100 lugu matkateelt

1957 – esimene katse kopra Eestisse taasasustamiseks

Omadused
Teema

Metsanduslugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.2683138888889

Pikkuskraad: 25.4849277777778

L-EST 97

x: 6570941.4
y: 584673.8

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus; viimased andmed tema kohta pärinevad aastast 1841.
1957. aastal tehti esimene katse kobras Eestisse taasasustada. Kümme Valgevenest pärit looma lasti sügisel lahti Jägala jõgikonda, kuid hiljem asurkond hääbus. Tõenäoliselt samal aastal ilmusid koprad Ida-Eesti veekogudele. Ligi kolmkümmend aastat oli kobras range kaitse all. Kagu-Eestis hakkas kopra asurkond jõudsasti kasvama 1970. aastatel ja liigi levila laiendamiseks hakati neid välja püüdma ning ümber asustama Kesk- ja Lääne-Eesti jõgedele. Eemärgiks oli tagada liigi arvukuse kiirem kasv ja leviala laienemine veekogudele, kuhu nende sattumine loomuliku rände teel oleks võtnud palju aega.
Kobraste püüki ümberasustamiseks alustati 1976. aastal ja järgneva kümne aasta jooksul püüti Eestis kokku 121 kobrast, kellest 115 õnnestus lahti lasta uutele veekogudele Eesti erinevates piirkondades. Selle töö tulemusena moodustusid uued kopra asurkonnad Pärnu ja Kasari jõgikondades ning Võrtsjärvel. Ümberasustamine kiirendas kobraste levimist Suur-Emajõe ülemjooksule ning Elva, Põltsamaa ja Pedja jõele. 1970. aastate alguses moodustus Lätist Koiva jõe vesikonnast sisse rännanud kobrastest elujõuline ja kiiresti kasvav asurkond Lõuna-Eestis.
Ei võtnud kaua aega, kui kobras muutus nii tegusaks, et kümme aastat pärast tema loodusesse levitamise algust kustutati ta looduskaitsealuste loomade nimekirjast ning alustati tõsisema jahipidamisega. Kui olümpia-aastal 1980 kütiti eriloa alusel esimesed viis kobrast, siis 2015/2016 hooajal kütiti Eestis ametliku statistika järgi 6678 kobrast. 2012. aastal oli Eestis Nikolai Laanetu andmetel 17 000–18 000 kobrast.

Kobras maastikukujundajana
Mitte ükski liik peale inimese pole võimeline oma elukeskkonda muutma nii suures ulatuses juba suhteliselt väikese isendite arvu juures, kui seda teeb kobras. Kopra elu- ja ehitustegevuse tulemusena tekivad paisjärved, muutub veekogu ja selle kaldaala taimkate, tekivad uued elupaigad, muutub märgatavalt veekogu ja selle kaldapiirkonna geo- ja hüdromorfoloogiline olukord. Suureneb ka setete koormus veekogus ja kallaste erosioon. Langetades toiduks puid, avab kobras kaldavööndi valgusele ja annab võimaluse uue iseloomuga kaldapuistu ja -taimestiku arenguks.
Madalate kallastega veekogudel, lammi- ja lodumetsades ujutavad koprad üle ulatuslikud kaldapuistute piirkonnad. Selle tõttu hukub enamik puid, põhjustades suuri muutusi kogu üleujutatud ja liigniiskuse all kannataval alal. Kuivanud ja mädanenud puud kukuvad ümber, nii et muutuvad valgustingimused. Avatud aladel hakkavad kasvama mitmed valgusnõudlikumad rohttaimed, mis parandab kopra toidubaasi, kuid samas loob võimalusi ka paljudele teistele liikidele.
Metsa- ja põllumajandusmaadel kipuvad kopra ja inimese huvid sageli ristuma, ja seda eriti seal, kus inimene oma tahtmist mööda loodust ümber on kujundanud – õgvendanud jõgesid ja ojasid ning rajanud kuivendussüsteeme. Inimene kaevab kraave, et enda jaoks liigset vett ära juhtida; kobras, vastupidi, paisutab vee üles, et oma elu paremini korraldada.

Allikad: Laanetu, N. 2012. Kobras läbi poole sajandi. Eesti Jahimees. 1/2
Laanetu, N. 2002. Kohus kopra üle. Eesti Loodus. 7/8

Omadused:
Teema

Metsanduslugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.2683138888889

Pikkuskraad: 25.4849277777778

L-EST 97

x: 6570941.4
y: 584673.8

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee