100 lugu matkateelt
1931 – Märjamaal valmis Lääne-Eesti Ühispanga hoone
20. sajandi alguses leidus aina rohkem inimesi, kellel oli vaba raha ja kes soovisid seda investeerimiseks välja laenata. Esimesed rahandusega tegelevad eestlaste ühisused (rahaasutused) tekkisid 20. sajandi alguses. 1911. aastal asutati Märjamaa Laenu-Hoiu Ühisus, tulevase Läänemaa suurima finantsasutuse eelkäija.Esialgu asus Märjamaa Laenu-Hoiu Ühisus vallamajas ja tegutses laenude andmise ning raha hoiule võtmisega igal pühapäeval kahe tunni jooksul, hiljem ka laupäeviti samal ajal. Algus oli raske – inimesed usaldasid rohkem naabruses asuvaid pikemat aega tegutsenud laenuühisusi. Samuti nappis Märjamaa ühisusel omavahendeid ning kõigi laenusoovide rahuldamiseks tuli omakorda raha laenata. Ajapikku aga kasvas usaldus panga vastu ning raha hoiustati üha rohkem. 1919. aastal kolis pank ühte tuppa Märjamaa Tarvitajate Ühisuse hoones.
1928. aastal sai pank enda käsutusse kunagise hobupostijaama krundi, kuhu hakati oma hoonet ehitama. 1930. aastal osteti hoone krunt riigilt lõplikult välja ja pangaga liideti Velise Laenu-Hoiu Ühisus. Nimeks sai Lääne-Eesti Ühispank. Alates 1924. aastast oli panga juhatajaks Hans Littover, kelle juhtimisel kujunes asutus Läänemaa suurimaks pangaks ja kuulus Põhja-Eesti esikolmikusse. 1939. aastal planeeriti uue pangahoone ehitust, maa oli eraldatud ja projekt valmis, kuid 1940. aastal pank riigistati. 1941. aastal küüditati panga juhataja Hans Littover Siberisse.
Allikad:
Mesila, T. (koost.) 2014. Märjamaa 650.
Omadused:
Teema
Külaelu ja seltsitegevus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 58.9097824
Pikkuskraad: 24.4327723L-EST 97
x:
6530146.9
y:
524937.1
Asukoht
Penijõe-Aegviidu matkatee