RMK on aastatepikkuse teadus- ja arendustööga metsaseemnemajanduses jõudmas lähiaastatel esimeste kõrgema astme seemlate rajamiseni. See loob vundamendi metsadele, mis on vastupidavamad haigustele ja kliimamuutustele, kasvavad kiiremini ning annavad hektari kohta rohkem kvaliteetset puitu.  

Riigimetsa Majandamise Keskus vastutab kogu riikliku seemnevaru eest. Praegu on Kullenga seemnekeskuses ligi kümneaastane varu – üle 7 tonni sertifitseeritud seemneid. Sealt ostavad metsataimede kasvatamiseks seemneid ka erataimlad ja erametsaomanikud metsakülviks.  

RMK on rajanud seemlaid ligi 300 hektarile, igal aastal lisandub umbes 10 hektarit. Juba praegu tuleb kogu männiseeme seemlatest ning lähitulevikus ka arukase seeme katmikseemlatest. Viimaseid on uudistamas käinud ka lõunanaabrid ja püüdnud Eesti kogemustest õppida. Kuuskede seemet hakkab RMK ainult seemlast varuma pärast 2030. aastat ning rajamisel on uued sanglepa seemlad. 

RMK eesmärk on jõuda kõigi nelja majanduslikult olulisema puuliigi (mänd, kuusk, arukask, sanglepp) 1,5. astme seemlateni. Lähiaastatel  jõuab RMK oma esimese kõrgema astme männiseemlani. 

„1,5. astme seemla ei tee metsa lihtsalt natuke paremaks – see annab uue, tugevama ja kliimakindlama metsapõlvkonna, mis kasvab kiiremini ja toodab rohkem väärtust,“ ütleb RMK metsapuuseemnete valdkonna eest vastutav Aivo Vares. 

Koostöö Eesti Maaülikooliga tagab teadusliku kvaliteedi 

RMK ja Eesti Maaülikool (EMÜ) on koostööna arendanud metsapuude parendusprogrammi juba üle 15 aasta.  

Järglaskatsetes hinnatakse viimased tosin aastat kasvanud puude puhul lisaks tootlikkusele ka nende okslikkust, okste asendit tüve suhtes, nende jämedust. Samuti hinnatakse mitmeladvalisust, tüve koonet ja sirgust.  

Eesti Maaülikooli mõõtmised kümne aasta vanuste mändide võrdluskatsetes on seni näidanud, et seemlaseemnest kasvanud puude tagavara on 19% suurem kui puistuseemnest puudel. 

„Kavatseme järglaskatsetes läbi viia ka juurepessuga nakatamise katsed, et selgitada võimalikud puud, mis on vastupidavamad sellele olulist majanduslikku kahju põhjustavale seenhaigusele,“ lisas Vares. 

Kliimamõjude uurimiseks tõi RMK Läti riigimetsast sealsete männi ja kuuse plusspuude materjali. „Mõni aasta tagasi said puud poogitud ja nüüd asume neid seemlas katsetama. Mõne laiuskraadi võrra alla liikumine võib olla tuleviku võti,“ lausus Vares.  

Lisaks teadustööle investeerib RMK märkimisväärses mahus ka seemnevaldkonna taristusse. Äsja sai valmis Viljandi seemlahoone, kust juhitakse üle 100 hektari suuruse seemla tööd.  

„Uued seemlad, ainulaadsed katmikseemlad ning laiaulatuslikud järglaskatsed tagavad, et Eesti metsandus saab tulevikus parima võimaliku algmaterjali. Me oleme viimasel kümnendil tööd teinud ja nüüd hakkame varsti noppima vilju – täidame lõpuks Eesti metsanduses olnud lünga kvaliteetsete seemnete vallas,“ rõhutas Vares. 

RMK kultiveerimismaterjali parendusprogrammi eesmärk on saavutada geneetiline kasu sõltuvalt puuliigist 10-30%, suurendades metsade tootlikkust ja puidu kvaliteeti kliimamuutuste tingimustes. Kuna ka erasektori puukoolid ostavad seemneid RMK käest, saab RMK teadustööst otsest kasu kogu Eesti metsandus.  

• Fotogalerii RMK Viljandi seemlahoone avamisest ja seemnemajanduse infopäevast: https://www.flickr.com/photos/riigimets/albums/72177720334005631/ 

Puidu biokeemilise väärindamise tootmiskompleksi arendav VKG Fiber andis teada soovist lõpetada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) kümneks aastaks sõlmitud kestvusleping. Edasised sammud puidurafineerimise arengu toetamiseks Eestis otsustab RMK lähikuudel. 

