100 lugu matkateelt
2015 – Teeme Ära talgute raames korrastati Lemuselja kalmistu
1915. aastal rajas Lemuselja talupere oma kodu juurde kalmistu. Lemuselja talu peremees Hans Putnik (1839–1915) ja perenaine Juuli Putnik (1858–1920) on maetud oma talu surnuaeda, niisamuti ka nende poeg Karl-Eduard (1887–1947) ja tema naine Anette (1884–1976). Peretütar Anna Putnik-Lillbock (1880–1952) abiellus August Lillbockiga (1879–1964); ka nemad on maetud sellele surnuaiale.Esimeste erakalmistute tekkimist mõjutas otseselt Katariina II ukaas, millega keelati kirikutesse ja kirikuaedadesse matmine, seda põhiliselt hügieenikaalutlustel. Tekkisid linna- ja kihelkonnakalmistud, maal aga rajasid mõisnikud omaette matmispaiku, mida on Eestis praegu teada 80 ringis. Talukalmistud hakkasid Eestis tekkima peale talude päriseksostmist ilmselt mõisnike eeskujul. Eesti kalmistuid uurinud Tartu ülikooli geograaf Taavi Pae peab talukalmistute rajamisel omaaegseks suureks eeskujuks Carl Robert Jakobsoni, kelle perekonna rahula on Jakobsoni talu, praeguse Kurgja talumuuseumi juures. Talukalmistuid on Eestis paarikümne ringis.
Aastal 2015 tegid ümbruskonna inimesed Teeme Ära talgute ajal RMK loodusvahtide abiga Lemuselja kalmistu korda. Talgulised kaevasid välja talukalmistut ümbritsenud aia lagunenud betoonpostid ja asendasid need varem ette valmistatud toekate puidust postide ja värskelt kooritud lattidega, paigaldasid pingid ning korrastasid hauad.
Allikad:
Kilk, V. 2015. Tegime jälle ära. Vihula Valla Leht. 5.
Oll, S. 2011. Sängita mind mu oma kalmistule. Maaleht. 20. 19 mai.
Omadused:
Teema
Külaelu ja seltsitegevus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 59.56188056
Pikkuskraad: 25.95166389L-EST 97
x: 6604314
y: 610330
Asukoht
Oandu-Aegviidu matkatee