100 lugu matkateelt

1927 – Marie Underil valmis ballaad „Porkuni preili“

Omadused
Teema

Kirjandus ja kultuurilugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.1873269

Pikkuskraad: 26.1957635

L-EST 97

x: 6563036.6
y: 625490.3

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee

Mis valgus sääl Porkuni tiigi pääl
käib heitlevalt üles ja alla,
eeroosest suvel ja talvel jääl
kui põlev süda lööb valla?
(M. Under)

Lugu seisusekohatu armusuhte eest oma vendade poolt jääauku uputatud mõisapreilist Barbara von Tiesenhausenist on üks jõuliselt oma elu elanud legende. Ajaloolise tõepõhjaga lugu on oma traagilisuses olnud nii mõjuv, et on jäädvustunud nii kogukondlikku mällu kui ka rahvapärimusse.
Tiesenhausenite esiisad olid Liivimaale tulnud juba 13. sajandi alguses ja saanud Tartu piiskopi vasallideks. Barbara von Tiesenhauseni ja Franz Bonniuse traagiline lugu lõi 16. sajandi Liivimaal omajagu laineid. Balthasar Russowi kroonikas mainitakse seda esmakordselt Jürgen von Tiesenhauseni langemisest kõneldes, kui tehakse juttu ka tema õe tapmisest. Teine kroonik Johann Renner räägib, kuidas Jürgen koos vendadega olla esmalt lubanud õe kaasavarast ilma jätta, siis ta aga jää alla toppinud. Dokumentaalsed allikad Barbara ja Franzi loost on napid ja pärinevad ajast peale Barbara surma.
Nendest algallikatest on alguse saanud mitmed kirjanduslikud ja kunstilised tõlgendused. Kuigi lugu toimus ajalooliselt Rannu mõisas, saab rahvapärimuses Barbara von Tiesenhausenist Porkuni preili. Arvatavasti tuli lugu traagiliselt hukkunud preilist Porkunisse koos Tiesenhausenitega. Porkuni mõis läänistati Tiesenhausenitele Gustav II Adolfi poolt 1628. aastal. Ilmselt levisid lood Barbara saatusest suguvõsaga seonduvalt suust suhu ja jõudsid nii ka Porkunisse.
Porkuniga seotult kirjutab sellisest pärimusest esmalt O. W. Masing Marahwa Näddala-lehes 1825. aastal. Masing asetab juhtunu Porkunisse, jätab mainimata asjaosaliste nimed, pajatades, et rüütel olla koos õega Saksamaalt Eestimaale tulnud. Masingu järgi topitakse preili jõululaupäeval kotti, lisatakse suur kivi ja lastakse kott siis jõkke jää alla. Masing kirjutab, kuidas ta 1796. aastal käis isiklikult Väike-Maarjas; Porkuni kantsi varemeil istudes mõtiskles ta muistseist koledusist.
Eesti rahvapärimusse põlistas loo F. R. Kreutzwald, kes pani selle kirja „Eesti rahva ennemuistsetes juttudes“. 1885. aastal pöördus Barbara-teema juurde baltisaksa tuntuim kirjanik T. H. Pantenius, kes vormis sellest baltisaksa kirjanduse šedöövri – romaani „Die von Kelles“. 1920. aastatel asusid umbes üheaegselt Barbara teemat käsitlema Marie Under ja Aino Kallas, kellest esimene tugines eesti, teine baltisaksa kirjanduslikule traditsioonile. Marie Underi 1927. aastal valminud ballaad „Porkuni preili“ lähtub Kreutzwaldi töödest.

Allikad:
Annist, A. 1966. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad.
Kreem, J., Lukas, L. 2008. „Romeo ja Julia“ Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid Keel ja Kirjandus. 3.
Maiste, J. 2005. Eestimaa mõisad.
Omadused:
Teema

Kirjandus ja kultuurilugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.1873269

Pikkuskraad: 26.1957635

L-EST 97

x: 6563036.6
y: 625490.3

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee