Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavatel aladel Hiiumaal on riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kõrval ka mitmeid pärandkultuuriobjekte. Saarnaki laiul asuv rehetalu ja laudahoone on üks neist, millele RMK jõupingutustest hoolimata ei olnud seni suudetud leida uut visiooniga peremeest.

Käesoleval nädalal allkirjastasid RMK ja Hiiumaa vald leppe, millega vald on nüüdsest kolme kinnistu ja seal paiknevate varade omanik:

RMK annab vallale kaasavaraks kinnistutel paiknevate hoonete renoveerimiseks vajaliku puitmaterjali.

Vald on kohustatud kasutama kinnistuid sihtotstarbeliselt ning kooskõlas Hiiumaa laidude maastikukaitseala tingimustega.

RMK-le teadaolevalt plaanib Hiiumaa vald koostöös Viljandi Kultuuriakadeemia ja Hiiumaa Ametikooliga vajalikud renoveerimistööd. Lisaks saab Tartu Ülikooli Mereinstituut jätkata Saarnaki laiul teadustöödega. Koostöös kohaliku kogukonnaga soovib vald rakendada koostöömudeli kinnistute igapäevaseks majandamiseks.

„Mul on hea meel, et laiud on jõudnud nii-öelda koju tagasi, sest Hiiumaa kogukond on neile kindlasti parim peremees,“ lausus RMK kinnisvaraosakonna juht Karl Mänd.

Rehemaja näol on tegemist Eesti taluarhitektuuris unikaalsete tunnustega hoonega. Rehielamu on tänaseni säilinud oma algses asukohas ümber ehitamata kujul, mis on Eesti taluarhitektuuri puhul erandlik ning lisab hoonele autentsuse väärtust.

Praegu on see haruldane hoone halvas tehnilises seisukorras. 2020. aastal tehti küll hädapärased avariitööd, kuid 2023. aastal tellitud ehituslik ekspertiis on edasise etapina pidanud ainuvõimalikuks juba põhjalikke restaureerimistöid, mida uus omanik nüüd ellu viima asub.

Saarnaki

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.

„Uutel potentsiaalsetel tuulealadel on oluline roll selles, kui kiiresti suudame rajada uusi taastuvenergia võimsusi, mis omakorda aitavad elektrihinda alla viia. Tuul ja päike on kõige soodsamad viisid elektrienergia tootmiseks,“ selgitas kliimaminister Yoko Alender.

RMK ning maa- ja ruumiameti korraldatud enampakkumisel leidus pakkuja 17 alale, nelja ala puhul – Valga-Tõrva, Tõrva, Lääne-Nigula, Türi – pakkumisi ei esitatud. Arendusperioodi tasuna laekub riigituludesse enampakkumise tulemuste põhjal potentsiaalselt kokku kuni miljon eurot aastas esimesel kolmel arendusperioodi aastal. Opereerimisperioodi tasud selguvad arendusperioodi lõpus, kui on teada tuulikute arv ja nende tootmisvõimsus ning hoonestusõigusega koormatavate kruntide pindala.

Tuuleparkide täpsed asukohad, tuulikute arv ja nende paigutus selguvad tavapärase kohaliku omavalitsuse planeerimis- ja loamenetluse käigus. Pärast enampakkumist saab alustada aladel planeerimismenetlusega ning viia läbi vajalikud uuringud. Enne planeeringumenetluse läbimist ja ehituslubade väljastamist tuuleparki rajama asuda ei saa.

Enampakkumiste tulemused kinnitatakse eeldatavasti veebruarikuu jooksul ning eesmärk on sõlmida arendusperioodi lepingud 2025. aasta esimeses kvartalis. Arendusperioodi lepingud sõlmitakse kolmeks aastaks, mille jooksul  peab planeeringumenetlus saama läbitud ja ehitusuba saadud. Pärast ehitusloa saamist sõlmitakse hoonestusõiguse lepingud. Kui kolme aasta jooksul  ehitusloani ei jõuta, jääb hoonestusõigus saamata. 

Hoonestusõiguse lepingu kehtivuse ajal on arendajatel ehitustöödeks ette nähtud kuni kaks aastat ning opereerimisperiood kestab kuni 35 aastat. Perioodi lõppedes on arendajal kohustus rajatud tuulepark kahe aasta jooksul demonteerida.

Enampakkumisele eelnevalt tegi Keskkonnaagentuur aladel Euroopa Liidu taasterahastu NextGenergation EU rahastuse toel eeluuringuid. Kaardistatud aladest pandi enampakkumisele alasid järgmistes omavalitsustes: Türi, Väike-Maarja, Vinni, Kose, Paide, Põhja-Sakala, Haljala, Kadrina, Järva, Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Rapla, Valga, Tõrva, Alutaguse, Lüganuse, Viru-Nigula, Mulgi ja Lääne-Nigula. Lisaks pandi enampakkumisele ka lõppjärku jõudnud Lääneranna planeeringualasse jäävaid riigimaid, mis tuuleparkide rajamiseks sobivad. Oksjonid toimusid Riigimaa Oksjonikeskkonnas ja lõppesid sel nädalal.

Tasumudel

Enampakkumise võitja kohustub maksma tasu. Tasumudelit rakendatakse lähtuvalt maakasutusest ja toodetud tulust.

TuulealaEdukas pakkujaTasu määra parim pakkumus
Põhja-SakalaWindskreen OÜ6,66%
Türi-Kose-PaideOÜ LRMA 68,31%
Vinni-AlutaguseVKG Wind OÜ3,01%
Lüganuse – Viru-NigulaEnery Estonia OÜ6,83%
Lääne-HarjuVindr Baltic OÜ6,83%
KoseEnery Estonia OÜ3,00%
Haljala-KadrinaOÜ LRMA 710,66%
Järva-PõltsamaaOÜ LRMA 811,83%
Türi-JärvaVindr Baltic OÜ3,00%
Türi-RaplaOÜ LRMA 920,01%
Mulgi-TõrvaVindr Baltic OÜ3,00%
Lääneranna 1 tuulealaOÜ Utilitas Wind8,83%
Lääneranna 2 tuulealaEvecon Lääneranna TU3 OÜ26,23%
Lääneranna 3 tuulealaOÜ Utilitas Wind10,10%
Türi – Põhja-SakalaEurowind Energy OÜ3,00%
ViljandiOÜ LRMA 1010,12%
Väike-Maarja – VinniCENVEN OÜ20,57%
Keskmine pakkumus9,53%

Vaata ka varasemat uudist Algas enampakkumine tuuleenergia aladele riigimaal, 05.12.2024.

Peaaegu kõigi Eesti omavalitsuste territooriumil kasvab riigimets. Seal puhatakse, käiakse marjul, sporditakse, sealt looklevad läbi erinevad teed ja rajad ning seal ka raiutakse, istutatakse uued puud ja hooldatakse neid. On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.

Kõige suurem muutus on see, et hakkame koostama iga kohaliku omavalitsuse riigimetsa tervikkava – et kõik kogukonnaalad (endise mõistega kõrgendatud avaliku huviga alad ehk KAH-alad) saaksid korraga läbi arutatud.

Otsa vaadatakse kogu valla või linna riigimetsa alale: millised maad ja metsad, RMK puhkekohad ja loodusrajad, kaitsealad seal asuvad ja millised piirangud seal kehtivad. Ühe omavalitsuse põhise tervikkava koostame koos kohaliku omavalitsuse, kohalike kogukondade ja huvigruppidega.

Detailsemalt kuuluvad tervikkava juurde ka kogukonnaalade metsatööde plaanid. Plaanide tingimused pannakse täpsemalt paika koos kohaliku kogukonnaga. Vajadusel käiakse koos metsas ühiselt arutlemas ja selgitusi jagamas ning kohalikud elanikud saavad esitada oma ettepanekuid, et kokkuvõtteks sünniks ühiselt läbi arutatud metsatööde plaan.

Miks on uutmoodi kaasamist vaja?

RMK koostas metsatööde plaane koostöös kohalike kogukondade, sealjuures kohalike omavalitsustega üksikutele metsaosadele ju varemgi, kuid arutelude käigus küsiti meie töötajatelt enamasti ka riigimetsas tehtavate muude tööde ja plaanide, näiteks puhkekohtade rajamise, soode taastamise või metsaparanduse kohta.

Seega mõistsime, et võiksime koostada omavalitsuse piires kogukonnaalade tervikkava, mis annab ülevaate riigimetsade kasutusest laiemas vaates. Nii meile kui ka kohalikule omavalitsusele on oluline, et neis piirkondades, kus raietööd kohalike tegemisi vahetult mõjutavad, saaksid inimesed oma ootused tööde planeerimise käigus välja öelda.

Seetõttu koostame tervikkava juurde kogukonnaaladel tehtavate tööde detailsed plaanid. Kui palju kogukonnaalade plaane ühe omavalitsuse piires olema saab, selgub tervikkava koostamise käigus. Osadele kogukonnaaladele on varasemalt plaanid juba tehtud, kõigis omavalitsustes ei ole üldplaneeringud veel lukus ja kogukonnaalade määramine alles käib. Igal kogukonnaalal ei pruugi aga lähimate aastate jooksul metsatöid tarvis teha ollagi.

Kõrgendatud huviga alast kogukonnaalaks

Uus on ka see, et kõrgendatud avaliku huviga ala asemel võtab RMK kasutusele mõiste kogukonnaala. Neid alasid määravad kohalikud omavalitsused nagu KAH-alasidki üldplaneeringu koostamise või mõne muu protsessi (nt teemaplaneering) käigus. Tegu on niisuguste riigimetsa osadega, mis asuvad asustusüksuse lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.
Otsustasime kohalike jaoks olulised riigimetsaosad nimetada kogukonnaaladeks seetõttu, et sõna „kogukonnaala“ tähendus on lihtsamini mõistetav ja peegeldab selgemini ala sisu. Kogukonnaala on riigimetsast see osa, mis on kohalikele oluline. Lisaks sellele, et ta on kogukondade ligiduses, kasutatakse seda ka igapäevaselt näiteks sportimiseks, jalutamiseks või puhkamiseks. Ja kui RMK plaanib sinna mingeid töid, siis räägime need kohalikega läbi ja nad saavad tööplaanidesse oma ettepanekuid teha.

Oleme juba saanud kohalikelt omavalitsuselt murelikke küsimusi, et kas nad peavad nüüd üldplaneeringutes muutma neis juba paika pandud kõrgendatud huviga alad kogukonnaaladeks. RMK vastus neile on, et ei pea – ka siiani nimetati neid üldplaneeringutes erinevalt, näiteks puhkemetsadeks, avaliku huviga aladeks jms. Arvestame, et nimetus võib olla RMK määratlusest erinev, asja sisu see ei muuda ning kui omavalitsus käsitleb neid kogukonnaaladena, saavad kohalikud tööde plaanides sõna sekka öelda.

Kuidas RMK kaasamisega algust teeb?

RMK kaasamisspetsialistid korraldavad esimese asjana kohtumise kohaliku omavalitsusega, et saada infot ja ettepanekuid tervikkava koostamiseks ja kohalike kaasamiseks. Kohtumise eesmärk on üheskoos paika panna kohaliku omavalitsuse ootused riigimetsa majandajale laiemalt kui üksnes metsatöödele. Lisaks soovime välja selgitada, millised võiks olla omavalitsuse lähimate aastate plaanid riigimetsa maakasutuse osas. Näiteks, kas on plaanis rajada kergliiklusteed, avalikku ujumiskohta jmt.

Üheskoos vaatame ka üle, kus ja millistes piirides kogukonnaalad paiknevad ning kas neile juba kehtib piiranguid, mida on seadnud kohalik omavalitsus. Samuti ootame, et kohalik omavalitsus ütleks meile, kes on need kohalikud kogukonnad, keda metsatööd kõige enam mõjutavad ja kellega koos teha metsatöid puudutavaid otsuseid. Meie saame rääkida aladest metsanduslikust vaatest, kuid kohalike elanikke ja nende huvisid teab kohalik omavalitsus kõige paremini.

Erko Soolmann
RMK juhatuse liige Erko Soolmann

Selle info põhjal koostab RMK riigimetsa tervikkava kavandi, millele ootab kohalike ettepanekuid. Valminud kavandi avalikustab RMK oma kodulehel ning küsib sellele kogukondadelt tagasisidet ja ettepanekuid. Infot kavandi valmimise ja ettepanekute kogumise kohta jagab RMK koostöös kohaliku omavalitsusega võimalikult erinevates infokanalites, et teave saaks kogukonnas laialt levida. Kogukondadelt laekunud ettepanekuid kasutatakse nii kavandi kui ka kavandi lisaks olevate metsatööde plaanide koostamisel.

Vastavalt kogukondadelt laekunud ettepanekutele alustab RMK ka kõigile ühe omavalitsuse piires asuvatele kogukonnaaladele metsatööde plaanide koostamist. Nagu varemgi, kutsub RMK metsatööde plaanide tegemiseks kokku arutelukoosoleku. Kui aastaaeg lubab, peetakse koosolek metsas koha peal, kus on kõige parem selgitada, miks ja mida RMK teha plaanib. Ka kohalikud kogukonnad saavad tööde tegemisele oma ettepanekuid esitada, millega RMK võimalust mööda ka arvestab. Kõik see on igati avalik protsess, avalikud on ka esitatud ettepanekud ja RMK vastused neile, metsatööde plaanide projektid ja valmis plaanid.

Oleme kogukonnaaladel plaane tehes võimalust mööda loomingulised ja paindlikud, kuid sealjuures on meil eesmärk – peame suutma luua tingimused uue metsapõlve kasvama hakkamiseks.

Valminud metsatööde plaanid lisatakse riigimetsa tervikkavale ning kokkuvõttes sünnib põhjalik ülevaade riigimetsast ühe valla või linna territooriumil, lähimatel aastatel seal plaanis olevatest töödest ja teadaolevatest arendustest. Koostööleppena allkirjastavad tervikkava nii kohaliku omavalituse esindaja kui ka RMK juhatus. Nii et kui kellelgi peaks tekkima küsimus, et milline on minu koduvallas riigimets ning milliseid töid või arendusi on sinna lähimate aastate jooksul plaanis teha, siis leiab ta selle info RMK kodulehelt.

Sealjuures ei ole RMK kaasamise uuendamist üksi ette võtnud – oleme kogunud tagasisidet nii kohalikelt omavalitsustelt kui ka erinevatelt huvigruppidelt ning teinud vastavalt nende ettepanekutele protsessis ka muudatusi.

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 157 inimest, teiste seas ka RMK metsakasvatusjuhti Ilmar Paali.

President Karis omistas Ilmar Paalile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

1957. aastal sündinud Ilmar Paal on elupõline metsakasvataja ning juba mitukümmend aastat on tänu temale Eestis kümneid ja kümneid tuhandeid hektareid rohkem hoolikalt läbimõeldud ja kvaliteetset metsa – ta on oma tööelu jooksul kasvatanud ja hooldanud sadu tuhandeid metsataimi rohkem kui sajal tuhandel hektaril.

RMK metsakasvatusjuht Ilmar Paal. Foto: Arno Mikkor

Kutsumus viis ta Eesti Maaülikooli metsanduse erialale (lõpetanud 1981) – ja oma esimesele metsavahi ametile asus ta juba õpingute ajal.

Metsakasvataja on pika vaatega amet: praegusest hetkest 100 aastat ette mõeldes teab ta juba täna, millist puuliiki peab istutama selleks, et saada parimat ja nõutuimat metsa saja aasta pärast.

Ilmar Paal on terve oma elu panustanud Eesti riigimetsa uuendamisse ja uue põlvkonna riigimetsa kasvatamisse.

Tema tööpiirkonnaks ja südameasjaks on tervelt kolmandik Eestimaast ehk Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, osa Jõgevamaast ja Harjumaast, kus metsa areng on olnud Ilmar Paali juhtida juba üle kahekümne aasta.

Ilmar Paal on olnud metsakasvatuse õppejõud ning tunnustatud ja armastatud kolleeg, kes on kõigile eeskujuks kui inimene, kes on tudengipõlvest saati oma elu pühendanud Eesti metsale. 

Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Aa külas, ligi 170 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala hoonestusõigusega koormamiseks enampakkumise korraldamist ning soovib välja selgitada hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud.

Hoonestusõiguse seadmise eesmärk on valla menetluses oleva Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringuga kavandatava kraft-tehnoloogial põhineva tselluloositehase rajamise võimaldamine riigile kuuluvale maa-alale.

Planeeringualad joonisel

Hoonestusõiguse seadmisest huvitatud ettevõtjad peavad esitama enampakkumisel osalemise taotluse hiljemalt 25. veebruaril. Taotluse esitanutele suunatud enampakkumine kuulutatakse välja ühe kuu jooksul ja viiakse läbi nelja kuu jooksul pärast eriplaneeringu kehtestamist.

Enampakkumine viiakse läbi ja hoonestusõigus seatakse järgmistel põhitingimustel:

Enampakkumise täpsed tingimused avaldatakse enampakkumise korraldamisel, kuid hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud peavad arvestama, et hoonestusõigusega koormatavat ala võib kasutada üksnes biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu elluviimiseks.

Ülejäänud tingimustega saab täpsemalt tutvuda siit.

RMK uus koduleht koondab nüüdsest ühel aadressil www.rmk.ee kogu riigimetsa kohta käiva info. RMK kodulehte tasub külastada, kui on plaanis minna loodusesse või on soov saada teavet oma kodukandi riigimetsast, otsida harivat materjali looduse kohta, leida vastuseid RMK erinevate tegemiste asjus ja palju muudki.

RMK kommunikatsiooni- ja turundusosakonna juhataja Triin Küttimi sõnul on RMK uuele kodulehele toonud kokku kõik, mida riigimetsal on inimestele pakkuda.

