100 lugu matkateelt
1953 – Kõrvemaale rajati nõukogude sõjaväe õppepolügoon
Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest ja raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennukitelt ja helikopteritelt. Sõjaväe tegevus koondus peamiselt Soodla veehoidla ning Koitjärve raba vahelisele alale, Jussi järvestikust läänes paiknevaisse nn Jussi mägedesse, Kõnnu Suursoo lääneossa ning Pala tankodroomile Valgejõe idakaldal.Jussi nõmm on jääajal siin pikemalt peatunud ja sulanud liustikuserva loodud mõhnastik, kus leidub nii pealt tasaseid järskude nõlvadega lavamõhnu kui ka väiksemaid ümara kujuga küngasmõhnu. Lagedaks jäi siin osaliselt juba 1920. aastate ulatuslike metsaraiete ajal.
1960. aastatel, polügooni ajal, jätkusid raied, ala pommitati kahuri- ja reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Korduvate tulistamisest puhkenud tulekahjude tagajärjel moodustus ainulaadne kanarbikunõmm, mis meenutab pigem põhjamaa tundruid kui meie kodust maastikku. Peale lillaka kanarbikuvaiba leiab siit leesika tumerohelisi kogumikke, poro- ja põdrasamblike hallikaid laike, karutubaka leherosette ning kevadeti palu-karukella udupehmeid õisi ja seemnetutte.
Tänapäeval kipub nõmm võssa kasvama. Lihtsaim võimalus seda takistada oleks ehk uuesti lagedaks põletamine, kuid maapõu võib siin peita veel palju lõhkemata sõjamoona. Seetõttu hooldatakse nõmme siiski võsa raiudes.
Ümber Jussi nõmme paiknevad lavad, millelt sai tuld juhtida ja laskmise täpsust hinnata. Üldnimetuseks taolistele lavadele on nõukogudeaegsetel kaartidel antud Võssota Komandnaja. Ühele taolisele kõrgendikule – Venemäele – on tänaseks püstitatud vaatetorn.
Allikad:
Karofeld, E. 1997. Tuhkatriinu Põhja-Kõrvemaalt. Eesti Loodus. 5.
Omadused:
Teema
Sõjad ja okupatsioonid
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 59.36554167
Pikkuskraad: 25.70909722L-EST 97
x: 6582073.3
y: 597177.9
Asukoht
Oandu-Aegviidu matkatee