Räägi kaasa!

Looduskaitsetööde eesmärk

Suuremahulised looduskaitsetööd lähtuvad tavaliselt mõnest strateegilise tasandi dokumendist, milleks on näiteks kaitseala kaitsekorralduskava, elupaiga kaitse tegevuskava, liigi kaitse tegevuskava, kalaliikide koelmualade taastamise programm või keskkonnamõju leevendusmeetmete programm. Kõik need strateegilise tasandi dokumendid on reeglina läbinud juba laiapõhjalised kooskõlastusringid.

RMK looduskaitsetööde kavandamine on jagatud erinevatesse etappidesse, kus on võimalik asjassepuutuvatel asutustel ja maaomanikel arvamusi avaldada. Sõltuvalt looduskaitsetöö suurusest ja alaga seotud avalikust huvist võib vahel mõni etapp protsessist ära jääda või hoopis lisanduda.

Tööde kavandamine ja kaasamine

Käsmu järve eeluuringud – ootame ettepanekuid Käsmu järve taastamise eeluuringule 12.04.2026

Kaitseala: Lahemaa rahvuspark
Asukoht: Lääne-Virumaa, Haljala vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine (Projekt nr 2021-2027.2.03.23-0010)”

Eesmärk: Käsmu järve eeluuringute (probleemide kaardistamine) tellimine ja tervendamise meetmekava koostamine.

RMK tellis eeluuringu ja tervendamise meetmekava, et hinnata Käsmu järve seisundit ja inimtegevuse mõju järve valgalale. Uuringute eesmärk on selgitada välja järve tervendamiseks vajalikud sammud.

Käsmu järve eeluuringu aruanne (3.50 MB, pdf)

Käsmu järve eeluuringu eelprojekt (3.50 MB, pdf)

Käsmu järve eeluuringu avalikustamise koosoleku kokkuvõte (163.76 kB, pdf)

Ootame kohaliku kogukonna, elanike ja kohaliku omavalitsuse ettepanekuid kavandatu osas 12. aprilliks e-posti aadressil tuuli.teppo@rmk.ee.

Käsmu järv on 48,5 hektari suurune pehme- ja tumedaveeline järv, mille suurim sügavus ulatub pisut üle kolme meetri. Järve valgala on üsna tagasihoidliku suurusega kattes vaid 16,5 km². Vesi vahetub selles veekogus võrdlemisi kiiresti, ligikaudu neli korda aastas, kuid hoolimata sellest on järve seisund viimaste seireandmete põhjal halvas seisus. Kõrge toitainete sisaldus on vähendanud vee läbipaistvust ja hävitanud kogu veesisese taimestiku. Üleni vees kasvavate taimede kadumine on peamine halbade tingimuste näitaja.

Eeluuringu käigus analüüsiti inimtegevuse mõju järve valgalale ning selgitati välja mõju vähendamise võimalused. Uuringute eesmärk oli saada Käsmu järve kohta võimalikult täpne ülevaade sellest, millised on erinevate näitajate muutused nii madal- kui suurveeperioodil ning mis on nende muutuste võimalikud põhjused. Uuringu tulemusel valmis tervendamise meetmekava ja juhised järve seisundi jälgimiseks pärast tervendustööde läbiviimist.

Uuringu rahastamine toimub Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ raames (2021–2027). Uuringuid teostab OÜ MAVES koostöös Eesti Maaülikooliga.

Käsmu järve tervendamine on oluline samm piirkonna loodusväärtuste taastamisel ja säilitamisel.

Ähijärve eeluuringud – ootame ettepanekuid Ähijärve taastamise eeluuringule 12.04.2026

Kaitseala: Karula rahvuspark
Asukoht: Võrumaa, Antsla vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Anett Reilent, telefon 5382 4350
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine (Projekt nr 2021-2027.2.03.23-0010)”

Eesmärk: Ähijärve eeluuringute (probleemide kaardistamine) tellimine ja tervendamise meetmekava koostamine.

Valmis on saadud rakenduslik limnoloogiline eeluuring koos tervendamistööde meetmekava ja eelprojektidega. Uuringute eesmärk oli välja selgitada koormusallikad järvele ja järve tervendamiseks vajalikud sammud. Riiklik seire on hinnanud Ähijärve seisundi viimastel aastatel kesiseks või on seisundi trend kesise suunas liikuv. Peamiseks ohuks järve seisundile on peetud varasemat veetaseme alandamist, mis on põhjustanud toitelisuse suurenemise.

