100 lugu matkateelt

1999 – alguse sai kaerajaani võistutantsimine Võnnus

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.282320

Pikkuskraad: 27.051122

L-EST 97

x: 6464249.2
y: 678929.6

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

Kaerajaani oskab tantsida vist küll iga eestlane. Tuntud tantsu sünniga seotud legendist on kirjutanud Friedebert Tuglas:

„Ahja mõisa ja Kärsa küla vahelise maantee ääres olnud armetu onn: vanadusest viltu vajunud seintega, männikoorest katusega ja korstna jätkuks silgutünn. Selles onnis on elanud pops Piitre Matson, pisut pahaloomuline mees, kellest ümbrusele ei ole jäänud häid mälestusi. Kuna Matson külvanud oma onni ümber alati kaeru maha, kutsutud teda Kaera-keisriks. Ta harilik kõnekäänd olnud: „Tee nii palju kaeru, et saap keisrilegi!““

Kaera-keisril olnud hulk lapsi, igaühe nime ette lisati isa hüüdnime järgi sõna „kaera“. Üht poega kutsutud Kaera-Jaaniks. Kaera-Jaan olnud blond noormees ning suur naiste lemmik. Tunti teda ikka Kaera-Jaani nime all ja temalt päranduski lõpuks nimi tuntud tantsule.
Tuglas jutustab, et lugu juhtunud 1889. aastal. Kord otsustanud häärberitüdrukud pärast pesupäeva ennastki pesta. Sellest olid kuulnud ka Kaera-Jaan ja Kolli-Juhan; viimane oli juhmivõitu kokutav mees, ametilt rätsep, kes samuti tundis huvi naiste vastu, kuid kellest ei hoolitud. Kaera-Jaan ja Kolli-Juhan olid enese pesukööki suurte tõrte taha peitnud, kumbki omapead ning teise teadmata.
Mõisatüdrukutele tegi poiste tünni taga kõõlumine nalja ja et lugu räägiti sageli, sündiski kaerajaani lugulaul koos tantsuga! Aga rahvasuu pajatab, et laulusõnad ja kargamine vihastasid legendaarset naistemeest Kaera-Jaani niivõrd, et ta otsustas Võnnu kihelkonnast ära kolida!
Kuna kaerajaani tants on legendi järgi pärit Võnnu kihelkonnast, kuulutas Võnnu ennast kaerajaani tantsuvallaks. Võnnu Kaera-Jaan on suur rahvatantsupidu, kus rühmad üle Eesti tantsivad võistu kaerajaani ning toimub suur rahvatantsude tantsukontsert, milles iga rühma hindab asjatundlik ja oma valdkonnas pädev žürii.
Igal aastal valitakse Kaera-Jaani tantsujuht, kes istutab Võnnu Kaera-Jaani alleele pihlaka, armastuse ja valguse puu. 2010. aastal sai Võnnu kultuurimaja eestveol esmakordselt Eestis teoks kaerajaani teatetants.

Allikas:
Kaera-Jaan 50-aastane. 1939. Esmaspäev. 34. 26 august.
http://vonnukaerajaan.blogspot.com.ee/