Metsaviktoriin 2026 küsimused ja vastused (1-4. klass)

Tänavu saab 55-aastaseks Lahemaa rahvuspark, Põhja-Eesti mitmekesise looduse ja kultuuripärandi kaitseala. Lahemaa nimi oli selle ala kohta kasutusel juba ammu enne rahvuspargi loomist – rohkem kui sada aastat tagasi. Mille järgi sai Lahemaa oma nime?

Kommentaar: Lahemaa sai oma nime rannikul ridamisi asuvate merelahtede järgi – läänest itta on need Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht. Esimesena kasutas Lahemaa nime Tartu Ülikooli geograafiaprofessor J. G. Granö 1922. aastal. Vergi poolsaarel on ka Lahe küla aga tervele Lahemaale see nime pole andnud.

Lahemaa rahvuspark on suurte rändrahnude poolest kõige rikkam ala Eestis ja kogu Euroopas. Fotol olev hiidrahn on suuruselt (mahu poolest) Eestis kolmandal kohal. Mis on selle rändrahnu nimi?

Kommentaar: Suuruselt kolmas hiidrahn Eestis on Majakivi. Kivi asub RMK Majakivi-Pikanõmme loodusraja ääres, kivini viib laudtee ja redeli abil saab ronida ka 7 m kõrguse kivi otsa.

Lahemaa rahvuspark on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid. Siin asub ka Eesti ainus metsamuuseum (fotol on üks muuseumi ruumidest). Kus see muuseum asub?

Kommentaar: Metsamuuseum on osa RMK Sagadi Metsakeskusest ja asub Sagadi mõisas endise tall-tõllakuuri hoones.

Tänavuse aasta puu – haava – lehtede värisemise kohta on palju muinasjutte ning legende. Tähelepanelik jalutaja märkab suvel metsas kõndides, et haava lehed värisevad isegi peaaegu tuulevaiksel päeval. Tegelikult on värisemise põhjuseks lehe kuju ja lehevarre pikkus. Missugusel fotol on haava leht?

Kommentaar: Fotol 1 on pärna leht, fotol 2 arukase leht, fotol 4 jalaka leht ja fotol 3 haava leht, mille tunneb ära ümara kuju, täkilise leheserva ja lehest endast pikema lehevarre järgi. Just pikk peenike lehevars aitab kaasa sellele, et haava lehed pidevalt „värisevad“.

Tänavu on aasta loomaks kuulutatud siil. Kas see pilt talvevarusid koguvast siilist on õige? Märgi ära õiged väited.

Kommentaar: Tegu on AI loominguga, tegelikus elus sellist fotot teha ei saa. Siilid ei kanna toitu seljas, ei kogu talvevarusid, nad magavad talveund.

Selleks, et metsa eluring oleks jätkuv ja saaksime head puitu ka 100 ja 200 aasta pärast, istutatakse igal aastal RMK uuendusraie lankidele kuuse, männi, arukase ja sanglepa taimi. Kõige rohkem istutatakse männitaimi. Taimede kasvatamiseks on vaja seemneid, seemnete saamiseks aga on tarvis korjata valminud männikäbisid. Missugusel fotol on männikäbi (käbid)?

Kommentaar: Fotol 1 on kuusekäbi, fotol 2 ebatsuuga käbi, fotol 3 lehise käbid ja fotol 4 männi käbid.

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis kaheksandat korda aasta kala. Varem on seda tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug, ahven, merisiig, koha ja angerjas. Missugusel fotol on 2026. aasta kala?

Kommentaar: Fotol 1 on koha, fotol 2 aasta kala 2026 lest, fotol 3 latikas, fotol 4 luts.

Eestis on 2026. aasta orhideeks pruunikas pesajuur. Kogu taim on huvitavat pruunikaskollast värvi ja ilusa kujuga õitega. Kas pruunikat pesajuurt võib metsast kaasa korjata?

Kommentaar: Ka värsked pruunika pesajuure õied ja varred on pruuni värvi, see ei tähenda, et need oleks kuivanud. Pruunikas pesajuur on kaitsealune taim ja tema loodusest korjamine pole õige.

Aasta orhideel pruunikal pesajuurel ei ole rohelisi lehti ega varsi, nii õied kui kogu taim on erinevates toonides pruunikat värvi. Kuidas pruunikas pesajuur oma toidu saab?

Kommentaar: Pruunikal pesajuurel puudub klorofüll, mis taimelehtedele rohelise värvi annab ja seetõttu ei saa ta ise päikesevalguse abil toitaineid toota. Putukaid ta ka ei söö vaid saab toitaineid erilistelt seentelt, kes on ühenduses puude juurtega.