RMK ja VKG vahel mullu juunis sõlmitud leping andis ostjale ühekordse võimaluse aastase ajaakna jooksul kohustusi võtmata lepingust taganeda. VKG kinnitas, et jätkab tööd arendusprojektiga, sealhulgas läbirääkimisi strateegilise investori kaasamiseks, kuid tänaseks pole ettevõttel veel valmidust pikaajalisi siduvaid kohustusi võtta. 

Tulevikku suunatud 10-aastane leping nägi ette 700 000 kuupmeetri riigimetsast varutud paberipuidu väärindamist aastas, seda alates tehase käivitamisest. Pikaajaline leping taganuks tehasele umbes kolmandiku vajalikust toormest. 

RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul jätkab RMK pärast VKG otsust järjekindlalt tööd selle nimel, et ka riigimetsast varutud vähemväärtuslik puit saaks võimalikult suurel määral Eestis väärindatud. 

„RMK-le ei ole siin otsest mõju, sest paberipuidule on nõudlus täna ja tulevikus. VKG samm on teiste turuosaliste suhtes aus ja õiglane, sest nüüd on taas suur kogus puitu n-ö broneeringu alt vabastatud ja ootamas parimaid ideid, kuidas sellega Eestis kohapeal enim väärtust luua,“ lausus Marran. 

„RMK eesmärk ei ole muutunud. Meie soov on endiselt aidata kaasa puidurafineerimise arengule Eestis, pakkudes selleks arendajatele toormekindlust ja võimalust võrdsetel alustel asuda biokeemiliselt paberipuitu Eestis väärindama,“ lisas ta.  

VKG Fiber juhatuse liige Sten Pisang rõhutas, et ettevõte jätkab biotoodete tehase arendustegevustega, kuid investeerimisotsuseni jõudmiseks vajab täiendavat aega.  

„Oleme otsustanud enne siduvate kohustuste võtmist kestvuslepingud üles öelda vastavalt senistes lepingutingimustes sätestatud võimalusele. Projekti arenedes on meil jätkuvalt huvi sõlmida RMK-ga kestvusleping metsamaterjali ostmiseks ning võimaluse avanedes oleme valmis vastavasisulisteks läbirääkimisteks, kui RMK-l vastav vaba puiduressurss jätkuvalt saadaval on,“ märkis Pisang. 

RMK edasised sammud 

Kuna mullu käivitatud müügiprotsess nägi ette tingliku võimaluse jätkata ka teiseks jäänud pakkujaga, selgitab RMK lähemate kuude jooksul nüüd kahte asja.  

Esiteks, kas Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on valmis oma tehase rajamise plaaniga edasi liikuma ja lepingusse asuma. 

Teiseks, kas turule on vahepeal tekkinud uusi tõsiseltvõetavaid huvilisi, kellel on reaalsed plaanid ja võimekus paberipuitu sarnases mahus Eestis töötlema asuda. 

Kui samaväärne huviline leitakse, on RMK-l õigus Horizoniga leping 75 päeva sees lõpetada ja alustada täiesti uut müügiprotsessi. Kui huvilist ei leita, jätkab RMK Horizoniga ning protsess kestab edasi eeldusel, et lepingupartner seda soovib. 

„Hoiame selget, läbipaistvat ja turuosalisi võrdselt kohtlevat joont edasi,“ kinnitas RMK juhatuse esimees. 

Lisatud varasemad RMK teated sel teemal: 

• RMK sõlmis VKG-ga puidumüügi lepingu biotoodete tehase rajamise eesmärgil 
• Astuti samm lähemale puidu biotootmistehase rajamisele Ida-Virumaale 
• RMK puidupakkumiselt väljusid edukana VKG Fiber ja Biojet 
• Algab puidu biokeemilise väärindamise tehase rajamist toetav RMK puiduoksjon 
• Puidu biotehaste lepped RMK-ga sünnivad enampakkumiste teel 
• RMK müügipakkumisele laekus viis sooviavaldust puidukeemiatehast plaanivatelt ettevõtetelt 

RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi. 

„Kevadine asustamisperiood möödus sujuvalt – kalad talvitusid hästi ning ka ilmastikuolud toetasid meie tööd,“ ütles RMK Põlula kalakasvatustalituse kalakasvatusnõunik Ene Saadre. „Kalade kogused ja asustamiskohad olid sarnased varasemate aastatega, mis annab kindlust, et kalavarude taastumine toimub järjepidevalt.“ 

Kokku asustati veekogudesse 73 524 lõhet, neist ligi 14 700 olid kaheaastased ja umbes 58 800 üheaastased kalad. Soome lahe vesikonda viidi noorkalu Purtse, Jägala ja Valgejõkke, Liivi lahe vesikonnas täiendati Pärnu jõe lõheasurkonda. Kaheaastaseid lõhesid asustati kokku üle 14 700 isendi ligikaudu 4,3 tonni kogumassiga ning ühe­-aastaseid üle 58 000 isendi kogumassiga ligi 1,5 tonni.  

„Pärnu jõe puhul pidime lõhede asustamise ajastust veidi kohandama, et vältida noorkalade sattumist meritindi püügivahenditesse jõe suudmepiirkonnas,“ selgitas Saadre. „Seetõttu nihkus asustamine ajale, mil see risk oli väiksem, kuigi veetemperatuurid oleksid võimaldanud kalu vette lasta juba varem.“ 

Lisaks lõhedele asustati Eesti vetesse 618 600 siiavastset, kelle isendikaal on ainult 10 mg. Nende hulgas oli nii Pärnu poolsiirdesiiga, merisiiga kui ka Peipsi siiga, keda viidi vastavalt Pärnu jõkke, Väinamere ja Soome lahe aladele ning Peipsi järve. Merisiia asustamine Väinamerre on üks osa kliimamuutuste mõjudega kohanemise projektist LIFE SIP AdaptEst. Põlula kalakasvatuskeskus aitab selle projekti toel parandada veekogude ja nende elustiku seisundit.

Asustamisprotsessi juures pöörati tähelepanu kalade heaolule, sealhulgas veetemperatuuride sobivusele transportimisel ja looduskeskkonda laskmisel. 

„Väga oluline on, et kalade veokonteineri ja asustamisveekogu veetemperatuuride erinevus ei oleks liiga suur, sest see tekitab kaladele stressi,“ märkis Saadre. „Tänavu soosisid ilmastikuolud meid hästi – jahedapoolsel kevadel ei soojenenud veekogud liiga kiiresti.“ 

Kõik asustatud lõhed märgistati rasvauime lõikamisega ning osa kaheaastastest, 2500 isendit,  varustati ka individuaalmärgistega. Siiavastsed said keemilise märgistuse vannitamisega strontsiumkloriidi lahuses, mis muudab nende kuulmeluukeste värvi ja võimaldab teadlastel tulevikus hinnata nende ellujäämist, päritolu ja rännet. 

„Märgistamine on kalavarude taastamise juures väga oluline, sest see annab meile teadmisi, mille põhjal saame oma tegevust planeerida ja vajadusel muuta,“ ütles Saadre. „Taaspüügiteadete järgi saame paremini aru, kui suur osa asustatud kaladest jõuab tagasi ning millised tegurid nende ellujäämist mõjutavad.“ 

RMK Põlula kalakasvatuskeskus tegeleb riikliku kalavarude taastootmisega ning panustab järjepidevalt Eesti looduslike kalavarude säilitamisse ja tugevdamisse. 

Kuku raadio saade “Kahe vahel” intervjueeris RMK juhatuse esimeest Mikk Marranit, et kogu RMK tegevuste laiale spektrile ring peale käia.

Ajakirjanikud Ainar Ruussaar ja Timo Tarve puudutasid nii metsanduse põhiküsimusi kui ka RMK rolli laiemalt ühiskonnas. Juttu alustati sellest, kuidas on riigimetsa maht viimase aastaga muutunud – kas metsa on juurde tulnud või vähemaks jäänud.

Tunti huvi, kuidas mõjutab RMK tegevust kliimakindla majanduse seadus, millised ootused metsandusele sealt tulevad ning milline roll on metsadel kliimapoliitikas. Samuti puudutati Euroopa tasandit – EL looduse taastamise kava, selle ühiseid eesmärke ning Eesti edenemist selle koostamisel, sealhulgas RMK praktilist rolli.

Saade keskendus ka majandamisele ja turule: räägiti kuidas kujuneb RMK kasum, millest sõltub puidu hind, kuidas toimib puidu müük (nii enampakkumised kui pikaajalised lepingud) ning miks eelistatakse lepingupartneritena Eesti puidutööstust.

Saates käsitleti ka ühiskondlikke teemasid: kuidas on muutunud inimeste suhtumine metsa, miks tekitab metsanduse üle käiv arutelu tugevaid emotsioone ning kas Eestis on võimalik saavutada laiem kokkulepe looduse kasutamise ja kaitse vahel.