„ RMK uus koduleht on üks uks RMK maailma. Kui seni tuli looduspuhkust riigimetsas kavandada eraldi loodusegakoos.ee lehel ning Sagadi mõisa, muuseumi ja looduskooli külastamiseks otsida infot eraldi veebilehelt, siis nüüd tuleb minna üksnes aadressile rmk.ee ning leida menüüst huvipakkuv peatükk. Kutsume kõiki seda ust avama ja riigimetsa mitmekülgse maailmaga tutvust tegema või sellesse veelgi enam süvenema,“ selgitab Küttim.

Riigimetsa Majandamise Keskuse uus virtuaalne kodu on varasemast märksa mobiilisõbralikum.

„Info otsimiseks kasutatakse tänapäeval peamiselt nutiseadmeid, mistõttu on ka meie uut kodulehte varasemast oluliselt mugavam lugeda,“ täpsustab Küttim.

Uuendatud on ka kodulehe kujundust, näiteks on senisest pildilisem looduses liikumise peatükk, mis kindlasti annab head inspiratsiooni looduspuhkuse kavandamisel ja meelepärase paiga või marsruudi valimisel. Koduleht on selgema kujundusega, rohkem fotosid ja illustreerivaid materjale ning tekstid lihtsamas keeles. Kodulehe disainis on arvestatud ka sellega, et seda saaks kasutada näiteks vaegnägijad.

„Täiesti uus lähenemine on see, et kodulehel on võimalik siseneda kahest erinevast vaatest – tavakasutaja ja spetsialisti vaatest,“ räägib Triin Küttim. „Tavakasutaja vaatesse on kogutud RMK tegevused ja teenused, mis võiks huvi pakkuda igaühele meist – olgu selleks siis metsapuhkus, oma kodukandi metsade kirjeldused ja metsatööde plaanid, meie nutimängud ja üritused, küttepuidumüük elanikele, Elistvere loomapark või muu huvipakkuv riigimetsa majandajaga seonduv tegevusvaldkond. Spetsialisti vaates avanevad teemad, mis on olulised firmadele, kohalikele omavalitsustele, koostööpartneritele, arendajatele, jahiseltsidele või koolidele, kuid sealne info võib olla vajalik ka kõigile kodanikele.“

Kui varem tuli RMK uudiste ja blogilugude lugemiseks minna eraldi peatükkidele, siis nüüdsest on need kõrvuti näha juba avalehel. Senisest paremini tulevad esile ka riigimetsa kohta käivad metsaandmed – RMK jagab avalikkusega riigimetsa operatiivandmeid.

„Uus veebileht on üles ehitatud eelkõige kasutaja huvist lähtuvalt – et siit leiaks hästi kiiresti üles selle teema, miks ta kodulehele tuli – kas otsima infot looduses liikumise, looduskaitse, metsatööde, loodusõppe, Sagadi mõisa või muu teema kohta,“ täpsustab Küttim.

Ka lehitsemine on varasemast mugavam, sest lehel on järjehoidjad, mis näitavad lugejale asukohta lehe peatükkidel ja võimaldavad kiiresti liikuda varem loetud lehtedele.

Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus otsustas, et puidu keemilise väärindamise tootmisüksuse rajamisest huvitatud ettevõtjate tihedas konkurentsis saab puiduressursi sortimentide jaotamisel määravaks hind. Ees ootavad oksjonid RMK varutavale paberipuidule ning raidmetele. Tarned saavad alata aastast 2028.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran rõhutas, et puidu biokeemiline väärindamine on Eesti jaoks väga oluline teema ja enampakkumine on kõige läbipaistvam ja õiglast hinda andev viis riigile kuuluva vara müügiks.

„Enampakkumised planeerime läbi viia veebruari jooksul. Siduva leppe või lepeteni loodame jõuda pärast seda paari kuu jooksul. Olen optimistlik ja loodetavasti kuuleme juba käesoleva aasta jooksul meile oma puiduväärindamise äriplaane tutvustanud ettevõtjatelt ka esimesest investeerimisotsusest,“ lausus ta.

RMK lähtub omaniku ootusest ja sellele tuginevast strateegiast: riigimetsast varutud puit olgu maksimaalselt Eestis koha peal väärindatud.

„Ettevõtjate äriplaanide hindamisprotsess andis kindluse sellest, et kõik viis äriplaani on teostavad. Igal juhul oleme sammu lähemal sellele, et veel enne käesoleva kümnendi lõppu ei liigu enam paberipuidu koormad Eesti sadamatest väärindamata kujul Skandinaaviasse, vaid biotehasega loodud lisandväärtus jääb kodumaale,“ lisas Marran.

