100 lugu matkateelt
1919 – tööd alustas Rava metskond
1919. aastal vastu võetud Maaseaduse järgi ei kuulunud riigistatavate mõisate maad jagamisele. Kuna mõisametsad moodustasid sel ajal umbes 70% metsadest, siis pandi sellega alus riigimetsanduse ülekaalule Eestis.Ühiste juhtnööride järgi alustasid 1919. aasta kevadel tööd 13 metskonda: Avinurme, Hiiumaa, Kilingi, Laiksaare, Lodja, Orajõe, Saaremaa, Tallinna, Vastemõisa, Võlla, Võtikvere, Võru ja Kõnnu, samal aastal hiljem veel Petseri ja Rava metskond.
Rava metskond moodustati 21 ümbruskonna mõisa ja karjamõisa ning Vene Põllupanga riigistatud metsade baasil. Metskonna kantseleile leiti ruumid 1750. aasta paiku Rava allikatiigi äärde ehitatud kivimajas, kus viimati oli elanud mõisarentnik. Hiljem ehitati hoonele peale puidust mansardkorrus. Esimeseks metsaülemaks määrati Hans Schütz.
Põhiline osa metskonnast jäi Pandivere kõrgustiku lauskjale läänenõlvale. Omal ajal paistis Rava metskond silma kõrge tootlikkusega kuusikute poolest ja oli ka kõige soodevaesem metskond Järvamaal. 1927. aastal oli metskonna üldpindala 11 232 hektarit.
Metskonna kontori lähedal Kurisoo vahtkonnas asus ulatuslik karstiala, kus metsa all esines salapragusid. Vanasti, kui talumeestele pakuti talvist metsavedu, ei tahtnud siia keegi oma hobustega tulla, kartes, et lume all lõhedes võib hobune jala murda. Nii tuli vahel palgid köite või trosside abil metsast välja tõmmata.
Tublisti tööd ja sekeldusi tõi endaga kaasa asunike varustamine ehitusmetsaga, mille tahtjaid oli Rava metskonnas rohkem kui kusagil mujal – metskonna teatel tervelt tuhande ringis.
Allikad:
Etverk, I., Ilmet, K., Karoles, K. jt. 1998. Eesti riigimetsad ja nende majandamine 1918-1998.
Kapp, V. 2001. Järvamaa – metsade maa.
Omadused:
Teema
Metsanduslugu
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 59.1235777777778
Pikkuskraad: 25.8457666666667L-EST 97
x: 6555335.3
y: 605688.4
Asukoht
Ähijärve-Aegviidu matkatee