RMK külastuskeskusi mööda hakkab tuuritama rändnäitus Met(s)aRing, avades Eesti Kunstiakadeemia tudengite vaadet sellele, kuidas võiks tulevikus ehitada RMK metsaonne, laudu, pinke, kuivkäimlaid ja muid rajatisi. Väljapaneku esimene peatus on Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses.

RMK külastuskorralduse osakonna innovatsiooniprojektide juhi Ulvar Kaubi sõnul on näituse loomise ajendiks RMK soov leida uusi lahendusi külastustaristu ehitamiseks.

„Tahame, et loodusesse rajatud ehitised kestaks kauem ning ühtlasi väheneks ka nende rajamise ja korrashoiuga seotud kulu ja keskkonnajalajälg. Teisalt tekib puidutööstuses niisuguses mõõdus puidujääke, mida saaks senisest paremini kasutusse võtta – näiteks ehitades laudu, pinke ja varjualuseid standardiseeritud moodulitest,“ selgitab Kaubi.

Moodulehitus ehk hõlpsalt teineteisega haakuvatest tükkidest koosnev ehitusviis võiks olla külastustaristu tulevik, sest sel moel saab varjualuseid, laudu-pinke jms kiiresti püstitada. Ka on neid lihtsam parandada, sest välja on vaja vahetada üksnes katkine või kulunud moodul, selle asemel et ehitada täiesti uus varjualune või pink.

„Näiteks teabetahvli konstruktsioon võib olla osa lõkkepuude varjualuse seinast ehk kui varjualune osadeks lahti võtta, saab sellest kaks teabetahvlit ja midagi veelgi,“ piltlikustab Kaubi moodulehituse mitmekülgseid võimalusi.

Näitus on seotud Eesti Kunstiakadeemias töös oleva rakendusuuringuga, mille eesmärk on luua uudne ehitussüsteem. Kuna sellega seoses said arhitektuuritudengid ülesandeks valmistada 3D mudelid moodulitest, mida sobiks ka väikevormide ehitamisel kasutada, otsustatigi stuudios valminud tööd panna näitusele.

Tudengid töötasid välja seitse erinevat moodulahendust. Iga näitusel esitletava mooduli juures on joonisena ka tudengite vaade sellele, kus neid kasutada saab ja ehitusloogika kirjeldus. Kõik mudelid on valmistatud termopuitu tootva ettevõtte Thermory meetripikkustest tootmisjääkidest, mudelid ise on mõõdus 40x40x40 cm.

Näiteks tudengid Robin Pints, Aleksander Siim ja Karl Perens töötasid välja süsteemi L-Lock, mis toimib L-kujulise ühenduse ja klassikalise tappühenduse põhimõttel. Mooduleid saab hõlpsasti paika lükata ning need lukustuvad. Kasutusvõimaluse on tudengid L-Lock süsteemile näinud RMK istumisalustes, aga laiemalt muuhulgas ka mesitarudes.

Kaubi sõnul on RMK-l ligemale 10 000 erinevat rajatist, millest enamik võiks pikemas tulevikus olla moodulitest loodud ning valmida võiks kataloog RMK külastustaristu varjualustest, laudadest-pinkidest jms. See omakorda tähendab, et turul tekib regulaarne nõudlus uute puidust toodete järele ning ettevõtted leiaks võimaluse paremini kasutada oma tootmisjääke. Lisaks tekib moodulsüsteemis ehitades RMK külastustaristule selgelt äratuntav ühtne identiteet.

Millised moodulid ja nende liitmise lahendused reaalselt ehitistesse jõuavad, selgub edasise töö käigus. Ulvar Kaubi hinnangul saab neid töid edasi arendada. „Usun, et need andsid ka RMK jaoks parima lahenduse väljatöötamisega tegelevale Kunstiakadeemia uurimisrühmale mõtteid,“ lausus ta.

Sügiseseks Tallinna arhitektuuribiennaaliks ehitavad tudengid pilootprojektina lõpuks välja valitud ehitussüsteemi moodulitest valmis ühe katusega laud-pingi, mis hiljem omale RMK puhkealal koha leiab.

Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses on näitus avatud kuni 14. juunini, edasi rändab näitus Kiidjärve külastuskeskusesse, Oandu külastuskeskuse küüni ning Aegviidu külastuskeskusesse.

