RMK metsaviktoriin 2025 küsimused

1. Talv ja varakevad on hea aeg loomade ja lindude jälgede tundmaõppimiseks. Jälgi fotodel aitavad määrata vastavad äpid, neid saab võrrelda fotode ja joonistega raamatutes. Et tulemus oleks õige, tuleks jälg ära mõõta või pildistamisel jälje kõrvale panna mingi ese, mille suurus on teada. Tihti kasutatakse selleks näiteks tikutopsi. Fotol on jälje suuruse võrdluseks (täiskasvanud inimese) kinnas. Kelle jäljed on fotol?

• Metsis
• Ronk
• Toonekurg
• Jaanalind
• Dinosaurus

Kommentaar: Fotol on toonekure jäljed. Toonekurg on rändlind ja lendab sügisel lõunasse, kus talvitub Niiluse ääres ja Sahara kõrbest lõuna pool. Tagasi saabuvad kured aprillis. Foto on tehtud eelmisel aastal aprilli lõpus maha sadanud hilisel lumel kõndinud toonekure jälgedest. 

2. 2025. aasta lind on musta sulestiku ja pika konksja otsaga noka tõttu pisut kurjakuulutava välimusega kormoran. Kormoran on merelind, kes võib kalu püüdes sukelduda isegi kuni 35 meetri sügavusele. Lennul on teda eemalt päris raske ära tunda, kuid meres kividel istudes võtab ta sageli väga iseloomuliku poosi – sirutab tiivad laiali ja seisab niimoodi nagu kuju, vahetevahel end ka pisut väristades. Kormoran võib nii püsida isegi kuni pool tundi (foto). Miks kormoran niimoodi tiibu laiutades seisab?

• Püüab näidata end võimalikult suurena, et merikotkaid eemale peletada.
• Kuivatab kalapüügil märjaks saanud sulgi
• Kormoran on kõigusoojane lind ja peab end päikese käes soojendama
• See on kormoranide pulmatants

Kommentaar: Kormoranide sulestiku välimine kiht märgub, et lindudel oleks lihtsam toidu jahtimiseks vee alla sukelduda. Mida kauem kormoranid vees viibivad, seda rohkem nad märguvad. Seetõttu on nad sunnitud pärast sukeldumisi oma sulestikku kuivatama. Kuivatamiseks sirutavad nad oma tiivad laiali ja hoiavad seda poosi vahel isegi kuni paarkümmend minutit.

3. RAAMATUAASTA KÜSIMUS. „Mööda õõtsuvat sood ja lagedat raba uitas üks muretu olend. Rebasest veidike vähem, siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui tillukene inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. See oli sookoll. Tal oli kollisüda sees ja kollimõtted peas.“ Nii algab Aino Perviku raamat „Sookoll ja sisalik“,  kust lisaks toredale kolliloole saab ka palju teadmisi soo, seal elavate loomade ja kasvavate taimede kohta. Millised taimed kaunistasid raamatus sookolli toaesist? Ka päris ehtsas rabas võib neid suure tõenäosusega kohata.

• Sinilill, piibeleht ja põdrakanep
• Sookail, küüvits ja kanarbik
• Angervaks, seaohakas ja kullerkupp
• Tedremaran, näsiniin ja pääsusilm

Kommentaar: Sookolli toaesist kaunistasid sookail, küüvits ja kanarbik. Need on tavalised rabataimed, kanarbikku võib lisaks kõrgematele kohtadele rabas kohata ka kuivades männimetsades. Teistes variantides on nimetatud metsa- ja niidutaimi, rabas neid eriti ei kohta.

4. Metsatöö on raske töö. Käsitsi metsatööd tehes on kasutusel kaks peamist abimeest – mootorsaag ja võsasaag ehk võsalõikur. Mootorsaagi kasutatakse suuremate puude langetamiseks, laasimiseks ja järkamiseks ja see käes hoitav tööriist kaalub üle viie kilogrammi. Võsasaagi kasutatakse metsanduses noorendiku hoolduseks, see on nagu võimas trimmer, mis töömehel traksidega seljas. Pöörlevat saeketast oskuslikult juhtides võetakse tuleviku metsa jaoks välja valitud puude ümbert maha põõsad, kidurad ja ebasobivad puud ning antakse nii puudele kasvuruumi. Mitu kilogrammi kaalub see tööriist?

• 8-9 kg
• 4-5 kg
• 12-13 kg
• 16-17 kg

Kommentaar: Võsasaed kaaluvad 8-9 kg. Sellise raske tööriistaga saab päev läbi töötada tänu sellele, et traksid ja vöö jaotavad koormust kehale ühtlaselt.

5. Viimasel ajal on avalikkuses palju tähelepanu saanud meie rahvuslooma hundi käekäik. Hundid on kiskjad ja kui nende põhiliste saakloomade – metskitsede ja metssigade – arvukus väheneb, hakkavad nad rohkem murdma koduloomi – lambaid, veiseid ja isegi koeri. Seepärast peavad teadlased ja jahimehed hundi arvukusel silma peal hoidma ja vajadusel huntide küttimist suurendama. Mitu pesakonda (ehk kutsikatega hundikarja) võsavillemeid Keskkonnaagentuuri hinnangul 2023. aasta sügisel meie metsades elas?

• 139
• 39
• 9
• 239

Kommentaar: Keskkonnaagentuuri hinnangul oli Eestis 2023. aastal 39 hundipesakonda (kutsikatega hundikarja). See tähendab, et kokku oli hunte 2023. aasta sügisel ehk enne jahihooaega hinnanguliselt 350–400 isendit.

6. Fotol on must pässik ehk rahvapärase nimetusega kasekäsn. See puuseen kasvab kaskedel ja tekitab neile tüvemädanikku. Millegi poolest on ta inimestele aga ka kasulik, nii et noori kaasikuid isegi nakatatakse musta pässikuga. Puuritakse kasetüvesse auk ja sinna lüüakse musta pässiku seenniidistikuga nakatunud puidust punn. Milleks musta pässikut ehk kasekäsna kasutatakse?

• Valguse saamiseks, kuna see hiilgab pimedas
• Ravijookide ja -pulbrite tegemiseks
• Pesemisel loodusliku ja tervisliku pesukäsnana
• Puidu lagundamiseks ja pehmendamiseks, et sellest hiljem paberit teha

Kommentaar: Kasekäsna kasutatakse ravijookide ja pulbrite tegemiseks. Uuringud näitavad, et sellel on omadusi, mis tugevdavad vastupanuvõimet haigustele ja isegi kasvajatele. Muidugi on kasekäsn ja teised raviseened ning ravimtaimed täienduseks teaduspõhisele ravile, mitte ei asenda seda.

9. RAAMATUAASTA KÜSIMUS. Epp Petrone raamatus „Mamma köök“ läheb Anna emaga kasemahla jooksma panema. Kui kasemahl maitstud, leiavad nad metsast veel midagi, mille maitset proovida: „Aga tule, ampsame mõne metsakommi ka,“ ütleb emme siis. Kaskede kõrval kasvavad kuused ja nende okste otsas paistavad … „Palun andeks, kuusk!“ ütleb emme kuusele ja nopib neid… „Palun andeks,“ ütleb Anna puude poole. Ta paneb … suhu ja närib. Suhu tuleb omamoodi maitse, See ei ole magus, aga see on päris hea maitse! „Korjame mõned kuusekommid mammale ka,“ ütleb emme. Mis on raamatus kirjeldatud „kuusekommid“?

• käbid
• kuusekoor
• okkad
• noored kuusekasvud

Kommentaar: Selle raamatu „metsakommid“ on noored helerohelised kuusekasvud, mis kevadel okste otstesse ilmuvad.

10. Fotol on kõrge kiviaed Oandu Pärandkultuuri raja ääres. Ka kiviaed on pärandkultuuri objekt, see tähendab märk meie esivanemate elust ja tööst. Aed ehitati mõisaajal, rohkem kui 120 aastat tagasi, et kaitsta mõisa metsa kariloomade eest. Lehmad ja lambad oleksid muidu noored puutaimed ära söönud ja tallanud. See kiviaed on peaaegu 10 km pikk ja ulatub Oandult Sagadi mõisani välja. Kuskohast saadi nii palju suuri kive, et selline kõrge ja pikk kiviaed ehitada?

