100 lugu matkateelt
1939 – Olümpiatee suurprojekti raames asfalteeriti Märjamaal Pärnu maantee
1938. aastal oli Jaapan seoses sissetungiga Hiinasse sunnitud loobuma olümpiamängude korraldamise õigusest. Selle õiguse sai endale Soome. Selline asjade käik oli meelepärane ka eestlastele – oma rahvast ja kultuuri tutvustades loodeti turismi elavdada ning ennenägematu turistide voo pealt suuri summasid teenida.Peamiseks eesmärgiks sai Helsingi olümpiamängudele suunduvaid autoturiste nii palju kui võimalik läbi Eesti sõitma meelitada. Eesti Statistika 1938/39 aastakogumiku kohaselt külastas Eestit 1938. aastal 771 mootorsõidukit, neist sõiduautosid 686, mootorrattaid 55 ja busse 12. Eesti muutumisega olümpiatee osaks pidi meie teedevõrk olema valmis nädala jooksul vastu võtma 4000–6000 autot. Autode koguarv Eestis jäi sel ajal ligikaudu samasse vahemikku. Nii suurt liiklust polnud Eesti teedel varem nähtud.
Olulise probleemina tõusis päevakorda teeolude parandamine. 1938. aasta augustis saabus Eestisse Soome autoklubi president G. Went. Läbirääkimistel maanteede talituse direktori M. Grasbergiga jõuti esialgsele kokkuleppele, et transiitteeks kujuneb Laatre-Pärnu-Tallinna maantee, kusjuures peaaegu pool Pärnu ja Tallinna vahelisest teest tuli katta asfaldiga ning ülejäänud osa muuta tolmuvabaks. Asfaltteede kogupikkus Eestis oli 1930. aastate lõpus ligikaudu 35–40 km. Laatre-Pärnu-Tallinna maantee kordaseadmine oleks kokku nõudnud 3,14 mln krooni, mis oli tolle aja kohta väga suur summa. Suurema tööna tuli Tallinna-Pärnu maanteel õgvendada 55 km teid. Kõik muna- või klompkiviteed tuli asulatevahelistel lõikudel asendada püsikattega, mujal kivialusel kruusakattega.
Täit kindlust, kas Eesti maanteed üldse Olümpiatee osaks saavad, meie teedeehitajatel ei olnud. Lisaks Eestile huvitas Olümpiatee mõte Skandinaavia riike ja meie lõunanaabrit Lätit. Läti asus Eesti halbadele teeoludele viidates tõsisele propagandarünnakule, mille lõppeesmärgiks oli selline asjakorraldus, et läbi Baltikumi Soome suunduvad autoturistid jätaksid oma sõiduvahendi Riiga ning sõidaksid sealt edasi juba rongi või laevaga. Naabrid said siiski kokkuleppele ning selle tõestuseks korraldati 1939. aasta veebruaris Riias Eesti, Läti ja Leedu ühine nõupidamine, kus otsustati edaspidi ühiselt töötada. Koostöö märgiks pidi kujunema kolme Balti riigi ühine autoteede kaart deviisiga „Sõit Helsinki olümpiaadile läbi Balti riikide“.
Läänemaad läbis olümpiatee 40 km ulatuses. Suurimad tee-ehitustööd pidid toimuma Märjamaa ümbruses. Kahe uue raudbetoonist silla (Jädivere ja Konnasilma) ehitamise käigus nähti ette tee õgvendamine. Juulis käis Läänemaa abimaavanem koos maavalitsuse sekretäri ja kohalike vallavanematega ringsõidul, et tutvuda Tallinna-Pärnu maantee äärsete hoonete seisukorraga. Ringsõidu tulemusena leiti, et Läänemaal vajaks 540 Olümpiatee äärde jäävat hoonet korrastamist ja värvimist. Värvimistöödeks kavatsesid maavalitsused soovijatele tasuta punast värvimulda anda. Kavatseti nõuda ka tee äärde jäävate varemete sundkoristamist. Märjamaa vallavalitusel oli plaanis ajutiselt tööle palgata aednik, kes annaks majaomanikele juhtnööre aleviku majade eesaedade korrastamiseks.
1939. aasta augustiks oli Märjamaa ümbruses jõutud tee mitme kilomeetri ulatuses õgvendada ning alevikusisene tee 1,5 km ulatuses asfalteerimistöödeks ette valmistada. Kuigi kava kohaselt pidid Tallinna-Pärnu maantee ehitustööd jõudma lõpusirgele juba 1939. aasta sügiseks, tõmbas 1. septembril alanud Teine maailmasõda kavadele kriipsu peale. Kütte- ja määrdeaine puudusest tingitud raskuste tõttu maantee valmimine hilines. Ja ehkki ehitustööd pidi lõplikult valmis saama 1940. kesksuveks, seda siiski ei juhtunud. Helsingi olümpiamängud jäid Talvesõja kahjustuste ja Euroopas hoogustunud sõjategevuse tõttu pidamata.
Allikad:
Mesila, T. (koost.) 2014. Märjamaa 650.
Rääsk, M. 2004. Suurprojekt „Olümpiatee“. Teeleht.1.
Uus Eesti. 1939. 11. juuli
Omadused:
Teema
Külaelu ja seltsitegevus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 58.8970549
Pikkuskraad: 24.4132905L-EST 97
x:
6528722.2
y:
523823.3
Asukoht
Penijõe-Aegviidu matkatee