Võsu-Nõmmeveski rada (19 km)

Rada viib Käsmu lahe lõunakaldalt, Võsult, läbi Lahemaa metsade ja Võhma ning Uusküla ümbruse pärandmaastike Põhja-Eesti kärestikuliste jõgedeni. Raja äärde jäävad Loobu ja Valgejõgi, mille paeastangutelt langevad Joaveski ja Nõmmeveski joad. Võsu-Nõmmeveski rada on RMK Oandu-Ikla matkatee II lõik, kuid läbitav ka iseseisva rajana. Jalgsi- ja jalgrattamarsruut kulgevad mitmes kohas eraldi, jälgige kaarti ja märgistust!

Rada algab Võsu telkimisalalt ja läheb läbi Võsu aleviku. Kes läbi Võsu ei soovi minna, saab kasutada ka matkatee jalgrattamarsruuti ja matkata piki Haljala-Võsu maanteed Käsmu ringteeni ning seda mööda kuni radade ristumiskohani, kus viit näitab vasakule, põhimarsruudile.

Enne Korjuse küla tõuseb rada viimasel jääajal tekkinud astangule ja kulgeb läbi varjuliste metsade kuni Kuueristi puhkekohani. Kuueristi on põline teede ristumispaik keset liivaseid männimetsi. Võhma poole suunduvat teeharu mööda jõuab matkaja Põhja-Eesti paekalda setete alla mattunud nõlvast üles Palmse-Vihasoo teele. Raja äärde jääb Venetoa ehk Paskari talu vare ajaloolise mantelkorstnaga. See on üks Palmse paruni Pahleni 19. saj keskel ehitada lastud elamutest, mis olid esimesed korstnaga talupojaelamud siinkandis. Võhma külas on mõni neist ka paremini säilinud. Võhma küla vahelt pöörab matkarada vasakule, Uusküla poole. Kahele poole teed jääb üks vanemaid pärandmaastikke Eestis, kus on leitud muistsete põldude jälgi ja hulgaliselt kalmeid. Põldu on siin haritud varasest rauaajast saadik, üle kahe tuhande aasta. Rajaga risti jääval seljandikul – Võhma Tandemäel – saab näha välja kaevatud kivikirst- ja tarandkalmeid I aastatuhande II poolest e.Kr.

Pärast Uusküla teeristi läheb tee algul läbi metsade Joaveskile. Joaveskil laskub Loobu jõgi mõnesaja meetri jooksul kuuelt paeastangult kokku üle viie meetri. Joaveski on Lahemaa ainuke ajalooline tööstusküla, kus 1899. aastal ehitatud ja jõelt energiat saanud puupapivabrik töötas vaheaegadega kuni 1960. aastateni. Praegu on vabrikuhooned ja elektrijaam eravalduses. Joaastanguid saab vaadelda jõe paremal, elektrijaama kanali poolsel kaldal. Külas on ka rahvamaja, kus sageli korraldatakse üritusi ja näitusi.

Joaveskilt Nõmmeveskile võib jalgrattaga sõita mööda teed, kuid huvitavam rada läheb männikute ja soosiilude vahelt Pikakose kaudu. Sellele pääsemiseks tuleb pärast silda pöörduda vasakule, Loobu poole minevale teele ja siis mõnesaja meetri pärast paremale, metsarajale. Pikakose juures jõuab rada Lahemaa suurima ja pikima jõeni. Valgejõgi meenutab siin kohati kärestikulist mägijõge, mille kõrgelt kaldalt avaneb hingematvalt kauneid vaateid. Kaldal kulgev rada on läbitav ainult jalgsi rändajale, jalgrattur pääseb Nõmmeveskile mööda teed.

Nõmmeveskil saab puhata RMK lõkkeplatsil, siin saab vaatamas käia ka Nõmmeveski kanjonit ja juga. Selleks tuleb minna üle silla ja pöörata piki jõekallast paremale. Jõgi on murdnud klindiastangusse sügava kanjonoru, mille põhjas paelahmakate vahel vesi vahutades voolab, langedes alla 1,2 m kõrgusest astangust.