kellest Ene Saadre kinnitusel laskub suurem osa samal kevadel toitumisrändele merre. Soome lahe jõgedesse – Jägala, Purtse ja Valgejõkke asustati kokku 6 000 kaheaastast lõhet, Purtse sai lisaks veel 13 000 üheaastast lõhet.
Liivi lahe päritolu lõhed asustati Pärnu jõkke – 8000 kaheaastast ja 58 000 üheaastast noorkala. Kaheaastased lõhed olid asustamise ajal juba 270 grammi raskused ehk korraliku heeringa mõõtu; üheaastased umbes kilusuurused, 40 grammi raskused.
„Tuura me seekord ei asustanud, teeme seda sügisel, kui nad on suuremaks kasvanud,“ lubas kalakasvatusnõunik Ene Saadre.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustab kalu kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, kui veekogude ja kalakasvanduse veetemperatuurid on sarnased. Asustatakse ainult sinna, kus looduslikud asurkonnad on nõrgad või hävimisohus ja vajavad kalakasvatusliku taastootmise tuge.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis.