Sõnumid märgalade päeva konverentsilt

Blogi
08.02.2016
Kaupo Kohv
looduskaitseosakonna juhataja

Selle aasta märgalade päeva konverents oli sisukam kui varem. Tavapäraste ettekannete kõrvale mahtus mitmeid väga olulise sõnumiga ettekandeid. 

Otsa tegi lahti keskkonnaminister Marko Pomerants, kelle ettekande põhisõnum oli see, et Keskkonnaministeerium suhtub soode taastamisse väga tõsiselt. Selle kinnituseks on värskelt kinnitatud kaitstavate soode tegevuskava. Nimetatud kava sisaldab nimekirja prioriteetsetest soodest, kus taastamistegevustega peab alustama. Kokku on seal nimekirjas keskkonnaministri kinnitusel 89 sooala. Nüüd, kus strateegilised rollid on jagatud ning juhised saadud, peab kõikidele osapooltele vaid jõudu soovima!

Esimese paneeli kõige värvikama ettekande tegi õigusteadlane Hannes Veinla, kes võrdles EL ja Eesti siseriiklikku looduskaitse õiguse põhimõtteid. Kogu ettekande läbiv seisukoht oli, et EL ja meie siseriikliku looduskaitseõiguse ülesehituse alusprintsiibid on diametraalselt erinevad. EL looduskaitseõigus kohustab kaitsma EL tasemel määratletud loodusväärtusi (liike/elupaigatüüpe), lubamata seejuures kaaluda majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. Siseriiklik õigus ei kohusta meid millekski ja annab võimaluse soovi korral midagi kaitsta, kaaludes seejuures kõiki kaasnevaid mõjusid. EL loodusväärtuse kaitsel puudub ruumiline ulatus, kuna välistatud peab olema igasuguse tegevuse oluline negatiivne mõju, ükskõik kui kaugel selle mõju tekkimiskoht asub. Siseriiklik õigus kehtib aga piiritletud aladel. EL loodusväärtuste puhul tuleb keelata kõik tegevused, mille puhul oluline mõju pole välistatud. Siseriiklikult on kaalutlemisruum märksa suurem  jne. Veinla võttis asja kokku sõnadega: “Natura on ikka üks hirmus asi!” Huvitav oli Veinla märkus selle kohta, et sisuliselt ei ole tänane KMH protsess võrreldav EL direktiivide poolt nõutava asjakohase mõjude hindamisega. EL nõuab asjakohast e. parimatest teadussaavutustest lähtuvat hinnangut. EL ei rõhuta kuskil avalikustamiskoormat, mis lasub näiteks meie KMH protsessil. Negatiivsete mõjude puudumine peab olema hinnatud oma ala parimate teadlaste poolt ja kogu lugu!

Eelneva valguses pani päevale punkti Marko Kohvi ettekanne põlevkivi kaevandamise mõjust Selisoole. Mõju olemasolu ja ulatus on aastaid olnud kaevandajate, looduskaitsjate ja teadlaste vaheliseks aruteluobjektiks. Ettekannet kuulates ei jäänud kahtlust, et isegi 65 m sügavusel toimuv ja kaitseala piirini ulatuv kaevandamine omab mõju soo hüdroloogiale. Veetasemete langused on fikseeritud ja seostatavad kaevanduse laienemise suuna ja tempoga.

Teadlased pakkusid välja küll omapoolse leevendava meetme, kuid Pomerantsi ja Veinla ettekande valguses tekib muidugi küsimus, kas mingi leevendava meetme rakendamine on siin üldse piisav lahendus või peaks kaevandaja tegevus ja vastutus ulatuma oluliselt kaugemale.  

Filatelistidele ka midagi!
Märgalade päeval esitleti rabateemalist postmarki, ümbrikku ja postkaarti, kus on kujutatud talvist Tolkuse raba ja Männikjärve raba. Margi foto autor on Mati Kose ja postkaardi foto autor Edgar Karofeld. Kunstnik Indrek Ilves.

      

Kõik konverentsi ettekanded on lugemiseks üleval ELF kodulehel.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Jalase MKA soode veerežiimi taastamine

2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
03.02.2025
Blogi

Kuula: miks RMK märgalade taastamisega tegeleb?

Viimased ligi 30 aastat tähistatakse 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade tähtsusest ja vajadusest neid kaitsta. RMK rollist käis Kuku raadios rääkimas juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
31.01.2025