Enampakkumisse kaasab RMK ettevõtjad järgmistes sortimentides, võttes arvesse ettevõtete äriplaanide spetsiifikat, et tagada sortimentide osas hinnakonkurents:


Jaotuse otsus enampakkumise läbiviimiseks põhineb kahel asjaolul. Esiteks see, millisest puidusortimendist ettevõtjad huvitatud on. Teine asjaolu on kaskaadkasutus, ehk sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb eelistada puidust majanduslikult kõrgema väärtusega toodangu valmistamist.

Hindamise tulem
Mullu veebruaris avaldatud müügiteatega andis RMK kõigile potentsiaalsetele arendajatele teada, et tal on aastas turule pakkuda ca 700 000 kuupmeetrit vähemväärtuslikku puitu, eeskätt paberipuitu, mis seni on liikunud riigist laevadega välja, ning kuni 140 000 kuupmeetrit raidmetest ja võsast hakkpuitu.

Müügipakkumisele laekus biotehase rajamisest huvitatud ettevõtjatelt viis sooviavaldust, mille esitasid Fibenol, Biojet, Horizon, Power2X ja VKG Fiber.

RMK müügiteatega sätestatud korras asus laekunud sooviavaldusi hindama laiapindne sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid liikmed kliimaministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusest, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja RMK-st.

Tänaseks oma töö lõpetanud hindamiskomisjoni roll oli anda RMK juhatusele ekspertnõu ja teha ettepanek läbirääkimiste kohta.

Hindamiskomisjon võttis oma töös arvesse äriplaanide sisu, Eesti kliimaeesmärke, taastuvenergia direktiivi (RED III) säästlikkuse kriteeriumeid ja riiklikku ning RMK strateegilist eesmärki väärindada puitu maksimaalselt Eestis kohapeal.

Hindamiskomisjoni esimees, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse valdkonnajuht Indrek Kaing märkis, et äriplaanide hindamise lõpptulemusena on kõik projektid eraldi võetuna teostatavad. „Hindamistulemuse erinevused osutusid lõpuks väga väikeseks, mistõttu ei eristu selgelt ühte parimat projekti.“

Äriplaane hindas komisjon lähtuvalt metoodikast skaalal 0–4, sammuga 1 punkt. Äriplaani koondhinne on kolme valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Metoodika eesmärk oli hinnata äriplaane võrdsetel tingimustel, et minimeerida otsustamisel subjektiivsust.

Äriplaane hindas komisjon lähtuvalt metoodikast skaalal 0–4, sammuga 1 punkt. Äriplaani koondhinne on kolme valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Metoodika eesmärk oli hinnata äriplaane võrdsetel tingimustel, et minimeerida otsustamisel subjektiivsust.

Komisjoni tegevuse käigus avaldasid ettevõtjad eeltingimused ja ajaraami RMK-ga lepingu sõlmimiseks, mis on vajalikud investeerimisotsuse tegemiseks.

“Ettevõtted ootavad kõige varasemalt 2025. aasta esimeses kvartalis kestvuslepingut või muud dokumenti, kus oleks määratletud RMK poolt tarnitava puidu maht, hinnastamine ning lepingu kehtivus. Üldistatult ootavad kõik ettevõtted kindlust nii koguse kui hinna osas,” lisas Kaing.

Komisjon tegi RMK juhatusele ettepaneku täiendava etapi vaates jaotada puidu kogused kolme ossa, et tagada sortimentide osas hinnakonkurents ning turuhinna väljaselgitamine enampakkumisel. Sellel ettepanekul RMK juhatuse otsus tuginebki.

Komisjon tegi ka hindamisprotsessi välise ettepaneku. Võttes arvesse metsaraiest tulevat küttepuidu osakaalu (RMK-s ca 17%) ning tulevikus selle kasutamise võimalusi kooskõlas taastuvenergia direktiiviga (RED III), on küttepuidu gasifitseerimine ja katalüütiline süntees biokütuse saamiseks eelistatum viis võrreldes otse taastuvenergia saamiseks küttepuidu kasutamisega.

Seetõttu tegi komisjon RMK juhatusele ettepaneku kaaluda küttepuidu müügiks kestvuslepingute alusel alates 2028. aastast analoogse protsessi läbiviimist, et võimaldada ka selle sortimendi kõrgema väärindamise arengut Eestis.

RMK korraldatud metsapostkaardi joonistusvõistluse „Metsa läksin ma!“ parimad on selgunud ning need kõik trükitakse postkaartideks.

36 postkaardist koosneva komplekti saavad endale kõik koolid ja väljavalitud tööde autorid. Kokku saadeti konkursile 4357 metsapostkaarti 158 erinevast haridusasutusest.

„Saime taas palju vahvaid pilte metsast ja metsaelust ning enda tegemistest metsas,“ rääkis konkursi pealkorraldaja, RMK Pähni külastuskeskuse teabejuht Taavi Tatsi. „Meile kui loodushariduse jagajaile tegi iseäranis rõõmu, et mets on lastele tuttav paik – pildil oli nii metsaande, loomi, samuti joonistati ennast metsas puhkamas, näiteks väikest einet võtmas ja telkimas.“

Joonistatud oli nii akvarellide, värviliste pliiatsite kui ka viltpliiatsitega, kasutusel oli muidki tehnikaid.

Iga kooliastme kategooria 8 paremat tööd (kokku 24) selgus veebihääletusel, kuhu pandi kõigi esitatud tööde seast 181 postkaarti. Hääletusel välja valitud parimatele lisandus veel igast kategooriast 4 žürii esile tõstetud tööd (kokku 12) ning komplekti esi- ja tagakaanele valitud tööd.

Kõigi veebihääletusel osalenud tööde ning nende seast parimaks tunnistatud joonistustega saab tutvuda RMK kodulehel.

Metsapostkaardi joonistusvõistlus 2024 toimus 22. korda ning seekord paluti joonistada teemal „Metsa läksin ma!“.

Komplekti esikaaneks valiti Pärnu kunstide kooli õpilase Helena Lepmetsa töö „Metsa läksin ma!” (III kooliaste)

Komplekti esikaaneks valiti Pärnu kunstide kooli õpilase Helena Lepmetsa töö „Metsa läksin ma!” (III kooliaste)

Metsapostkaardi joonistusvõistluse parimad tööd

I KOOLIASTE
„Sõbrad söömas” – Kendra Heinsalu, Keiu kunstistuudio Laagris
„Metsa läksin ma!” – Arabella Kiviselg, Kilingi-Nõmme gümnaasium
„Ilves ja Mets” – Arabella Maria Kruuda, Tõrvandi kool
„Päkapiku kärbseseene maja” – Sofia Soon, Võsu kool
„Jänes” – Amelia Orikova, Sillamäe eesti põhikool
„Sügis” – Mirtel Veeroja, Türi põhikool
„Metsa läksin ma!” – Ronja Teder, Pärnu vanalinna põhikool
„Läksin jõuluõhtul metsa lindudele viljavihku viima” – Clara Luna Doyle, Krootuse kool
„Linnulaul” – Daniil Morozov, Tapa muusika- ja kunstikool
„Metssiga öösel” – Mikk Mäesalu, Türi põhikool
„Läksin seenemetsa” – Brianna Harkmann, Viluste kool
„Siin on hea koos olla” – Lee Lippur, Jüri kool

II KOOLIASTE
„Linde vaatamas” – Argo Tanilsoo, Puiga põhikool
„Metsa läksin ma!” – Liismarii Ojaveski, Tallinna prantsuse lütseum
„Vilgas tegevus metsaserval” – David Laud, Võru kesklinna kool
„Hirv talvises metsas” – Hebe-Triin Tali, Kilingi-Nõmme gümnaasium
„Mina elan siin” – Margareth Mets, Jõhvi kunstikool
„Päikeseloojang” – Dominika Singova, Jõhvi kunstikool
„Salajane paik metsas” – Henriette Tulf, Rannu kooli Valguta õppekoht
„Metsa läksin ma ja metsa läks kamp noorkotkaid ka” – Evert Neeme, Lähte gümnaasium
„Mina lähen metsa” – Teisi Kivend, Illuka kool
„Metsa läksin ma!” – Loore Rekker, Ülenurme gümnaasium
„Öömatk” – Aleksander Penjora, Aste põhikool
„Metsa läksin ma” – Nora Kapp, Saku gümnaasium

III KOOLIASTE
„Metsarada” – Aleksandra Klaos, Tartu Mart Reiniku kool
„Metsa läksin ma!” – Erika Väli, Kohtla-Järve kunstide kool
„Rebaste ülevõtt” – Hilde Velner, Saue kool
„Metsa läksin ma” – Maria Derõševa, Eurogümnaasium
„Minu kodumets” – Emily Mällaru, Põhja-Järve kooli Aravete õppekoht
„Jänes virmalisi nautimas” – Kristina Kärbo, Maidla kool
„Metsatuka salapära” – Mia-Lore Pärlin, C.R.Jakobsoni nimeline Torma põhikool
„Sinilind” – Ragne Seilenthal, Tallinna loomaaia looduskooli animalistika ring
„Minu metsatükk” – Kirke Somarokov, Kiili kunstide kool
„Mets, kus tahaksin olla” – Kristella Raadik, Roosna-Alliku põhikool
„Metsa läksin ma!” – Sofia Sizova, Ahtme kunstide kool
„Kass puhkamas seenelkäigul” – Laura Christina Kaldre, Jõelähtme muusika- ja kunstikool

Komplekti esikaas:
„Metsa läksin ma!” – Helena Lepmets, Pärnu kunstide kool (III kooliaste)
Komplekti tagakaas:
„Metsateel” – Grete Kinna, Osula põhikool (II kooliaste)

Jõulupühadel ehtis Eesti kodusid ligemale 9000 riigimetsast toodud kuuske.

Seda on mõnevõrra rohkem kui paaril viimasel aastal, mil osteti veidi üle 8000 puu. Kõige agaramalt käidi metsas puud otsimas vahetult pühadele eelneval nädalal, mil osteti ligemale 3000 puud. Kõige rohkem viidi koju 1–2-meetriseid puid, mis maksid 8 eurot.

Paaril korral tunti huvi, kas kuuse asemel tohiks võtta ka mände ning üks inimene soovis jõuluks koju tuua hoopiski tamme.

Teist puuliiki võtta on lubatud, silmas pidada tuleb samu tingimusi, mis kuuskegi valides – puu tuleb võtta kohast, kus sel puudub võimalus suureks kasvada. Niisugused kohad on näiteks liinialused ja kraavikaldad, sellise puu võis leida ka vana metsa varjust.

Võimalust omale ise riigimetsast jõulupuu valida pakub RMK juba aastast 2008. Ühtlasi on see hea võimalus võtta ette pere või sõprade seltsis mõnus metsaretk ja uudistada talvist metsaelu.

Igal aastal on kuusetoojatele abiks riigimetsa äpp ja veebikaart, mis positsioneerib kuuseotsija asukoha ning näitab lähimaid kohti, kust jõulupuud võib langetada.

RMK tänavuse teavituse visuaale aitas luua tehisaru, mille kaudu oli soov iseäranis rõhutada ehtsa, ise otsitud ja metsast toodud jõulupuu erilisust. Kampaania eesmärk oli viia inimesteni sõnum, et kuigi pildil paistab multifilmilik jõulumaa, siis ehtsa ja eheda elamuse ja päris kuuse saad ikkagi riigimetsast.

Igal aastal kingib RMK jõulupuid ka asenduskodudele ja koostööpartneritele, tänavu ligemale sada puud.

Aastate lõikes riigimetsast toodud jõulupuud

aastakogus
20085200
20095000
20104600
20117000
20127600
20138700
20149600
20159800
201611 500
201710 100
20189700
20199700
202010 600
20219300
20228300
20238400
20248900

Avaliku konkursi tulemusena alustas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhina alates jaanuarist tööd Esko Oras.

RMK-sse tuleb Oras pika ning mitmekülgse kogemusega erasektorist, olles edukalt juhtinud IT-arenduste planeerimist ja elluviimist ärilise kasvu saavutamiseks, lisaks on tal pikaajaline kogemus B2B (ärilt ärile) müügis ja juhtimises.

RMK puiduturustusosakonna juht Esko Oras
RMK puiduturustusosakonna juht Esko Oras

RMK-ga liitumise eel oli ta Eesti Leivatööstuse AS-i juhatuse liige ja tarneahela juht. Enne seda töötas Oras kümme aastat Terminal AS-i müügiosakonna juhatajana.

Orasel on magistrikraad Eesti Maaülikoolis ettevõtluse ja ökonoomika erialal ning bakalaureusekraad samast ülikoolist ettevõtluse ja finantsjuhtimise erialal.

Riigimetsast varutud puit moodustab Eesti puiduturust umbes kolmandiku ning RMK puiduturustusosakonna ülesanne on leida parimat hinda pakkuvad ostjad ning tagada tarned ca 3,5 miljonile tihumeetrile puidule aastas.

Puidu kui Eesti ühe kõige tähtsama loodusvaraga tehtavad tehingud on 2024. aastast kõigile avalikud. RMK müüb valdava osa puidust kestvuslepingute ehk n-ö raamlepingute alusel.

Kestvuslepinguid sõlmib RMK ainult Eestis kohapeal puitu töötlevate ettevõtetega, kes valmistavad puidust pikemaealisi tooteid, annavad kohalikele inimestele tööd, tagavad energia varustuskindlust ja tagavad riigile oma tegevuselt olulise maksutulu.

RMK-s puidumüüki 16 aastat juhtinud Ulvar Kaubi jätkab organisatsioonis ning tema vastutuseks on arendada külastuskorraldusosakonna innovatsiooniprojekte.