100 lugu matkateelt
2007 – rekonstrueeriti Sõõru tulevalvetorn
1910. aastal rajatud tulevalvetorn on Sõõru küla sümbol. Uhke raudkonstruktsiooniga torni kõrgus on 37 meetrit. Üle saja aasta tagasi valminud rajatis ehitati metsade tulevalve vajadusteks, kuna ümbruskonna kuivadel liivapinnastel kasvavad männimetsad on suviti väga tuleohtlikud. Kaua kasutamata seisnud torn remonditi 2007. aastal.Tulekahjud on metsi kujundanud igal ajastul ning metsatulekahjude tagajärjed annavad tunda veel aastakümneid hiljem. Suured tulekahjud levivad kiiresti edasi nii maapinda kui puuvõrasid pidi. Looduslikel põhjustel võib metsatulekahju alguse saada äikesest. Enamasti on aga tulekahjude tekkimises süüdi inimeste hooletus: ettevaatamatu kulu põletamine, lõkke tegemine, tiku või suitsuotsa mahaviskamine jne. Tuli võib alguse saada raudteelt või kuival ajal mootorsõidukiga metsas liikumisest, mingil määral võivad metsa ohustada ka maapinnal vedelevad klaasikillud, mis päikesekiiri koondades tulekahju tekitavad.
Kuni 1960. aastateni kasutati tulevalves peamiselt puitsõrestikuga torne, seetõttu ongi Sõõru metallkonstruktsiooniga torn pigem harukordne. Varasematel aegadel kohandati koostöös maamõõtjatega tulevalveks ka olemasolevaid triangulatsioonitorne.
Suuri pingutusi metsade tulekindluse suurendamiseks tehti 1960.–70. aastatel – ehitati palju uusi tulevalvetorne, metsamajandid said rohkelt tulekustutustehnikat, rajati veevõtukohti, tuletõkestusribasid ning metsateid. Tänu sellele avastati ja kustutati metsatulekahjud kiiremini. Nõukogude ajal oli Eestis kuni 120 vaatluspunktist koosnev tornide võrk. Suur osa tornidest oli spetsiaalselt selleks ehitatud, kuid kasutati ka muid kõrgemaid ehitisi. Torne kasutati nii pidevaks vaatlemiseks kui ka tulekahjukahtluse korral ümbruskonna uurimiseks ning põlengu asukoha määramiseks.
Tänapäeval enam metskondades tulevalvetorne ei ehitata, kuid 2007. aastast jälgib Riigimetsa Majandamise Keskuse elektrooniline tulevalvesüsteem metsa Harju- ja Läänemaa piiril Vihterpalu kandis, kus metsatulekahjud on eriti sagedased.
NB! Torni minek pole lubatud!
Vaata RMK poolt koostatud looduses liikumise juhiseid siit!
Allikad:
Alton, H.,Kiil, A. D. 2003. Metsatulekahjud.
Omadused:
Teema
Metsanduslugu
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 58.64300833
Pikkuskraad: 26.90891389L-EST 97
x: 6504014.1
y: 668853.7
Asukoht
Ähijärve-Aegviidu matkatee