100 lugu matkateelt

1938 – avati Nelijärve Turistide Kodu

Omadused
Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.2664141

Pikkuskraad: 25.6497873

L-EST 97

x: 6570949.5
y: 594077.8

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee

Tihe okaspuumets varjab eemalt kodu ränduri eest. Ta kasvab su silme ette äkki kui nõialoss. Õu on tilluke, liivatatud, ka alla järvele viivad terrassid on kaetud liivaga. Ja järv ise – sügav, must teda ümbritsevate puudega on kui silm metsatihnikusse pistetud. Rannas kaks värskelt värvitud lootsikut ketis, eemal järvel väike punase katusega luikedemajake. Veepind on nii puhas, läikiv – ja sile nagu oleks ta poleeritud: kui kõlaks valss oleks isu ta pinnal tiirelda kui põrandal. Õhk täis okaspuude vaigulist lõhna, vaiksed teerajad meelitamas metsa. Inimene, kes armastad loodust ja rahu, ära jäta Aegviidu Turistide Kodu külastamata!“ (M. Kiivet, 1939)

Turistide Kodu hakati riigihoidja Konstantin Pätsi korraldusel Aegviidu lähedale Nelijärvele rajama 1937. aasta kevadel. Ehitamist teostas sihtasutus Turismi Keskkorraldus Eestis, ehitati Herman Perna kavandi järgi.
1938. aasta juulis külastajatele avatud Aegviidu Turistide Kodu sai kohe populaarseks puhkekohaks nii suvel kui ka talvel. 1938. aasta sügisel külastas turistide kodu ka president Päts. President kinkis kodule kaks luike, kelle eluasemeks sai Purgatsi järv. 1939. aasta jooksul ööbis turistide kodus 566 inimest.
Turistide kodus oli 11 võõrastetuba kokku 32 voodiga, söögisaal, suur eeskoda, teenijate ja ökonoomi eluruumid, 3 duširuumi, 1 vannituba ja suur rõdu. Muude kõrvalruumide hulgas leidus ruumikas panipaik suuskade jaoks. Majas oli keskküte, veevärk ja elekter. Külastajate jaoks avati Nelijärve raudteepeatus ja ehitati tee rongipeatusest turistide koduni. Aegviidu Turistide Koju oodati puhkajaid ka talvel, lisaks ümbruskonda rajatud suusaradadele oli järvel avatud liuväli ja karussell, kasutada sai kelke.
Aastast 1948 tegutses endine turistide kodu Aegviidu-Nelijärve turismibaasi nime all. Talvel töötas seal suusabaas, mis oli populaarne sportlaste ning kooliõpilaste seas. Suvel suudeti korraga majutada kuni 200 inimest (osa majutati telkidesse, mida sai ka laenutada) ning talvel kuni 90 inimest. Korraldati isetegevusõhtuid, viktoriine ja kontserte ning 1950. aastate teises pooles tehti algust filmide näitamisega. Purgatsi järve kaldale oli ehitatud vettehüppetorn, samuti oli turistide käsutuses paadisadam 15 sõudepaadiga. Turismibaasi juures asusid palliväljakud ning võimlemiskoht.
2003. aastal renoveeriti hoone Nelijärve Puhkekeskuse Pääsu Villaks.

Allikad:
Kiivet, M. 1939. Autol Tallinnast Jänedale. Turismi Uudised. Kevad.
Mida kirjutab ajakirjandus suvituse alalt. 1938. Turismi teataja. 2.
Sihtasutise „Turismi Keskkorraldus Eestis“ 1938. aasta tegevuse aruanne. 1939. Turismi Uudised. Kevad.
Sihtasutise „Turismi Keskkorraldus Eestis“ 1939. aasta tegevuse aruanne. 1940. Turismi Teataja. 1.
Tomingas, M. 2015. Siseturism Eesti NSV-s aastatel 1946-1960: Üleliidulise Ametiühingute Kesknõukogu Turismi-Ekskursiooni Valitsus ENSV-s tegevuse näitel. Magistritöö.
Vabariigi president Aegviidus. 1938. Postimees. 26. september.
Omadused:
Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.2664141

Pikkuskraad: 25.6497873

L-EST 97

x: 6570949.5
y: 594077.8

Asukoht

Kauksi-Aegviidu matkatee