Metsaviktoriin 2026 küsimused (1-4. klass)

RMK METSAVIKTORIINIST ON OODATUD OSA VÕTMA KÕIK EESTI KOOLIÕPILASED. SIIN LEHEL SAAB TUTVUDA METSAVIKTORIINI KÜSIMUSTE EELVAATEGA. ÕPETAJA SAAB OMA KLASSI METSAVIKTORIINIL OSALEMISEKS REGISTREERIDA SIIN.

RMK metsaviktoriin 2026 I kooliaste

Tere tulemast RMK metsaviktoriinile!

Metsaviktoriinile vastates saad arendada õpioskusi. Vastuseid võib leida internetist, ajakirjadest ja raamatutest, arutada teiste õpilastega ja õpetajatega. Sul on võimalus vahepeal viktoriinist ka välja logida ja hiljem jätkata vastamist või oma vastuseid muuta. Vastused salvestuvad automaatselt.

Kõik küsimused on valikvastustega. Mõnel küsimusel on ka mitu õiget vastusevarianti. Tehniliselt on ühe õige vastusega küsimuste puhul vastusevariandid märgitud ringina ja mitme õige vastusega küsimuste puhul ruuduna. Küsimuste juures olevate piltide suuremalt vaatamiseks kliki pildil.

Iga õige vastusevariant annab +2 punkti, vale vastusevariant -2 punkti, punktisumma moodustub õigete ja valede vastuste kogusummana.

Vastuseid on võimalik esitada, kui kõik küsimused on vastatud, vajutades LÕPETA VIKTORIIN JA ESITA VASTUSED. Pärast seda enam vastuseid muuta ei saa.

Head nuputamist!

Tänavu saab 55-aastaseks Lahemaa rahvuspark, Põhja-Eesti mitmekesise looduse ja kultuuripärandi kaitseala. Lahemaa nimi oli selle ala kohta kasutusel juba ammu enne rahvuspargi loomist – rohkem kui sada aastat tagasi. Mille järgi sai Lahemaa oma nime?

See on väga lahe koht, mida külastada.
Põhjaranniku suurte merelahtede järgi.
Siin on väga lahe mere- ja metsaõhk.
Lahe küla järgi Vergi poolsaarel.

Lahemaa rahvuspark on suurte rändrahnude poolest kõige rikkam ala Eestis ja kogu Euroopas. Fotol olev hiidrahn on suuruselt (mahu poolest) Eestis kolmandal kohal. Mis on selle rändrahnu nimi?

Suurkivi
Majakivi
Titekivi
Ojakivi

Lahemaa rahvuspark on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid. Siin asub ka Eesti ainus metsamuuseum (fotol on üks muuseumi ruumidest). Kus see muuseum asub?

Vihula mõisas
Kolga mõisas
Palmse mõisas
Sagadi mõisas

Tänavuse aasta puu – haava – lehtede värisemise kohta on palju muinasjutte ning legende. Tähelepanelik jalutaja märkab suvel metsas kõndides, et haava lehed värisevad isegi peaaegu tuulevaiksel päeval. Tegelikult on värisemise põhjuseks lehe kuju ja lehevarre pikkus. Missugusel fotol on haava leht?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

Tänavu on aasta loomaks kuulutatud siil. Kas see pilt talvevarusid koguvast siilist on õige? Märgi ära õiged väited.

Jah, sest seda on ju pildistatud.
Ei, siilid ei kanna toitu seljas.
Ei, siilid ei kogu talvevarusid, nad magavad talveund.
Ei, see pilt on AI tehtud.

Selleks, et metsa eluring oleks jätkuv ja saaksime head puitu ka 100 ja 200 aasta pärast, istutatakse igal aastal RMK uuendusraie lankidele kuuse, männi, arukase ja sanglepa taimi. Kõige rohkem istutatakse männitaimi. Taimede kasvatamiseks on vaja seemneid, seemnete saamiseks aga on tarvis korjata valminud männikäbisid. Missugusel fotol on männikäbi (käbid)?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis kaheksandat korda aasta kala. Varem on seda tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug, ahven, merisiig, koha ja angerjas. Missugusel fotol on 2026. aasta kala?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

Eestis on 2026. aasta orhideeks pruunikas pesajuur. Kogu taim on huvitavat pruunikaskollast värvi ja ilusa kujuga õitega. Kas pruunikat pesajuurt võib metsast kaasa korjata?

