Metsaviktoriin 2026 küsimused (10.-12. klass)

RMK METSAVIKTORIINIST ON OODATUD OSA VÕTMA KÕIK EESTI KOOLIÕPILASED. SIIN LEHEL SAAB TUTVUDA METSAVIKTORIINI KÜSIMUSTE EELVAATEGA. ÕPETAJA SAAB OMA KLASSI METSAVIKTORIINIL OSALEMISEKS REGISTREERIDA SIIN.

RMK metsaviktoriin 2026 III kooliaste

Tere tulemast RMK metsaviktoriinile!

Metsaviktoriinile vastates saad arendada õpioskusi. Vastuseid võib leida internetist, ajakirjadest ja raamatutest, arutada teiste õpilastega ja õpetajatega. Sul on võimalus vahepeal viktoriinist ka välja logida ja hiljem jätkata vastamist või oma vastuseid muuta. Vastused salvestuvad automaatselt.

Kõik küsimused on valikvastustega. Mõnel küsimusel on ka mitu õiget vastusevarianti. Tehniliselt on ühe õige vastusega küsimuste puhul vastusevariandid märgitud ringina ja mitme õige vastusega küsimuste puhul ruuduna. Küsimuste juures olevate piltide suuremalt vaatamiseks kliki pildil.

Iga õige vastusevariant annab +2 punkti, vale vastusevariant -2 punkti, punktisumma moodustub õigete ja valede vastuste kogusummana.

Vastuseid on võimalik esitada, kui kõik küsimused on vastatud, vajutades LÕPETA VIKTORIIN JA ESITA VASTUSED. Pärast seda enam vastuseid muuta ei saa.

Head nuputamist!

Lahemaa rahvuspark saab tänavu 55-aastaseks. Lahemaa sai oma nime põhjarannikul järjestikku asuvate lahtede järgi. Sama hästi aga võiks seda kutsuda ka poolsaarte maaks. Neli suurt poolsaart ulatuvad kaugele merre. Igaüks neist on erinev ja samas ka natuke teistega sarnane. Fotodel on ühe Lahemaa poolsaare kaunid paigad. Mis poolsaar see on?

Vergi poolsaar
Pärispea poolsaar
Käsmu poolsaar
Juminda poolsaar

Lahemaa rahvuspargi rannikul leiavad pesakohti ja toitu paljud merelinnud. Kajakatest on tavalisemad kalakajakas, naerukajakas, hõbekajakas ja merikajakas. Missugusel fotol on naerukajakas, kes on oma nime saanud kärisevat naeru meenutavate häälitsuste järgi?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

2026. aasta puu, harilik haab, on Eesti metsades üsna tavaline puuliik, olles peapuuliigina männi, kase ja kuuse järel 4. kohal. Missugused allpool olevatest väidetest on haava kohta õiged?

Haab on hästi varjutaluv.
Haab kuulub remmelgatega samasse sugukonda.
Haab on kahekojaline – isasurvad ja emasurvad eri puudel.
Haab on väga aeglase kasvuga.
Haab on valgusenõudlik ja kiirekasvuline.
Haab paljuneb enamasti vegetatiivselt juurevõsude abil.

Riigimets jaguneb metsakategooriate järgi majandatavaks metsaks (56%) ja kaitstavaks metsaks (44%). Selleks, et ka tulevikus oleks Eesti metsad elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved, on majandatavas metsas oluline teha kõik vajalikud metsatööd õigeaegselt. Fotol on kuusk, mille latv on lähedal kasvava kase okste poolt vigastatud nii, et puu juurdekasv kõrgusesse on peatunud. Missuguste metsamajanduslike võtetega oleks olnud võimalik kuusele tekitatud kahjustust vältida?

uuendusraie
valgustusraie ehk noorendike hooldus
harvendusraie
raadamine

Eesti Mükoloogiaühing valib aasta seent alates 2017. aastast. Tänavu on aasta seeneks üliharuldane seen limatünnik. Missugusel fotol on limatünnik?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

Tänavu on aasta orhideeks III kategooria kaitsealune liik pruunikas pesajuur, varjuliste metsade orhidee. Milline on pruunika pesajuure toitumisviis?

Pruunikas pesajuur kasutab fotosünteesi toidu tootmiseks.
Pruunikas pesajuur toitub otse surnud orgaanilisest materjalist.
Pruunikas pesajuur saab seente abil toitaineid, aga fotosünteesib ka ise.
Pruunikas pesajuur on täiesti sõltuv seente abil saadavatest toitainetest.
Pruunikas pesajuur on osaliselt putuktoiduline, püüab õitesse tillukesi putukaid.
Pruunikas pesajuur parasiteerib puude juurtel ja saab nii neilt toitaineid.

