100 lugu matkateelt

1927 – valmis Metsanurme küla Rehemetsa talu uus rehehoone

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.26665278

Pikkuskraad: 24.66113056

L-EST 97

x: 6570004.9
y: 537703.4

Asukoht

Peraküla-Aegviidu matkatee

Rehemetsa oli minevikus olulise talitee ääres asunud kõrtsitalu. Vana kõrtsimaja lagunes 1890. aastate paiku ja mõis otsustas uue ehitada. Uus rehetare rajati eelmisest suurem ning rohkete ilustustega. Ehitust olevat juhendanud mõisa ehitusmeister Grünberg, kes talu mõisalt ära ostis. Hiljem müüs ta talu mõisale tagasi ning Rehemetsale asus elama mõisa metsavaht Hans Laur koos oma perega. 1926. aastal enne jõule põles talu maani maha.
Ajad olid muutunud, ehitustraditsioonid samuti. Rehielamu asemele ehitati elumaja ja rehi eraldi. Ahjuga rehetuba ehitati palkidest, kuid rehealune osa karkassehitisena. Rehepeks käis sel ajal juba masinatega, küll aga tekkis vajadus käsitsi reht peksta sõja ajal, kui kütteõli nappis. Kuna Rehemetsa talu rehi oli külas ainuke, kasutasid seda ka teised külaelanikud.
Aastal 1997. asutati MTÜ Metsanurme, mis oli üks esimesi registreeritud külaühinguid Harjumaal ning on nüüdseks aktiivselt tegutsenud juba 20 aastat. Esimesed tegutsemisaastad möödusid külaelu korraldamise tähe all – heakorrapäevad, aktiivsusele ärgitamine, koostöö Saku vallaga jne. Seejärel käivitati juba suuremad projektid – Rehemetsa talu vana rehehoone taastamine külakeskuseks, matkaraja ja koduloomuuseumi loomine, koduloo uurimine ja kirjastamine.
Tähelepanuväärne on ka Metsanurmes asuv Rännaku talu, mis on üks arhitekt Erika Nõva projekti järgi ehitatud asundustaludest. 1930. aastate esimesel poolel anti endise Üksnurme mõisa heinamaadele välja kuus asundustalu. Koos paari kunagise mõisa renditaluga moodustus neist Metsanurme küla. Sellised uudismaakülad asutati Pätsi initsiatiivil ja riigi toetusel majanduskriisi leevendamiseks. Eelnevalt olid ette valmistatud talumajade projektid, ehitatud välja teed ja kraavid, ka anti soodsaid laene. Metsanurme küla uudismaatalud ehitati Erika Nõva projektide järgi kohapeal valatud betoonkividest, Uustalu aga savist. Erinevalt paljudest teistest tolleaegsetest uudismaaküladest on Metsanurme püsima jäänud. Rännaku talu, nagu ka naabertalud Kinga ja Uustalu, on ehedad näited asundustalude hoonestusest.

Allikad:
Sirp, A. 2005. Üksnurme mõis ja tema külad.
Aalde, R. Hallang, A. jt. 2008. Harjumaa pärandkultuurist.