Elron ja RMK käivitavad Metsaekspressi, millega avatakse matkahooaeg raudteeäärsetel matkaradadel. Metsaekspressi kaardile on kogutud üle 60 rongipeatustest vaid jalutuskäigu kaugusele jääva metsaseikluse – matkarajad, lõkkekohad ja muud looduslikud huvipunktid.

„Rongiga sõidab aastas ligi 8 miljonit inimest, kuid vahepealsetes peatustes enamasti maha ei astuta,“ ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. „Samas on rong kiiremaid ja keskkonnasõbralikumaid viise Eesti loodusesse matkale minemiseks. Oleme koostöös RMK-ga toonud peatuste juures välja ka matkaradadele jäävad huviväärsused – kuklaste kuningriigist, mägralinnakust, kõrgeimast kuusest kuni meteoriidikraatriteni.“

„Metsaekspress toob Eesti looduse rongiga inimestele lähemale ja näitab, kui lihtne on jõuda kaunitesse paikadesse ka ilma autota,“ sõnab RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo. „RMK looduses liikumise võrgustik pakub võimalusi nii rahulikuks jalutuskäiguks kui ka pikemaks seikluseks – oluline on vaid esimene samm rongipeatusest metsa poole teha. Üle Eesti ootab loodusesõpru enam kui 3400 kilomeetrit RMK loodusradu.“

Metsaekspressi avamatk, mida korraldab RMK matkajuht Kaidi Jõesalu, toimub 23. mail Taevaskojas. Retkel külastatakse looduskauneid paiku, nagu Suur ja Väike Taevaskoda, Emaläte, Neitsikoobas, Salakuulajakivi ning Savimägi. Matkajuht jagab põnevaid lugusid metsaelust, tutvustab kevadisi söödavaid taimi ning hea õnne korral saab märgata loomade tegevusjälgi ja linde.

Raudteepeatuste lähedusest leiab sadu looduskauneid kohti, millest RMK ja Elron on teinud Metsaekspressi kaardi. Sealt leiab näiteks kuklaste kuningriigi, mägralinnaku, meteoriidikraatrid, helesinise laguuni kui ka loomad ja seikluslikud RMK matkarajad – kokku üle 60 metsaseikluse.

Mugavaks reisimiseks soovitab Elron kasutada perioodipiletit, mis võimaldab sõita valitud marsruudil piiramatul arvul kordi ning muudab seeläbi reisimise ka taskukohaseks.

Loe lähemalt Elroni kodulehelt: elron.ee/metsaekspress

Elron (AS Eesti Liinirongid) on riigile kuuluv operaatorfirma, mis korraldab AS-ile Eesti Raudtee ja AS-ile Edelaraudtee kuuluval raudteel reisirongiliiklust. 2025. aastal tehti Elroni rongidega 7,66 miljonit reisi.

Nädalavahetusel Peipsi järve ääres peetud fotojahil õnnestus fotograafidel pildile saada hulk vahvaid hetki Eestimaa loodusest. Sealjuures jäi jahilistele silma ja kõrvu rekordarv linnuliike – lausa 126. Parimatest pildile püütud hetkedest sünnib RMK toel fotonäitus.

Vereta jahi eestvedaja, zooloog Tiit Hundi sõnul kohtasid fotograafid nii karu kui ka põtru, rääkimata halljänestest, metskitsedest ja oravatest. Isegi mäkra õnnestus pildiküttidel näha. Tabamata jäi aga tänavuse Vereta jahi saakloom siil – kolme päeva jooksul, mil jahti peeti, ei sattunud „küttide“ teele mitte ühtegi okaskera.

„Eks me seda arvasime ka, sest siile kohtab viimasel ajal harva,“ tõdeb Hunt. Sellele vastukaaluks kuulsid ja nägid fotokütid aga ohtralt linde, esialgsetel andmetel kogunisti 126 liiki.

Nähti nii tavalisemaid linnuliike, näiteks valget toonekurge, sookurgi, kaelustuvisid, aga ka harvemini inimese teele sattuvaid linde, nagu kodukakk, laululuiged ja nurmkanad. Pühapäeval jõudis sündmuspaika ka aasta lind piiritaja.

„Kui paljusid nähtud ja kuuldud lindudest ka pildile saadi, see alles selgub,“ lausub Hunt.

Elevust fotograafide seas tekitas ka karu, keda olla juba päev enne Vereta jahti Kadrina vahel liikumas nähtud.

