KOOLIVAHEAJAL LINDE VAATLEMA! KEVADINE LINNURÄNNE ON PARIM AEG NENDE TUNDMAÕPPMISEKS
Kevadise koolivaheaja pühendame tiivulistele ja sulelistele – käes on agar rändlindude Eestimaale saabumise aeg ning just linnuvaatluse võikski seekord loodusesse minnes motoks võtta.
Veelindude nägemiseks on kõige otstarbekam muidugi suunduda mere äärde, ent linde näeb ja kuuleb kindlasti ka metsaradadel.
RMK loodud looduses liikumise võimaluste seas on rohkelt paiku, kus lindude rännet ja askeldusi jälgida saab – head kohad on näiteks Läänemaal Matsalus ja Noarootsis ning Pärnumaal Kablis ja Piklas asuvad rajad ja vaatetornid. Põhjarannikul tasub linde otsima minna näiteks Purekkari telkimisalale Pärispea poolsaare tipus, Käsmu radadele või Narva lahe kaldal paiknevasse Toila lõkkekohta ja sealt edasi mööda RMK matkateed pooleteise kilomeetri kaugusel asuvasse Toila parki.
Lõuna-Eestis on hea koht lindude jälgimiseks kindlasti Valgamaal asuv Tellingumäe vaatetorn, millest avaneb vaade käärulise Mustjõe luhtadele ja mille läheduses kasvab üksiti ka Eestimaa kõrgeim ebatsuuga.
Kui tugineda lihavõttenädalal peetud Eesti Ornitoloogiaühingu linnuvaatlusele, siis kõige tõenäolisem on kohata suur-laukhanesid (linnuvaatlusel nähti 31 770 isendit), metsvinte (5796), valgepõsk-laglesid (4702), kaelustuvisid (1932) ja naerukajakaid (1917).
E-elurikkusesse kantud vaatlusandmete järgi on arvukamalt nähtud veel ka siit läbi rändavaid tundra-rabahanesid ja ka valgepõsk-laglesid.
Kindlasti kehtib endiselt meie soovitus loodusesse mineku plaan eelnevalt kodus paika panna ning ilmale kohaselt riietuda. Lindude vaatlemiseks võiks kaasas olla vaatetoru või binokkel.
Sihtkoha leidmise hõlbustamiseks oleme koostanud nimekirja valikust, kuhu võiks sammud seada. Oleme Eesti jaganud neljaks: Põhja- ja Lõuna-Eesti ning Lääne- ja Ida-Eesti. Linnuvaatluseks sobilike paikade kõrval on nimekirjas ka meie külastuskeskused, kus leiab alati võimalusi mitmekülgseks ajaveetmiseks, ning muud toredad kohad riigimetsas.
NB! Kui loodusesse minnes peaksid sattuma haigele või surnud linnule, siis anna sellest teada Põllumajandus- ja Toiduametile telefonil 605 4767 või 1247. Linde puutuda ei tohi, sest need võivad olla nakatunud linnugrippi.
Lindude uudistamiseks võiks esmalt suuna võtta mererannikule,
näiteks Eesti põhjapoolseimasse tippu Purekari neemele Pärispea poolsaarel, kus asub ka RMK Purekkari telkimisala. Purekkari neem kujutab endast 1,2 kuni 1,5 km pikkust (sõltub vee kõrgusest) kitsast ja pikalt merre looklevat kiviriba. Purekkaril on neli suuremat rändrahnu, neist suurima – Purekkari rändrahnu (kõrgus 5,2 m, ümbermõõt 22,1 m) on muistendi järgi Kalevipoeg sinna lennutanud Soomest. Kevadisel ajal on siin rohkesti läbirändavaid linde, kes mõnenädalase peatuse järel põhja poole lendavad.
Merelindudega kohtumise lootus on kindlasti ka Käsmus. Mere ja metsa piiril saab kõndida mööda Käsmu matkarada (15 km), millest 10 km kulgeb mööda mereäärt. Lindude silmitsemise kõrval tasub raja esimesel kolmandikul üles otsida ka kaks graniitrahnu – Meremunk ja Metsamunk.
Käsmu on kivine kant ning üle Eesti suurima kivikülvi kulgeb teine Käsmu rada – Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada (4,2km). Külvi suurim kivi on Eremiit ehk Matsikivi, mille ümbermõõt on 14,7 ja kõrgus 4,7 meetrit. Kuulata, kas metsvindi manitsuse „Siit-siit metsast ei või võtta mitte üks pirrutikk“ kõrval kostub ka mets-lehelinnu laul, mis algab justkui silpidega „sip-sip-sip“ ja läheb üle sirinaks „sirrrrr“.
Kive, sh Lahemaa suurimat rändrahnu Majakivi, ning mere ja metsalinde on lootust kohata ka Majakivi-Pikanõmme loodusõpperajal, kus saab ronida ka Pikanõmme vaatetorni tippu.
Merest kaugemal tasub lindude kohtamiseks samuti vesiste paikade ligi hoida, näiteks võtta ette matk mööda Paukjärve loodusrada (5 km), minna Järvi-Aegviidu matkarajal asuvasse Kõnnu Suursoo vaatetorni, Kakerdaja loodusrajale (7 km või 4 või 3 km) või Mukri loodusrajale (2,5 km).
NB! Kui loodusesse minnes peaksid sattuma haigele või surnud linnule, siis anna sellest teada Põllumajandus- ja Toiduametile telefonil 605 4767 või 1247. Linde puutuda ei tohi, sest need võivad olla nakatunud linnugrippi.
Lõuna-Eestiski tasub „linnujahil“ rihtida veekogude lähedust
ning läbi soode kulgevaid radu ja sealseid vaatetorne.
Meenikunno matkarada (5,8 km) kulgeb 2,4 km ulatuses mööda laudteed ning 3,4 km mööda metsarada. Raba on sobiv paik näiteks sookurgede vaatlemiseks, metsas tasub kuulatada, milliste lindude laule kosta on. Üks on kindel – metsvindi laul juba kuulmata ei jää.
Samuti on sobilik ette võtta retk Võrumaal ümber järvede mööda Kirikumäe matkarada (3,2 km) või Kavadi järve matkarada ning Põlvamaal ümber Valgesoo kulgevat Valgesoo õpperada. Ümber Kirikumäe ja Kavadi järve kulgevatel radadel saab kõndida piki veekogu kallast, mis tõstab tõenäosust näha veelinde, kuid kindlasti ei jää kuulmata ka metsalinnud.
Lõuna-Eesti on ka paik, kust saab kõrgustest ümbritsevale pilku heita. Vaade Valgesoo rabale avaneb Valgesoo matkarajal asuvast Valgesoo vaatetornist; lummavad vaated Otepää kõrgustikule ning Valga nõole ja Karula kõrgustikule paistavad eelmisel aastal avatud uuest Harimäe vaatetornist Valgamaal. Kes võtab ette matka Meenikunno matkarajal, on soovitav ronida kindlasti ka Liipsaare vaatetorni, kust avaneb suurepärane vaade lagerabale ja mitmetele soosaartele.
Hea paik lindude vaatluseks on Valgamaal Tellingumäe vaatetorn, millest avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele. Pühendunud linnuvaatlejail on siin õnnestunud näha isegi musta toonekurge. Üks on aga kindel, et Tellingumäe lähistel kasvab Eesti kõrgeim ebatsuuga ning selle nägemiseks on vaja puu lihtsalt üles otsida. Ja hea ilmaga näeb Tellingumäe tornist ka Lätimaad. Lõunanaabrite laaned paistavad ära ka Võrumaal asuvast Paganamaa vaatetornist.
Kes aga tahab kindla peale näha Eesti metsloomi, siis on kõige kindlam seada sammud Elistvere külastuskeskusesse ja loomaparki, kus võib kohata nii karu, hunti, rebast, põtra, metskitsi, ilveseid, aga ka piisoneid, kabehirvi ja põhjapõtra, kes siinse looduse asukad ei olegi. Linde näeb Elistveres ka – nimelt varesid ja ronkasid, kes on Elistverre end sisse seadnud vabatahtlikult, selleks et loomapargi asukate ninaesisest osa saada.
NB! Kui loodusesse minnes peaksid sattuma haigele või surnud linnule, siis anna sellest teada Põllumajandus- ja Toiduametile telefonil 605 4767 või 1247. Linde puutuda ei tohi, sest need võivad olla nakatunud linnugrippi.
Ida-Eestis on võimalik linde otsima suunduda
lausa kahe suure veekogu kaldale –mererannikule või siis hoopiski teise „kõigi võimaluste mere“ Peipsi järve kaldale.
Narva-Jõesuu imelisest liivarannast mõnekümne meetri kaugusel asub Mummasaare lõkkekoht. Lootus on kohata mere- ja metsalinde, ent kõnealune paik on ka suure ajaloolise väärtusega. Siit sai alguse Teise Maailmasõja aegne niinimetatud Tannenbergi liin, mis on üle Sinimägede ja Sirgala kuni Narva jõe keskjooksuni kulgenud kindlusrajatiste kompleks. Mummassaares toimusid 1944. aasta kolme kuu jooksul ägedad Sinimägede kaitselahingud.
Toila alevis, Ranna tänava juures paekalda all, vana kalasadama alal asub Toila lõkkekoht. Lõkkekoht on kohe Narva lahe kaldal ja sadama kunagisest olemasolust annavad tunnistust merre ulatuvad muulijäänused. Siit võib jalutada piki randa 1,7 km kaugusel asuvasse Toila sadamasse või mööda RMK matkateed 1,5 kilomeetri kaugusele asuvasse Oru parki. Kuula, milliste lindude hääli seal kosta on. Etteruttavalt võib öelda, et tõenäoliselt käib üle kõige metsvindi laul.
Autoga sõitjad võiks Toilast edasi liikuda ka Aluoja joastikule Aluoja vaateplatvormile. Vaateplatvormid asuvad otse joastiku servas, garanteerides nii võimsa vaatemängu.
Peipsi järve ääres ootab Sind Kauksi rannametsa puhkekoht, mis on menukas järveäärne paik. Ehkki koht on mõeldud ka suurürituste korraldamiseks, on sealt igati sobilik suunduda väiksele rännakule mööda järvekallast.
Järvest Iisaku poole jääb Kotka matkarada, mille vaatamisväärsusteks on Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged metsased liivaseljandikud ning Rüütli raba salapärased soosaared. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust.
Läbi tasub sealkandis kindlasti põigata ka Iisaku vaatetornist. Iisaku mägi, kus torn asub, on Ida-Viru maakonnas kõrguselt teine looduslik koht ning 28 meetri kõrgusest vaatetornist paistavad selge ilmaga isegi Kuremäe kloostri tornid ja Peipsi järv.
Uljaste järve ja ümbritseva maastikuga – ooside, soode ja põlismetsaga – saab tutvust teha Uljaste matkarajal (3,8 km) ja ega kevadine linnulaulgi sel teekonnal kuulmata jää.
Jõgevamaal kutsuvad matkahuvilisi Saare järve õpperada (3,5 km), mis tutvustab järve ja mõhnastikku ning erinevaid metsakooslusi; Tammeluha matkarada, et uudistada rada ümbritsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende elustikku ning Männikjärve raba õpperada ja Männikjärve raba õpperaja vaatetorn. Vaatetorn asub raba läbiva laudtee keskel ja sealt avaneb vaade kogu Männikjärve rabale ning küllap silmab sealt mõnda lindugi.
NB! Kui loodusesse minnes peaksid sattuma haigele või surnud linnule, siis anna sellest teada Põllumajandus- ja Toiduametile telefonil 605 4767 või 1247. Linde puutuda ei tohi, sest need võivad olla nakatunud linnugrippi.
Kui küsida, milline on see kõige-kõige sobilikum paik, kuhu linnuvaatluseks sammud seada,
siis on see Matsalu rahvuspark, mida kutsutakse ka lindude paradiisiks. Esimesed kevadekuulutajad jõuavadki kõigepealt läänerannikule.
Matsalu madalad lahesopid, rannaniidud ja luhad pakuvad häid pesitus- ja toitumispaiku paljudele lindudele. Suur-laukhaned, valgepõsk-lagled, rabahaned, laululuiged, sookured, naeru- ja kalakajakad, hall- ja hõbehaigrud, kiivitajad – kõiki neid ja kindlasti veel kümneid liike lisaks on võimalik seal näha ja kuulda.
Esimese käigu enne vaatluspaika suundumist võikski Matsalus seada Matsalu rahvuspargi külastuskeskusse, et sealsete linnuliikide ja muu loodusega esmalt tutvust teha. Ja sealt edasi torni või siis tornidesse, neid on Matsalus mitmeid. Näiteks Kasari jõe vasakul kaldalasuv Kloostri vaatetorn, millelt avaneb vaade avarale jõeluhale, kus kevadise üleujutuse ajal peatuvad pardi-, hane-, luige- ja kurvitsaliste parved. Või hoopis Keemu sadama juures paiknev Keemu puhkekoht, mille tornist saab samuti jälgida vilgast linnuelu. Erinevaid võimalusi pakub Penijõe matkarada, mis kulgeb läbi Matsalu rahvuspargile iseloomulike maastike (roostik, kevadeti üleujutatud jõeluht ja niidud). Rajale jääb ka roostiku servas asuv 8 meetri kõrgune vaatetorn. Rada on võimalik läbida neljal erineval moel, raja pikkuseks kujuneb kas 3,2 km (vaatetornini ja tagasi); 4,7 km, 6 km või 7 km (ringselt läbitavad rajad).
Ent linnurohke paik on ka Noarootsi – nii Noarootsi poolsaar kui ka Loode-Eesti mandripoolseim tipp Põõsaspea neem, kus asub RMK Põõsaspea puhkekoht. Siin on parim võimalus jälgida arktiliste merelindude rännet. Noarootsi poolsaarel aga tasub lindudele sappa haakimiseks minna Tahu õpperajale, kus on uhiuus vaatetorn. Tahu lahe ääres kaunil rannaniidul asuvast tornist saab jälgida nii rände ajal peatuvaid hane-, lagle- ja luigeparvi kui ka siia paika jäävaid hallhaigruid, kiivitajaid jt.
Roostikulindude uudistamiseks aga sobib hästi Saare õpperada oma kahe torniga. Siin saab kuulda rästas-roolinnu laulu, roo-ritsiklindude katkematut siristamist ning hüübi häält, mis meenutab pudelisse puhumist. Tähelepanu tasub Saare külas pöörata ka kormoranidele, kes on siin vallutanud arvukalt puid.
Pärnumaal on lindude vaatlemiseks teada tuntud kohad Kabli looduse õpperada, mille äärde jääb ka Kabli linnujaama vaatetorn, Pikla tiikide linnuvaatlustorn ja Pikla ranniku vaatlusplatvorm.
Hiiumaal on parim paik lindude jälgimiseks aga Orjaku õpperaja Silmakare linnuvaatlustorn.
NB! Kui loodusesse minnes peaksid sattuma haigele või surnud linnule, siis anna sellest teada Põllumajandus- ja Toiduametile telefonil 605 4767 või 1247. Linde puutuda ei tohi, sest need võivad olla nakatunud linnugrippi.