Ähijärve eeluuringu lõpparuanne (5.78 MB, pdf)

Ähijärve eeluuringu eelprojekt (6.48 MB, pdf)

Ähijärve eeluuringu avalikustamise koosoleku kokkuvõte (122.94 kB, pdf)

Ootame kohaliku kogukonna, elanike ja kohaliku omavalitsuse ettepanekuid kavandatu osas 12. aprilliks e-posti aadressil anett.reilent@rmk.ee.

Eeluuringuid rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks” (2021-2027.2.03.23-0010) vahenditest.

Ingliste pais

Asukoht: Raplamaa, Kohila vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, rakenduskava 2021-2027, meede F1.6.1: Kalade kudemistingimuste parendamise toetus.

Eesmärk: Ingliste paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Kirna märgade metsade veerežiimi taastamine

Kaitseala: Alam-Pedja looduskaitseala
Asukoht: Jõgevamaa, Põltsamaa vald
Periood: aprill – november 2025
Projekteerija: AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Maret Gerz, telefon 519 61572
Rahastus: LIFE projekt “ADAPTEST – LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst

Eesmärk: Tegevuste kavandamine märgade metsaelupaigatüübide seisundi parandamiseks ja turbalasundi lagunemise pidurdamiseks. Kuivendatud alal turvas laguneb ning paiskab süsihappegaasi õhku. Veega kaetud turvas ei lagnune ja süsiniku emissiooni ei toimu. Projekteerimise käigus hinnatakse kuivenduskraavide negatiivset mõju ja kavandatakse nende sulgemine.

Tutvu Kirna soometsade veerežiimi taastamise projektiga (26.13 MB, pdf).

Kohila pais

Eesmärk: Kohila paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Kohila Sillaotsa pais

Eesmärk: Kohila-Sillaotsa paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Lihula raba kraavid sulgemine

Kaitseala: Lihula looduskaitseala
Asukoht: Pärnumaa, Lääneranna vald
Periood: veebruar 2026 – november 2026
Projekteerija: AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Bert Holm, tel 5301 0834
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine”

Eesmärk: Parandada soo- ja metsaelupaikade ning kaitsealuste liikide seisundit, pidurdada turba lagunemist ning saavutada kaitseala kaitse-eesmärgid.

Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise projekteerimine

Kaitseala: Lindi looduskaitseala
Asukoht: Pärnumaa, Pärnu linn
Periood: august 2025 – aprill 2026
Projekteerija: REK projekt OÜ
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Bert Holm, telefon 5301 0834
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine”

Eesmärk: Eelduste loomine kaitsealuste märgade metsaelupaigatüüpide ning märgalaelupaikade seisundi paranemiseks.

Taastamistööde eesmärk on parandada Lindi looduskaitseala märgalade seisundit, aidates kaasa nende loomuliku veerežiimi taastumisele. Aastakümnete eest rajatud kraavid juhivad alalt vee kiiresti ära ning see on mõjutanud nii soid kui ka märgi metsi. Kavandatavate tööde käigus suletakse osa kraave, et vesi püsiks maastikul kauem ning taastuks kraavituseelse ajale sarnane looduslikum veerežiim. Nii väheneb varasema kuivendamise mõju ja paraneb kaitseala märgalade seisund.

Riigimetsa Majandamise Keskus looduskaitsespetsialisti Bert Holmi sõnul on tööde eesmärk anda loodusele võimalus toimida oma loomulikus rütmis. „Kui vesi püsib maastikul kauem, paranevad soode ja märgade metsade elupaigatingimused samm-sammult ning koos sellega muutub paremaks ka seal elavate liikide elukeskkond,“ selgitas Holm. Tema sõnul ei ole eesmärk maastikku ümber kujundada või üle ujutada, vaid vähendada kunagise kraavitamise mõju ja toetada kaitseala loomulikke protsesse. „Soovime kujundada olukorra, mis sarnaneb sellega, mis oli enne kraavitamist, pikendades vee viibeaega märgaladel ja suunates selle ajaloolistesse voolusängidesse. See on oluline nii haruldastele lindudele kui ka mitmetele taimeliikidele, kelle elu sõltub niisketest tingimustest. Inimese seisukohast väheneb kaitsealalt tuleva vee hulk kaitsealalt allavoolu jäävates maaparandussüsteemides, seda eriti tugevate vihmavalingute korral. Samuti paraneb vee viibeaja pikenedes pinnavee kvaliteet, sest setteid kantakse kaitsealalt maaparandussüsteemidesse ja ojadesse vähem.“