„Põnev on oodata saaki ehk seda, milliseid pilte fotograafid hindamiseks saatma hakkavad. Siis selgub ka tegelik saak,“ märgib Vereta jahi eestvedaja. „Usun, et saame ilusa näituse. Tehnika on ju ka järjest paremaks läinud ja piltide kvaliteet aina tõuseb.“

RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütleb, et Vereta jahil tabatavad kaadrid on väärtuslikud näited sellest, kui imeilus ja mitmekülgne on Eestimaa loodus.

“Oleme tänulikud fotograafidele, kes toovad meieni haruldasi ja meeleolukaid hetki, millele ise ei pruugiks looduses sattudagi,” lausub ta.

Ühtlasi kutsub Tõnisson üles Eestimaa loodust avastama. “Riigimetsas on looduse avastamiseks ja tundmaõppimiseks palju võimalusi ning üha enam inimesi on neist teadlikud ja veedavad oma puhkuse looduses. Endale sobiva matkaraja või sihtkoha loodusesse minekuks leiab RMK veebilehelt,“ soovitab ta. „Kel loodusesse minekuks mahti ei ole, saab Eestimaa loodust avastada ka Vereta jahi fotosid vaadates.”

Seekordsest Vereta jahist võttis osa 40 fotograafi, jahti peeti Peipsiääre vallas, baaslaagriga Kadrina mõisas. Piltnike töid asub žürii hindama suvel ning parimad tööd pannakse näitusele.

Fotojahti peeti tänavu 29. korda. Vereta jaht sarnaneb pärisjahile, kuid relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte.

Fotokaameraga hiilitakse ja varitsetakse saaki varavalgest hilisõhtuni. Jahtida võib kõike ja kõikjal – nii vees, õhus kui ka maal. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid.

Vereta jahti ja fotonäitust korraldavad zooloog Tiit Hunt, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Overall.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tänavusest 19 miljoni taime istutamistööst on pool tehtud. Metsakasvatustööd tutvustaval RMK metsapäeval sai reedel oma käega männitaimi mulda panna ligi 400 inimest. 

Riigimetsas jõuab tänavu mulda 19 miljonit noort puud, millest üle 10 miljoni oli reedeks istutatud. Avalikkuse jaoks kulmineerus kestev istutushooaeg reedel toimunud RMK metsapäevaga Harjumaal Uuri küla lähistel.  

Kohale tuli 400 metsasõpra, kel avanes võimalus ise käed külge panna ja mõne tunni vältel end metsakasvatajana proovile panna. Kokku istutasid RMK metsapäevast osavõtnud 10 hektarile ligi 30 000 männitaime. 

„RMK metsapäev on pika traditsiooniga sündmus – juba aastaid oleme igal kevadel võimaldanud kõigil huvilistel tulla ja oma silmaga näha, kuidas käib riigimetsa uuendamine. Ja mitte ainult näha, sest igaühel avaneb võimalus ise  käed külge panna ja paari tunni vältel proovida metsakasvataja tööd,“ tervitas metsasõpru RMK juhatuse esimees Mikk Marran. 

„Nii paneme me igal aastal aluse uuele metsapõlvele, et Eesti metsad jääksid terveks, mitmekesiseks ja majanduslikult väärtuslikuks ka tulevastele põlvedele. Haldame riigimetsi nii, et need looksid tasakaalu majandamise, looduskaitse ja looduses liikumise vahel. Ehitame matkaradu, hoiame kaitsealasid, toetame loodusturismi ja panustame teadusuuringutesse. Meie eesmärk on võimaldada igale eestimaalasele elusamat elu!“ lisas Marran. 

Paralleelselt toimuvad 13.-22. maini RMK metsapäevad ka kooli- ja lasteaialastele ning haridusprogrammist saab vabas õhus osa ligi 5000 last ja 112 lasteasutust.  

Istutamine on alles metsakasvatustöö algus 

RMK metsakasvatuse valdkonna juhi Toomas Väädi sõnul on istutamine oluline osa metsakasvatusest ja täidab mitut eesmärki korraga. „Esiteks võidame aega, sest meie oma taimlates ette kasvatatud noorte puude istutamisega läheb uus metsapõlv kiiremini kasvama. Teiseks, pärinevad taimed parimate puude seemnetest, millega tõstame majandusmetsade puidutootlikkust. Kolmandaks saame nii suunata riigimetsa puuliigilist olemust,“ selgitas Väät. 

„Istutamine on metsakasvatustöös väike samm, sest järgmise 20 aasta jooksul käib metsakasvataja samas paigas keskmiselt seitse korda tegemas erinevaid töid, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks. Istutame, kasvatame ja lõpuks väärindame,“ lisas ta. 

Metsakasvataja jaoks ei näita edukust istutatud taimede arv, vaid see, kui kiiresti alad noorendikuks saavad ja milline on metsakasvatusliku eesmärgipuuliigi arvukus. Riigimetsa raiesmikud uuenevad keskmiselt nelja ja poole aastaga. Mullu võeti metsana arvele 12 100 hektarit noorendikke.  

Kokku uuendatakse riigimetsa istutamisega sel aastal 8600 hektaril. RMK pöörab tänavu erilist rõhku uusmetsastamisele, pannes ca 500 hektari ulatuses metsa kasvama väheväärtuslikel rohumaadel, põõsastikes, karjäärides ja demonteeritud liinialustel. 

RMK investeerib metsakasvatusse tänavu kokku 22,6 miljonit eurot, millest ca 11,7 miljonit kulub istutamiseelsele maapinna ettevalmistamisele, istutamisele ja taimedele ja 10,9 miljonit noore metsa hooldustöödele ja kasvatamisele.   

Fotod: RMK metsapäev 2026 Uuri külas | Flickr

Täna saavad kaheteistkümnes Eesti paigas alguse kooli- ja lasteaialastele suunatud metsapäevad, et lastel oleks võimalik enda käega ise uut metsapõlve rajada. 13. kuni 22. maini kestvaid istutuspäevi korraldab RMK osana loodusõppeprogrammidest ning sellest saab osa ligi 5000 last ja 112 lasteasutust.  

Esmakordselt pakub RMK võimalust istutuspäevadel kaasa lüüa vanuserühmiti nii laialdaselt: lasteaiast kuni gümnaasiumini. 

Riigimetsa Majandamise Keskuse jaoks on metsauuendus väga tähendusrikas töö, sest just sellega pannakse alus terve ja tugeva metsa kestmisele põlvest põlve.  

„Laste abiga paneme kasvama ligemale 76 000 metsataime kokku 30 hektari suurusele alale mitmel pool Eestis. Istutustöö juurde käib ka hariduslik pool, sest räägime lastele kõigest sellest, mida metsamehed teevad metsa kasvatamise nimel: kuidas varutakse seemet ja kasvatatakse metsataimi; mille järgi valitakse sobiv puuliik ja viis metsa uuendamiseks ning milliseid töid tehakse selleks, et väiksed puud saaks suureks sirguda,“ selgitab RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt. „Sealjuures räägime, mis eesmärki hoolega kasvatatud mets lõpuks puidu kasutusvõimalustena täidab.“ 

Tema sõnul on lasteaedade ja koolide huvi istutama tulla suur ning metsapäevale tuleku nimel sõidetakse päris pikki vahemaid. Tullakse isegi saarelt mandrile – näiteks Vormsi lapsed tulevad Läänemaale Vidrukale.  

Istutuspäevad toimuvad kuuel päeval – 13., 14., 15.,18., 21. ja 22. mail ning iga päev on ühe vanuseklassi päralt. Päev kestab vastavalt vanusele: koolieelikud (6–7-aastased) – kuni 2 tundi; 1.–4. klass – kuni 2,5 tundi ning 5.–9. klass ja gümnaasium – kuni 3,5 tundi. 

Paigad, kus lapsed uued puud mulda panna aitavad, asuvad Harjumaal Pillapalus, Lääne-Virumaal Kival, Ida-Virumaal Jõugas, Tartumaal Poolel, Põlvamaal Valgesoos, Võrumaal Väiku-Ruugal ja Holstal, Läänemaal Vidrukal, Pärnumaal Laiksaares ja Penul, Hiiumaal Leigris ja Saaremaal Vikis.  

Täpsemalt saab asukohtadega tutvuda siin: Haridusasutustele » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Laste istutuspäevade toimumisse andis möödunud jõuludel panuse igaüks, kes riigimetsast pühadeks kuusepuu koju tõi. Kuusemüügist saadud tulu suunas RMK koolide ja lasteaedade metsaistutuspäeva korraldamiseks ja transpordikulu katmiseks.  

Tunamulluste jõulukuuskede müügist saadava tulu eest korraldas RMK koolidele ja lasteaedadele eriprogrammi „Jõulupuu lugu“, millest sai samuti osa ligemale 5000 last. 

Eelmisel aastal osales RMK õppeprogrammidel 48 346 inimest.

Taastamistööd Setomaal Lõunalaagris Voropi külas on jõudnud sinnamaani, et aeg on hakata taas Seitsemäe nõlvale laduma kividest suurt number seitset. Iga soovija on oodatud selles ettevõtmises kaasa lööma ning oma kivi number seitsemesse paigutama.

Riigimetsa Majandamise Keskuse loodusvaht Toomas Valk, üks Seitsmemäe taastamise eestvedajaist, märgib, et valgetest kividest laotud number seitse tähistas Voropis suviti laagris olnud seitsmendat jalaväerügementi, mis muidu paiknes Võrus ja Petseris. Uue numbri kontuur on mäele juba maha laotud ning 5. kuni 20. maini on kõigil huvilistel võimalik tuua oma kodukohast sobiv kivi, viia see mäe otsa ja paigutada seitsmesse. Toodav kivi võiks olla 20–30 cm läbimõõduga maakivi. Kivid värvitakse hiljem üle.

„Ootame kõiki inimesi, eriti aga neid, kelle esivanemad on siin laagris kunagi teeninud, rajatavasse tähisesse oma kivi tooma,“ selgitas Toomas Valk. „See oleks igati väärikas mälestus siin kunagi oma riiki teeninud isadele ja vanaisadele. Kuna Lõunalaagris olid väljaõppel peamiselt Võrus ja Petseris paiknenud väeosad, siis usun, et paljude kagueestlaste vanaisad või vanaonud on siin oma sõjaväesuved veetnud.“ 

Lõunalaagri matkarada ja lõkkekoht 

Kuid Voropi külas paiknevat Petseri Lõunalaagrit tasub kindlasti külastada ka siis, kui minevikuside paigaga puudub, sest tegemist on igati põneva kohaga nii oma ajaloo kui ka loodusvaadete poolest.  

Endine suvelaager oli unustusehõlma vajunud ja metsa kasvanud, kuid 2010. aastal „taasavastati“ laager koos Seitsmemäega RMK pärandkultuuri inventeerimise käigus. Metsastunud alalt otsiti üles kunagised hoonete asemed ja sõjaväelaagri tutvustamiseks rajas RMK 2011. aastal Lõunalaagri matkaraja, lõkkekoha ning paigaldas infotahvlid. Aasta hiljem rajas RMK ka Laskevälja rattaraja, mis ühendab Lõunalaagrit Värska Põhjalaagriga ning tutvustab laiemalt kogu Petseri laskevälja militaarset ajalugu.   

Platvorm pildistamiseks 

Rohkelt tööd on tehtud ka selle nimel, et laagrit ja selle väärikat sümbolit saaks mugavalt külastada. Seitsmemäe alla on ehitatud parkla, kust viib juurdepääsutee (läbitav ka ratastooliga) mäe juurde. Valmis on ehitatud ka pildistamisplatvorm, et saaks endast või sõpradest number seitsme taustal mugavalt fotosid teha.  

Toomas Valgu sõnul on omal ajal Seitsmemäge päris palju pildistatud ning neid fotosid võib leida nii muuseumidest kui ka arhiividest. Pildistamisplatvorm just selle mõttega rajatagi, et saaks ka nüüd endast koos seitsmega fotosid teha. Edaspidi on plaanis ehitada ka trepid mäe tippu (Seitsmemäe suhteline kõrgus on 22 meetrit).  

Mäe jalamil voolav oja on paisutatud väikseks järveks: see hoiab võsastumise ära ja on silmale ilus vaadata, ka number seitse saab veepinnalt peegelduda.  

Matkarada ristub mitmete ojadega ja nende ületamiseks on ehitatud valged puidust sillad – seitsmest neli on valmis – mis näevad välja sellised nagu siis, kui seitsmes jalaväerügement seal toimetas. Puidust sild ehitatakse ka matkaraja ääres oleva paisjärve tammile.   

Seitsmemägi asub Setomaa vallas, Matsuri-Sesniki tee ääres. Mäe juurde jõuab, kui kasutada kaardirakendustes otsingut „RMK Lõunalaagri lõkkekoht“. 

Täpsemat infot Lõunalaagri matkaraja kohta leiab siit. 

Seitsmemäe taastamise on ette võtnud Setomaa vald koostöös RMK, Eesti Kaitseväe ja sihtasutusega Seto Kultuuri Fond. Projekti esimesele etapile on rahalise toetusega õla alla pannud Eesti Sõjamuuseum ja MTÜ Piiriveere Liider.  

Seitsmemägi avatakse pidulikult suvisel pöörpäeval 21. juunil kell 12.