100 lugu matkateelt

1988 – külakogukond remontis Treski tsässona

Omadused

Teema

Kirjandus ja kultuurilugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 57.941381

Pikkuskraad: 27.580872

L-EST 97

x: 6427866.1
y: 711995.0

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

Treski tsässona viimane suurem remont tehti külakogukonna poolt 1988. aastal. Siis oli hoone pärimuse järgi 230 aastat vana ja sel puhul pandi tsässona otsaviilule tsiseleerimistehnikas valmistatud plekist silt kirjaga „Remont 1988. Vana 230. a“. Traditsiooni järgi on tsässona ehitamine ja parandamine toimunud annetustest ning „oma kuludega”. Nõukogude ajal ei vaadanud võimud tsässonate remondile kuigi hea pilguga. Et vältida probleeme võimudega, sai Treski tsässona remont teoks surnukuuri parandamise nime all.
Seto tsässonapärimus on tihedalt seotud pühade ja pühakutega. Pühad on erilised ajad, mil maine ilm on teispoolsusega tihedamas kokkupuutes kui tavaliselt. Argielust veidi kõrval seisev tsässon omandab erilise tähenduse enamasti vaid kord aastas – tsässonale nime andnud kirikupühal, mis on seto külades aasta tähtsaimaid pühasid. Paljud tsässonad on seotud mingi kindla pühakuga. Treski tsässon on pühitsetud Ristija Johannesele, kelle püha tähistatakse siin 7. juulil.
Tsässona nimega seotud pühade aegsed kogunemised olid väga rahvarohked. Kokku tuldi kaugelt, söökide ja andidega. Tsässona juures võttis pidustustest osa ka preester, kes seal palvust pidas. Treski Jaani tsässonat , kuhu viidi võid, sõira ja kohupiima, on kutsutud ka piima tsässonaks. Pühade ajal tsässonasse toodud annid said tavaliselt papile ja/või vaestele. Treski tsässona juurde kogunes jaanipäevaks palju sante, kes tulid andide pärast sinna ka Petserist.

„Järvesuu vallah Tretske küläh om Jaani tsässon. Sinnä viide inne ja viiäs no´ke viil jaanipääväh piim tsässonahe. Sinnä käüse õga jaanipääväh papp, pidä piimä peale palvõ ja peräst palvõt jaetas tuu piim vaesilõ vällä. Piima viidi tuuperäst, õt siss ei saa piimale midagi hätä tulõma. Tsässon om õkva timahava 100 aastakka täüs.“ (ERA II 248, 34 (12))

Tsässon asub maise ja teispoolsusega seotu piirimaadel. Üle tsässona läve astudes jõuab inimene tavalisest teistsugusesse ruumi, kus võimalused kokkupuuteks erilise ja tavareaalsusest väljaspool olevaga on suuremad kui mujal. Mingis mõttes võiks tsässonat võrrelda koduse pühasenurgaga: üks vahendab lävimist pühaga kodu, teine küla tasandil.

Allikas:
Raudoja, A., Mäkeläinen, T. 2011. Setomaa tsässonad