Kuigi tänavune aasta lind piiritaja sarnaneb pääsukesega, on nad hoopis erinevatest seltsidest – piiritaja kuulub piiritajaliste seltsi, kuid pääsuke värvuliste seltsi. Tänaste teadmiste valguses on piiritaja lähimad sugulased koolibrid ja öösorrid. Missugusel fotol on kujutatud 2026. aasta lind piiritaja?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4
fotol 5

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis kaheksandat korda aasta kala. Varem on aasta kala tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug, ahven, merisiig, koha ja angerjas. Tänavu osutus valituks lest. Missugused allpool olevatest väidetest lesta kohta on õiged?

Suurema osa elust veedab lest veekogu pinnaosas, kiire ujujana laskub mere põhja vaid hädaolukorras, et liivasesse põhja kaevuda.
Täiskasvanud lesta põhitoidu hulka kuuluvad mere põhjas elavad limused, merikilgid ja väikesed kalad.
Vastse silmad asuvad algul teine teisel pool keha. Alles 1 cm pikkusena, moonde käigus, rändab üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale.
Lesta keha ülemine pool on kahvatuvalkjas, kõhtmine ehk alumine pool on tumedam, sageli punakate või kollakate laikudega.

Esimesed tuletikud võeti kasutusele 1805. aastal. Sada aastat tagasi töötas Eestis viis tikuvabrikut, tänaseks aga on uksed sulgenud ka tuntuim neist – Viljandi tikuvabrik. Alates tuletikkude tootmise algpäevadest on peamine tikutooraine olnud haavapuit. Miks on haavapuit eelistatuim tikutooraine?

pole liiga rabe
tikke saab teha ka haavaokstest ja võsast
põleb ühtlase leegiga
on hästi immutatav ja ei tahma

10.

Põllumehed teavad, et mullaviljakuse parandamiseks on soovitatav kasvatada liblikõielisi taimi. Nende juurtel elavad mügarbakterid seovad õhust lämmastikku, mida kõik taimed kasvamiseks vajavad. Õhulämmastikku siduvad bakterid elavad aga ka mõnede meie kodumaiste puude juurtel, mis sugugi liblikõieliste hulka ei kuulu. Milliste meie metsapuude juurtelt võib leida punakaid-oranžikaid mügarikke, milles elavad mügarbakterid?

sanglepp
hall lepp
harilik haab
arukask

11.

Siilid pole mitte ainult toredad loomad, vaid abiks ka teadlastele, kes on võtnud kasutusele lausa spetsiaalse mõõtühiku “siilitund”. Mida mõõdetakse siilitundides?

kui palju siil tunni aja jooksul sööb
puukide arvukust kindlal territooriumil
missugune aeg ööpäevas on siilidele tiheda liiklusega maanteel kõige ohtlikum
kui suurel territooriumil siil tunni aja jooksul liigub

12.

Eestis elab looduslikult 14 liiki nälkjaid, üks suurematest neist on must seatigu (Limax cinereoniger). Meie looduslike liikide tundmine on väga tähtis, et me neid kogemata tüütute võõrnälkjate pähe ära ei hävitaks. Nagu nimigi ütleb, on must seatigu enamasti must, aga värv võib varieeruda, ulatudes mustast halli või pruunini, esineb ka triibulisi või päris valgeid isendeid. Paremaks määramistunnuseks nälkjate eristamisel on hingamisava asukoht, mis seatigudel jääb mantlikilbi tagaosasse. Musta seateo mantlil on sõrmejälge meenutav muster, pealtvaates on seateo jala ots terav ja tema eritatav lima on värvitu. Millistel fotodel on must seatigu?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

13.

Igal aastal jaanuari viimasel nädalavahetusel toimub Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel talvine aialindude vaatlus. 2026. aastal toimus see juba 17. korda. Nii nagu varasematel aastatel, oli selgi aastal kõige arvukam linnuliik tihaslaste sugukonda kuuluv rasvatihane. Missugused nimetatud liikidest kuuluvad rasvatihasega samasse sugukonda?

kukkurtihane
musttihane
põhjatihane
sabatihane
salutihane
sinitihane
tutt-tihane

14.

Kõik liigid, mida inimene loodusest avastab ja tundma õpib, saavad kokkuleppe kohaselt endale kõigepealt ladinakeelse, teadusliku nime. Ladinakeelsete liiginimede panemisel võidakse silmas pidada taime välimust, nii on näiteks Populus tremula – harilik haab, saanud nime värisevate lehtede järgi, või näiteks kasvukohta nagu mets-härghein (Melampyrum sylvaticum). Paljud liigid on nime saanud ka mõne isiku auks, olgu selleks siis selle taime esmaavastaja, kirjeldaja või mõni kuulus loodusteadlane. Kelle auks on maailmas nime saanud kõige rohkem erinevaid liike – lausa 363?

Carl von Linné
Charles Darwin
David Attenborough
Alfred Russel Wallace

15.

Soomaa rahvuspargi koosseisu kuuluv Eesti suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast. Raba lõunaservas asub Eesti kõrgeim rabarinnak ehk rabanõlv, siin on see ligikaudu kaheksa meetri kõrgune. Missugusel RMK külastusobjektil (objektidel) on võimalik seda vaatamisväärsust näha?

Hüpassaare õpperajal
Ingatsi õpperajal
Ingatsi õpperaja vaatetornist
Öördi õpperajal

16.

Tänavu on aasta liblikaks kuulutatud nõgeseliblikas (näidisfotol). Nagu nimigi ütleb, toituvad tema röövikud nõgeselehtedest. Nõgeseliblika röövikud ei ole sugugi ainukesed, kellele toitaineterikkad nõgesed maitsevad. Vaata fotosid 1, 2, 3, 4 ja märgi ära need Eestis elavad liblikad, kes söövad röövikuna kõrvenõgeseid.

foto 1, koerliblikas
foto 2, päevapaabusilm
foto 3, väike kärbtiib
foto 4, leek-kuldtiib

17.

Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on Eesti endeemne liik, mis kasvabki ainult Saaremaal. Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo praeguse Viidumäe looduskaitseala allikasoost. Saaremaa robirohi on Eestis liigina kaitse all 1958. aastast ja kuulub II kaitsekategooriasse. Millisel fotol on Saaremaa robirohi?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

18.

Tänavu valiti esmakordselt aasta metsaputukas, selleks sai suur haavasikk. Mis on ühist suurel haavasikul, männikärsakal ja latipihklasel?

kõik nad on metsakahjurid
kõik nad on mardikad
kõigi röövikud toituvad noortel puudel
ühegi nimetatud liigi valmikud ei kahjusta puid

19.

Vanades rahvajuttudes räägitakse salapärasest taimest, mida kutsuti siilipopirohuks. Seda taime on meeldiva lõhna tõttu kasutatud magustoitudes ja jookides, aga ka nõidustes. Imettegev siilipopirohi avavat kõik lukud ja riivid, näitavat kätte peidetud varandused ning aitavat mõista linnukeelt. Missugusel fotol on siilipopirohuks kutsutud taim?

fotol 1
fotol 2
fotol 3
fotol 4

20.

Mustlaik-apollo on looduskaitsealune liblikas, kelle lennuaeg Eestis kestab mai lõpust juuni lõpuni. Emaste liblikate munetud munadest kooruvad röövikud alles järgmise aasta kevadel. Mustlaik-apollo valmikud on väga päikeselembesed ja eelistavad lendamiseks avatud maastikku. Ometi vajab see liik levimiseks mosaiikset elupaika, kus lagedad alad vahelduvad võsaribadega ning on Eestis kõige levinum just jõeäärsetel niitudel. Miks?

Jõe ääres on liblikatel palaval kevadpäeval piisavalt juua.
Mustlaik-apollo röövikud toituvad ainult hariliku lõokannuse lehtedest ja lõokannused eelistavad kasvada viljaka pinnasega varjulistes elupaikades.
Mustlaik-apollo röövikud toituvad ainult kõrvenõgese lehtedest ja nõgesed eelistavad kasvada viljaka pinnasega varjulistes elupaikades.
Liblika munad kuivaksid päikeselistel niitudel kiiresti ära.

21.

Suviseid metsa- või rabamatku kipuvad segama tüütud sääsed. Sääsed arenevad täismoondega – munast saab vastne, vastsest nukk ja nukust valmik. Eestist on leitud 34 liiki pistesääski, kõige arvukam on perekond metsasääsed. Kuhu munevad metsasääsed oma munad?

veekogude pinnale ujuvate parvekestena
loomade karvadesse, et valmikud kohe toituma saaksid hakata
puude lehtede alumisele küljele
maapinnale lohkudesse, kuhu lumesulamisveega võivad tekkida ajutised veekogud

22.

Paljudel loomadel on lisaks ametlikule nimetusele ka rahvapärased nimed. Nii on kobras ühtlasi piiber, metskits kaber ja saarmas udras. Ühe kala rahvapäraseks nimeks on samb. Koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega asustas RMK Põlula kalakasvatustalitus 2025. aasta sügisel Narva ja Pärnu jõkke kokku ligi 8000 samasuvist ja 270 kahesuvist seda liiki noorkala. Mis kala see on?

atlandi tuur
lõhe
lest
jõesilm

23.

Eestis on kuus rahvusparki. Pildil on ühes meie rahvuspargis asuv RMK külastuskeskus, kus 2026. aasta algul avati uus püsiekspositsioon. Rahvuspark on loodud soode, lamminiitude, märgade metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Tuntuks on selle teinud „viies aastaaeg“ ehk suurveeaegsed üleujutused. Missugusest rahvuspargist käib jutt?

Matsalu rahvuspark
Alutaguse rahvuspark
Soomaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspark
Karula rahvuspark
Vilsandi rahvuspark