• Korjati mere äärest
• Toodi laevadega Soomest
• Siitsamast metsast ja endiselt karjamaalt
• Osteti naabermõisatest

Kommentaar: Kivid korjati siitsamast metsast ja karjamaalt. Kogu töö tuli tol ajal teha käsitsi ja kivid kokku vedada hobusega, kaugelt ei oleks neid jõudnud keegi tuua.

11. Kostivere karstiala on tuntumaid Põhja-Eesti looduslikke vaatamisväärsusi. RMK on selle tutvustamiseks tänavu rajamas õpperada. Kevadise suurvee ajal ei suuda Kostivere maa-alused koopad ja lõhed kogu vett vastu võtta ning vesi tungib igal pool maapinnale, täites madalamad alad ääreni veega. Karstiala kõige salapärasemaks nähtuseks on karstikoopad, suurim neist on „Karjakelder”, mis on lausa 6 m pikk, 4 m lai ja 2,5 m kõrge. Tuntuimaks karstiala sümboliks on 2,8 meetri kõrgune „Kivilaud“ või „Seen“. Kuidas on Kostivere karstiala tekkinud?

• Jääajal kulutasid jääpangad kivimeid ja vajutasid paekivisse auke
• Jõelähtme jõe vooluvesi on lahustanud, uuristanud ja kulutanud paekivi
• Õigus on rahvajutul, mis räägib, kuidas Vanapagan kaevas põgenemiseks maa-alused käigud, mis hiljem täitusid veega
• Vulkaanilise tegevuse tagajärjel kauges minevikus

Kommentaar: Nii Jõelähtmes kui teistel Eesti karstialadel kulutab ja uuristab kivimeid vesi.

14. RAAMATUAASTA KÜSIMUS. Mika Keräneni lasteraamatus „Küttepuuvargad“ uurivad Supilinna salaselts Rampsu noored detektiivid küttepuude vargust Antoni ja Olavi isa kuurist. Varas ei olnud rumal vaid teadis hästi, mis liiki puid varastada. Nimelt ei anna kõik puud ahju küttes ühepalju sooja vaid erinevatel puuliikidel on erinevad kütteväärtused. Kütteväärtuseks nimetatakse aine täielikul põlemisel eralduvat soojushulka. Antoni ja Olavi isalt varastatud küttepuud on ühed parimatest, nende kütteväärtus on 1700 kWh/rm ja nende puude koort kasutatakse tihti tule süütamiseks. Milliseid puid varastati?

• Õunapuuhalgusid
• Lepapuid
• Haavapuid
• Kasepuid
• Männipuid

Kommentaar: Kõige paremateks ja rohkem sooja andvateks puudeks loetakse kasepuid. Nende kütteväärtus on nii suur, et ainult kasepuudega ei soovitatagi kütta, ahju peaks kasehalgude hulka panema ka teisi halge – siis peab ahi kauem vastu. Küttepuudena saab muidugi kasutada ka kõiki teisi loetelus olevaid puid.

1. 2025. aasta loom on põder. Põder on Eesti suurim imetaja, täiskasvanud isapõder võib kaaluda kuni 500 kg. Selline suur kere vajab palju toitu – aastas kuni 7 tonni. Metsameestele teeb muret põdra talvine lemmiktoit, kuna piirkondades, kus põtru on palju (üle 9 looma 1000 ha kohta), süüakse ära mitme puuliigi järelkasv. Millised on põdra tähtsamad toiduallikad talvel?

• Paju, paakspuu jt põõsaste oksad
• Noorte mändide oksad ja koor
• Noorte kaskede ja haabade oksad ning ladvad
• Sammal
• Puukoor (haab, kuusk)
• Kuuseoksad koos noorte käbidega
• Mustika- ja pohlavarred, kanarbik

Kommentaar: Põder sööb talvel põhiliselt puude oksi ja koort. Kõige rohkem maitsevad talle noored männid, kased ja haavad, samuti pajud. Ka kuusekoor ja noorte kaskede oksad lähevad meeleldi toiduks, lumevaestel talvedel ka mustikad, pohlad ja kanarbik. Kuuseoksad talle eriti ei maitse, käbid ammugi mitte. Sammal on toitainetevaene ja põdra menüüsse ei kuulu.

2. Ühe RMK külastusobjekti juures asub heli- ja valgusskulptuur „Kooda“ (fotol). Taies sümboliseerib Eestis väljasurnud või ohustatud linnuliike. Teose eesmärgiks on tekitada ainukordne helimaastik, mis loob digitaalsete heligeneraatorite abiga sümbioosi iga linnu tehis- ja pärishäälest. See on justkui koodkeel, mida linnulaul endas kätkeb. Skulptuur on loodud just selle koha jaoks, kuna linnuvaatlused ja lindude kaitsega seotud tegevused on piirkonnas väga olulised. Kus asub heli- ja valgusskulptuur „Kooda“?

• Tabasalu loodusõpperajal Rannamõisa maastikukaitsealal
• Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses
• Saare õpperajal Silma looduskaitsealal
• Kabli külastuskeskuses

Kommentaar: Heli- ja valgusskulptuur „Kooda“ asub Kabli külastuskeskuse kõrval. Teisedki loetletud kohad on merelähedased ja linnurohked, ka sinna tasub minna matkama ja loodust tundma õppima.

3. Tänavu kannab aasta seene tiitlit terve seeneperekond – juurepess. Juurepess tekitab igal aastal Eesti okaspuu enamusega metsades mitme miljoni euro väärtuses kahju. Kuidas see kahju tekib?

• Juurepess on invasiivne seeneliik, mis tõrjub teised seened välja, nendes metsades ei saa enam puravikke ega kukeseeni korjata
• Juurepess on haigustekitaja, mis nakatab okaspuid, põhjustades nende kiratsemist või hukku, majandusmetsas jääb nii suur osa tulust saamata
• Juurepessuga nakatunud lehtpuud hakkavad vohama, tõrjudes okaspuud metsast välja
• Juurepessuga nakatunud okaspuud on nõrgenenud, ei suuda vastu panna üraskite ründele ja hukkuvad
• Juurepessust kahjustatud okaspuud ei pea vastu tugevatele tuultele, juurepessuga nakatunud metsas on palju tormimurdu ja tuuleheidet

Kommentaar: Juurepessu tekitatud kahju on kirjeldatud kõigis punktides peale esimese ja kolmanda. Juurepessuga nakatunud metsades võib küll olla palju maha langenud puid, mis seenelkäiku raskendavad aga puravikud ja kukeseened kasvavad seal rõõmsalt edasi, neid pess ei kahjusta. Juurepess kahjustab meil põhiliselt okaspuid, eriti kuuske.

5. 1957. aastal võeti kogu endises Nõukogude Liidus kasutusse väga populaarne mootorsaag Družba, mille üks leiutajatest oli eestlasest füüsik Boris Kabur. Tänapäeval ainult mootorsaega metsa ei saa majandada – see nõuaks liiga palju töölisi, kes oleks nõus päevast päeva niisugust rasket tööd tegema. Ka majanduslikult poleks see mõttekas – teatavasti teeb üks harvester ära rohkem kui 60 inimese töö. Seepärast on hea, et Eestis toodetakse metsandustööde tarbeks meie oludes hästi vastu pidavaid metsaveotraktoreid, harvestere ja skiddereid. Kuidas on selle metsandustööde masinaid tootva kaubamärgi nimetus?

• Rähn OÜ
• Metsis OÜ
• Kobras OÜ
• Hunt OÜ

Kommentaar: Kaasaegseid ja Eesti tingimustes hästi vastu pidavaid metsandusmasinaid toodab Metsis OÜ.

6. RAAMATUAASTA KÜSIMUS. Aasta kala 2025 angerjas on maitse poolest tõeline delikatess, kuid teda on ka peljatud ja mürgiseks mereussiks arvatud. Üks äärmiselt põnev kala on ta igal juhul nii välimuse kui eluviisi poolest. Nii on angerjale pühendatud koguni terve omaette raamat. Kes on siinse angerjaloo autor?

Onu Peeter, kes oli Tallinnast külla sõitnud, rääkis poistele angerja teekonna esimesest osast nõndaviisi:
«Väike angerjamaim sündis Balti merest hoopis kaugel, Atlandi ookeani teises ääres, sügava ja soolase Sargasso mere leigetes vetes. Ta isa ja ema olid samuti sündinud Sargasso meres, oma paremad aastad olid nad veetnud aga Balti mere rannikul – ema Võrtsjärves, isa Ölandi rannavetes. Taani väinas olid nad kuus või seitse kuud tagasi kohtunud ning teiste angerjate hulgas alanud oma pikka teed. Nad ujusid kiiresti, tehes ööpäevas jalamatkaja paraja teekonna, ei hoolinud tormidest ega ohtudest, ei mõelnud ka saagi peale. Nad elasid kaasavõetud moonast — rasvast. Ja ega väikese moonakotiga saanudki toime, sest tee oli ju pikk, tervelt seitse tuhat kilomeetrit (inimeste mõõdu järgi).»

• Peeter Ernits
• Aadu Hint
• Fred Jüssi
• Aleksei Turovski

Kommentaar: Raamatu „Angerja teekond“ autor on Aadu Hint. Esimest korda 1950. aastal ilmunud raamatust on ilmunud kordustrükke, raamatukogudest saab seda toredat raamatut laenutada ja nii angerja põnevat elukäiku tundma õppida.

7. Vahel arvatakse, et inimese rajatud mets on tihedates ridades kasvav okaspuuistandik, kus kasvavad ainult üht liiki puud. Nii see siiski enamasti ei ole. Uue metsapõlve rajamisel istutatakse langile küll puud ridades, et neid kergem hooldada oleks – vähemalt 1500 kuuske või kaske või 2600 mändi hektari kohta. Istutatud puudele lisaks aga hakkavad sinna looduslikult tuulega levinud seemnetest, kännu- ja juurevõsudest kasvama põhiliselt lehtpuud. Nii võib noores metsas puude arv hektari kohta olla mitukümmend tuhat. Kõigile aga pole kasvuruumi, hooldusraiete ja loodusliku väljalangemise käigus hakkab nende arv järjest vähenema. Kui palju on hektaril keskmiselt puid küpses metsas?

• 1000
• 300
• 2000
• 500

Kommentaar: Küpses metsas kasvab keskmiselt 500 puud hektaril. Kui kohe nii vähe taimi langile istutada, jäävad neil liiga suured vahed ja puud kasvavad jändrikud ning okslikud. Lisaks saab osa neist erinevatel põhjustel hukka ning lõpptulemuseks on pigem puisniit kui mets.

8. 2025. aasta laulupeo Iseoma korraldajad lubavad, et kirjakeel saab sel laulupeol taas murreteks lahti lauldud. Eesti keele murded on meie rahva seas aina rohkem hinnatud. Võrumaal on oma vapp ja lipp (fotol), võru keelest aru saamiseks on Võro Instituut pannud kokku võro-eesti-võro sõnaraamatu. See aitab ka võru keeles kirjutatud loodusejuttudest paremini aru saada. Nii on kask võru keeles kõiv, mänd petäi, hunt susi ja metssiga pahr. Võru keeles on ka sõna „kukk“, mida käänatakse kukk-kuku, nii on koha- ja perenimi Kukumägi just sellest sõnast pärit. Mida tähendab Võrumaal kukk?

• Kodulind
• Kägu
• Metsis
• Teismeline poiss
• Käbi

Kommentaar: Kukk, kuku – see on võro keeles käbi. Kukumägi on niisiis Käbimägi.

9. RMK Saaremaa puhkealal asub Mihkel Ranna dendraarium, mis tänavu saab 100 aastaseks. Isa pärandas Mihklile sepaameti ja tükikese põlluharimiseks sobimatut maad. Sinna hakkas Mihkel 1925. aastal rajama puude ja põõsaste kollektsioonaeda ehk dendraariumi. Puid tõi ta algul teistest Saaremaa parkidest ja aedadest. Hiljem mandrilt puukoolidest. Väga palju istutusmaterjali sai Mihkel meremeestelt, kellele tegi sepatööd. Tema lemmikud olid okaspuud, lehtpuid istutas ta aeda selleks, et näidata okaspuude ilu. Millise puuliigi esindaja istutas Mihkel oma aeda kõige esimesena (see on dendraariumis tänaseni alles)?

• Jugapuu
• Sarapuu
• Elupuu
• Kadaka

Kommentaar: Mihkel Rand istutas esimesena oma kollektsiooni sarapuu. Ka kõik teised loetletud liigid on dendraariumis nüüdseks kasvamas, kuid esimene oli ikkagi sarapuu.

10. RAAMATUAASTA KÜSIMUS. Jaan Rannapi raamatus „Salu Juhan ja ta sõbrad“ on lugu sellest, kuidas ulakad koolipoisid seenenäitusel metsšampinjoni ja valge kärbseseene sildid omavahel ära vahetavad ja missugust ehmatust ning pahandust see eksitus tekitab. Seenemetsas tuleb nende kahe liigi eristamisega kindlasti ettevaatlik olla, metsšampinjon on suurepärane söögiseen, valge kärbseseen aga surmavalt mürgine. Korjata tohib ainult neid seeni, mida väga hästi tunned! Selliseid omavahel sarnaseid seeneliike, kus hea söögiseen sarnaneb mürgise või toiduks kõlbmatuga on teisigi, milliseid?

• Roheline kärbseseen ja kasepilvik
• Kännumampel ja jahutanuk
• Suur sirmik ja püramiid-soomussirmik
• Kitsemampel (kitsevöödik) ja haisev vöödik

Kommentaar: Kõik need seenepaarid on sellised, kus üks on hea söögiseen ja teine mürgine või mittesöödav. Abiks on seenemäärajad ja kindlasti peab vaatama tunnuseid mille abil saab söödavat ja mürgist eristada. Kui aga päris kindel ei ole, siis jäta kahtlane seen päris metsa.

11. Loodust võib vaadata väga erinevatest vaatenurkadest. Naljaga pooleks võib öelda, et põder ja kormoran on millegi poolest ühtemoodi. Mida on ühist põdral ja kormoranil?

• Mõlemad toituvad põhiliselt taimedest
• Mõlemad on aasta tegijad 2025
• Kui neid on liiga palju, siis suudavad nad hävitada keskmise suurusega puudesalu või metsatüki
• Mõlemad teevad pesa oksaraagudest

Kommentaar: Põder ja kormoran on mõlemad aasta tegijad 2025 ja võivad kahjustada ka puid. Põder sööb puuoksi ja puukoort, kormorani väljaheited on aga söövitava toimega ja nende lindude pesa- ning istumispuud kuivavad seetõttu. Vahel on terve metsatukk, milles kormoranikoloonia pesitseb, väljaheidetega „valgeks lubjatud“ ja surnud. Kormoran toitub kaladest ja põder muidugi oksaraagudest pesa ei tee.

13. RAAMATUAASTA KÜSIMUS. Harri Jõgisalu raamatus „Metsapaharet“ on juttu paljudest loomadest, kaladest ja lindudest. Ühes jutus leiavad lapsed kadakapõõsast mingi looma pesa. Kuigi kõik näevad ka looma ennast, ei oska keegi pakkuda, kellega tegu. Ühed arvavad, et kuna pesa on puu otsas, siis peaks tegu olema oravaga, teised märkasid hiirhalli karva ja arvasid, et tegu peaks olema rotiga, olevat nähtud ka valget kõhualust ja sabaotsa vilksatamas. Leitud pesa oli kapsapea suurune oksaraagudest kera, seest pehme kuluga vooderdatud. Kui selle looma leidmine oleks ka päriselt aset leidnud, oleks see kindlasti uudiskünnise ületanud, sest küsitav loom elab Eestis oma levila põhjapiiril ja on meil üliharuldane. Tema märkamist raskendab kindlasti ka öine eluviis, need loomakesed on kõige aktiivsemad veidi enne südaööd ning septembrist aprillini magavad nad talveund. Kelle pesa lapsed leidsid?

• Kasetriibik
• Rändrott
• Lendorav
• Lagrits
• Pisihiir

Kommentaar: Lapsed leidsid lagritsa pesa. Seda väikest öölooma kutsutakse ka oravhiireks, Eestis on ta vähearvukas ja kuna ta liigub ringi öösel siis teda eriti ei tunta. Lendorav teeb pesa puuõõnsustesse, rändrott puu otsas ei pesitse, samuti ka pisihiir. Kasetriibik aga on pisike, hiiresuurune loom, kellel on kuivanud taimedest kerajas pesa, kuhu pääseb ligi ainult maa-aluse salakäigu kaudu.

14. Metsateedel ja -lagendikel, sihtidel ja metsaservades võib juuli algusest septembri alguseni lendamas kohata rohetäpikut. See on koerlibliklaste sugukonda kuuluv võrdlemisi suur liblikas. Tähnide ja triipudega kaetud tiibade ülakülg on isastel rohetäpikutel oranž, emastel enamasti rohekaspruun. Mis taimedel toituvad rohetäpiku röövikud ja milliste taimede õied on nende lemmikud valmikuna?

• Kannikesed ja ohakad
• Angervaksad ja pajud
• Karukellad ja nurmenukud
• Kuusekasvud ja heinputked

Kommentaar: Rohetäpiku röövikute toidutaimedeks on kannikesed ja ohakaõied on nende liblikate lemmikud.

15. Kui palju on meil põtru ja kui palju neid võiks olla? Pärast madalseisu 1990. aastate keskpaigas, mil põtrade arv küündis talvel vaid 5 000 loomani, hakkas arvukus suurenema ning ulatus aastaks 2015 juba 17 000ni. Koos sellega suurenesid metsa- ja liikluskahjud, mille vähendamiseks otsustati põtru rohkem küttida. Pikaajaline eesmärk oli talvise arvukuse viimine 10 000 – 11 000 isendini. Selline põtrade arv 2024. aasta alguses Keskkonnaagentuuri andmetel ka oli. Kuidas aga kogutakse andmeid, mille alusel hinnatakse põtrade arvukust ja olukorda?

• Jahimehed ja -naised koguvad ja esitavad vaatlus-, küttimis- ja talviste jäljeloenduste andmeid oma jahipiirkonnas
• Loetakse kokku põtrade talviseid pabulahunnikuid seirealadel üle Eesti
• Jahimehed ja teadlased käivad ahelikus läbi kõik Eesti metsad ja loevad üle kõik põdrad
• Keskkonnaamet, RMK ja Keskkonnaagentuur koguvad andmeid põdrakahjustuste kohta metsades
• Kütitud põtradelt võetakse bioproove ja saadetakse uuringutele

Kommentaar: Kõiki eesti metsi läbi käia ja iga põtra üle lugeda ei ole võimalik. Seetõttu saadakse andmeid jahimeestelt, pabula- ja jäljeloenduse abil, samuti kahjustuste hulga ja kohtade kohta. Lisaks kasutatakse viimastel aastatel aina rohkem rajakaameraid.

16. Lageraie puhul võetakse maha suur osa puurindest ning tekib raiesmik. Raiesmikul on elutingimused hoopis teistsugused kui metsas ja tingimuste muutusega kaasneb ka elustiku muutus. Missugused väited on õiged?

• Lageraie järel kaob metsaliikide jaoks sobilik elupaik alatiseks.
• Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide mitmekesisust.
• Raiesmikud on heaks kasvukohaks metsamarjadele
• Lageraie on sobimatu metsamajandamisvõte.
• Raiesmikud on heaks toitumiskohaks põdrale, punahirvele ja metskitsele
• Raiesmikud sobivad hästi niiduliblikatele

Kommentaar: Raiesmikul muutuvad valgustingimused ja seal hakkab kasvama rohkem valgust armastavaid taimi, metsamarju – samuti metsmaasikaid, pohli ja vaarikaid. Raiesmikul leiavad palju toitu põdrad ja metskitsed, samuti metssiga ja karu. Mõne aasta pärast on kas istutatud või looduslikult paljunenud puutaimed suuremaks kasvanud ja niidutaimede hulk hakkab vähenema, nad hakkavad uuesti asenduma metsataimedega. Juba keskealises metsas on tavaliselt jälle metsadele omased samblad ja rohttaimed ülekaalus.

18. Praegu on populaarne rääkida metsast kui süsiniku sidujast, sest süsinik moodustab puidust umbes poole. Süsinikku seotakse kasvavas metsas fotosünteesi abil kogu aeg, kuid noores metsas on süsiniku puitu talletamine kiirem. Vanas metsas süsiniku sidumine aeglustub ja surnud puude kõdunemisel eritub see uuesti atmosfääri. Maakera tervikuna vaadates on kliimamuutuste mõju leevendamise võimalikkust metsakasvatuse abil veel vähe uuritud. Siiski on metsateadlased mõõtmistega kindlaks teinud, mis aastast hakkab raielangil kasvama hakanud noores metsas seotava süsiniku hulk ületama mullahingamise ja raiejäätmete kõdunemise tõttu erituva süsihappegaasi hulka. Millal see toimub?

• 5.-7. aastast alates
• 15.-17. aastast alates
• 25.-27. aastast alates
• 45.-47. aastast alates

Kommentaar: Uuringute järgi, mida on tehtud Eesti Maaülikoolis, Rootsis ja veel mitmel pool maailmas hakkavad lehtpuud kõige rutem süsinikku siduma rohkem kui seda õhku satub – süsinikubilanss muutub neil positiivseks 5.-7. aastast alates peale istutamist.

19. Aasta puu, harilik saar, on väärt puu nii looduslikes kooslustes kui ka oma kõva ja dekoratiivse puidu poolest. Saared kasvavad tihti vanade talukohtade juures ja mõisate ümbruses. Vanad saared oma krobelise koorega pakuvad elupaika haruldastele sammaldele ja samblikele. Väärtuslikust puidust on tehtud tööriistu ja nende varsi, parketti ja mööblit ning palju muud. Siiski on saart viimastel aastatel nimetatud meie kõige ohustatumaks puuliigiks ja saaremetsade ehk saarikute pindala on vähenemas. Mis või kes kahjustavad Eestis harilikku saart?

• Sõralised – põder, metskits, punahirv
• Seenhaigus saaresurm
• Külmad talved ja kevadised öökülmad
• Kliimamuutused
• Saarevähk
• Saareüraskid

Kommentaar: Kõik variandid on õiged. Saarel on palju kahjustajaid, seetõttu pole ime, et saarikute pindala aina väheneb. Praegu ei ole Eestisse veel jõudnud ohtlik kahjur – saare-salehundlane aga kliima soojenemisega seoses arvatakse, et on ainult aja küsimus, millal see kahjustaja nimekirja lisandub.

20. Aasta puu, harilik saar, on osaline paljudes mõistatustes, mis üle Eesti rahvasuust kokku korjatud. Nii küsiti Põlva kandis: „Sada saarelehte, tuhat toomelehte, pääle kats kaasõlavvakest?“ Räpinas mõistatati: „Sada-sada saarelauda, tuhat-tuhat toomelauda, pääl oll kats kaaselauda?“ Urvastest kirjutati üles mõistatus: „Sada saarõlehekeist, kats kullakaasõkõist“ Mis on nende mõistatuste vastus?

• Laastukatus
• Saunalava ja saunaviht
• Raamat
• Saaremets ehk saarik

Kommentaar: Õige vastus on raamat. See on väga levinud mõistatus, mida Eestis on üles kirjutatud paljudest kohtadest, erinevates murretes ja sõnastustes.