100 lugu matkateelt

1941 – Kautla lahing

Omadused
Teema

Sõjad ja okupatsioonid

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.1278611

Pikkuskraad: 25.4454389

L-EST 97

x: 6555250
y: 582759.5

Asukoht

Ikla-Aegviidu matkatee

Eestlane on keerulistel aegadel ikka metsast varju otsinud. 1941. aasta suveks oli nõukogude võim kehtinud Eestis aasta aega. 14. juunil 1941 oli toimunud küüditamine, kümned tuhanded inimesed olid viidud Siberisse. Pärast Saksamaa kallaletungi NSV Liidule kuulutas Stalin 3. juulil 1941 oma kurikuulsas raadiokõnes välja põletatud maa taktika – taganemisel tuli vaenlasele loovutataval alal hävitada kõik ressursid. Eestis jäi see ülesanne hävituspataljonidele.

Kuna piirkonna inimeste kogemused ja kartused läbiviidava hävituse osas olid tõsised, siis varjuti ümbruskonna metsadesse. Oma osa andsid sellise otsuse langetamisse ka kuuldused Kautla kanti saabunud ja sealkandis baseeruvast Soomes moodustatud Erna grupist. Varjumise üheks ajendiks oli ka see, et 24. juulil olid punased maha põletanud Simisalu talu ja mõrvanud pererahva, 53-aastased Gustav ja Rosalie Viljamaa.Venelased taganesid Eestist ja üleüldine vabadusejoovastus oli valdav just metsavendade hulgas. See enneaegne rõõm aga sai saatuslikuks, kuna piirkonna sõlmpunktidesse paigutatud valve pidas paremaks koju minna – nende arvates oli võit ju käes. 31. juuliks koondati 1000-meheline nõukogude sõjaväeosa Ardusse, Viljandi hävituspataljon Paunkülla ja Tallinna hävituspataljon Voosele. Hommikul kella 8–9 vahel algas haarang. Mõni kilomeeter enne Kautlat oli Sae metsavahikoht, kus põletati elusalt metsavaht koos abikaasaga.

Hävituspataljon jõudis Kautlasse ootamatult. Algas lahing, kus Erna võitlejad ja metsavennad katsid tsiviilisikute taandumist. Langenuid oli mõistagi mõlemal poolel. Kautlas mõrvati seitse inimest, kellest osa heideti elusalt tulle (kõik suurtalu hooned süüdati), osa tapeti muul moel.5.–6. augustil sai teoks metsik talude põletamine. Kohalike inimeste kinnitusel tegeles sellega põhiliselt lätlastest moodustatud hävituspataljon. Tuleroaks läksid Selisaare, Sikemäe, Määrasmäe, Kubja, Kannukse, Keidamäe, Sepa, Väljataguse, Liivaku, Uustalu, Treieli, Vanapere, Nahkru, Sandi, Rätsepa, Kanarbiku, Härjasilla, Kasemetsa, Lepiku, Nooda ja Metsa talu. Samuti põletati maha strateegilisteks objektideks nimetatud Ardu koolimaja, puidust vana koolimaja nimega Koolirehi, Ardu meierei ja Paunküla viinaköök.

Suure sõja kontekstis oli tegemist õige tühise episoodiga, kuid sõjasündmusi ei mõõdeta kunagi vaid langenute arvu järgi. Erna grupi liikmed olid mehed, kes astusid Eestis esimeste seas nõukogude võimu vastu välja, relv käes. Seda mitu korda taastatud mälestusmärki on nad igati väärt.1994-2011 peeti iga aasta augustis Erna grupi mälestuseks rahvusvahelist sõjalis-sportlikku võistlust Erna retk. Eesti Skautide Ühing korraldab igal aastal Erna matka, mille lõpetamine toimub Kautlas.

Allikad:
Liim, J. 2006. Kautla lahingud. Kultuur ja Elu. 4.
Omadused:
Teema

Sõjad ja okupatsioonid

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.1278611

Pikkuskraad: 25.4454389

L-EST 97

x: 6555250
y: 582759.5

Asukoht

Ikla-Aegviidu matkatee