100 lugu matkateelt

1922 – pandi alus Kiviõli vanale tuhamäele

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.3589972

Pikkuskraad: 26.9533231

L-EST 97

x: 6583803.5
y: 667919.5

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee

Turismikirjanduses ja teatmeteostes on Kirde-Eesti tehispinnavormidest alati suurimat tähelepanu leidnud Kiviõli mäed. Üldtuntud on Kiviõli vana ja uus tuhamägi, millest esimesele hakati põlevkivi utmise tahkeid jäätmeid ehk poolkoksi ladestama aastal 1922 ja teisele 1951.
Osvald Tooming on 1938. aastal Virumaa Teatajas kirjutanud:

„Tuhamägi!!! Kiviõli uhkus ja kroon, mis paistab juba kümnete kilomeetrite kaugusele ja äratab kõigis rongis möödakihutajateski imestust ja üllatust. Teiseks Munamäeks on ristitud too üle 70 meetri kõrgune koksihunnik, millele vinnatakse iga päev kõrgust juurde.”

Esialgu veeti poolkoksi hobustega, hiljem köisteega vagonettide abil mäe harjale, kus see tühjendati ja transportööriga laiali kanti. Mäe kasvades hakati tippu transporditud poolkoksi veega nõlvast alla uhtuma. Nii tekkis Kiviõli põhjaossa piklik, küllaltki laiaulatusliku ja lauge jalami ning kitsa, järskude külgede ja mõnesaja meetri pikkuse tasase harjaga terrikoonik. Vana poolkoksimägi suleti 1975. aastal ja uus 1990. aastatel. Praegu ladestatakse poolkoksi uue mäe jalamile. 1992. aasta seisuga oli Kiviõli mõlemasse mäkke kuhjatud ligi 10 miljonit tonni poolkoksi. Kiviõli mäele rajatava suusakeskuse tõttu GPS-iga tehtud mõõtmistel saadi mäe suhteliseks kõrguseks 96 m. Kokkuvõttes võib Kiviõli uue ja vana mäe suhteliseks kõrguseks pidada vastavalt 116 m ja 96 m.
Poolkoks koosneb peamiselt lubjakivist, lubjakivi kuumutamisel tekkinud kaltsiumiühenditest ja põlevkivist kasutamata jäänud orgaanilisest materjalist. Kuna see sisaldab võrdlemisi suures koguses fenoole, on värske poolkoks keskkonnale väga ohtlik. Tänapäeval on tehnoloogia muutunud ning koksi enam teravatipulisteks mägedeks ei kuhjata.

Allikad:
Kattai, Vello 2003. Põlevkivi – õlikivi.
Pae, T., Luud, A., Sepp, M. 2005. Mis on Eesti kõrgeim tehismägi? Eesti Loodus. 5.
Tooming, O., Tooming, P. 1993. Maantee kutsub