100 lugu matkateelt

1926 – ekskavaator Alfa hakkas Kasari jõge süvendama

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.7306765

Pikkuskraad: 23.9852106

L-EST 97

x: 6510116.9
y: 499143.4

Asukoht

Penijõe-Aegviidu matkatee

Kasari on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi. Kogu Eestis on veerohkemad vaid Narva, Pärnu ja Suur-Emajõgi. Enne süvendamist hargnes Kasari jõgi mõni kilomeeter enne Matsalu lahte suubumist rohketeks jõeharudeks, moodustades ulatusliku delta.
Mõlemal pool Kasari jõge laiusid luhaheinamaad. Kogu hein tuli teha käsitsi, vikati ja rehaga. Selleks et veetõus heina läbi ei leotaks, hanguti hein roigastest ja lattidest, kohati ka kividest tehtud kuhjalavadele.
Kasari jõe kevadine üleujutus kestis tavaliselt maikuu teise pooleni. Pikk üleujutusperiood, mis kattis suurvee ajal kokku 112 km2 suuruse ala, takistas heina tegemist ning häiris kohalike inimeste elu. Seetõttu hakati 1920. aastatel planeerima luha kuivendamist.
1926. aasta 24. augustil alustas pool kilomeetrit Kasari silla juurest allavoolu süvendustöid spetsiaalselt selleks otstarbeks projekteeritud ja ehitatud süvendaja Alfa. Alfa pikkus oli 20 m, laius 5,5 m, kopa maht 1,1 m³ , kaevamissügavus veepinnast 3 m. Süvendaja jõuallikaks oli 45-hobujõuline naftamootor. Talveks toodi süvendaja jälle Kasari silla juurde, kuhu süvendati spetsiaalne talvesadam. Talvel valmis ka teine sama tüübi järgi ehitatud süvendaja Beta.
Kasari jõe põhi osutus nii kõvaks, et ilma lõhkeaineta süvendajad töötada ei saanud. Ekskavaatori ühe vahetuse meeskond koosnes kolmest inimesest, Matsalu jõgede süvendamine kestis kokku 12 aastat. Selle aja jooksul süvendati Rõude harujõgi ja kaevati sisuliselt uus jõeharu Matsalu lahe kagusoppi, kus seda süvendati edasi madalas meres 8 km kaugusele tollasest rannikust. Külaaluse jõe keskjooksult kaevati sirgelt merre Raana kanal, mis meres ühendati Rannamõisa kanaliga. Aastatel 1936–1937 süvendati ka Suitsu jõe alamjooks ja Penijõgi ning ühendati need varem valmis kaevatud Kasari kanaliga.
Süvendamise tagajärjel vähenesid märkimisväärselt üleujutused Kasari jõe luhtadel. Samas katkes selle tagajärjel ka iga-aastane toitainerikaste setete kandumine luhtadele ning juba 5–6 aastat peale süvendustööde lõppu hakati tähele panema luhaheina saagikuse vähenemist. Kõige suuremaks süvendustöödega seotud muutuseks on Matsalu lahe kirdesopi kadumine, kust juba kümme aastat peale süvendamist oli meri taandunud ja roostik asendunud niidukooslustega.

Allikad:
Meriste, M. 2005. Matsalu märgala maismaastumine. Magistritöö Tartu Ülikooli geoloogia instituudis.
Viikmann, N. 1931. Veeteede Valitsuse süvendustööde abinõud ja nendega teostatud süvendustööd. Tehnika Ajakiri. 1.