100 lugu matkateelt

1975 – Karjasoo külas algas ulatuslik metsakuivendus

Omadused

Teema

Metsanduslugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.551933

Pikkuskraad: 25.3367167

L-EST 97

x: 6490983.5
y: 577813.7

Asukoht

Ikla-Aegviidu matkatee

Matkatee ääres võib näha labidat hoidva karu kujutisega mälestuskivi, millel on kiri „Vändra metsakuivendajatelt 1025 ha 1975–1977 a“. Selliseid mälestuskive võib suurte maaparandusobjektide juurest leida üle kogu Eesti, ka matkatee äärde jääb neid paaris kohas. Ühelt poolt on tegemist mälestuskiviga konkreetsele kuivendusobjektile, kuid samas ka omamoodi ajastu sümboliga.
Metsaomaniku jaoks suurendab liigvee eemalejuhtimine ja soostumise vähendamine puidutootlikkust. Metsakuivendustööd algasid Eestis mõisametsades 19. sajandi esimestel aastakümnetel, sajandi lõpul alustati kuivendusega ka riigimetsades. 1899. aastal alustas Kilingi metsaülem Karl Aun metsakuivenduse projekteerimist, kusjuures ta ise loodis kraavitrassid, joonistas profiilid ja arvutas mullatööde mahu. Aastatel 1900–1911 kaevati Kilingi metskonnas umbes 60 km kraave.
Esimesed ekskavaatorid võeti metsade kuivendamisel kasutusele 1938. aastal, kuid metsade massilise masinatega kuivendamiseni jõuti alles 1950. aastatel. Enamik Eesti kuivendussüsteemidest ongi rajatud aastatel 1950–1980. Veel 1951. aastal kaevati 47% metsakraavidest käsitsi, 1955. aastal kuivendati labidaga vaid 9%.
Intensiivne metsade kuivendamine kestis kuni 1980. aastate lõpuni, hääbudes siis pea täielikult.
Tänapäeval on metsakuivendusel nii pooldajaid kui vastaseid. Kuivendamine, nagu ka iga teine looduse kujundamise viis, mõjutab mitte ainult kuivendatud ala, vaid ka selle ümbrust. Lisaks veerežiimile muudab kuivendamine elupaikade omadusi, taimestikku ja loomastikku.
Riigimetsas paiknevad kuivendussüsteemid umbes 490 000 hektaril metsamaast. Seega on üle poole RMK hallatavast riigimetsamaast kraavitatud ja kuivendusest mõjutatud. Nüüdisaegse metsaparanduse põhieesmärk on eelkõige korras hoida olemasolevad teed ja kuivendussüsteemid, et vältida puistute hukkumist ning tagada metsas liikumise võimalus.

Allikad:
Arukask, A. 2005. 55 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust Eestis.
Arukask, A. 2010. 60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust Eestis.