Eno Raua vahvas lasteraamatus „Naksitrallid“ viiakse Loodusteaduste Muuseumisse harakapesast leitud „varandus“ – harakas oli sinna kokku tassinud kõikvõimalikke läikivaid asju. Muuseumi juhataja palub sündmuse tähistamiseks kirjutada külalisraamatusse mingi sobiv mõttetera.
„… võttis külalisraamatu enda kätte ja vajus mõttesse. Ning veidi aja pärast ilmus sinna korralikkude trükitähtedega kirjutatud sissekanne: LOODUSES PEAB VALITSEMA TASAKAAL.“ Kes kirjutas (kirjutasid) sellele mõttele alla?

Kommentaar: Tähtsale tarkuseterale \"LOODUSES PEAB VALITSEMA TASAKAAL“ kirjutasid alla kõik naksitrallid - Sammalhabe, Muhv ja Kingpool.

Närilised on imetajate kõige liigirikkam ja arvukam selts. Neil on ainult üks paar alumisi ja ülemisi lõikehambaid, mis kasvavad kogu elu ja nõuavad pidevat närimist. Enamik närilisi on väikesed ja kaaluvad alla 100 grammi. Kes on aga Euroopa suurim näriline?

Kommentaar: Euroopa suurim näriline – nagu ka Eesti suurim - on kobras. Kapibaara ja Ondatra ei ole Euroopa liigid, alpi ümiseja elab Euroopas (mitte Eestis) aga on koprast tunduvalt väiksem.

Vanades rahvajuttudes räägitakse salapärasest taimest, mida kutsuti siilipopirohuks. Seda taime on meeldiva lõhna tõttu kasutatud magustoitudes ja jookides, aga ka nõidustes. Imettegev siilipopirohi avavat kõik lukud ja riivid, näitavat kätte peidetud varandused ning aitavat mõista linnukeelt. Missugust taime on vanarahvas sellise nimetusega kutsunud?

Kommentaar: Siilipopirohuks on vanarahvas kutsunud lõhnavat maarjaheina. Seda taime pandi tema meeldiva lõhna tõttu puhta pesu vahele riidekappi ja villaste esemete juurde koide tõrjeks. Ka lisati seda pruudikimpudesse. Tagasihoidliku kasvu ja välimusega kõrsi polnud aga sugugi lihtne niidetud heinakaarest või muu taimestiku vahelt leida. Nii tekkisid ka lood taime imettegevatest omadustest. Teda on ka imeheinaks kutsutud.

Lindudel katavad suled enamasti kogu keha, välja arvatud nokk, silmad ja jalad. Fotol võib näha, kus asuvad ja millist ülesannet täidavad hallrästa erinevad suled. Näiteks tüürsuled aitavad lindudel lennusuunda muuta ja kiirel lennul pidurdada. Kus asuvad tüürsuled 2026. aasta linnul piiritajal?

Kommentaar: Piiritajal – nagu ka hallrästal – asuvad tüürsuled sabaosas.

Igal aastal jaanuari lõpus toimub talvine aialindude vaatlus. Nii nagu varasematel aastatel, oli ka tänavu kõige arvukam linnuliik rasvatihane. Kuidas on rasvatihast nimetanud meie esivanemad?

Kommentaar: Kuna rasvatihane on nii tavaline, tihti inimese läheduses elutsev lind siis on tal väga palju hüüdnimesid, nende hulgas ka Rasva-ants ja Kikitiits (viimane nimi tuleneb tihase häälitsusest). Punnpaap on leevike ja Metsavahiks hüütakse metsvinti.

2026. aasta lind piiritaja on tuntud selle poolest, et veedab suure osa elust õhus – toitudes, paaritudes ja isegi magades. Täiskasvanud piiritaja jalad puudutavad pinda ainult pesitsuse ajal, kui on vaja pesaõõnsuses askeldada, mune haududa ja poegi toita. Mis on piiritaja toiduks?

Kommentaar: Piiritaja toiduks on lendavad putukad, kogu tema eluviis on seotud lendamisega ja lennult püüab ta ka putukaid.

Tänavu on aasta seeneks valitud haruldane seen limatünnik. Märgi ära õiged väited limatünniku kohta.

Kommentaar: Limatünnik on harva esinev vanade okasmetsade liik, lehtmetsas ta ei kasva. Mürgine ta ei ole, aga on looduskaitse all ja söögiks teda korjata ei tohi – ega ta eriti isuäratav ka ei ole.