Taastamistööd toetavad mitmete kaitsealuste liikide, sealhulgas kaljukotka, merikotka ja must-toonekure elupaikade säilimist ning parandavad märgade metsade ja soode seisundit laiemalt. Tegevuse eesmärk on aidata kaasa Lindi looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisele ja tagada, et väärtuslikud elupaigad säiliksid ka tulevastele põlvedele. Tööde vajadus tuleneb Keskkonnaameti kehtestatud kaitseala kaitsekorralduskavast. Tööalale jääb ainult üks erakinnistu, aga eramaaomanike nõusolekuta eramaadel ühtegi tööd ei tehta ega ei liiguta seal tehnikaga. Ka on tööd projekteeritud nii, et nende mõju ei ulatuks kaitsealalt väljapoole, ümbritsevatele eramaadele.

Lisainfot saab RMK looduskaitsespetsialistilt Bert Holmilt (bert.holm@rmk.ee) või projekteerijalt ja vastutavalt spetsialistilt Andrei Glazatševilt (info@rekprojekt.ee).

Kõik huvilised on oodatud koosolekule osalema ja kaasa mõtlema!

Lohu pais

Eesmärk: Lohu paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Meleski märgade metsaelupaikade veerežiimi taastamistööde projekteerimine

Kaitseala: Alam-Pedja looduskaitseala
Asukoht: Viljandimaa, Viljandi vald
Periood: juuni 2025 – aprill 2026
Projekteerija: OÜ Inseneribüroo STEIGER
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Maret Gerz, tel 5196 1572
Rahastus: LIFE projekt “ADAPTEST – LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst

Eesmärk: Veerežiimi taastamise kavandamise eesmärgiks on luua tingimused, et paraneks märgade metsaelupaigatüüpide, siirde- ja õõtsiksoode ning rabade seisund. Kraavide sulgemisega soovitakse pidurdada kuivendusest põhjustatud turbalasundi lagunemist (et peatada süsinikuemissoon) ja toetada teisi märgaladele omaseid funktsioone.

Niitvälja madalsoo ja märgade metsade veerežiimi taastamine

Kaitseala: Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaik
Asukoht: Harjumaa, Lääne-Harju vald ja Keila linn
Periood: jaanuar 2026 – september 2026
Projekteerija: OÜ Inseneribüroo STEIGER
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Annaliisa Kaaremaa, tel 550 7053
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine”

Eesmärk: Toetada liigirikaste madalsoode säilimist ja taastumist ning parandada I ja II kaitsekategooria taimeliikide elutingimusi.

Ojaäärse I pais

Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Dokument on valminud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis” (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia, LIFE21-IPC-EE-LIFESIP AdaptEst/101069566) raames, mida rahastavad Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE ja Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.

Eesmärk: Projekti eesmärk on jõe elustiku vaba läbipääsu ja jõe ökoloogilise sidususe tagamine. Projektiga saab tutvuda SIIN.

Keskkonnamõju eelhinnang tutvu SIIN.

Ojaäärse I avalikustamise koosoleku kokkuvõte (180.54 kB, pdf)

Piiumetsa raba veerežiimi taastamine

Kaitseala: Piiumetsa maastikukaitseala
Asukoht: Raplamaa, Rapla vald; Järvamaa, Türi vald
Periood: jaanuar 2026 – mai 2026
Projekteerija: OÜ Inseneribüroo STEIGER
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Annaliisa Kaaremaa, tel 550 7053
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine”

Eesmärk: Tingimuste loomine sooelupaikade ja märgade metsade taastamiseks ning metsise elupaiga parandamiseks.

Purila pais

Eesmärk: Purila paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Tarbja pais

Asukoht: Järvamaa, Paide linn
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, rakenduskava 2021-2027, meede F1.6.1: Kalade kudemistingimuste parendamise toetus.

Eesmärk: Tarbja paisule möödaviik-kalapääsu rajamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.