100 lugu matkateelt

1934 – Eestisse saabus kuulus inglise kirjanik Herbert George Wells

Omadused
Teema

Kirjandus ja kultuurilugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.2406851

Pikkuskraad: 25.6792976

L-EST 97

x: 6568126.0
y: 595832.0

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee

1910. aastal päris Jäneda mõisa Johann von Benckendorff. Tema abikaasa Maria Zakrevskaja-Benckendorff (hiljem Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg) oli saladuslik daam, kelle elu oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid kuulsate meestega nagu diplomaat ja ajakirjanik sir Robert Brucke Lockhart, kirjanikud Maksim Gorki ja Herbert George Wells.
Maria ehk Mura tutvus kuulsa inglise ulmekirjaniku Herbert George Wellsiga 1920. aastal, kui Wells külastas Venemaal Maksim Gorkit ja hea keelteoskusega Mura määrati Wellsile tõlgiks. Wells armus juba siis Murasse ning 1934. aastal tõi armastus Wellsi Jänedale Kalijärve äärde, külla Murale, kes parasjagu oma laste Pauli ja Tanja juures viibis.

Maria tütar Tanja Alexander meenutab:

„Wells oli tollal energiast ülevoolav kuuekümne kuue aastane mees. Enne ta päralejõudmist närveeris Mura ilmselt, kartes, et Wellsi meelest on vast elu Kallijärvel liiga primitiivne ja mugavusteta. Wells aga meeldis kõikidele ja sobis kõigi majalistega suurepäraselt, aitas meil heinagi teha (…) Kallijärvel tegi H.G hommikuti oma tööd, enne lõunasööki tuli meie seltsi järve äärde. Sel suvel andis ta viimast lihvi oma autobiograafia teisele köitele, mille viimane peatükk lõpeb sõnadega: „Lõpetan selle autobiograafia ühes rahulikus ja sõbralikus majas väikese järve kaldal Eestimaal.““

Et kuulus kirjanik soovis avalikkuse tähelepanu vältida, jäi tema saabumine esialgu märkamata. Ajakirjandus avastas Wellsi alles siis, kui ta oli juba neli päeva Eestis viibinud. Kirjanik keeldus intervjuud andmast ja nii tutvusid ajakirjanikud ümbruskonnaga, küsitlesid lähikondlasi ja naabreid. Päevaleht kirjutas, et Wells teeb koos daamidega pikki jalutuskäike, mis ulatunud kuni Aegviiduni, mängib Maria lastega võrkpalli ja käib Kalijärve ääres kala ning vähki püüdmas. Küll aga õnnestus pealetükkival Päevalehe ajakirjanikul veenda Wellsi ühel fotol poseerima, ähvardades teda vastasel korral salaja pildistada. Ajaleht Postimees kirjutas, et Wells naudib Eesti loodust, püüab kala ja on õnnelik, et teda ei tülita ajakirjanikud –vähemalt mitte kuigi suurel määral.
Pärast mõnenädalast puhkust lahkus Wells koos Maria ja tema lastega Londonisse. Mariast ja Wellsist said elukaaslased, ehkki nad ei abiellunud kunagi.

Herbert George Wells (1866-1964)

Inglise kirjanik Herbert George Wells oli üks ulmekirjanduse alusepanijaid. Wells ennustas juba 20. sajandi algul aatomienergiale suurt tulevikku, nägi ette lennunduse tähtsust ja püüdis aimata selle arenemisteed. Wellsi huvitas väga, missugust mõju võib tehniline progress avaldada inimkonna saatusele.
H. G. Wellsile tõid kuulsuse romaanid „Ajamasin“ (1895), „Doktor Moreau saar“ (1896), „Nähtamatu“ (1897), „Maailmade sõda“ (1898), „Esimesed inimesed kuul“ (1901), „Inimjumalad“ (1923).

Allikad:
Herbert Wells Eestis. 1934. Päevaleht. 6. august.
Jäneda Wells ja Londoni udu. 1934. Postimees. 8. august.
Kruus, O. 1979. Herbert George Wells Eestis. Keel ja Kirjandus. 6.
Kuidas H. G. Wells suvitab Eestis. 1934. Päevaleht. 7. august.
Alexander, T. 1995. Lapsepõlv Eestis.
Omadused:
Teema

Kirjandus ja kultuurilugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.2406851

Pikkuskraad: 25.6792976

L-EST 97

x: 6568126.0
y: 595832.0

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee