100 lugu matkateelt

1948 – loodi Kilingi-Nõmme metsamajandi utiilitsehh Maranale

Omadused
Teema

Metsanduslugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.1587555555556

Pikkuskraad: 24.9391444444444

L-EST 97

x: 6446803.7
y: 555284.9

Asukoht

Ikla-Aegviidu matkatee

Aastatel 1948–1949 moodustati metsamajandite juurde isemajandavad abiettevõtted ehk utiilitsehhid. 1954. aastal nimetati utiilitsehhid puit-laiatarbekaupade tootmise tsehhideks, nende töötajate arvu suurendati. Metsamajandites hakati ehitama saeveskeid, kastilauatsehhe ja tisleritöökodasid.
Kilingi-Nõmme metsamajandi utiilitsehh alustas tööd 1948. aasta juulis. 1964. aastaks oli majandi keskuse lähedale Maranale välja ehitatud Eesti metsamajandite suurim laiatarbetsehh, kus administratiivtööl oli 25 inimest ning töölisi, autojuhte ja mehaanikuid umbes 200. Maranal oli katlamaja koos puidukuivatiga, saeveski, puidutsehh, jäätmepuru-plaaditsehh, okkajahutsehh jt hooned. Lisaks saematerjalile ning höövellaudadele valmistati katuselaaste, krohvimatte, drenaažitorusid, aknaid, uksi, lavaraame, mööblit, kastilaudu ja kalakaste, puitlaastplaate, okkajahu, luudi ja vihtu, viljaredeleid, kirvevarsi, labidavarsi ning puitvilla.
Käbide lüdimiseks (seemnete käbidest eraldamiseks) ehitati Maranale käbikuivati, kus lüditi kõik metsamajandis korjatud käbid. Käbikuivati juures olev seemnehoidla mahutas 5 tonni okaspuuseemet.
1964. aastal oli Kilingi-Nõmme metsamajandis 83 taimlat üldpinnaga 18,5 hektarit. Otstarbekaks peeti väikeste, sageli kurnatud mullaga taimlate asendamist suurematega. 1976. aasta sügisel oli Kilingi-Nõmme metsamajandis veel vaid 20 taimlat, nende hulgas 14 hetkari suurune Marana taimla. Marana taimla oli piirkondlik ja selle ülesandeks pidi jääma ka teiste metsamajandite varustamine istutusmaterjaliga. 1968. aastaks olid Maranale ehitatud kilekasvuhooned seemikute kasvatamiseks. Tänapäevalgi kasvatatakse Marana taimlas metsa istutamiseks puutaimi.
1960. aastate lõpus said metsamajandid põllumajandite kõrval olulisemateks ettevõteteks maal. Seoses riigimetsa pindala suurenemise ja tööstustegevuse laienemisega ning 1967. aasta suure tormi tagajärjel suurenenud töömahuga paranes metsamajandite tehnikaga varustatus, suurenes puidu ümbertöötamine ja kujunesid uued tegevusalad nagu looduskaitsealane järelevalve, jahimajandus, kalamajandus, mesindus, puhkemajanduse korraldamine jne.
Metsamajandid likvideeriti 1992. aastal ning nõnda lõpetas ka Marana metsapunkt oma algsel kujul tegevuse.

Allikad: Etverk, I., Imet, K., Karoles, K. jt. 1998. Eesti riigimetsad ja nende majandamine 1918–1998.
Etverk, I., Meikar, T., Viilup, Ü. 2003. Pärnumaa metsad ja metsandus 20. sajandi teises pooles.
Omadused:
Teema

Metsanduslugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.1587555555556

Pikkuskraad: 24.9391444444444

L-EST 97

x: 6446803.7
y: 555284.9

Asukoht

Ikla-Aegviidu matkatee