100 lugu matkateelt

1978 – loodi Simisalu matkakodu

Omadused
Teema

Matkamine ja matkarajad

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.10521389

Pikkuskraad: 25.562475

L-EST 97

x: 6552878.1
y: 589518.1

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

Kõrvemaa soosaarel asuva suure, 320-hektarise talu, millest enamiku moodustas karjamaa, ostsid 1871 Viljandimaalt Sürgaverest pärit vennad Jüri ja Hans Grossthal. Hans Grossthal oli kirjanik A. H. Tammsaare ristiisa ning romaani „Tõde ja õigus” Hundipalu Tiidu prototüüp.
Karl Mihkla kirjutab 1938. aastal artiklis „Tõsielulisi tüüpe ja motiive A. H. Tammsaare teoseis“:

„Nagu arukas Hundipalu Tiit, nii olnud ka H. Grosthal C. R. Jakobsoni käremeelsete vaadete tuline pooldaja. Kui Simisallu levinud teade „Sakala” ilmumisest, käinud ta seda rõõmusõnumit kõigile teatamas, sõnutsedes põksuvi südami: „Meie rahvas võib nüüd alles hakata elama. Vaata, varsti tuleb „Sakala” välja Carl Robert Jakobsoni juhatusel.” „Sakalat” käidud ratsahobusega toomas, loetud lehte üheskoos ja pärast aruteldud loetu põhjal eestlaste ühisettevõtteist. Tulisel isamaalasel Grosthalil olnud kogu Eesti rahvuslik liikumine südameasjaks. Vaimustusega kõnelnud ta Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest ja kogunud raha Eesti Aleksandrikooli heaks. Kui ta „Sakalast” lugenud mingist eestlaste võidust, siis olnud ta sisemiselt nii liigutatud, et pisarad tulnud silmi ja veerenud ta halli habemesse. Hans Grosthal pärines nagu kirjaniku isagi Viljandimaalt.“

1911. aastal ostis talu Hans Vielemann (eestistatuna Viljamaa). Tema poeg Gustav tapeti koos naise Rosaliega 24. juulil 1941 hävituspataljoni poolt, sest neid peeti metsavendade abistajateks. Taluhooned põletati maha.
1978. aastal avati talu laudast ja kuivatist ehitatud matkakodu.
Simisalust algav rada, mis viib mööda kunagisi soosildu läbi tõeliste kõnnumaade Matsimäele, märgiti maha 1972. aastal. Tollal sai see kavandatud ringrajana, et näidata matkajale võrdluseks ka kraavitatud soomaastikke. Ent ümberkujundatud loodus matkajat ei ahvatlenud ning raja teine pool hääbus.
Soosaartel asub mitmeid mahajäetud talukohti. Kui soosaare nimi oli omastavas käändes – Tammsaare, Ööbiku, Jõevälja, Laiksaare, Sikemäe –, siis seal elati, aga kui nimetavas käändes – Hiiessaar, Rebassaar, Kongissaar –, oli see lihtsalt kõrgem koht soisel maastikul.

Metsameeste koor Forestalia

Simisalu keldri juures kasvab tamm (istutatud 1979), mille all asub mälestuskivi metsameeste koorile Forestalia.
Eesti metsatöötajate meeskoori asutamise mõte sai teoks 1972. aasta suvel tolleaegse ministri Heino Tedre ettepanekul. Esimesele proovile Tallinnas 8. septembril 1972 kogunes 44 meest. Koori tuumiku moodustasid Tartu akadeemilise meeskoori vilistlased, mis võimaldas esineda juba samal kuul Eesti metsamajandite 35. aastapäeva tähistamisel. Koor sai ametlikult nime Forestalia 1973. aasta üldkoosolekul. Esinemisriietusena võeti kasutusele metsameeste roheline munder noodivõtmega lõkmel. Peakatteks on roheline sulega kaabu, mis välitingimustes, eriti rongkäikudel, on rohket tähelepanu äratanud.
Forestalia põhiline kontsertrepertuaar omandatakse laululaagrites, mis toimuvad suviti Eesti erinevates kaunites paikades. Traditsiooniliselt istutatakse laagrikohta noor tamm ja esinetakse kontserdiga.

Allikad:
Mihkli, K. 1938. Tõsielulisi tüüpe ja motiive A. H. Tammsaare teoseis. Eesti Kirjandusest.1.
Pärdi, H. 2005. Eesti taluhäärberid.
Rajamäe, M. Kunagiste sootalude inimeste eluvisadust tasub kadestada. Järva Teataja 18.10.2005.
Omadused:
Teema

Matkamine ja matkarajad

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.10521389

Pikkuskraad: 25.562475

L-EST 97

x: 6552878.1
y: 589518.1

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee