Kuku raadio saade “Kahe vahel” intervjueeris RMK juhatuse esimeest Mikk Marranit, et kogu RMK tegevuste laiale spektrile ring peale käia.
Ajakirjanikud Ainar Ruussaar ja Timo Tarve puudutasid nii metsanduse põhiküsimusi kui ka RMK rolli laiemalt ühiskonnas. Juttu alustati sellest, kuidas on riigimetsa maht viimase aastaga muutunud – kas metsa on juurde tulnud või vähemaks jäänud.
Tunti huvi, kuidas mõjutab RMK tegevust kliimakindla majanduse seadus, millised ootused metsandusele sealt tulevad ning milline roll on metsadel kliimapoliitikas. Samuti puudutati Euroopa tasandit – EL looduse taastamise kava, selle ühiseid eesmärke ning Eesti edenemist selle koostamisel, sealhulgas RMK praktilist rolli.
Saade keskendus ka majandamisele ja turule: räägiti kuidas kujuneb RMK kasum, millest sõltub puidu hind, kuidas toimib puidu müük (nii enampakkumised kui pikaajalised lepingud) ning miks eelistatakse lepingupartneritena Eesti puidutööstust.
Saates käsitleti ka ühiskondlikke teemasid: kuidas on muutunud inimeste suhtumine metsa, miks tekitab metsanduse üle käiv arutelu tugevaid emotsioone ning kas Eestis on võimalik saavutada laiem kokkulepe looduse kasutamise ja kaitse vahel.
RMK külastuskeskusi mööda hakkab tuuritama rändnäitus Met(s)aRing, avades Eesti Kunstiakadeemia tudengite vaadet sellele, kuidas võiks tulevikus ehitada RMK metsaonne, laudu, pinke, kuivkäimlaid ja muid rajatisi. Väljapaneku esimene peatus on Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses.
RMK külastuskorralduse osakonna innovatsiooniprojektide juhi Ulvar Kaubi sõnul on näituse loomise ajendiks RMK soov leida uusi lahendusi külastustaristu ehitamiseks.
„Tahame, et loodusesse rajatud ehitised kestaks kauem ning ühtlasi väheneks ka nende rajamise ja korrashoiuga seotud kulu ja keskkonnajalajälg. Teisalt tekib puidutööstuses niisuguses mõõdus puidujääke, mida saaks senisest paremini kasutusse võtta – näiteks ehitades laudu, pinke ja varjualuseid standardiseeritud moodulitest,“ selgitab Kaubi.
Moodulehitus ehk hõlpsalt teineteisega haakuvatest tükkidest koosnev ehitusviis võiks olla külastustaristu tulevik, sest sel moel saab varjualuseid, laudu-pinke jms kiiresti püstitada. Ka on neid lihtsam parandada, sest välja on vaja vahetada üksnes katkine või kulunud moodul, selle asemel et ehitada täiesti uus varjualune või pink.
„Näiteks teabetahvli konstruktsioon võib olla osa lõkkepuude varjualuse seinast ehk kui varjualune osadeks lahti võtta, saab sellest kaks teabetahvlit ja midagi veelgi,“ piltlikustab Kaubi moodulehituse mitmekülgseid võimalusi.
Näitus on seotud Eesti Kunstiakadeemias töös oleva rakendusuuringuga, mille eesmärk on luua uudne ehitussüsteem. Kuna sellega seoses said arhitektuuritudengid ülesandeks valmistada 3D mudelid moodulitest, mida sobiks ka väikevormide ehitamisel kasutada, otsustatigi stuudios valminud tööd panna näitusele.
Tudengid töötasid välja seitse erinevat moodulahendust. Iga näitusel esitletava mooduli juures on joonisena ka tudengite vaade sellele, kus neid kasutada saab ja ehitusloogika kirjeldus. Kõik mudelid on valmistatud termopuitu tootva ettevõtte Thermory meetripikkustest tootmisjääkidest, mudelid ise on mõõdus 40x40x40 cm.
Näiteks tudengid Robin Pints, Aleksander Siim ja Karl Perens töötasid välja süsteemi L-Lock, mis toimib L-kujulise ühenduse ja klassikalise tappühenduse põhimõttel. Mooduleid saab hõlpsasti paika lükata ning need lukustuvad. Kasutusvõimaluse on tudengid L-Lock süsteemile näinud RMK istumisalustes, aga laiemalt muuhulgas ka mesitarudes.
Kaubi sõnul on RMK-l ligemale 10 000 erinevat rajatist, millest enamik võiks pikemas tulevikus olla moodulitest loodud ning valmida võiks kataloog RMK külastustaristu varjualustest, laudadest-pinkidest jms. See omakorda tähendab, et turul tekib regulaarne nõudlus uute puidust toodete järele ning ettevõtted leiaks võimaluse paremini kasutada oma tootmisjääke. Lisaks tekib moodulsüsteemis ehitades RMK külastustaristule selgelt äratuntav ühtne identiteet.
Millised moodulid ja nende liitmise lahendused reaalselt ehitistesse jõuavad, selgub edasise töö käigus. Ulvar Kaubi hinnangul saab neid töid edasi arendada. „Usun, et need andsid ka RMK jaoks parima lahenduse väljatöötamisega tegelevale Kunstiakadeemia uurimisrühmale mõtteid,“ lausus ta.
Sügiseseks Tallinna arhitektuuribiennaaliks ehitavad tudengid pilootprojektina lõpuks välja valitud ehitussüsteemi moodulitest valmis ühe katusega laud-pingi, mis hiljem omale RMK puhkealal koha leiab.
Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses on näitus avatud kuni 14. juunini, edasi rändab näitus Kiidjärve külastuskeskusesse, Oandu külastuskeskuse küüni ning Aegviidu külastuskeskusesse.
Elron ja RMK käivitavad Metsaekspressi, millega avatakse matkahooaeg raudteeäärsetel matkaradadel. Metsaekspressi kaardile on kogutud üle 60 rongipeatustest vaid jalutuskäigu kaugusele jääva metsaseikluse – matkarajad, lõkkekohad ja muud looduslikud huvipunktid.
„Rongiga sõidab aastas ligi 8 miljonit inimest, kuid vahepealsetes peatustes enamasti maha ei astuta,“ ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. „Samas on rong kiiremaid ja keskkonnasõbralikumaid viise Eesti loodusesse matkale minemiseks. Oleme koostöös RMK-ga toonud peatuste juures välja ka matkaradadele jäävad huviväärsused – kuklaste kuningriigist, mägralinnakust, kõrgeimast kuusest kuni meteoriidikraatriteni.“
„Metsaekspress toob Eesti looduse rongiga inimestele lähemale ja näitab, kui lihtne on jõuda kaunitesse paikadesse ka ilma autota,“ sõnab RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo. „RMK looduses liikumise võrgustik pakub võimalusi nii rahulikuks jalutuskäiguks kui ka pikemaks seikluseks – oluline on vaid esimene samm rongipeatusest metsa poole teha. Üle Eesti ootab loodusesõpru enam kui 3400 kilomeetrit RMK loodusradu.“
Metsaekspressi avamatk, mida korraldab RMK matkajuht Kaidi Jõesalu, toimub 23. mail Taevaskojas. Retkel külastatakse looduskauneid paiku, nagu Suur ja Väike Taevaskoda, Emaläte, Neitsikoobas, Salakuulajakivi ning Savimägi. Matkajuht jagab põnevaid lugusid metsaelust, tutvustab kevadisi söödavaid taimi ning hea õnne korral saab märgata loomade tegevusjälgi ja linde.
Raudteepeatuste lähedusest leiab sadu looduskauneid kohti, millest RMK ja Elron on teinud Metsaekspressi kaardi. Sealt leiab näiteks kuklaste kuningriigi, mägralinnaku, meteoriidikraatrid, helesinise laguuni kui ka loomad ja seikluslikud RMK matkarajad – kokku üle 60 metsaseikluse.
Mugavaks reisimiseks soovitab Elron kasutada perioodipiletit, mis võimaldab sõita valitud marsruudil piiramatul arvul kordi ning muudab seeläbi reisimise ka taskukohaseks.
Loe lähemalt Elroni kodulehelt: elron.ee/metsaekspress
Elron (AS Eesti Liinirongid) on riigile kuuluv operaatorfirma, mis korraldab AS-ile Eesti Raudtee ja AS-ile Edelaraudtee kuuluval raudteel reisirongiliiklust. 2025. aastal tehti Elroni rongidega 7,66 miljonit reisi.
Nädalavahetusel Peipsi järve ääres peetud fotojahil õnnestus fotograafidel pildile saada hulk vahvaid hetki Eestimaa loodusest. Sealjuures jäi jahilistele silma ja kõrvu rekordarv linnuliike – lausa 126. Parimatest pildile püütud hetkedest sünnib RMK toel fotonäitus.
Vereta jahi eestvedaja, zooloog Tiit Hundi sõnul kohtasid fotograafid nii karu kui ka põtru, rääkimata halljänestest, metskitsedest ja oravatest. Isegi mäkra õnnestus pildiküttidel näha. Tabamata jäi aga tänavuse Vereta jahi saakloom siil – kolme päeva jooksul, mil jahti peeti, ei sattunud „küttide“ teele mitte ühtegi okaskera.
„Eks me seda arvasime ka, sest siile kohtab viimasel ajal harva,“ tõdeb Hunt. Sellele vastukaaluks kuulsid ja nägid fotokütid aga ohtralt linde, esialgsetel andmetel kogunisti 126 liiki.
Nähti nii tavalisemaid linnuliike, näiteks valget toonekurge, sookurgi, kaelustuvisid, aga ka harvemini inimese teele sattuvaid linde, nagu kodukakk, laululuiged ja nurmkanad. Pühapäeval jõudis sündmuspaika ka aasta lind piiritaja.
„Kui paljusid nähtud ja kuuldud lindudest ka pildile saadi, see alles selgub,“ lausub Hunt.
Elevust fotograafide seas tekitas ka karu, keda olla juba päev enne Vereta jahti Kadrina vahel liikumas nähtud.
„Põnev on oodata saaki ehk seda, milliseid pilte fotograafid hindamiseks saatma hakkavad. Siis selgub ka tegelik saak,“ märgib Vereta jahi eestvedaja. „Usun, et saame ilusa näituse. Tehnika on ju ka järjest paremaks läinud ja piltide kvaliteet aina tõuseb.“
RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütleb, et Vereta jahil tabatavad kaadrid on väärtuslikud näited sellest, kui imeilus ja mitmekülgne on Eestimaa loodus.
“Oleme tänulikud fotograafidele, kes toovad meieni haruldasi ja meeleolukaid hetki, millele ise ei pruugiks looduses sattudagi,” lausub ta.
Ühtlasi kutsub Tõnisson üles Eestimaa loodust avastama. “Riigimetsas on looduse avastamiseks ja tundmaõppimiseks palju võimalusi ning üha enam inimesi on neist teadlikud ja veedavad oma puhkuse looduses. Endale sobiva matkaraja või sihtkoha loodusesse minekuks leiab RMK veebilehelt,“ soovitab ta. „Kel loodusesse minekuks mahti ei ole, saab Eestimaa loodust avastada ka Vereta jahi fotosid vaadates.”
Seekordsest Vereta jahist võttis osa 40 fotograafi, jahti peeti Peipsiääre vallas, baaslaagriga Kadrina mõisas. Piltnike töid asub žürii hindama suvel ning parimad tööd pannakse näitusele.
Fotojahti peeti tänavu 29. korda. Vereta jaht sarnaneb pärisjahile, kuid relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte.
Fotokaameraga hiilitakse ja varitsetakse saaki varavalgest hilisõhtuni. Jahtida võib kõike ja kõikjal – nii vees, õhus kui ka maal. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid.
Vereta jahti ja fotonäitust korraldavad zooloog Tiit Hunt, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Overall.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tänavusest 19 miljoni taime istutamistööst on pool tehtud. Metsakasvatustööd tutvustaval RMK metsapäeval sai reedel oma käega männitaimi mulda panna ligi 400 inimest.
Riigimetsas jõuab tänavu mulda 19 miljonit noort puud, millest üle 10 miljoni oli reedeks istutatud. Avalikkuse jaoks kulmineerus kestev istutushooaeg reedel toimunud RMK metsapäevaga Harjumaal Uuri küla lähistel.
Kohale tuli 400 metsasõpra, kel avanes võimalus ise käed külge panna ja mõne tunni vältel end metsakasvatajana proovile panna. Kokku istutasid RMK metsapäevast osavõtnud 10 hektarile ligi 30 000 männitaime.
„RMK metsapäev on pika traditsiooniga sündmus – juba aastaid oleme igal kevadel võimaldanud kõigil huvilistel tulla ja oma silmaga näha, kuidas käib riigimetsa uuendamine. Ja mitte ainult näha, sest igaühel avaneb võimalus ise käed külge panna ja paari tunni vältel proovida metsakasvataja tööd,“ tervitas metsasõpru RMK juhatuse esimees Mikk Marran.
„Nii paneme me igal aastal aluse uuele metsapõlvele, et Eesti metsad jääksid terveks, mitmekesiseks ja majanduslikult väärtuslikuks ka tulevastele põlvedele. Haldame riigimetsi nii, et need looksid tasakaalu majandamise, looduskaitse ja looduses liikumise vahel. Ehitame matkaradu, hoiame kaitsealasid, toetame loodusturismi ja panustame teadusuuringutesse. Meie eesmärk on võimaldada igale eestimaalasele elusamat elu!“ lisas Marran.
Paralleelselt toimuvad 13.-22. maini RMK metsapäevad ka kooli- ja lasteaialastele ning haridusprogrammist saab vabas õhus osa ligi 5000 last ja 112 lasteasutust.
Istutamine on alles metsakasvatustöö algus
RMK metsakasvatuse valdkonna juhi Toomas Väädi sõnul on istutamine oluline osa metsakasvatusest ja täidab mitut eesmärki korraga. „Esiteks võidame aega, sest meie oma taimlates ette kasvatatud noorte puude istutamisega läheb uus metsapõlv kiiremini kasvama. Teiseks, pärinevad taimed parimate puude seemnetest, millega tõstame majandusmetsade puidutootlikkust. Kolmandaks saame nii suunata riigimetsa puuliigilist olemust,“ selgitas Väät.
„Istutamine on metsakasvatustöös väike samm, sest järgmise 20 aasta jooksul käib metsakasvataja samas paigas keskmiselt seitse korda tegemas erinevaid töid, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks. Istutame, kasvatame ja lõpuks väärindame,“ lisas ta.
Metsakasvataja jaoks ei näita edukust istutatud taimede arv, vaid see, kui kiiresti alad noorendikuks saavad ja milline on metsakasvatusliku eesmärgipuuliigi arvukus. Riigimetsa raiesmikud uuenevad keskmiselt nelja ja poole aastaga. Mullu võeti metsana arvele 12 100 hektarit noorendikke.
Kokku uuendatakse riigimetsa istutamisega sel aastal 8600 hektaril. RMK pöörab tänavu erilist rõhku uusmetsastamisele, pannes ca 500 hektari ulatuses metsa kasvama väheväärtuslikel rohumaadel, põõsastikes, karjäärides ja demonteeritud liinialustel.
RMK investeerib metsakasvatusse tänavu kokku 22,6 miljonit eurot, millest ca 11,7 miljonit kulub istutamiseelsele maapinna ettevalmistamisele, istutamisele ja taimedele ja 10,9 miljonit noore metsa hooldustöödele ja kasvatamisele.
Fotod: RMK metsapäev 2026 Uuri külas | Flickr
Täna saavad kaheteistkümnes Eesti paigas alguse kooli- ja lasteaialastele suunatud metsapäevad, et lastel oleks võimalik enda käega ise uut metsapõlve rajada. 13. kuni 22. maini kestvaid istutuspäevi korraldab RMK osana loodusõppeprogrammidest ning sellest saab osa ligi 5000 last ja 112 lasteasutust.
Esmakordselt pakub RMK võimalust istutuspäevadel kaasa lüüa vanuserühmiti nii laialdaselt: lasteaiast kuni gümnaasiumini.
Riigimetsa Majandamise Keskuse jaoks on metsauuendus väga tähendusrikas töö, sest just sellega pannakse alus terve ja tugeva metsa kestmisele põlvest põlve.
„Laste abiga paneme kasvama ligemale 76 000 metsataime kokku 30 hektari suurusele alale mitmel pool Eestis. Istutustöö juurde käib ka hariduslik pool, sest räägime lastele kõigest sellest, mida metsamehed teevad metsa kasvatamise nimel: kuidas varutakse seemet ja kasvatatakse metsataimi; mille järgi valitakse sobiv puuliik ja viis metsa uuendamiseks ning milliseid töid tehakse selleks, et väiksed puud saaks suureks sirguda,“ selgitab RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt. „Sealjuures räägime, mis eesmärki hoolega kasvatatud mets lõpuks puidu kasutusvõimalustena täidab.“
Tema sõnul on lasteaedade ja koolide huvi istutama tulla suur ning metsapäevale tuleku nimel sõidetakse päris pikki vahemaid. Tullakse isegi saarelt mandrile – näiteks Vormsi lapsed tulevad Läänemaale Vidrukale.
Istutuspäevad toimuvad kuuel päeval – 13., 14., 15.,18., 21. ja 22. mail ning iga päev on ühe vanuseklassi päralt. Päev kestab vastavalt vanusele: koolieelikud (6–7-aastased) – kuni 2 tundi; 1.–4. klass – kuni 2,5 tundi ning 5.–9. klass ja gümnaasium – kuni 3,5 tundi.
Paigad, kus lapsed uued puud mulda panna aitavad, asuvad Harjumaal Pillapalus, Lääne-Virumaal Kival, Ida-Virumaal Jõugas, Tartumaal Poolel, Põlvamaal Valgesoos, Võrumaal Väiku-Ruugal ja Holstal, Läänemaal Vidrukal, Pärnumaal Laiksaares ja Penul, Hiiumaal Leigris ja Saaremaal Vikis.
Täpsemalt saab asukohtadega tutvuda siin: Haridusasutustele » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
Laste istutuspäevade toimumisse andis möödunud jõuludel panuse igaüks, kes riigimetsast pühadeks kuusepuu koju tõi. Kuusemüügist saadud tulu suunas RMK koolide ja lasteaedade metsaistutuspäeva korraldamiseks ja transpordikulu katmiseks.
Tunamulluste jõulukuuskede müügist saadava tulu eest korraldas RMK koolidele ja lasteaedadele eriprogrammi „Jõulupuu lugu“, millest sai samuti osa ligemale 5000 last.
Eelmisel aastal osales RMK õppeprogrammidel 48 346 inimest.
Taastamistööd Setomaal Lõunalaagris Voropi külas on jõudnud sinnamaani, et aeg on hakata taas Seitsemäe nõlvale laduma kividest suurt number seitset. Iga soovija on oodatud selles ettevõtmises kaasa lööma ning oma kivi number seitsemesse paigutama.
Riigimetsa Majandamise Keskuse loodusvaht Toomas Valk, üks Seitsmemäe taastamise eestvedajaist, märgib, et valgetest kividest laotud number seitse tähistas Voropis suviti laagris olnud seitsmendat jalaväerügementi, mis muidu paiknes Võrus ja Petseris. Uue numbri kontuur on mäele juba maha laotud ning 5. kuni 20. maini on kõigil huvilistel võimalik tuua oma kodukohast sobiv kivi, viia see mäe otsa ja paigutada seitsmesse. Toodav kivi võiks olla 20–30 cm läbimõõduga maakivi. Kivid värvitakse hiljem üle.
„Ootame kõiki inimesi, eriti aga neid, kelle esivanemad on siin laagris kunagi teeninud, rajatavasse tähisesse oma kivi tooma,“ selgitas Toomas Valk. „See oleks igati väärikas mälestus siin kunagi oma riiki teeninud isadele ja vanaisadele. Kuna Lõunalaagris olid väljaõppel peamiselt Võrus ja Petseris paiknenud väeosad, siis usun, et paljude kagueestlaste vanaisad või vanaonud on siin oma sõjaväesuved veetnud.“
Lõunalaagri matkarada ja lõkkekoht
Kuid Voropi külas paiknevat Petseri Lõunalaagrit tasub kindlasti külastada ka siis, kui minevikuside paigaga puudub, sest tegemist on igati põneva kohaga nii oma ajaloo kui ka loodusvaadete poolest.
Endine suvelaager oli unustusehõlma vajunud ja metsa kasvanud, kuid 2010. aastal „taasavastati“ laager koos Seitsmemäega RMK pärandkultuuri inventeerimise käigus. Metsastunud alalt otsiti üles kunagised hoonete asemed ja sõjaväelaagri tutvustamiseks rajas RMK 2011. aastal Lõunalaagri matkaraja, lõkkekoha ning paigaldas infotahvlid. Aasta hiljem rajas RMK ka Laskevälja rattaraja, mis ühendab Lõunalaagrit Värska Põhjalaagriga ning tutvustab laiemalt kogu Petseri laskevälja militaarset ajalugu.
Platvorm pildistamiseks
Rohkelt tööd on tehtud ka selle nimel, et laagrit ja selle väärikat sümbolit saaks mugavalt külastada. Seitsmemäe alla on ehitatud parkla, kust viib juurdepääsutee (läbitav ka ratastooliga) mäe juurde. Valmis on ehitatud ka pildistamisplatvorm, et saaks endast või sõpradest number seitsme taustal mugavalt fotosid teha.
Toomas Valgu sõnul on omal ajal Seitsmemäge päris palju pildistatud ning neid fotosid võib leida nii muuseumidest kui ka arhiividest. Pildistamisplatvorm just selle mõttega rajatagi, et saaks ka nüüd endast koos seitsmega fotosid teha. Edaspidi on plaanis ehitada ka trepid mäe tippu (Seitsmemäe suhteline kõrgus on 22 meetrit).
Mäe jalamil voolav oja on paisutatud väikseks järveks: see hoiab võsastumise ära ja on silmale ilus vaadata, ka number seitse saab veepinnalt peegelduda.
Matkarada ristub mitmete ojadega ja nende ületamiseks on ehitatud valged puidust sillad – seitsmest neli on valmis – mis näevad välja sellised nagu siis, kui seitsmes jalaväerügement seal toimetas. Puidust sild ehitatakse ka matkaraja ääres oleva paisjärve tammile.
Seitsmemägi asub Setomaa vallas, Matsuri-Sesniki tee ääres. Mäe juurde jõuab, kui kasutada kaardirakendustes otsingut „RMK Lõunalaagri lõkkekoht“.
Täpsemat infot Lõunalaagri matkaraja kohta leiab siit.
Seitsmemäe taastamise on ette võtnud Setomaa vald koostöös RMK, Eesti Kaitseväe ja sihtasutusega Seto Kultuuri Fond. Projekti esimesele etapile on rahalise toetusega õla alla pannud Eesti Sõjamuuseum ja MTÜ Piiriveere Liider.
Seitsmemägi avatakse pidulikult suvisel pöörpäeval 21. juunil kell 12.
Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja OÜ Inseneribüroo STEIGER tutvustavad kavandatavat veerežiimi taastamise projekti teisipäeval, 6. mail kell 18 Käru rahvamajas toimuval avalikul koosolekul.
Koosolekul antakse ülevaade sellest, miks on taastamistööd vajalikud, milliseid tegevusi planeeritakse ning millist mõju need looduskeskkonnale avaldavad. Ettekannetele järgneb arutelu, kus kõigil huvilistel on võimalus esitada küsimusi ja avaldada oma arvamust.
Piiumetsa maastikukaitsealal on varasemate kuivendustööde tagajärjel muutunud soode ja märgade metsade veerežiim, mis on avaldanud negatiivset mõju nii elupaikadele kui ka mitmetele liikidele, näiteks valgeselg-kirjurähnile, laanepüüle, tedrele ning metsisele ja heletildrile. Kavandatavate tööde eesmärk on aeglustada turba lagunemist ning luua eeldused metsade ja sookoosluste loomulikuks taastumiseks.
Taastamistööde käigus plaanitakse sulgeda kuivenduskraavid, et pidurdada vee äravoolu alalt. Enamasti täidetakse kraavid kohapeal olemasoleva pinnasega, kuid seal, kus see pole võimalik, rajatakse madalad pinnaspaisud. Samuti eemaldatakse amortiseerunud truubid ning tehakse väiksemas mahus raieid kraavide ja ajutiste ligipääsuteede ääres.
Ehitustööde ajal kasutatakse ajutisi rajatisi, nagu ülepääsud ja setteekraanid, et vähendada tööde mõju ümbritsevale loodusele. Lisaks on ette nähtud hooldustööd ühes eesvoolus ja kahes lähedalasuvas kraavis riigimaal.
Tööd viiakse ellu Piiumetsa maastikukaitsealal riigimaadel. Projekteerimisel on arvestatud, et veetaseme muutused jääksid peamiselt Kummassaare raba alale ega mõjutaks eramaid, toimivaid maaparandussüsteeme, ega Roondimetsa teed.
Koosolekul tutvustab RMK taastamistööde tausta ja eesmärke ning projekteerija selgitab kavandatud tehnilisi lahendusi. Projekt viiakse ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel programmi „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“ raames.
Kohalike elanike algatusel sündinud plaan rajada Roosna-Alliku lähedusse Koordi rappa RMK õpperada võtab jumet ning valmis on saanud raja eskiisprojekt.
RMK Põhja-Eesti piirkonna juhi Jaanus Käärma sõnul sai raja asukoht paika mitmekordse looduseskäimise ja kogukonnaliimetega arutelude tulemusena ning trajektoori valides peeti silmas, et see läbiks võimalikult eriilmelisi kohti. Eelmisel nädalal esitleti projekti eskiisi ka kohalikule kogukonnale.
Käärma tõdeb, et kohaliku kogukonna ettepanek arendada Roosna-Alliku lähiümbruses matkamise võimalusi, sattus samale ajale RMK plaanidega laiendada looduses liikumise võimalusi Kesk-Eestis.
“Koordi raba osas olime vaadanud pigem Purdi ja Koordi vahelisele alale, kuid leidsime kiiresti ühiselt väga huvitava piirkonna Roosna-Alliku külje all Pärnu jõe alguse ja Tehisjärve haardes, mida saaks tulevikus hästi edasi arendada ja siduda uute rajalõikudega,” selgitab Käärma, kuidas asukoht välja valiti.
Olemasolevale lisaks
Lisaks õpperajale on plaanis ehitada ka grillimiskoht, piknikulau(a)d, uus kuivkäimla, infotahvlid, pingid puhkamiseks ning laiendada parklat, et autode kõrval jaguks ruumi ka kahele bussile.
„Varasemast on järve ääres olemas ujumiskoht, riietevahetuskabiin, kuivkäimla, lõkkekohad, mänguväljak, spordiplatsid, parkla ja õppeklass ning uued lahendused sobitatakse nende juurde,“ selgitab Käärma.
Uus õpperada algab parklast ja kulgeb mööda Tehisjärve kallast kuni magistraalkraavini, sealt edasi mööda jõekallast, teeb ringi rabas ja metsas, pöördub tagasi Tehisjärve läänepoolsele kaldale ning suundub mööda põhjakallast tagasi parklasse.
Raja algus on 400 meetri ulatuses planeeritud kruusakattega ning 1,2 kilomeetri ulatuses laudteena. Rajale tuleb kraavide ületamiseks ka kaks silda – 9-meetrine ja 4-meetrine. Rajale on planeeritud ka seitse laiendust, kus on pingid puhkamiseks ja aja mahavõtmiseks ning sealseid loodusväärtusi tutvustavad infotahvlid. Plaan on, et rada ehitatakse piisavalt lai, sõitmaks sellel ka ratastooli ning lapsevankriga. Samuti pääseb ratastooli ja lapsevankriga sisse uude kuivkäimlasse.
Igaühele oma
„Meie eesmärk on ehitada mitmekülgset loodusmaastikku – raba, metsa, veekogude kaldaid – läbiv rada, et saaks looduses mõnusalt liikuda ja soovi korral ka pikemalt peatuda. Näiteks võtta rajaäärsel pingil istet ja vaadelda ümbritsevat loodust, aga võimalused on juba loodud ning luuakse juurde ka pikniku pidamiseks ja grillimiseks,“ kirjeldab Jaanus Käärma. Grillimiskohtade asukoht on plaanitud nii, et rannapuhkuse ala jääb neist veidi eemale.
Käärma sõnul on mõned detailid projektis veel lahtised, näiteks uue kuivkäimla täpne asukoht, samuti see, mitu grillimiskohta ikkagi peaks alal kokku olema.
„Vaatame veel üle ka meile projekti eskiisile saabunud arvamused, teeme vajadusel muudatusi ning jätkame projekti koostamist,“ selgitab Käärma edasisi samme. Rada projekteerib osaühing AB Artes Terrae.
RMK plaan on ehitada rada valmis käesoleval aastal, kuid selleks peab Paide linnavalitsus enne ära kinnitama linna üldplaneeringu.
Riigimetsas on järk-järgult algamas kevadine istutus ning tänavu jõuab mulda 19 miljonit puud. Seejuures pöörab RMK tänavu erilist rõhku uusmetsastamisele, pannes ca 500 hektari ulatuses metsa kasvama väheväärtuslikel rohumaadel, põõsastikes, karjäärides ja demonteeritud liinialustel.
Üle Eesti jõuab tänavu mulda 8,3 miljonit mändi, 7,3 miljonit kuuske, 2,7 miljonit kaske ja 650 000 sangleppa.
Hooajaliselt annab RMK tööd ligi sajale koostööpartnerile ja kuni paarile tuhandele istutajale, kes teevad vajalikest töödest umbes 90%. Ülejäänu teeb ära viis istutusmasinat ja RMK enda tööjõud.
RMK metsakasvatuse ja taimlamajanduse valdkonna juht Toomas Väät märkis, et kokku uuendatakse riigimetsa istutamisega tänavu 8600 hektaril.
“Metsa istutame ka sinna, kus seda varem ei olnud – kokku 512 hektarile. Sealhulgas 21 hektarile demonteeritud liinide alustele, 142 hektarit väheväärtuslikele põõsastikele, 326 hektarile rohumaadele, kahele endisele karjääri alale ja teistele mitte-metsamaadele,” sõnas Väät ja lisas, et ühelgi varasemal aastal nii suures mahus uusmetsastamist pole riigimetsas tehtud.
Uusmetsastamiseks sobilike alade valik sündis mitme RMK üksuse koostöös, alustades metsaandmete kogumisest, maakasutuse planeerimisest, ökoloogiliste aspektide hindamisest, võsaraietöödest ja maapinna kevadisest ettevalmistusest.
“Istutamine on metsakasvatustöös väike samm, sest järgmise 20 aasta jooksul käib metsakasvataja samas paigas keskmiselt seitse korda tegemas erinevaid töid, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks. Me istutame, kasvatame ja väärindame,” rõhutas Väät.
Metsakasvataja jaoks ei näita edukust istutatud taimede arv, vaid see, kui kiiresti alad noorendikuks saavad ja milline on metsakasvatusliku eesmärgipuuliigi arvukus. Riigimetsa raiesmikud uuenevad keskmiselt nelja ja poole aastaga. Mullu võeti metsana arvele 12 100 hektarit noorendikke.
Võrreldes metsa looduslikule uuenemisele jätmisega on istutusel mitu eelist. “Esiteks võidame aega, sest meie oma taimlates ette kasvatatud noorte puude istutamisega läheb uus metsapõlv kiiremini kasvama. Teiseks, pärinevad taimed parimate puude seemnetest, millega tõstame majandusmetsade puidutootlikkust. Kolmandaks saame nii suunata riigimetsa puuliigilist olemust,” selgitas Väät.
Kuigi riigimetsas on rõhk okaspuude enamusega palgimetsade kasvatamisel, kujundavad RMK metsakasvatajad hooldamiste käigus võimalusel välja segametsa. Lisaks soodustatakse metsakasvatuslike võtetega kaherindeliste ja tootlikumate puistute teket.
RMK kasvatab kõik metsa jõudvad noored puud enda varutud seemnetest ise, eraisikutele ega ettevõtetele RMK metsataimi ei müü. Kõik kuuse- ja männitaimed on töödeldud kahjurite eest, näiteks männitaimi töödeldakse eraldi liimi ja liivaga või taime juurepealset osa vahatades.
Kõikidest taimedest ca 62% on konteinertaimed ehk potitaimed. Metsakasvatuslikult on nende eelis see, et taimed on põuale vastupidavamad, istutamine on kiirem ning taimi on lihtsam transportida.
RMK investeerib metsakasvatusse tänavu kokku 22,6 miljonit eurot, millest ca 11,7 miljonit kulub istutamiseelsele maapinna ettevalmistamisele, istutamisele ja taimedele ja 10,9 miljonit noore metsa hooldustöödele ja kasvatamisele.
RMK traditsiooniline metsapäev toimub sel aastal 15. mail. „Ligi 500 inimest saab sel päeval mõne tunni vältel metsakasvatustööd proovida – omal käel puid istutada ja end mõne tunni vältel metsakasvatajana tunda,“ märkis Väät.
Haridusasutustele on mais nädal kestev eriprogramm, kus RMK toob klassiruumist metsa kuni 5000 noort.
Tänavused RMK istutusmahud maakondade lõikes:
