100 lugu matkateelt
1928 – valmis Pikakose suvemaja
Aleksander Mohrfeldti on nimetatud Eesti lipu isaks. Just tema koostas teoloogiatudengina Eesti Üliõpilaste Seltsi põhikirja ning muretses sellele ülikooli rektori kinnituse. Just Mohrfeldti Tartu korteris valiti Eesti lipu värvideks sinine, must ja valge. Ta oli üks neist kahekümne kahest EÜS-i liikmest, kes 4. juunil 1884. aastal osales Otepää kiriklas lipu pühitsemisel, kusjuures tema seadis kokku muusikalise kava ja oli laulujuht. Pärast ülikooli lõpetamist teenis Mohrfeldt oma prooviaasta Peterburis Jaani kirikus Jakob Hurda juures ning abiellus Hurda tütre Matildega. Järgmised kakskümmend aastat töötas Mohrfeldt Novgorodi luteri kiriku õpetajana, kogu kubermangu peale oli koguduseliikmeid 47 000. 1908. aastal kutsus vastloodud Tallinna Pauluse kogudus Mohrfeldti endale õpetajaks. 1920. aastal sai Mohrfeldtist Tallinna praost.Vabariigi algaastatel tekkis Mohrfeldtil ja ta väimehel, Estonia teatri ooperisolistil Karl Viitolil mõte rajada Valgejõe orgu Pikakose suvekodu. Hanno Kompuse projekti järgi alustati ehitusega 1925, sisse koliti 1928. aastal. Majja pandi ümbruskonna esimene telefon ja rajati esimene kohalik elektrijaam. Mohrfeldti tütrel Helmil, kes oli klaveriõpetaja, oli traditsioon, et õpilased veetsid oma viimase suve enne lõpueksameid Pikakosel puhates ja harjutades. Lisaks sellele käis Pikakoselt läbi aukartust äratav hulk eesti muusika- ja kultuuritegelasi. Liina Reimanile ja tema abikaasale Raimund Kullile oli juba projekteerimisel arvestatud oma tuba teisel korrusel. Pikakosel puhkasid ka Ants Lauter ja Erna Villmer. Nii Ants Lauter kui Karl Viitol olid kirglikud kalamehed.
Gustav Ernesaks meenutab:
„Valgejõe metsades avanes võimalus täiesti segamatult metsameest mängida. Üürisin Juula-nimelise metsamemme käest vanaonni. Viitolite majas oli alles veel osa Jakob Hurda raamatukogust, selles majas puutus näppu Hurda „Vana Kannel“. Lehitsedes leidsin kaks parajat teksti, üks oli „Hakkame, mehed, minema“ ja teine „Oli mul rikas ristiisa“. Võtsin need siis metsa kaasa, kiirelt valmis nurgeline meeskoori laul „Hakkame, mehed, minema“ ja naiskoorile „Oli mul rikas ristiisa“. Samasse metsamajakesse kuulub veel soololaul „Alla valgete kaskede“.“
1938. aastal suri Aleksander Mohrfeldt, eestistatud nimega Mäevälja. Kohalike inimeste austuse märgina kanti kirstu õlgadel kolm kilomeetrit Narva maanteeni.
Sõda paiskas Pikakosega seotud inimesed laiali. 9. märtsi 1944. aasta Tallinna pommitamine oli eriti traagiline Viitolitele – Karl ja Helmi said mõlemad mürsukillust haavata, Karl suri haiglas.
Pikakose on sellisena säilinud tänu praeguse pererahva Sundjate tööle ja hoolele.
Allikas:
Elstrok, H. 1995. Kõrvemaast põhjarannani: Kuusalu kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia.
Talvik, M. 2011. Ajavaod. Pikakose mosaiik. 23.10.
Omadused:
Teema
Kirjandus ja kultuurilugu
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 59.499381
Pikkuskraad: 25.794745L-EST 97
x:
6597105.6
y:
601647.7
Asukoht
Oandu-Aegviidu matkatee