100 lugu matkateelt
1952 – rajati Saesaare elektrijaam ja pais
Saesaare kärestik oli 1951. aastani Eesti suurim ja seda peeti ka kauneimaks. Kärestik oli paarsada meetrit pikk ja 30 meetrit lai, vee voolamiskiirus 3 m/s. Kärestik meelitas kohale nii loodushuvilisi kui kalamehi.Saesaare on oma nime saanud kunagi kärestiku ülaosas kahe jõeharu vahel olnud kivise saarekese järgi. Liigub pärimus, et vanal ajal olnud siin saeveski. Saesaare kärestiku moodustanud suured kivid pärinenud veski varemeist.
Hüdroelektrijaama projekt valmis 1950. aasta kevadel, kohe algasid eeltööd ja materjalide varumine. Palgid saadi Ahja jõe kaldametsadest ja parvetati ehituspaika, rajati tammi süvend ja algas selle ehitamine. Tammi muldkehasse lükati buldooseritega kokku Saesaare kärestiku kivid. 1952. aasta kevadeks oli elektrijaama tamm valmis. Mais suleti lüüsid ja algas veehoidla täitmine. Elektrijaama pidulik avamine toimus 28. detsembril 1952. aastal.
Ligi 9-meetrine tamm tekitas 54 hektari suuruse Saesaare paisjärve. Paisjärve rajamisel jäid Ahja jõe madalamad kaldakaljud ja liivapaljandid vee alla. Paisjärv uputas Oosemäe koopa. Koos jõeoru üleujutamisega kadusid kõik Saesaare ja Kiidjärve vahelised kärestikud ja jõekallaste allikad sügavale vee alla. Ühtlasi algas vette või poolenisti vee alla mattunud paljandite murenemine.
Saesaare elektrijaam töötas 1970. aastani. Tänapäeval on Saesaare paisjärv populaarne kanuumatkajate seas, järvel on võimalik lõbusõitu teha jõelaevaga Lonny.
Saesaare paisjärv on ilmselt üks tuntumaid näiteid sellest, kuidas inimene oma tegevusega ümbritsevat maastikku on kujundanud.
Allikad:
Esko, E. 2001. Karilatsi, Taevaskoja, Põlva.
Kumari, E. 1972. Ahja jõe ürgorg.
Omadused:
Teema
Inimene ja loodus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 58.114880
Pikkuskraad: 27.051564L-EST 97
x: 6445620.6
y: 679803.6
Asukoht
Ähijärve-Aegviidu matkatee