Jah, võib korjata nii palju kui tahad.
Ei, ta on kaitsealune taim, mille loodusest ära korjamine pole õige.
Pruuni värvi taimi võib korjata, sest need on niikuinii kuivanud.
Kui oled vanematega koos, siis võid korjata nii palju kui tahad.

Aasta orhideel pruunikal pesajuurel ei ole rohelisi lehti ega varsi, nii õied kui kogu taim on erinevates toonides pruunikat värvi. Kuidas pruunikas pesajuur oma toidu saab?

Ta teeb ise toitu päikesevalguse abil nagu teised taimed
Ta sööb pisikesi putukaid
Ta saab toitaineid erilistelt seentelt, kes on ühenduses puude juurtega
Tal on kasvamiseks vaja ainult vett ja päikesevalgust

10.

Eno Raua vahvas lasteraamatus „Naksitrallid“ viiakse Loodusteaduste Muuseumisse harakapesast leitud „varandus“ – harakas oli sinna kokku tassinud kõikvõimalikke läikivaid asju. Muuseumi juhataja palub sündmuse tähistamiseks kirjutada külalisraamatusse mingi sobiv mõttetera. „… võttis külalisraamatu enda kätte ja vajus mõttesse. Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne: LOODUSES PEAB VALITSEMA TASAKAAL.“ Kes kirjutas (kirjutasid) sellele mõttele alla?

Sammalhabe
harakas
Muhv
Kingpool
muuseumi juhataja

11.

Närilised on imetajate kõige liigirikkam ja arvukam selts. Neil on ainult üks paar alumisi ja ülemisi lõikehambaid, mis kasvavad kogu elu ja nõuavad pidevat närimist. Enamik närilisi on väikesed ja kaaluvad alla 100 grammi. Kes on aga Euroopa suurim näriline?

foto 1, kobras
foto 2, kapibaara
foto 3, ondatra
foto 4, alpi ümiseja

12.

Vanades rahvajuttudes räägitakse salapärasest taimest, mida kutsuti siilipopirohuks. Seda taime on meeldiva lõhna tõttu kasutatud magustoitudes ja jookides, aga ka nõidustes. Imettegev siilipopirohi avavat kõik lukud ja riivid, näitavat kätte peidetud varandused ning aitavat mõista linnukeelt. Missugust taime on vanarahvas sellise nimetusega kutsunud?

siiltarn
takjas
lõhnav maarjahein
siil-takelrohi

13.

Lindudel katavad suled enamasti kogu keha, välja arvatud nokk, silmad ja jalad. Fotol võib näha, kus asuvad ja millist ülesannet täidavad hallrästa erinevad suled. Näiteks tüürsuled aitavad lindudel lennusuunda muuta ja kiirel lennul pidurdada. Kus asuvad tüürsuled 2026. aasta linnul piiritajal?

tiibadel
jalgadel
sabaosas
rinnal

14.

Igal aastal jaanuari lõpus toimub talvine aialindude vaatlus. Nii nagu varasematel aastatel, oli ka tänavu kõige arvukam linnuliik rasvatihane. Kuidas on rasvatihast nimetanud meie esivanemad?

Rasva-Ants
Metsavaht
Kaval-Ants
Punnpaap
Kikitiits

15.

2026. aasta lind piiritaja on tuntud selle poolest, et veedab suure osa elust õhus – toitudes, paaritudes ja isegi magades. Täiskasvanud piiritaja jalad puudutavad pinda ainult pesitsuse ajal, kui on vaja pesaõõnsuses askeldada, mune haududa ja poegi toita. Mis on piiritaja toiduks?

seemned
taimedel toituvad liblikate röövikud
lendavad putukad
piiritajast väiksemad linnud

16.

Tänavu on aasta seeneks valitud haruldane seen limatünnik. Märgi ära õiged väited limatünniku kohta.

Limatünnik kasvab vanades kuusemetsades.
Limatünnik on looduskaitse all.
Limatünnik on hea söögiseen, teda võib korjata söögi jaoks.
Limatünnik kasvab lehtmetsades üle kogu Eesti.