100 lugu matkateelt

1926 – alustati Petseri Põhja- ja Lõunalaagri rajamist

Omadused

Teema

Sõjad ja okupatsioonid

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 57.944502

Pikkuskraad: 27.647639

L-EST 97

x: 6428426
y: 715925

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

Tsaariajal asusid Mustoja mõhnastikul külade ühismaad, mida kasutati karja- ja heinamaadena. Seal olevat asunud ka tsaari ratsaväe harjutusala. 1920.–30. aastatel rajati mõhnastikule Petseri laskeväli. Selle põhjapoolsesse külge, Värskasse, hakati 1926. aastal rajama Põhjalaagrit ja lõunapoolsesse külge, Petseri lähedale, Lõunalaagrit. Põhjalaagrisse paigutati II diviisi staap, ratsarügement, suurtükivägi ja 2. jalaväerügement. Lühikese ajaga kerkisid Põhjalaagrisse suured avarad elumajad ohvitseridele, barakid sõduritele ja muud vajalikud hooned. Suurem osa hooneid ehitati ajavahemikus 1927–1932.
Laagri territooriumil asusid spordi- ja mänguväljakud, järve kaldal suplushooned, laagri keskel nelinurkne loendus- ja paraadiplats. Järve teisel kaldal paiknes suurtükiväelaager, kuhu oli ehitatud saeveski. Seal valmistati ehitusmaterjale, sisustusmööblit ja suuski.
Peale Põhjalaagri kasutuselevõttu vuntsisid kõik väeosad oma barakke, et need võimalikult uhked välja näeks. Kui aga Kuperjanovi omad oma baraki sissekäigu juurde kivi lohistasid ning sellele oma pealuuga märgi joonistasid, siis oli see teiste meelest liig mis liig. Ühel ööl kasvasid pealuule habe ja piip. Peamine kahtlusalune oli kuperjanovlaste silmis loomulikult ratsarügement.
Lõunalaager oli rajatud Mustoja mõhnastiku lõunapoolsetele küngastikele ja nende vahele. Seal leidis endale harjutuskoha suur osa 7. rügemendist. Kõrgel mäeveerul paistis kaugele valgetest kividest laotud number seitse. Laagri ühel küljel asusid sõdurite elamud, teisel majandushooned, eraldi paiknesid ohvitseride ja üleajateenijate eluhooned.

Allikad:
Kaitseväe suvekodudes. 1932. Postimees.193. 19. august.
Valk, T. 2012. Mustoja maastikukaitseala militaarne minevik. Eesti Loodus.8.