100 lugu matkateelt

1942 –Kadõni ristimännile lõigati rist Albert Kendra mälestuseks

Omadused
Teema

Inimene ja loodus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 57.6597389

Pikkuskraad: 26.880022

L-EST 97

x: 6394527.3
y: 671878.3

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

Lõuna-Eestis võib matkaja tee ääres märgata puid, millele on lõigatud ristimärgid. Ristipuud on osa vanast matusekombestikust, mida tänase päevani Kagu-Eestis, ennekõike ajaloolisel Võrumaal järgitakse. Sealse matusekombestiku üks rituaale on risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda.
Risti puusse lõikamise kombe aluseks on arusaam puust kui hinge asupaigast. Tõenäoliselt tuleb puusse risti lõikamise traditsiooni algust otsida kristluse-eelsest animistlikust ajast, kus surnute hauatagust elu kujutleti varasema elu jätkuna samas metsas, kuhu surnukehad jäeti (või hilisemal ajal ka maeti). Surnutekultuse muutudes tekkis kujutelm väljaspool surnukeha elavast hingest, kes mõnikord võis olla pahatahtlik; ajapikku hakati halba kartma kõigilt surnutelt. Eesti usundis ei pääsenud hing manalasse, kui surnule polnud ohverdatud. Seepärast tuli surnute hingi mälestusohvritega lepitada ja tõrjemaagiliste toimingutega tõkestada nende tee matusepaigalt koju. Ristiusu levides kinnistus ristimärk kui kurja tõrjevahend ning süvenes uskumus, et kodukäija ei saa ristist mööda minna.
Mitte iga puu ei sobi risti kandma. Ristipuu asukoha valik oleneb maastikust, kuid üldjuhul märgib see piiri, millest üle viiduna jätavad lähedased lahkunuga lõplikult hüvasti. Lõuna-Eesti ristimetsad asuvad kas surnuaia vahetus läheduses või nn kirikuteel, küla ja surnuaia vahele jäävas metsatukas. Iseloomulikult on sealsetel puudel rohkem kui üks rist, sest lähisugulaste ristid püütakse lõigata samale puule.
Ristipuu peab olema esteetiline: ilus ja tingimata elus puu, mis maanteele hästi ära paistab. Liikidest on eelistatuim mänd. Männikoorde lõigatud ristid on kaua näha, kuuse- või kasetüvesse lõigatud ristid aga armistuvad üsna ruttu. Paiguti on säilinud uskumus, et naissoost surnu hing siirdub lehtpuusse, ning seetõttu püütakse rist, kui vähegi võimalik, lõigata kasele. Risti lõikab puusse tavaliselt lahkunu meessoost sugulane. Kui rist on valmis, järgneb rituaalne viina ja suupiste pakkumine, mida nüüdisajal ei tõlgendata enam kui ohvritoimingut, vaid kui üht täitmist nõudvat kommet.
Vana tava kohaselt ristipuudelt oksi ei murta ja neid puid ei langetata. Kes reeglite vastu eksib, olgu siis teadmatusest või meelega, seda tabab uskumuse järgi karistus. Ristipuud on tänaseks ainulaadsed kogu Euroopas, ehk isegi terves maailmas.
Peraküla-Ähijärve matkatee äärde jääb teiste hulgas ka Kadeni ristimänd (Kadõni petäi). 1942. aastal lõigati puusse rist Sosva vangilaagris hukatud Eesti poliitiku Albert Kendra mälestuseks.
Albert Kendra sündis 1883. aastal ning sai alghariduse Rõuge kihelkonnakoolis. 1909 lõpetas ta Soomes põllutöökooli. Peale Eesti iseseisvumist töötas Albert Kendra Võrumaal põllutööministeeriumi maakorralduse instruktorina, õpetajana Vigala põllutöökoolis ning pidas Viitina vallas talu. Albert Kendra kuulus Isamaaliitu ning oli selle organisatsiooni Ristemäe osakonna esimees.
1938. aastal valiti Albert Kendra 2720 häälega Riigivolikogusse Võrumaal moodustatud 76. valimisringkonnast, kuhu kuulusid Misso, Vastseliina, Saaluse, Haanja, Laitsna-Rogosi, Viitina ja Krabi vald. Kendra valimisega oli seotud mõningane segadus. Esialgu kuulutati võitjaks üks tema vastaskandidaatidest, Võru maavalitsuse esimees August Kohver 2759 häälega. Kui viga valimistulemustes välja tuli, peeti esialgu selle põhjuseks eksimust valimistulemuste telefoni teel edasiandmisel. Hiljem selgus, et Vastseliina vallasekretär Vidrik Hallap oli osa Albert Kendra valimissedeleid Kohvri omade vastu välja vahetanud ning valimisprotokolli võltsinud. Vallasekretär Vidrik Hallap mõisteti valimistulemuste võltsimise eest kaheks aastaks vangi. 1941. aastal Albert Kendra arreteeriti, viidi Siberisse ning hukati Sosva vangilaagris.
Ristipuude asukohtadega saavad huvilised tutvuda maa-ameti kohapärimuse kaardirakenduses. Lisaks ristipuudele on selles rakenduses võimalik samal ajal kaardil vaadata kultuurimälestisi, looduskaitse- ja pärandkultuuriobjekte, rahvusparkide mälumaastike projektide käigus talletatud pärimuslikke kohanimesid ja lugusid. Aluskaardiks saab valida eri tüüpi tänapäevase või ajaloolise kaardi. Rakendus töötab nutiseadmetes ning näitab ka kasutaja asukohta kaardil (https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA22H5).

Allikad:
Kõivupuu, M. 2009. Hinged puhkavad puudes.
Torp-Kõivupuu, M. 2003. Ristipuude teedel. Eesti Loodus. 7/8.
Veel uus mees riigivolikogusse. 1938. Vaba Maa nr 50. 1. märts.
Võltsitud valimistulemused Võrumaal. 1939. Maa Hääl nr 122. 25. oktoober.
Omadused:
Teema

Inimene ja loodus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 57.6597389

Pikkuskraad: 26.880022

L-EST 97

x: 6394527.3
y: 671878.3

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee