100 lugu matkateelt

1957 – asutati Matsalu riiklik looduskaitseala

Matsalu liigirikka linnuriigi esmaavastaja oli Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Valerian Russow, kes alates 1870. aastast korduvalt Matsalu külastas. Ta oli üks esimesi ornitolooge, kes plaanipäraselt Eesti linnustikku ja selle levikut uuris.

Aastatel 1928–1937 tegi Matsalus uurimistöid Eerik Kumari (tolleaegse nimega Erik Sits). 1933. aasta septembris ja oktoobris ilmus ajakirjas Eesti Mets tema artikkel “Ekskursioonipilte Matsalult”, kus ta muu hulgas kirjutas:

“Tagasihoidlik on see ümbrus, tagasihoidlik siinne rahvas, keegi ei tee reklaami sellele linnuparadiisile. Harva eksib siia turisti jalg, veel harvem üksik teadlane. Laiem rahvahulk tunneb Matsalu vaid nimepidi, ainult jahimehed teavad, et meie riigi läänerannikul asub pikk, kaugele maasse tungiv sopiline merelaht, mis vanade jahimeeste seas on ümbritsetud jumaliku aupaistega. Sügisel, kui noored pardid hakkavad lendama, tärkab siin elu. Siis voolab siia jahimehi igast ilmakaarest ja kogu roostik kajab päev läbi püssipaukudest. Õhtuti vuravad autod linna poole, viies kaasa rikkaliku saagi. Aga keegi ei kaitse siinset linnustikku, ei ole tuldud mõttele, et nii edasi kestes võib hävida kord kogu õitsev elu. Ainult vanemad kohalikud elanikud teavad jutustada ajast, millal Matsalu lahe linnustik oli veel kümnekordselt rikkalikum kui praegu.”

Esimese ettepaneku 600 hektari suuruse Matsalu linnukaitseala moodustamiseks Penijõe ja Kloostri vahelisele alale tegigi 1936. aastal Tartu ülikooli loodusteaduskonna üliõpilane Erik Sits. Kuna see piirkond oli tuntud ka hea linnujahialana, lükati ettepanek riigimaade ja -metsade valitsuse ning Tallinna Jahimeeste Seltsi vastuseisu tõttu tagasi.

Matsalu riiklik looduskaitseala loodi 1957. aastal ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 242. Matsalu linnuriik oli saanud kauaoodatud kaitse. Looduskaitseala esimeseks juhatajaks sai bioloog ja ornitoloog Olav Renno. Looduskaitseala suurus oli 11 000 hektarit maismaad ja üle 25 000 hektari veepinda.

1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik.

2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargi peamine eesmärk on kaitsta ja säilitada mitmekesist linnustikku, Lääne-Eestile iseloomulikke kooslusi ning Väinamere loodust. Samuti on olulisel kohal esivanemate kultuuri- ja ajaloopärandi hoidmine, mille tähtsaks osaks on pärandmaastike säilitamine ja traditsioonilise eluviisi soodustamine.

Kui 1958. aastal külastas looduskaitseala keskust Penijõel 180 inimest, siis 1963. aastal juba 8900. Tänapäeval külastab Matsalu rahvuspargi keskust Penijõel 5000–6000 inimest aastas. Linnuvaatlejatele on parim aeg Matsalu külastamiseks märtsist maini või septembris-oktoobris lindude kevad- ning sügisrände ajal. Et linnud saaksid segamatult puhata ja edasilennuks jõudu koguda, tohib sel ajal liikuda vaid teedel ja matkaradadel.

Allikad: Miilmets, A. 1981. Matsalu
Renno, O. 1965. Matsalu.
Sitz, E. 1938. Ekskursioonipilte Matsalult. Eesti Mets. 10-11.

×