Loodusõppeprogrammid

• sissejuhatus (10 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevuste käik (155 min).

1. Lühike Karula rahvuspargi ja kaitseala kaitseväärtuste tutvustus.
2. Mängime kultuuripärandi teemalist bingot. Esimese klassiga mängime samade väidetega mängu suulise juhendamise järgi. Saame selgeks, mis on kultuurpärand ja selgub, et igaüks on kultuuripärandi edasikandja.
3. Rühmatööna paneme kokku pildijadad: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.
4. Tutvume kultuuripärandi teemalise ekspositsiooniga aidas. Aidas on eksponeeritud vanad vilja ja lambavillaga seotud tööriistad ning talulaste mänguasjad. Osalejad saavad teada, kuidas säilitati enne elektri saabumist taludes toitu ja proovivad käsikiviga teradest jahu jahvatamist.
5. Suitsusauna juures lühike tutvus suitsusaunaga seotud kommetest.

• matkame Ähijärve teerajal, tegevused matkal:

1. Mõõdame termomeetriga Ähijärve veetemperatuuri ja hindame, kas vesi on ujumiseks piisavalt soe.
2. Vaatleme tavalisemaid puid ja põõsaid ning toome näiteid nende kasutusvõimalustest. Puude teemalised mõistatused.
3. Tutvume levinumate ravimtaimedega looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep) ja räägime, mis otstarbel on neid kasutatud.
4. Kuulatakse paari muistendit Ähijärve ja Karula kandi kohta.
5. Metsa tunnetamine erinevate meeltega: paarides silmasidemetega mäng kuulmis- ja kompimismeele kasutamiseks. Sügisel võtame aega palumetsas pohlade ja mustikate söömiseks.
6. Retkel suunatakse õpilasi märkama lindude ja imtajate tegutsemisjälgi ning aastaajale iseloomulikke märke. Märkamise oskus on vajalik mõistmaks looduses toimuvat.
7. Kokkuvõttev arutelu koos grupiga teemal "Mida me kõike metsast saame?".

• kokkuvõtte (15 min)
• tagasiside ringis väljendab iga osaleja õppekäigul saadud uusi kogemusi või teadmisi.

1-3 klass I kooliaste.

Loodusõpetus:

• 2.1.4.2. Aastaajad (Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.).
• 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad. (Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus.)
• 2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine. (Temperatuuri mõõtmine.)
• 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti.

Lõimitud on eesti keel (Ilukirjandus: muistend, luuletus, mõistatus, vanasõna. Sõnavara arendamine.)
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Kodukoha elu ja pärimused.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; kultuuriline identiteet; väärtused ja kõlblus.

Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
Meetodid ja vahendid:

• õppemäng: kultuuripärandi teemaline bingo (bingo lehed igaühele) või väidete mäng; kompimis – ja kuulmismeelt arendav mäng silmasidemetega (silmasidemed paari peale).
• matkamine: kuni 4 km Ähijärve teerajal.
• mõõtmine: termomeetriga veetemperatuuri mõõtmine (termomeeter igaühele või paari peale).
• vaatlemine: tavalisemad puud ja põõsad, ravimtaimed, loomade ja lindude tegutsemisjäljed, aastaaegade muutumise märgid looduses.
• Rühmatöö: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või (piltkaardid).
• Arutelu koos grupiga: Mida kõike metsast saame? (näitlikud vahendid: küttepuu, katuselaast, paber, tikud, loodusfoto, punutud korvike jm).

Õpilane oskab:

• mõõta termomeetriga veetemperatuuri ja hinnata, kas vesi on sobiv ujumiseks.
• tuua näiteid taimede kasutamise kohta rahvameditsiinis.
• märgata looduses erinevaid imetajate ja lindude tegutsemisjälgi ning teab, miks see oskus on vajalik.
• leida aastaaegade muutumise märke.
• looduses liikuda ja tunda rõõmu looduses viibimisest ning analüüsida enda rõivastuse sobivust matkaks.

Õpilane teab:

• Karula rahvuspargi loodusväärtusi ja kultuuripärandit;
• mõistet kultuuripärand, oskab tuua näiteid Lõuna-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi kohta, tunnetab enda seost kultuuripärandiga;
• mõistet muistend ning vähemalt ühte Karula rahvuspargiga seotud kohamuistendit;
• milliste tööriistadega vanasti talus tööd tehti ja millega talulapsed mängisid;
• suitsusauna kombeid ja toidu säilitamise viise enne elektri leiutamist;
• kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.

Õpilane tunneb:

• põhilisi looduslikke okas- ja lehtpuid ning põõsaid ning erinevate puuliikide kasutust igapäevaelus;
• levinumaid ravimtaimi looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep).

Õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.